Prioriteetsed sihtriigid

Arengukoostöö sihtriigid

 

Afganistan

 

Afganistan on maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamatest. Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, ligi 60% inimestest on kirjaoskamatud ja 44% Afganistani lastest puudub endiselt juurdepääs haridusele. Elatustaseme näitajad Afganistanis on samuti maailma madalaimate hulgas: suur osa elanikkonnast kannatab eluasemete, puhta vee, elektri, tervishoiuteenuste ja töökohtade puudumise tõttu, eriti kehv on naiste ja tüdrukute olukord.

Jawzjani provintsis asuva Sheberghani linna koolis toimunud terviseloeng tüdrukutele. Loengut viib läbi kohalik ämmaemand, kes osales Mondo e-õppe vormis toimunud täiendkoolitusel. Koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga aitab Mondo täiendada kohalike meditsiinikoolide õppekava ja õppevahendeid, suurendada naiste juurdepääsu kvaliteetsele sünnitusabile ja tõsta tüdrukute terviseteadlikkust Afganistani maapiirkondades.

Suurimaks arenguprobleemiks aga on juba aastaid kestev ebastabiilsus ja julgeoleku puudumine, mille saavutamine on jätkusuutliku arengu eelduseks. Rahvusvaheliste jõudude lahkumine Afganistanist alates 2014. aastast on sealset julgeolekuolukorda veelgi halvendanud. Majanduskasvu takistavad ka infrastruktuuri puudumine, nõrk juhtimine ja valitsuse raskused kindlustada õigusriik Afganistani kõikides osades. Ent riigi ülesehitamiseks ei piisa vaid sõjalisest toetusest – õnnestumiseks on hädavajalik tsiviil- ja militaarpoole tihe koostöö. Eesti peab seejuures väga oluliseks erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sh ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO koostööd.

Afganistan on olnud alates 2006. aastast üks Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseid partnerriike, kuhu Eesti on panustanud nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka kahepoolse koostöö kaudu. 

2011. aastal Bonnis toimunud Afganistani-teemalisel rahvusvahelisel konverentsil teatas sarnaselt teistele riikidele ka Eesti valmisolekust toetada Afganistani vähemalt aastani 2024. Pidades silmas Eesti pikaajalisi kohustusi ning sõltuvalt riigi julgeolekuolukorrast ja kohapealsetest võimalustest, toimub koostöö nii rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabil kui ka kahepoolselt. Välisministeerium on planeerinud 2020. aastal jätkata Afganistani tsiviilrahastamisega praeguses mahus 1 000 000 eurot (nn Tokyo raamistik). Kokku on aastatel 2002-2019 Eesti toetus Afganistanile olnud üle 13 miljoni euro.

2010. aasta Kabuli konverentsil võttis Eestis kohustuseks suunata vähemalt 50% arenguabist läbi Afganistani keskvalitsuse. Seoses sellega toetab Eesti iga-aastaselt Maailmapanga poolt hallatavat Afganistani ülesehituse usaldusrahastut ARTF (Afghanistan Reconstruction Trust Fund), mis finantseerib väga erinevaid valdkondi üle Afganistani, sh tüdrukutele võrdsema juurdepääsu võimaldamist haridusele. Lisaks toetab Välisministeerium ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) poolt hallatava LOTFA (Law and Order Trust Fund for Afghanistan) fondi kaudu kohalikke politseijõude ning ÜRO Lastefondi (UNICEF) kaudu lastehalvatuse vastu suunatud kampaaniat (Polio Eradication Initiative in Afghanistan).

Käimasolevad kahepoolsed arengukoostöö projektid Afganistaniga: 

  • Tallinna Ülikooli projekti eesmärgiks Kabuli Ülikooli ja Afganistani IT-ministeeriumi töötajate kvalifikatsiooni tõstmine läbi magistriõppe. Varasemalt on nad Kabuli Ülikoolile koostöös Tal Techiga välja töötanud kolm magistriõppekava ning valitud lõpetajatel on võimaldatud omandada doktorikraad Eestis.

  • MTÜ Mondo on Põhja-ja Ida-Afganistanis teinud mitmeid naiste, tüdrukute ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi ning IT-alase võimekuse edendamise projekte. Koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga on aastaid läbi e-õppe panustatud sünnitusabi kvaliteedi, tervishoiu ning tüdrukute hariduse parandamisse.

  • Garage48 projekti eesmärgiks on naiste kõrghariduse rikastamine IT-sektoris ja ettevõtluses läbi arendusnädalavahetuste ja ettevõtluskursuste (nn hackathon).

Täpsema ülevaate kõikidest Eesti toetustest Afganistani suunal leiab Eesti arengukoostöö andmebaasist.

Eesti mitteresideeruv suursaadik Afganistanis on Marge Mardisalu-Kahar.

 

Moldova

 

Moldova on üks arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest alates aastast 2006 ning jääb selleks ka vastavalt Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavale (1022.12 KB, PDF) aastateks 2016-2020.

Politsei- ja Piirivalveameti poolt läbi viidud projekti eesmärgiks oli Moldova politsei ja teiste korrakaitseallüksuste võimekuse arendamine ning koostöö tõhustamine kahe riigi vahel.

Eestil on kitsamalt Moldovaga koostööks suunatud arengukoostöö maastrateegia 2019–2020 (207.6 KB, PDF), mis kajastab Moldova vajadusi ja arengustrateegiaid ning määrab kindlaks arengusuunad ja valdkonnad, kus Eesti saab pakkuda lisaväärtust.

Kolm prioriteetset koostöövaldkonda Eesti-Moldova arengukoostöö maastrateegia 2019-2020 järgi:

 

  • Demokraatia areng ja hea valitsemistava tugevdamine
    • Euroopa Liidu (EL) assotsieerimislepingu  rakendamist ja reformikava elluviimist soodustavad tegevused, sealhulgas haldussuutlikkuse tõstmine ja riigiinstitutsioonide tugevdamine e-valitsemise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) riigihalduses juurutamise abil;
    • kodanikuühiskonna kaasamine valitsemisse ja reformiprotsesside kujundamisse, osalusdemokraatia ja heas valitsemises osalemise võimekuse parandamine; EL-alase teavituse edendamine;
    • korruptsiooni vastu võitlemine.
  • Tervishoiusektori reformide toetamine
    • tervishoiusüsteemi reformi toetamine, sealhulgas arstiabi teenuse kättesaadavuse parandamine;
    • e-lahenduste ja IKT juurutamine tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks;
    • tervishoiualase hariduskoostöö toetamine.
  • Maapiirkondade arengu toetamine
    • maapiirkondade arengu toetamine kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkuse tõstmise ning kogukonnapoliitika edendamise abil;
    • väikeettevõtluse toetamine, sh idufirmad.

Kõigis nimetatud valdkondades pööratakse tähelepanu IKT-le ning e-riigi lahenduste tutvustamisele ja juurutamisele, samuti hariduslikele tegevustele ülikoolide vahel. Kõiki valdkondi hõlmavad horisontaalsed teemad, mida samuti edendatakse, on inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, keskkonnasäästlikkus. Suurema osa seniste Eesti-Moldova arengukoostöö projektide üheks komponendiks on läbi aastate olnud IKT lahenduste tutvustamine.

Eesti EL liikmesriigina toetab Moldova lähenemist ELile ja on valmis pakkuma abi läbi koolituste ja Eesti kogemuste vahendamise prioriteetsemates arengukoostöö valdkondades. Eesti pakub igakülgset toetust mh assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu (AA/DCFTA) agenda rakendamise hõlbustamiseks läbi arengukoostöö tegevuste.

Eesti jätkab arengukoostööstipendiumitega Moldova üliõpilaste, riigiametnike ja diplomaatide õpingute toetamist Eesti ülikoolides ja Eesti Diplomaatide koolis.

Tallinnas tegutseb alates 2011. aastast Eesti Idapartnerluse Keskus, mille kaudu on Välisministeerium idanaabruse riikide spetsialistidele, ametnikele ja diplomaatidele korraldanud mitmeid erinevaid koolitusi ja seminare.

Eesti on huvitatud tegema Moldovaga koostööd ka ühes teiste rahvusvaheliste agentuuride ja doonoritega, mis võimaldab suurendada Eesti panuse mõju ja ulatust riigis.

Lisaks Välisministeeriumile on toimunud koostöö Moldovaga ka teistel Eesti ministeeriumidel ja asutustel (sotsiaal-, sise-, maaelu-, keskkonna- ning haridus- ja teadusministeerium; riigikontroll, sisekaitseakadeemia ja PPA).

Näiteid arengukoostöö projektidest leiab Eesti arengukoostöö andmebaasist AKTA.

 

Ukraina

 

Vastavalt “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavale aastateks 2016 – 2020” on Ukraina üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest ning koostööd on tehtud juba üle 20 aasta. Eesti ja Ukraina arengukoostöö peamine eesmärk on aidata Ukrainas luua stabiilset, demokraatlikku, läbipaistvat ja kaasavat ühiskonda.

MTÜ Monda vabatahtlik Ana Mavlea rääkimas inimõigustest ühes Severodonetski koolis Ida-Ukrainas. Foto: MTÜ Mondo

Prioriteetsed koostöövaldkonnad on demokraatia areng ja heade valitsemistavade juurutamine, ettevõtluskeskkonna parandamine ja hariduse toetamine, mis aitavad kaasa kestliku arengu vastavalt 16., 8. ja 4 eesmärgi saavutamisele. Läbivad teemad arengukoostöös on digilahenduste kasutamine, sooline võrdõiguslikkus (sh naiste võimestamine), inimõigused ja keskkonnasäästlikkus.

Hea valitsemistava valdkonnas on Ukrainale enim huvi pakkunud Eesti reformikogemus nii Euroopa Liiduga lõimumise valguses kui ka teiste reformide osas; ettevõtluskeskkonna parandamise vallas tuuakse tihti hea näitena esile ekspordivõimekuse tõstmise projekte ja haridusega seonduvalt toetatakse mh haridusprogrammi tegevusi Ida-Ukraina kriisipiirkonnas ning aidatakse tõhustada Ukraina kutseharidussüsteemi.

Arengukoostööprojekte on ellu viidud üle kogu riigi - Tšernigovi, Ivano-Frankivski, Volõõnia, Dnipropetrovski, Lvivi, Harkivi, Ternopili, Odessa, Luhanski jm oblastites. Varasematel (enne 2014 aastat) on tegutsetud ka Krimmis.

Lisaks Ukraina üldise arengu toetamisele pöörab Eesti tähelepanu ka humanitaarolukorrale Ida-Ukrainas ning selles suunas toetatakse eelkõige tegevusi, mis keskenduvad sisepõgenike ja konfliktist mõjutatud elanike olukorra leevendamisele.

Idapartnerluse keskus

 

Idapartnerluse keskus (EIPK) alustas Tallinnas tegutsemist 2011. aasta jaanuaris. Tuginedes senisele Eesti Diplomaatide Kooli kogemusele korraldab EIPK idapartnerluse riikide sh Ukraina ametnikele avaliku halduse reformi eri aspekte puudutavaid seminare ja täiendkoolitusi. Keskust rahastatakse suures osas välisministeerium arengukoostöö eelarvest.

Keskus on tänini Eestis läbi viinud suurel hulgal lühikoolitusi riigiteenistujatele, diplomaatidele ja ajakirjanikele Idapartnerluse riikidest. Lisaks on keskus lähetanud Eesti riigiametnikke ekspertidena idapartnerlusriikidesse andmaks nõu riigivalitsemise kaasajastamise, haldussuutlikkuse tõstmise ning koostöö tihendamise osas Euroopa Liiduga. Teemadena on lisaks avaliku teenistuse reformile olnud huviorbiidis Eesti kogemus väga erinevates teemavaldkondades, olgu nimetatud e-riigi temaatika, valitsuskommunikatsioon, keskkond, põllumajandus, integratsioon jne.

 

Gruusia

 

Gruusia on olnud Eesti kahepoolse arengukoostöö jaoks prioriteetse tähtsusega partner alates aastast 2006 ning ka "Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016–2020 (1022.12 KB, PDF)" kohaselt jääb Gruusia Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseks sihtriigiks.

Gruusia projekti GRU19 algusvisiit Zugdidisse. Oktoober 2019. Foto: MTÜ Mondo

Koostöös lähtutakse Eesti-Gruusia arengukoostöö maastrateegiast (694.96 KB, PDF), mis kajastab Gruusia vajadusi ja arengustrateegiaid ning määrab kindlaks arengusuunad ja valdkonnad, kus Eesti saab pakkuda lisandväärtust. Tulenevalt arengukoostöö arengukavast ja Gruusia vajadustest keskendub Eesti arengukoostöö kavandamisel ja elluviimisel Gruusias järgmistele põhivaldkondadele: demokraatlike riigistruktuuride ja -süsteemide tugevdamine, ettevõtluse toetamine, hariduse kvaliteedi parandamine.

Aastatel 2016-2019 eraldasid Eesti asutused Gruusia toetuseks ligikaudu 3,4 miljonit eurot: 3,32 miljonit eurot arengukoostöö tegevuste kaudu ning 0,01 miljonit eurot humanitaarabina. Sellel perioodil viidi ellu üle 60 erineva arengukoostöö projekti.

Eesti-Gruusia arengukoostööprojektide kohta täpsemalt: Arengu- ja humanitaarabi projektid (AKTA andmebaas)

Koostöö teiste rahvusvaheliste agentuuride ja doonoritega

 

Eesti teeb Gruusiaga koostööd teiste rahvusvaheliste agentuuride ja doonoritega, mis võimaldavad suurendada Eesti panuse mõju ja ulatust riigis. Koostööd on tehtud järgmiste partneritega:

  • UNICEFiga üldhariduse kvaliteedi parandamisele suunatud projekt, milles osalevad Eesti eksperdid SA Innove vahendusel. Projekt on leidnud väga hea vastuvõtu Gruusia poolelt.
  • USAIDiga kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks. Projekti elluviijaks oli e-Riigi Akadeemia.
  • Väiksemamahuline koostöö ka GIZiga Rahvusvahelise Avaliku Sektori Raamatupidamise Standardite juurutamiseks Gruusia kohalikes omavalitsustes. Eksperte vahendas Eesti Idapartnerluse Keskus.

Panustame rahaliselt ka Euroopa Liidu Naabruspoliitika Investeerimisfondi, mille eesmärk on rahastada suuremaid infrastruktuuri- ja keskkonnaprojekte naaberriikides. Jätkame Välisministeeriumi stipendiumiprogrammi kaudu Gruusia tudengite õpingute toetamist Eesti õppeasutustes.

Alates 2011 on uueks võimaluseks kogemuste vahetamisel Eesti Idapartnerluse Keskus (EIPK - Estonian Center for Eastern Partnership), mis on suunatud avaliku halduse reformiprotsesside toetamiseks Idapartnerlusriikides. Keskus annab stipendiume Gruusia ametnikele Eesti Diplomaatide koolis õppimiseks ja korraldab seminare Idapartnerluse riikidele. EIPK tegevusaastate jooksul on Gruusia olnud proportsionaalselt EIPK tegevustes esikohal.
 

 

Valgevene

 

Alates 2011.a kuulub Valgevene koos teiste Euroopa Liidu (EL) idapartneritega Eesti prioriteetsete arengukoostöö sihtriikide hulka ning vastavalt Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavale jääb meie partnerriigiks vähemalt 2020 lõpuni. Arengukoostöö vahenditest on toetus Valgevenele püsinud suurusjärgus 220 000 – 250 000 eurot aastas.

Häkaton Minskis

Toetame Valgevenet jagades reformikogemust ja teadmisi valdkondades, kus oleme ise tugevad, EL prioriteetidest tulenevalt on läbivaks eesmärgiks saanud vabakonna toetamine ja Euroopa-meelsuse kasvatamine. Lisaks keskenduvad Eesti arengukoostöö tegevused väikeettevõtluse hoogustamise, majandusarengu, keskkonna ja hariduse valdkondadele.

Seejuures edendab Eesti võimalust mööda kõigis valdkondades informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdasemat rakendamist arengukoostöö osana. Kuna tehakse tihedat koostööd kohalike partneritega, lähtuvad projektiideed paljuski ka Valgevene enda vajadustest ja huvidest. Keskmiselt on aastas käimas 10 kahepoolset projekti, lisaks toetame paarikümne üliõpilase kõrghariduse omandamist nii Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Diplomaatide Koolis kui ka Tartu Ülikoolis.

Välisministeerium on arenguabi projekte Valgevenes läbi viinud koostöös Eesti Idapartnerluse Keskusega (EIPK), MTÜ Peipsi Koostöö Keskusega, Eestimaa Looduse Fondiga, SA Garage48, jt-ga. Kahepoolsetele projektide kõrval teeme ka aktiivselt rahvusvahelist koostööd, näiteks toetame SA Innove ja UNICEFi koostööprojekti ning panustame multilateraalselt läbi Eastern Europe Energy Efficiency and Environment Partnership (E5P) fondi.

Täpsema ülevaate kõikidest Eesti toetustest ja projektidest Valgevene suunal leiab Eesti arengukoostöö andmebaasist.

 

 
Viimati uuendatud: 7. Veebruar 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.