Taotlejale

Üldist

Arengu- ja humanitaarabi toetust rahastatakse Välisministeeriumi eelarves olevatest arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Toetust saab taotleda kas avatud- või piiratud taotlusvoorus (vt allpool avatud taotlusvooru eriliike: Euroopa Komisjoni arengukoostööprojektide kaasrahastamine ja stipendiumite andmine prioriteetsete partnerriikide kodanikele).

Arengu- ja humanitaarabi toetuste üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

Toetuse liigid:

Avatud taotlusvoor

Eriliik:

• Avatud taotlusvoor stipendiumite eraldamiseks eelistatult prioriteetse partnerriigi kodanikele kõrghariduse omandamiseks, uurimistöö tegemiseks või täiendkoolituseks Eesti kõrgharidust andvas õppeasutuses, teadus-ja arendusasutuses või täiendkoolitusasutuses.

Piiratud taotlusvoor

Arengu- ja humanitaarabi andmiseks (arengukoostöö puhul erandjuhtudel spetsiifilise valdkonna puhul ning humanitaarabi puhul tavajuhtudel);

Mikrofinantseering

Eesti arengukoostöö sihtriikidele läbi nendes riikides asuvate Eesti välisesinduste.

Euroopa Komisjoni arengukoostööprojektide omafinantseeringu kaasrahastamine

Milliseid projekte toetatakse?

Arengukoostöö puhul antakse toetust Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas 2016-2020 nimetatud prioriteetsetele partnerriikidele ja projektipartneritele ning arengukavas toodud valdkondades. Nendeks on inimarengu, rahu, inimõiguste tagamise, demokraatia, õigusriigi ja jätkusuutliku majandusarengu toetamine ning teavitamine ja maailmahariduse edendamine.

Kes saavad toetust taotleda?

Avatud taotlusvoorus saavad taotluse esitada:

• valitsusasutused või selle hallatavad asutused;
• kohaliku omavalitsuse asutused või selle hallatavad asutused;
• Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad mittetulundusühingud või sihtasutused, sh maakondlikud või üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud;
• Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad muud juriidilised isikud.

Piiratud taotlusvoorus saavad toetust taotleda samad taotlejad kui avatud taotlusvoorus. Antud toetuse puhul esitab Välisministeerium taotluskutse koos lähteülesandega vähemalt kahele eespool nimetatud asutusele või isikule, kes on välja valitud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel (näiteks ekspertiis valdkonnas ja logistiline võimekus jms).

Mikrofinantseeringut saavad taotleda lisaks Eestis registreeritud ning püsivalt tegutsevatele juriidilistele isikutele ka prioriteetsete partnerriikide valitsus- ja kohalike omavalitsuste asutused, nende hallatavad asutused kui ka nendes riikides registreeritud ja püsivalt tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Euroopa Komisjoni arengukoostöö-ja humanitaarabiprojektide omafinantseeringu kaasrahastamise taotluse saavad esitada kohaliku omavalitsuse asutus ja selle hallatav asutus või Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad mittetulundusühingud või sihtasutused, sh maakondlikud või üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud.

Taotlemise tingimused

Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest taotletav toetus võib moodustada:

• kuni 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
• kuni 25% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest, kui toetust antakse Euroopa komisjoni arengukoostööprojektide rahastamiseks;

• kuni 100% kui toetust antakse piiratud taotlusvoorus (nt humanitaarabi projektid), mikrofinantseeringuna või avalikkuse teavitamist käsitlevate projektide (sh vabatahtlike) taotlusvoorus.

Kaas- ja/või omafinantseering

Nõutav on taotlejapoolne omafinantseering vähemalt 5 % ulatuses projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Poole nõutavast omafinantseeringust võib moodustada mitterahaline sissemakse (projektis vabatahtliku töö, tasuta teenuse osutamine või ruumi, seadme, materjali või vahendi tasuta kasutamine). Mittetulundusühingutel või sihtasutustel on võimalik omafinantseeringu 5% nõue katta kaasfinantseeringu arvelt, kusjuures poole sellest võib moodustada mitterahaline sissemakse.

Toetuse piirmäärad

Toetuse minimaalne suurus taotlusvoorus taotlemisel on projekti kohta 10 000 eurot, välja arvatud projektid, mille eesmärgiks on teavitada avalikkust. Avalikkuse teavitamisele suunatud projekti toetuse minimaalne määr on 1000 eurot. Toetuse maksimaalset piirmäära pole kehtestatud (see oleneb projekti sisust ja taotlusvooru rahalistest vahenditest, sest projekti eelarve ei tohi ületada taotlusvooru eelarvet). Mikrofinantseeringu maksimaalmäär projekti kohta on 15 000 eurot.

Taotlusvormid ja juhendid

AVATUD TAOTLUSVOORU VEEBIKESKKONNA KASUTAMISE JUHEND (711.86 KB, PDF)    (196.23 KB, PDF)

Veebikeskkonda ei saa kasutada taotluste esitamisel stipendiumiprogrammide, teavitusprojektide ja vabatahtlike lähetamise voorudesse.

2020.a AVATUD TAOTLUSVOORU JUHEND (540.34 KB, PDF)(taotluste esitamisel stipendiumiprogrammide, teavitusprojektide ja vabatahtlike lähetamise projektide voorudesse).

ARENGUKOOSTÖÖPROJEKTI VORMI TÄITMISE JUHEND (98.5 KB, DOC)

Taotlusvormid:

NB. 15.11 jõustusid välisministri määrusega uued taotlus-ja aruandevormid. Nüüdsest on kasutusel ühine taotlusvorm, olenemata millses taotlusvoorus või millist toetust taotletakse.

• Arengukoostööprojekti vorm:
• Arengukoostööprojekti taotlusvorm (133 KB, DOC)
• Taotlusvormi eelarve 1.osa (23.24 KB, XLSX)
• Taotlusvormi eelarve 2.osa (stipendiumiprogramm) (38 KB, XLS)

Taotluse hindamine

Kuidas toimub taotlusvoorus esitatud taotluste hindamine?

Taotluskutses toodud tähtajast alates on taotluste hindamiseks ettenähtud 60 tööpäeva. Kogu protsessi võib tinglikult jaotada kolme etappi:

1. Vormiline hindamine - kus kõigepealt kontrollitakse taotleja ja taotluse vastavust nõuetele. Taotluste nõuetele mittevastavusest informeerib taotlejaid arengukoostöö büroo. Näiteks kui taotlejal ei ole õigust toetust taotleda või ei vasta taotlus taotluskutses toodud tingimustele, informeeritakse taotlejat sellest 10 tööpäeva jooksul peale taotluste esitamist. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, kuid sisuliseks hindamiseks vajab taotlus vormistuse korrastamist või täiendamist, saab taotleja vastavasisulise teate ning tal on 5 tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks või lisadokumentide esitamiseks (vt taotlusvooru juhendit).
2. Sisulisele hindamisele arengukoostöö komisjoni koosolekul, suunatakse edasi vormilise hindamise läbinud taotlused. Komisjonil on õigus küsida spetsiifilisemate projektitaotluste kohta ekspertarvamust. Hindamise tulemusena moodustub taotluste pingerida.
3. Otsustamine - arengukoostöö komisjon esitab ettepanekud taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või mitterahuldamise kohta välisministrile, kes teeb lõpliku otsuse toetatavate projektide ja eraldatavate summade osas. Taotluse mitterahuldamisest teavitatakse taotlejaid 5 tööpäeva jooksul.

Välisministeerium sõlmib toetuse saajaga riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu.

Täpsemalt loe hindamisprotseduuri kohta arengukoostöö- ja humanitaartaotluse hindamise juhendist (99.77 KB, PDF) ja vaata hindamiskriteeriumeid.

Toetuse saajale

15.11.2017 jõustusid välisministri määrusega uued aruandevormid projektide aruannete koostamiseks. Finantsaruanne tuleb lisada nii vahe- kui ka lõpparuandele.

PROJEKTI ARUANDE KOOSTAMISE JUHENDMATERJAL (951.05 KB, PDF)

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTI AUDITI JUHENDMATERJAL (59 KB, DOC)

VEEBIKESKKONNA AKTA KASUTAMISE JUHEND, sh ARUANNETE ESITAMINE LÄBI VEEBIKESKKONNA (711.86 KB, PDF)

Aruandevormid

• Arengukoostööprojekt:
• Projekti aruande vorm (69 KB, DOC)
• Projekti finantsaruande vorm 1.osa (60.5 KB, XLS)
• Projekti finantsaruande vorm 2.osa (stipendiumiprogramm) (46 KB, XLS)
• Kvartaalse sihtfinantseerimise teatis (12.71 KB, XLSX)

Teavitamine

Toetuse saaja on kohustatud viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest" ning lisama samasse kas Eesti arengukoostöö või humanitaarabi logo. Inglise keeles: The project is financed by Estonian Ministry of Foreign Affairs from the funds of development cooperation and humanitarian aid.

logo kasutusjuhend (PDF)   

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas tõlgendada projekti abikõlblikkuse perioodi?

Projektitegevused ei tohi olla alanud enne abikõlblikkuse perioodi algust. Seda tingimust on siseriiklikus õiguskorras piiratud, sätestades, et kõik projekti tegevused ja kulud peavad olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kulude tekkimiseks loetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ kuludokumendi koostamise kuupäeva. See tähendab, et kuludokument peab igal juhul jääma abikõlblikkuse perioodi. Lisaks peab kindlasti tegevus olema tehtud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Vastavalt nimetatud määrusele on kuludokumendiks kohustuse tekkimise aluseks olev dokument, milleks praktikas on reeglina arve. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on ainult leping (st eraldi arveid lepingu alusel ei esitata), kus on ära toodud maksegraafik ja maksetähtpäevad ning tasumine toimub ainult lepingus sätestatu alusel, loetakse sellist lepingut kuludokumendiks. Viimati nimetatud juhul peab ka leping jääma täies ulatuses abikõlblikkuse perioodi. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on arve, ei pea leping ilmtingimata olema sõlmitud projekti abikõlblikkuse perioodi sees (kuna arvete olemasolul ei käsitle me lepingut kuludokumendina). Antud juhul tuleb aga jälgida seda, et projekt on ajas ja ruumis piiritletud tegevuste kogum.

Lepingute puhul, mille osas on osaliselt tegevustega alustatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust, tuleb toetuse taotluses või taotluse rahuldamise otsuses kindlasti piiritleda ära tegevused, mida rahastatakse projektist ning mis jäävad projektist välja - tõmmates sellega selge ajalise ja ruumilise piiri abikõlblike ja mitteabikõlblike tegevuste vahele. Projekti kulusse võib kanda vaid nende tegevuste kulu, mille osas on selgelt tõendatav, et need jäävad abikõlblikkuse perioodi.

Kas mõne teise fondi või asutuse poolt eraldatud toetust võib näidata projekti kaasfinantseeringuna?

Võib, kui toetus on antud taotlejale sihtotstarbeliselt sama projekti läbiviimiseks. Oluline on silmas pidada, et projekti raames tehtavate kulutustega võib alustada peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist (välisministri käskkiri) . See tähendab, et kui olete mõnest teisest fondist või programmist saanud projekti elluviimiseks toetust ja soovite näidata seda kaasfinantseeringuna, võite kaasfinantseeringuna näidatava toetuse kasutamist alustada alles peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist Välisministeeriumis.

Kas käibemaks on abikõlblik kulu?

Käibemaks on abikõlbulik kulu juhul, kui teie organisatsioon ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi. Sel juhul on projekti eelarvest lubatud tasuda projekti raames ostetavate kaupade või teenuste hinnale müüja poolt lisatud käibemaks. Kui teie organisatsioon on käibemaksukohustuslane ja te saate hiljem käibemaksu tagasi, siis ei ole käibemaks abikõlbulik kulu.

Kas taotlev organisatsioon peab projekti jaoks eraldi arvelduskonto avama?

Taotluse esitamise ajaks eraldi uut arvelduskontot avama ei pea. Kui projekti kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus, on organisatsioonil soovitav leida võimalus toetussumma kandmiseks eraldi arveldusarvele. Nii on toetussumma kasutamisel hea silma peal hoida ning see lihtsustab hiljem ka aruannete koostamist.

Kuidas toimub lähetuskulude hüvitamisel valuutakursi kõikumistest tingitud kulude katmine?

Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise korra järgi arvestatakse lähetuskulude hüvitamisel välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Juhul, kui Euroopa Keskpanga poolt pole välisvaluutat noteeritud, soovitame  kasutada vastava riigi keskpanga veebilehel toodud noteeringut euro suhtes. Kursivahest tingitud kulu on võimalik katta ettenägematute kulude rea arvelt.

Pikaajaliste lähetuste puhul võib ühe võimalusena lähetatav esitada jooksvaid aruandeid, mille alusel makstakse lähetatule avanssi. Siinkohal tuleb muidugi järgida ka raamatupidamise tekkepõhisuse printsiipi.  Lähetuse lõpparuandes toodud valuutakursi ja jooksvates aruannetes esitatud päevakursside vahed  on võimalik katta ettenägematute kulude rea arvelt. Juhime tähelepanu sellele, et tegemist on ühe võimalusega paljudest võimalikest ning kõikidele asutustele/organisatsioondele ei pruugi väljapakutud variant sobida.  Juhul, kui teie raamatupidajal on muid ettepanekuid, palume sellest ka rahastajat teavitada.

Kas erisoodustusmaks on abikõlblik?

Vastavalt kehtivale määrusele loetakse abikõlblikeks kuludeks kõik riiklikud maksud, mida Eesti või välisriik ei tagasta, sh ka tulumaks erisoodustuselt. Kõik sellised maksud on võimalik eelarvesse projektitaotlust koostades lisada (eelarve rida 10).

Kas Eestisse lähetatud välispartnerile makstava päevaraha pealt tuleb arvestada ka erisoodustusmaksu?

Kui päevarahasid makstakse mitteresidendile (arengukoostööprojektide puhul sihtriigi kodanikele või teistele konkreetse projektiga seotud välisriigi kodanikele), kes on Eestisse lähetatud nende tavapärasest töökohast, on lähetuse tasud maksustavatavad Eestis üksnes juhul, kui nad on viibinud siin vähemalt 183 päeva 12 kuulise perioodi jooksul (Tulumaksuseadus § 29 lg 1). Seega ei kuulu alla 183 päeva Eestis viibinu mitteresidendi tulu tulumaksuga maksustamisele (Tulumaksuseadus §  31).  Samas soovitame konsulteerida antud küsimuses juba taotluse koostamise etapis maksunõunikuga.

Millal tuleb tellida projektiaudit?

Toetuse saaja peab tellima projektiauditi projektile, mille taotluses esitatud kogumaksumus ületab 30 000 eurot, kui arengukoostöö komisjon ei tee teistsugust ettepanekut. Komisjoni asjakohase ettepaneku alusel võidakse riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingus ette näha projektiauditi tegemine ka sellise projekti korral, mille kogumaksumus  jääb alla sätestatud määra. Projektiauditi kulud on abikõlblikud kulud ning need tuleb planeerida taotlusega koos esitatavas eelarves.

Kas sarnaselt projekti eelarvele tuleb toetuse ja omafinantseeringu piirmääradest kinni pidada  ka lõpparuandes?

Üldjuhul tuleb projekti lõpparuande esitamisel jälgida, et määrusega kehtestatud piirmäärade nõue oleks täidetud. Need on omafinantseering min 5% (sellest mitterahaline 50%), personalikulud max 20%, ettenägematud kulud max 5%, üldkulud max 7%. Miks see nii on?  Projektitaotlust avatud taotlusvoorus esitades on kõiki projekte hinnatud ühtsetel alustel – elik kõigile kehtivad samad reeglid. Seega ei ole põhjendatud olukord, kus projektide lõppedes on osadele projektidele antud teatav eelis teiste ees. Samas ei käsitle me antud nõuet ka karistusena, kui tõesti on suudetud lennupileteid soodsamalt soetada või muid tegevusi kokkuhoidlikult läbi viia, võtame me projekti eluviijapoolseid selgitusi kindlasti arvesse. Lisaks on võimalik vabanenud summad suunata ümber lubatud eelarvemuudatuste ulatuses ka teistele tegevustele (teistele kuluridadele), mis toetavad projekti tegevusi ning aitavad kaasa projekti mõju suurendamisele.

Lisainformatsioon

Välismajanduse ja arengukoostöö osakond
Arengukoostöö ja humanitaarabi büroo
arenguabi@mfa.ee
tel: 6 377 200