„Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.
Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.“
(ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 1)
ÜRO võttis inimõiguste ülddeklaratsiooni vastu 10. detsembril 1948. See oli esimene rahvusvaheline dokument, kus oli öeldud, et inimõigused on jagamatud, võõrandamatud ja universaalsed ning kehtivad kõigile võrdselt. Inimõiguste kaitsmine ja edendamine aitab kaasa ülemaailmse rahu ja julgeoleku ning kõigi inimeste vabaduse ja väärikuse tagamisele.
Inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid austava väärtuste ruumi laiendamine ning rahvusvahelise õiguse edendamine on üks Eesti välispoliitika prioriteete.
Eesti on keskendunud eelkõige naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste kaitsele, kuna nad on haavatavamad ning satuvad sagedamini diskrimineerimise ja vägivalla ohvriks. Eesti prioriteetideks on veel väljendusvabadus internetis, kodanikuühiskonna toetamine ja võitlust karistamatusega. Töötame nende õiguste edendamise nimel nii rahvusvaheliste organisatsioonide, kahepoolsete suhete kui ka arengukoostöö kaudu.
Loe lähemalt
- Naiste ja tüdrukute inimõigused
- Naised, rahu ja julgeolek
- Väljendusvabadus internetis
- Võitlus karistamatusega
- Avatud valitsemise partnerlus
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Inimõigusalaste konventsioonide täitmine
- ÜRO inimõiguste nõukogu
- Eesti üldine korraline ülevaatus ÜRO inimõiguste nõukogus
- Inimõigused Euroopa Nõukogus
- Demokraatiate Ühendus
Vaata lisaks
- Inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava (100.59 KB, PDF)
- Senised inimõigusdiplomaatia põhitegevused (42.7 KB, PDF)
