Vaata lisaks
Relvastuskontroll
Relvastuskontrolli eesmärk on reguleerida riikide käitumist, et stabiliseerida globaalset ja regionaalset julgeolekukeskkonda, vähendada juhusliku sõja puhkemise riski ning pöörata tähelepanu eri relvaliikide kasutamisest tingitud võimalikele humanitaarmõjudele. Eesti tähtsustab relvastuskontrolli osa rahvusvahelise julgeoleku ja usalduse tagamisel.
Eesti peab oluliseks tavarelvastuse piiramist Euroopas ning soovib olla osaline rahvusvahelistes relvastuskontrolli kokkulepetes, mis suurendavad nii Eesti kui ka laiema rahvusvahelise üldsuse julgeolekut. Sama põhimõtte järgimist ootame ka teistelt riikidelt.
Eesti eesmärk on ära hoida massihävitusrelvade ja nende valmistamiseks kasutatavate komponentide salakaubandus või ebaseaduslik läbivedu oma territooriumilt. Massihävitus- ja tavarelvade leviku piiramiseks jätkab Eesti aktiivset tegevust strateegilise kauba kontrollirežiimide osalisriigina.
Peamised konventsioonid ja lepingud
Maharelvastumine ehk desarmeerimine
Eesti on ühinenud kõigi peamiste mitmepoolsete desarmeerimis- ja massihävitusrelvade levikut tõkestavate lepingutega:
- tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga (NPT),
- tuumakatsetuste üldise keelustamise lepinguga (CTBT),
- keemiarelva keelustamise konventsiooniga (CWC),
- bioloogilise relva keelustamise konventsiooniga (BWC),
- Genfi tavarelvade konventsiooni (CCW) ja selle viie protokolliga ning
- Ottawa konventsiooniga (MBT).
Meie valikud on lähtunud soovist kindlustada riigi julgeolekut ning suurendada teiste riikide usaldust meie vastu. Oleme desarmeerimises ning rahvusvahelises relvastus- ja ekspordikontrollisüsteemis usaldusväärne ja pädev partner, kes seisab rahu, julgeoleku ja desarmeerimise eest ühistes huvides.
