Eesti jaoks on virtuaalne väljendusvabadus inimõiguste lahutamatu osa. Interneti kättesaadavus on suurendanud infole juurdepääsu ja toonud valitsemisse suurema läbipaistvuse, loonud võimaluse riiklike teenuste paremaks ja odavamaks osutamiseks, kodanikuühiskonna osalemiseks otsustusprotsessides ning lisaks säästnud ressursse. Eesti seisukohalt on väljendusvabaduse toetamine internetis sama oluline kui kõik teised inimõiguste kaitse ja edendamisega seotud tegevused.
Eesti peab internetivabaduse seisukohalt üheks olulisemaks rahvusvaheliseks dokumendiks ÜRO eelmise sõnavabaduse eriraportööri Frank La Rue raportit (2011). See on esimene ÜRO dokument, mis käsitleb õigust väljendusvabadusele ja infole internetis. Raporti peamine sõnum on, et virtuaalne väljendusvabadus on inimõigus nagu iga teinegi inimõigus, mis vajab kaitset ja laiendamist. Raporti väitel on internet 21. sajandi üks kõige mõjuvõimsamatest instrumentidest info läbipaistvuse ja ligipääsu tõstmisel ning selle toetamine peaks olema iga riigi prioriteet. La Rue väljendab samas muret, et mitmed riigid kas kasutavad olemasolevaid seadusi või võtavad vastu uusi, et digitaalset väljendusvabadust piirata. Raport sisaldab ka hulgaliselt soovitusi, mida riigid peaksid tegema selleks, et internet oleks vabam, turvalisem ning laiemale elanikkonnale kättesaadavam. vt. raportit. (PDF)
Eesti toetab interneti valitsemises 2005. aastal Tuneesias heakskiidetud paljusid sidusrühmi hõlmavat haldusmudelit, kus lisaks riikidele on kaasatud vabaühendused ja ettevõtted. Kaitsmaks ja edendamaks inimõigusi osaleme ja võtame sõna erinevatel internetivabaduse aruteludel. Eesti välisministrid on sellel teemal esinenud ÜRO Inimõiguste Nõukogus, Euroopa Nõukogus ning internetivabaduse- ja küberüritustel üle maailma. Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise raames 2016. aastal oli üheks prioriteetteemaks internet ja õigusriik ning Eesti organiseeris koostöös Saksamaaga, kes oli OSCE eesistuja, temaatilise konverentsi Strasbourgis.
Eesti korraldas 2014. aasta aprillis Tallinnas kõrgetasemelise internetivabaduse konverentsi. Eesistujana korraldati neljas Internetivabaduse koalitsiooni (FOC) iga-aastane kohtumine ja konverents pealkirjaga „Vaba ja turvaline Internet kõigile“. Kõrgetasemeline konverents tõi kokku üle 400 inimese üle 60st riigist ja keskendus internetivabadusele ja –valitsemisele. Eraldi kohtumisel võtsid ministrid vastu dokumendi "Tallinna Internetivabaduse Agenda", mis kinnitab kõigi tol hetkel 23. koalitsiooni liikmesriigi eesmärki hoidmaks internet vaba ja tervikuna ning kus ühe olulisema punktina rõhutatakse, et inimõigused ja internetivabadused on teineteisest lahutamatud. Isikliku toetuse agendale saab anda siin.
Internetivabaduse koalitsioon (Freedom Online Coalition, FOC)
Asutaja: Holland
Asutatud: 8-9.12.2011, Haag
Asutajaliikmed: Austria, Kanada, Tšehhi, Prantsusmaa, Eesti, Ghana, Iirimaa, Keenia, Maldiivid, Mehhiko, Mongoolia, Holland, Ühendkuningriik, USA, Rootsi.
Hetkel kuulub koalitsiooni 30 liiget
Viimane liituja: Argentiina
Eesmärgid
- Info jagamine ja tegevuse koordineerimine toimunud ja toimuvatel kahe- ja mitmepoolsetel kohtumistel. Nt ÜRO, Internet Governance Forum (IGF), regionaalsed organisatsioonid (OSCE, EN jms).
- Inimeste (sh ajakirjanike, blogijate ja inimõiguste kaitsjate) toetamine riikides, kus internetivabadus on piiratud.
- Koostöö vabaühenduste ja eraettevõtetega töötamaks välja ideid ja lahendusi efektiivsemaks internetivabaduse kaitseks ja edendamiseks kogu maailmas.
Toimimine
Koalitsiooni liikmed jagavad infot, koordineerivad koostööd ja teevad ettepanekuid ühisavaldusteks konsulteerides kontaktisikute meililisti ja konverentsikõnede kaudu ning osalevad koostöös vabaühenduste ja erasektoriga detailsemalt internetivabadusega tegelevates töögruppides.
Eesistumine
Koalitsiooni asutaja oli esimene eesistuja. Eesistumine roteerib riikide kaupa ning eesistuja korraldab aastakonverentsi, millesse teised koalitsiooni liikmed panustavad. Eesistujat toetab ja nõustab eesistuja sõprade grupp. Eesistuja lähtub oma töös liikmesriikide arvamustest ning seisukohtadest kujundades ettepanekud ühisteks tegevusteks. Lähtudes vaikemenetlusest on liikmesriigid eesistuja ettepanekutega nõus või esitavad omapoolsed kommentaarid. Eesti alustas eesistuja kohustuste täitmist peale Tunise konverentsi ning oli eesistujaks kuni 2014 Tallinna konverentsi lõpuni, mil rolli võttis üle Mongoolia, kelle järel oli eesistujaks Costa Rica. Hetkel juhib koalitsiooni Saksamaa, kes korraldab aastakonverentsi 28.-30. novembrini 2018 Berliinis.
FOC konverentsid
