Sa oled siin

Venemaa

viimati uuendatud: 18.05.2018

 

 

Diplomaatilised suhted

2. veebruaril 1920 kirjutati alla Eesti ja Venemaa (toona Vene SFNV) vaheline Tartu rahuleping, millega riigid tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil olid Eesti Vabariigi saadikud Moskvas: Tõnis Vares (1921-1922); Ado Birk (1922-1926); Heinrich Laretei (1926-1928);  Julius Seljamaa (1928-1933); Karl Tofer (1933-1936);  August Traksmaa (1936-1937); August Rei (1938-1940).

Venemaa taastunnustas Eestit 24. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 24. oktoobril 1991. Taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Jüri Kahn andis oma volikirja üle 4. veebruaril 1992. Järgnevalt olid Eesti suursaadikuteks Moskvas Mart Helme (1995-1999), Tiit Matsulevitš (1999-2001), Karin Jaani (2001-2005), Marina Kaljurand (2005-2008), Simmu Tiik (2008-2012), Jüri Luik (2013-2015) ja Arti Hilpus (2015- august 2018). Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Vene Föderatsioonis Margus Laidre esitas oma volikirja president Putinile 11.oktoobril 2018.   

Venemaa esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimov andis oma volikirja üle 9. septembril 1992. Järgnevalt esindasid Venemaad Eestis Aleksei Gluhhov (1997-2000), Konstantin Provalov (2001-2006), Nikolai Uspenski (2006-2009), Juri Merzljakov (2010-2015). Praegune Vene suursaadik Aleksandr Petrov andis oma volikirja üle 15. oktoobril 2015.

Lisaks suursaatkonnale Moskvas on Eestil Venemaal veel peakonsulaat Peterburis ning peakonsulaadi konsulaartalitus Pihkvas. Venemaal on Eestis lisaks suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus.

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Venemaa Föderatsiooni kahepoolne suhtlus läbi diplomaatiliste kontaktide ning ametnike-ekspertide vahelisel tehnilisel tasandil on suunatud eeskätt praktiliste küsimuste lahendamisele. Eesti nagu kogu Euroopa Liidu poliitilised suhted Venemaaga on alates 2014. aastast piiratud seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ja Krimmi ja Sevastoopoli ebaseadusliku annekteerimisega. Lähiajal on kahepoolsetes suhetes põhieesmärgiks piirilepingute jõustamine ning piiri edasine demarkeerimine.

Edukalt toimib Eesti-Venemaa piiriülene koostöö, eeskätt EL kaasrahastusega koostööprogrammide raames. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 hõlmas Eestit, Lätit ja Venemaad, selle raames toetati 45 projekti 48 miljoni EUR ulatuses. Näiteks rahastati Narva ja Ivangorodi piiripunktide ehitus- ja arendustööd, mis aitab kaasa piiripunktide läbilaskevõime parandamisele ja lihtsustab piiriületust. Valmisid väikesadamad Tartus, Mustvees ja Räpinas. Kallastele ehitati Eesti esimene siseveekogu laevaremondislipp. Rekonstrueeriti ja ehitati reoveepuhastusseadmed Pihkva, Oudova ja Petseri linnadesse ning Pihkva ja Palkino rajoonidesse.

Eesti – Vene koostööprogramm 2014-2020 (www.estoniarussia.eu) jätkab piiriüleste projektide rahastamist. Eesti-Vene koostööprogrammi eesmärk on piiriäärsete regioonide arengu toetamine ja konkurentsivõime. Programmi eelarve on 34,2 miljonit eurot, suurem osa rahastusest tuleb Euroopa Liidult, EE panus 9, RU 8,4 miljonit. Koostööprogramm aitab finantseerida 5 suurt piiriülest taristuprojekti, mida finantseeritakse 20 miljni EUR ulatuses: 1) Kagu-Eesti ja Pihkva oblasti piirkonna väikeettevõtluse areng, seotud mh piiriületamisega; 2) Peipsi järve sotsiaal-majanduslik ja keskkonna areng, sh veeturism ja väikesadamad, reovee puhastusseadmed Pihkva oblastis; 3) Narva-Ivangorod kindluse rekonstrueerimine; 4) Narva-Ivangorodi promenaadi rekonstrueerimine; 5) Luhamaa Shumilkino piiripunktide rekonstrueerimine.

Eesti ja Venemaa kultuurikoostöö on läbi aegade olnud hea. 2016 -2017 toimus Venemaa erinevates linnades arvukalt Eesti kultuuri tutvustavaid näitusi, filmifestivale ja kontserte. 09.-12. 06.2016 toimus kodanikudiplomaatia initsiatiivi „1000 eestlast Peterburis“ raames ligi 30 eestlastega seotud üritust. Ettevõtmisele avaldas toetust kultuuriminister Indrek Saar, kes viibis samal ajal Peterburis mitteametlikul töövisiidil. Eestis toimub igal aastal traditsiooniline teatrifestival „Kuldne Mask“. 2016 toimusid Moskva Helikon-Opera külalisetendused Tallinnas ning Rahvusooper Estonia külalisetendused Moskvas. 2017 toimusid Estonia külalistendused Peterburi Maria Teatris, 2018 on kavas külalisetendused Moskva Suures Teatris. 2018.a. kui tähistame EV 100 aastapäeva, pööratakse suuremat tähelepanu meie naabritele, mitmesugused kultuuriüritused toimuvad Moskvas, Peterburis ja mujal Venemaal.  

03.06.2016 kirjutati Narvas alla Eesti-Vene kultuurikoostöö programm. Edukas on koostöö hariduse, teaduse, noorte ja keele vallas. Toimuvad koostööprojektid üliõpilaste ja õppejõudude vahetuseks ülikoolide vahel. Venemaa on üks Study in Estonia prioriteetseid sihtriike, 2017/2018. õa õpib Eestis 283 Venemaalt pärit üliõpilast, millega Venemaa teine saatjariik. Jätkub koostöö eesti keele õpetamisel Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis ja Peterburi Riiklikus ülikoolis, kuhu Haridusministeerium on saatnud vastavalt õpetaja ja lektori.

Eesti ajaloos ja kultuuriloos olulist rolli mänginud Jaani kiriku pidulik taasavamine Peterburis toimus 20. veebruaril 2011. Kiriku hoone ja selle alune maa on praeguseks tagastatud kogudusele ning hoone on täies mahus rekonstrueeritud, olles saanud tagasi oma esialgse funktsiooni ja välimuse. Hoonet haldab Eesti Kontsert. Jaani kirikust on saanud oluline kultuurikeskus, mis võimaldab tutvustada Eesti kultuuri ning korraldada erinevaid üritusi. Kirikus toimuvad regulaarsed eestikeelsed jumalateenistused.

Tähtsamad visiidid ja kohtumised:

Viimane välisministri tasemel visiit toimus veebruaris 2014, kui minister Urmas Paet käis Moskvas ning allkirjastas koos Venemaa välisminister Sergei Lavroviga Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepped. Viimane välisministrite kohtumine toimus 27.09.2015 New Yorgis, kui välisminister Marina Kaljurand kohtus ÜRO Peaassamblee ajal Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

2015 taastati vahepeal katkenud Eesti ja Venemaa parlamentide vahelised suhted. Riigikogu delegatsioon käis 14.-15.10.2015 visiidil Moskvas. Venemaa Riigiduuma valimised toimusid 2016 septembris ning eeldatavasti jätkuvad kontaktid ka edaspidi.

Eesti-Venemaa poliitikakonsultatsioonid toimusid 20.11.2015 Tallinnas, 18.11. 2016 Moskvas ning 01.12.2017 Tallinnas. 06.04.2016 toimusid Moskvas konsulaarkonsultatsioonid.

 Lepingud

Eesti ja Venemaa vahel on ligi 30 kehtivat kahepoolset kokkulepet. 01.01.2018 seisuga on ettevalmistamisel pensionikindlustuslepingu täiendused.

Näiteid alates 2000 aastast sõlmitud ja jõustunud kahepoolsetest lepingutest:

  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline Eesti Vabariigi suursaatkonna Venemaa Föderatsioonis paiknemise tingimusi ja Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna Eesti Vabariigis paiknemise tingimusi käsitlev kokkulepe (jõustus 02.04.2014)
  • Lennunduskokkulepe (jõustus 30.08.2000)
  • Rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 26.03.2001)
  • Protokoll "Lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta Tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde (jõustus 20.05.2002)
  • Eesti-Venemaa pensionikindlustuse koostöölepe (ratifitseerimiskirjad vahetati 02.03.2012)
  • Eesti-Venemaa piiriülese koostöö kokkulepe (allkirjastamine Pihkvas 18.05.2017)

Piirilepingud

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri küsimustega hakati tegelema 1990ndatel aastatel, kui 1992-1995 käsitleti neid küsimusi toonaste riiklike piiriläbirääkimiste töögrupis. Esmakordselt allkirjastati piirilepingud 18. mail 2005 Moskvas, kuid lepinguid ei ratifitseeritud. Uuesti kirjutati Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule alla 18.02.2014 Moskvas. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. Piirilepingu jõustumisel demarkeeritakse riigipiir, mida korraldab erinevate ametkondade esindajatest koosnev demarkeerimiskomisjon.

Piirilepingute allakirjutamisel 2014 lepiti kokku, et piirilepingute ratifitseerimine parlamentides toimub paralleelselt. 25.11.2015 lõpetas Riigikogu piirilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise ning jäädi ootama Venemaapoolseid samme. Eelnõu on Venemaa Riigiduuma menetluses, kuid ei ole teada, millal selle ratifitseerimisega edasi liigutakse.

Majandussuhted, kaubavahetus

Eesti ja Venemaa majandussuhteid ning kaubavahetust mõjutavad alates 2014 EL poolt Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonid ning Venemaa kehtestatud vastusanktsioonid. Venemaa on Eesti jaoks jätkuvalt oluline majanduspartner, kuid RU majandusolukord ja majandussanktsioonid on kaubavahetust vähendanud. Venemaa on viimastel aastatel välja langenud Eesti kaubanduspartnerite esiviisikust, kuhu ta järjekindlalt varem kuulus.

Eesti ja Venemaa vaheline kaubavahetus moodustas 2011. aastal üle 10%, alates 2012. a hakkas käive järk-järgult vähenema ning moodustas 2016.a. 6% kogukäibest. 2017 kasvas kahe riigi vaheline kaubavahetus 22% ning Venemaa oli peamiste kaubavahetuspartnerite hulgas 6. kohal käibega 1,9 mld eurot. Eesti eksport Venemaale vähenes aastatel 2013-2015, alates 2016 hakkas väljavedu uuesti kasvama (0,2%) ning 2017 suurenes eksport veelgi (21%). Impordi vähenemine sai alguse 2012. a ning see kestis kuni 2017, kui import hakkas uuesti kasvama (24%). Peamiste impordipartnerite seas on Venemaa 7. kohal.


Eesti-Venemaa kaubavahetus 2012-2017 (miljonit eurot)

Aasta Eksport Osakaal Import Osakaal Käive Osakaal Bilanss
2012 1511,5 12,1% 1003,7 7,1% 2515,2 9,4% 507,8
2013 1411,5 11,5% 787,2 5,7% 2198,7 8,4% 624,3
2014 1186,5 9,9% 852,3 6,2% 2038,8 7,9% 334,2
2015 771,6 6,7% 785,5 6,0% 1557,1 6,3% -13,9
2016 773,4 6,5% 747,6 5,5% 1521,1 6,0% 25,8
2017 9321,4 7,3% 930,0 6,3% 1862,4 6,8% 2,4

Allikas: Statistikaamet www.stat.ee

Eksport-import 2017.a.

Peamisteks ekspordiartikliteks Venemaale on masinad ja seaded  (ca 43% ekspordist), keemiatooted (15%), metallid ning metallitooted (ca 7%).

Venemaalt imporditakse peamiselt mineraalseid tooteid (ca 50% impordist), puitu ja puittooteid (15%), keemiatooted (14%).

Investeeringud

Venemaa otseinvesteeringud Eestisse moodustasid 30.09.2017. a. seisuga 0,6 mld eurot, millega Venemaa oli investorite pingereas seitsmendal kohal (3,2% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest). Venemaa otseinvesteeringutest on suurimad paigutused järgmistes sektorites – kinnisvara 32%, hulgi- ja jaekaubandus 27% ning finants- ja kindlustustegevus 14%.

Eesti Äriregistri andmetel oli 2017. a. mai seisuga Eestis registreeritud ligi 3221 Venemaa osalusega äriühingut.

Eesti otseinvesteeringud Venemaale moodustasid samal ajal 252 mln eurot, millega Venemaa on otseinvesteeringute kuues sihtriik (4% Eesti otseinvesteeringutest välisriikidesse). Sellest suurima osakaalu moodustavad investeeringud Venemaa töötlevasse tööstusesse 25%, hulgi- ja jaekaubandusse 21% ning kinnisvarasse 10%.

Turism

Eesti on jätkuvalt populaarne sihtriik Venemaa turistide jaoks. 2016. a ööbis Eesti majutusettevõtetes 200 972 Vene turisti. Pärast tugevat langust 2015. a kasvas 2016. a Vene turistide arv 8% ja nende Eestis veedetud ööde arv 5%. Ööbimiste arv kasvas kõige rohkem Tallinnas ja Ida-Virumaal, neile järgnesid populaarsete sihtkohadena Tartumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Vene turistide osakaal kõikidest välisturistidest moodustas 2016. a 9,8%. 2017 aasta 11 kuuga kasvas Venemaa turistide arv veelgi, võrreldes 2016 11 kuuga +34 tuhat turisti ning Venemaa turistide osakaal tõusis 10,6%ni.          

Eestlased Venemaal

Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lähiränne põhiliselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise väljarände aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida riigi inimtühjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolõpinlik organiseeritud väljaränne, mil Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolõpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama.

Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise. Eestlaste arvu vähenemisel Venemaal oli ka teisi põhjusi alates stalinlikest repressioonidest kuni mobilisatsioonini Teise maailmasõja ajal. Pärast Teist maailmasõda kahanes eestlaste arv Venemaal vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi.

Viimase Venemaa Föderatsiooni rahvaloenduse (2010) andmeil pidas end eestlased 17 875 inimest. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad asuvad viimase rahvaloenduse kohaselt Krasnojarski krais (2346 inimest), Omskis (2082 inimest), Peterburis (1534 inimest) ning Moskvas (1072 inimest) . Kaks suuremat eesti külakogukonda Ülem-Suetuk ja Haida asuvad Krasnojarski krais, kummaski elab umbes 200 elanikku, põhiosa eestlased. Novosibirski oblastis elab 2010. aasta andmeil 891 eestlast, enim Nikolajevka külas (Kõštovski raj). Tomski oblastis on meie rahvuskaaslasi enim Kasekülas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon) – kokku elab oblastis üle 500 eestlase. Omski oblastis on suurim eestlaste külakogukond Lilliküla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, väiksemaid külakesi on umbes kümme.

Eesti esindused Venemaal toetavad kohaliku eestlaskonna tegevust. Moskva Eesti Selts on korraldanud üritusi saatkonna ruumides, toimuvad kohtumised konsulaartalituse töötajatega. Peterburi Eesti Selts tähistas 2012.a oma 20. aastapäeva. 1990. aastatel taaselustus rahvusseltside tegevus Venemaal ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Tšerepovetsis, Petroskois). 1998. aasta märtsis ühinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht “Peterburi Teataja”, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jälle ja kajastab eestlaste tegevust üle kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Püha Johannese eesti evangeelne-luteri kogudus.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.