Arengukoostöö elluviimine

Kuidas viiakse ellu arengukoostööd?

 

Arengukoostööd viiakse ellu nii kahepoolse kui ka mitmepoolse koostöö korras. Sellest tulenevalt jaotatakse arengukoostöö kaheks:Afganistani ämmaemandate lõputseremoonia 2019. Foto: MTÜ Mondo

 

  • kahepoolne (bilateraalne) arengukoostöö – arenguabi, mida doonorriik või doonorriigid koostöös annavad abisaajariigile või mida doonorriik annab sihtotstarbeliselt rahvusvahelise abiorganisatsiooni kaudu;
  • mitmepoolne (multilateraalne) arengukoostöö – arenguabi, mida abisaajariigile annavad rahvusvahelised organisatsioonid.

Arengukoostööprojekte viikakse ellu ametliku arenguabi (Official Development Assistance – ODA) raames. Ametlik arenguabi on aga rahvusvaheline termin, mis hõlmab arenguriikidele avalikust sektorist majandusliku arengu ja heaolu toetamiseks antavaid laene ja grante, sealhulgas humanitaarabi. Ametliku arenguabi definitsiooni ja sinna alla loetavad abitegevused otsustab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC), mis kogub ka rahvusvahelist arenguabi statistikat.

 

Eesti tugineb oma arengukoostöö elluviimisel järgmistele põhimõtetele:

 

  • lähtuda partnerlusest ja partnerriigi prioriteetidest;
  • lähtuda pikaajalistest eesmärkidest ja tulemustest;
  • tagada abi andmisel tõhus koordinatsioon, täiendavus ja harmoneerumine nii abisaajariigi kui ka teiste doonoritega;
  • tagada teiste poliitikavaldkondade sidusus Eesti arengukoostöö eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel;
  • jälgida, et arengukoostöös oleks läbivalt tagatud inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja keskkonnasäästlikkus.
 

Eesti arengukoostöö eesmärgid tegevusvaldkonniti:

 

  • inimarengutoetamine ning arengumaades hariduse ja tervishoiu kättesaadavuse suurendamine, fookusega naistel ja lastel;
  • rahu ja inimõiguste kaitse ning demokraatia arengu toetamine, riikide stabiilsuse kindlustamine, hea valitsemistava juurutamine ning inimõiguste tagamine;
  • majandusarengu edendamine, sealhulgas majanduskeskkonna reformi ning üleilmse kaubandusvõrgustikuga liitumise ja põllumajanduse toetamine; keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku arengu soodustamine;
  • lähtuvalt arengukava põhimõtetest arengukoostööd elluviivate rahvusvaheliste organisatsioonide toetamine. Eesti arengukoostöö tõhustamine, panustamine eelkõige piiratud arvule prioriteetsetele partnerriikidele ning sektoritele, lähtudes partnerriigi prioriteetidest ning pidades silmas pikaajalisi eesmärke;
  • Eesti avaliku, era- ning kolmanda sektori arengukoostöövõimekuse tugevdamine ning elanikkonna hulgas arengukoostööalase teadlikkuse suurendamine, maailmahariduse tutvustamine.
  • Kõiki valdkondi läbivalt edendab Eesti võimalusel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasemat rakendamist arengukoostöö osana.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid aastaks 2030

 

Eesti panustab arengukoostöötegevustega ÜRO kestliku arengu eesmärkidesse2015. aasta septembris lepiti ÜROs kokku kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals, SDGs) ning ÜRO liikmesriikidelt oodatakse nendest eesmärkidest lähtumist oma poliitika kujundamisel aastani 2030. Kestliku arengu eesmärgid on järg ÜRO aastatuhande eesmärkidele (Millennium Development Goals, MDGs).  

ÜRO kestliku arengu eesmärgid aastaks 2030 on järgmised:

 

  1. Kaotada kõikjal mis tahes vaesus
  2. Kaotada nälg, kindlustada kõik inimesed toiduga ja tagada parem toitumus ning edendada säästvat põllumajandust.
  3. Tagada kõigile igas vanuses tervislik elu ja heaolu.
  4. Tagada kaasav ja võrdsetel alustel kvaliteetne haridus ja edendada elukestvat õpet kõigi jaoks.
  5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tugevdada naiste ja tüdrukute võimalusi
  6. Tagada kõigile vee ja kanalisatsiooni kättesaadavus ning säästev majandamine
  7. Tagada kõigile mõistliku hinnaga, usaldusväärne, säästlik ja ajakohane energia
  8. Edendada püsivat, kaasavat ja säästvat majanduskasvu,  täielikku ja tootlikku  tööhõivet ning inimväärset tööd kõigi jaoks
  9. Rajada vastupidav taristu, edendada kaasavat ja säästvat tööstust ning innovatsiooni
  10. Vähendada riikidesisest ja riikidevahelist ebavõrdsust
  11. Muuta linnad ja inimasulad kaasavateks, turvalisteks, muutustega kohanevateks ja säästvateks
  12. Tagada säästvad tarbimis- ja tootmismudelid
  13. Võtta koheselt kasutusele meetmed kliimamuutuse ja selle mõjude ohjeldamiseks
  14. Hoida ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja merevarasid, tagamaks säästev areng
  15. Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ja edendada nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumise vastu, peatada mulla vaesumine ja taastada kahjustunud pinnad ning peatada elurikkuse kadu
  16. Edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, tagamaks säästev areng; võimaldada kõigile juurdepääs õigusemõistmisele ning rajada tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid kõigil otsustustasanditel.
  17. Tugevdada poliitikate rakendamise vahendeid ja elavdada globaalset partnerlust, tagamaks säästev areng.

Lisaks ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgile on Eestil 18. kestliku arengu eesmärk - Kultuuriruumi elujõulisus. 

 

Kahepoolne ja mitmepoolne arengukoostöö

 

Kahepoolne arengukoostöö

 

Eesti kahepoolne arengukoostöö on suunatud eelkõige riikidele, kus Eestil on võimalik oma kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas.

 
Peamiste sihtriikide valikul lähtuti eelkõige kolmest aspektist: 

 

  1. abivajaduse ja vaesuse tase riigis; 
  2. millistes riikides suudaks Eesti pakkuda arengukoostöös teatavat lisandväärtust reformikogemuste näol;
  3. koostöövõrgustiku olemasolu.

Sellest tulenevalt on Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks Afganistan ja idapartnerluse riigid Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene.

 

 

Mitmepoolne arengukoostöö

 

Rahvusvahelised organisatsioonid on üleilmse vaesuse vähendamisel, stabiilsuse tagamisel ja inimõiguste järgimisel oma legitiimsuse ja tegevusulatuse tõttu asendamatud. Seetõttu on nende tegevuse ja eesmärkide toetamine oluline ka Eesti arengukoostöös. Traditsiooniks on kujunenud erinevate arengukoostöös aktiivsete rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse toetamine eelarveliste maksete kaudu.

Eesti on teinud vabatahtlikke annetusi näiteks Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC), ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroole (OCHA), ÜRO Lastefondile (UNICEF), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR), ÜRO Rahvastikufondile (UNFPA), ÜRO Arenguprogrammile (UNDP) ja ÜRO põlisrahvaste fondidele.

Alates 2004. aastast teeb Eesti sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse, millest on kindel summa eraldatud Euroopa Komisjoni arengukoostöö ja humanitaarabi programmide läbiviimiseks. 

Seeläbi toetab Eesti Euroopa Komisjoni tegevusi kõikides maailma vaesemates piirkondades, sh Aafrikas. Eesti multilateraalse arengukoostöö kogusumma 2018. aastal oli ligi 20 miljonit eurot.

 
Viimati uuendatud: 7. Veebruar 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.