Sa oled siin

Venemaa

viimati uuendatud: 18.09.2020

 

 

Diplomaatilised suhted

2. veebruaril 1920 kirjutati alla Eesti ja Venemaa (toona Vene SFNV) vaheline Tartu rahuleping, millega riigid tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil olid Eesti Vabariigi saadikud Moskvas: Tõnis Vares (1921-1922); Ado Birk (1922-1926); Heinrich Laretei (1926-1928);  Julius Seljamaa (1928-1933); Karl Tofer (1933-1936);  August Traksmaa (1936-1937); August Rei (1938-1940).

Venemaa taastunnustas Eestit 24. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 24. oktoobril 1991. Taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Jüri Kahn andis oma volikirja üle 4. veebruaril 1992. Järgnevalt olid Eesti suursaadikuteks Moskvas Mart Helme (1995-1999), Tiit Matsulevitš (1999-2001), Karin Jaani (2001-2005), Marina Kaljurand (2005-2008), Simmu Tiik (2008-2012), Jüri Luik (2013-2015) ja Arti Hilpus (2015- august 2018). Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Vene Föderatsioonis Margus Laidre esitas oma volikirja president Putinile 11.oktoobril 2018.   

Venemaa esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimov andis oma volikirja üle 9. septembril 1992. Järgnevalt esindasid Venemaad Eestis Aleksei Gluhhov (1997-2000), Konstantin Provalov (2001-2006), Nikolai Uspenski (2006-2009), Juri Merzljakov (2010-2015). Praegune Vene suursaadik Aleksandr Petrov andis oma volikirja üle 15. oktoobril 2015.

Lisaks suursaatkonnale Moskvas on Eestil Venemaal veel peakonsulaat Peterburis ning peakonsulaadi konsulaartalitus Pihkvas. Venemaal on Eestis lisaks suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus.

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Venemaa Föderatsiooni kahepoolne suhtlus läbi diplomaatiliste kontaktide ning ametnike-ekspertide vahelisel tehnilisel tasandil on suunatud eeskätt praktiliste küsimuste lahendamisele. Eesti nagu kogu Euroopa Liidu poliitilised suhted Venemaaga on alates 2014. aastast piiratud seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ning Krimmi ja Sevastoopoli ebaseadusliku annekteerimisega.

Edukalt toimib Eesti-Venemaa piiriülene koostöö, eeskätt EL kaasrahastusega koostööprogrammide raames. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 hõlmas Eestit, Lätit ja Venemaad, selle raames toetati 45 projekti 48 miljoni EUR ulatuses. Näiteks rahastati Narva ja Ivangorodi piiripunktide ehitus- ja arendustööd, mis aitab kaasa piiripunktide läbilaskevõime parandamisele ja lihtsustab piiriületust. Valmisid väikesadamad Tartus, Mustvees ja Räpinas. Kallastele ehitati Eesti esimene siseveekogu laevaremondislipp. Rekonstrueeriti ja ehitati reoveepuhastusseadmed Pihkva, Oudova ja Petseri linnadesse ning Pihkva ja Palkino rajoonidesse.
Eesti – Vene koostööprogramm 2014-2020 (www.estoniarussia.eu) jätkab piiriüleste projektide rahastamist. Koostööprogrammi strateegilised eesmärgid on majanduslik ja sotsiaalne areng mõlemal pool piiri; ühiste väljakutsete lahendamine keskkonna, avaliku tervishoiu, ohutuse ja julgeoleku valdkondades ning paremate võimaluste ja tingimuste loomine inimeste, kaupade ja kapitali liikumiseks. Programmi eelarve on 34,2 miljonit eurot, suuremat osa rahastab Euroopa Liit. Eesti rahastab omalt poolt 9 ja Venemaa 8,4 miljonit eurot. Koostööprogramm aitab finantseerida 5 suurt piiriülest taristuprojekti, üldmaksumusega 20 miljonit eurot: 1) Kagu-Eesti ja Pihkva oblasti piirkonna väikeettevõtluse areng, seotud mh piiriületamisega; 2) Peipsi järve sotsiaal-majanduslik ja keskkonna areng, sh veeturism ja väikesadamad, reovee puhastusseadmed Pihkva oblastis; 3) Narva-Ivangorod kindluse rekonstrueerimine; 4) Narva-Ivangorodi promenaadi rekonstrueerimine; 5) Luhamaa-Shumilkino piiripunktide rekonstrueerimine.

Eesti ja Venemaa kultuurikoostöö on olnud läbi aegade hea. Koostööd tehakse kahepoolse kultuurikoostöö programmi raames. Eesti kultuuriministeeriumi kantsler ja Venemaa asekultuuriminister allkirjastasid 1. märtsil 2019.a. Moskvas järjekorras juba 10. programmi aastateks 2019–2021. Koostööprogramm hõlmab kõiki olulisemaid kultuurivaldkondi – muusikat, teatrit, kujutavat kunsti, filmi ja rahvakultuuri.
Vaatamata koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud piirangutele on Venemaal ka 2020.a toimunud mitmeid Eesti kultuuri tutvustavaid üritusi. Juulis toimus internetis Venemaa Multifilmide festival, kus näidati ka Eesti animatsiooni. Venemaa Tarbekunstimuuseumis toimunud näitusel olid esindatud ka Eesti kunstnike tööd. Septembris toimus Maneežis Moskva rahvusvaheline raamatumess, kus olid esindatud ka Eesti kirjastused, samuti avati A. Gaidari nimelises lasteraamatukogus Moskvas koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega Viive Noore kureeritav Eesti raamatu illustraatorite näitus “Sirvides Eesti lasteraamatuid”. 18.-20.09 toimusid Moskva Tretjakovi galeriis Baltimaade Filmipäevad. Eesti poolt linastus „Captain Morten and the Spider Queen“ ning „Johannes Pääsukese tõeline elu“.
Eesti teatrisõprade üks oodatumaid üritusi on igasügisene Vene teatrifestival „Kuldne Mask“, mille raames saavad eestlased näha Vene teatrilavastuste viimase hooaja paremikku. Eesti Rahva Muuseumi üks püsiekspositsioon on „Uurali kaja“ – tegemist on peamiselt Venemaal elavate soome-ugri rahvaste kultuuri tutvustava ekspositsiooniga. Seetõttu on ootuspärane, et 2021. aasta juunis aset leidva 8. soome-ugri rahvaste maailmakongressi korraldab Eesti ERMis.
Siiski on tulnud 2020.a ka edasi lükata traditsioonilisi Eesti kultuuri tutvustavaid üritusi. Näiteks igal aastal Moskvas toimuv Arvo Pärdi loomingule pühendatud “Spiegel im Spiegel” festival otsustati edasi lükata 2021. aastasse. Selle asemel toimub“Zaryadye” kontserdimaja väikeses saalis “Arvo Pärt-85”, ilmub eelmiste aastate “Spiegel im Spiegel” festivalide CD plaat ning saali fuajees toimub näitus Arvo Pärdist. Järgmisesse aastasse lükati edasi ka Birgitta festival Tallinnas, mille kunstiline juht on Moskva Helikon Opera direktor Dmitri Bertman.

Edukas on koostöö hariduse, teaduse, noorte ja keele vallas. Toimuvad koostööprojektid üliõpilaste ja õppejõudude vahetuseks ülikoolide vahel. Venemaa on üks Study in Estonia prioriteetseid sihtriike, 2018./2019. õa õppis Eestis 378 Venemaalt pärit üliõpilast.
Venemaal on püütud jätkata ka eesti keele õpetamist. Rahvuskaaslaste programmi raames on Eestist lähetatud eesti keele õpetajad kohalikesse üldhariduskoolidesse Petseris ja Ülem-Suetukis. Õpetajate töölepinguid haldab haridus- ja teadusministeeriumi koostööpartner MTÜ Eesti Instituut. Peterburi Riiklikku Ülikooli on „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe arenduskava 2018-2027“ raames saadetud eesti keele ja kultuuri lektor. Lektori lähetamist ja eesti keele õpetamist reguleerib SA Archimedes ning ülikooli vaheline koostööleping.

Tähtsamad visiidid ja kohtumised:

President Kersti Kaljulaid viibis aprillis 2019 töövisiidil Moskvas ja avas Eesti Suursaatkonna renoveeritud hoone. Visiidi käigus kohtus president Kaljulaid Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kohtumisel arutati Eesti ja Vene omavahelisi suhteid, majanduskoostööd ning laiemat rahvusvahelist olukorda.

Viimane välisministri tasemel visiit toimus veebruaris 2014, kui minister Urmas Paet käis Moskvas ning allkirjastas koos Venemaa välisminister Sergei Lavroviga Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepped. Viimane välisministrite kohtumine toimus 27.09.2015 New Yorgis, kui välisminister Marina Kaljurand kohtus ÜRO Peaassamblee ajal Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

2015 taastati vahepeal katkenud Eesti ja Venemaa parlamentide vahelised suhted. Riigikogu delegatsioon käis 14.-15.10.2015 visiidil Moskvas. Ka Riigikogu XIV koosseis on moodustanud Eesti-Venemaa parlamendirühma. Rühma kuulub 17 saadikut, selle esimees on Aadu Must ning aseesimehed Ants Laaneots ja Aivar Sõerd.

Eesti-Venemaa poliitikakonsultatsioonid toimusid 20.11.2015 Tallinnas, 18.11.2016 Moskvas, 01.12.2017 Tallinnas ning 15.02.2019 Moskvas. Konsulaarkonsultatsioonid toimusid 06.04.2016 Moskvas ning 14.12.2018 Tallinnas.

 Lepingud

Eesti ja Venemaa vahel on ligi 30 kehtivat kahepoolset kokkulepet. Täpsemalt vt lepingute andmebaasist (https://vm.ee/et/valislepingud).

Näiteid alates 2000 aastast sõlmitud ja jõustunud kahepoolsetest lepingutest:

  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline Eesti Vabariigi suursaatkonna Venemaa Föderatsioonis paiknemise tingimusi ja Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna Eesti Vabariigis paiknemise tingimusi käsitlev kokkulepe (jõustus 02.04.2014)
  • Lennunduskokkulepe (jõustus 30.08.2000)
  • Rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 26.03.2001)
  • Protokoll "Lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta Tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde (jõustus 20.05.2002)
  • Eesti-Venemaa pensionikindlustuse koostöölepe (ratifitseerimiskirjad vahetati 02.03.2012)

Piirilepingud

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri küsimustega hakati tegelema 1990ndatel aastatel, kui 1992-1995 käsitleti neid küsimusi toonaste riiklike piiriläbirääkimiste töögrupis. Esmakordselt allkirjastati piirilepingud 18. mail 2005 Moskvas, kuid lepinguid ei ratifitseeritud. Uuesti kirjutati Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule alla 18.02.2014 Moskvas. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. Piirilepingu jõustumisel demarkeeritakse riigipiir, mida korraldab erinevate ametkondade esindajatest koosnev demarkeerimiskomisjon.

Piirilepingute allakirjutamisel 2014 lepiti kokku, et piirilepingute ratifitseerimine parlamentides toimub paralleelselt. 25.11.2015 lõpetas Riigikogu piirilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise ning jäädi ootama Venemaa poolseid samme. 

Majandussuhted, kaubavahetus

Eesti ja Venemaa majandussuhteid ning kaubavahetust mõjutavad alates 2014.a nii ELi sanktsioonid Venemaale kui ka Moskva vastusanktsioonid. Venemaa on praeguseks välja langenud Eesti kaubanduspartnerite esiviisikust, kuhu ta varem järjepidevalt kuulus. 2019.a oli Venemaa Eesti kaubavahetuspartnerite seas 6. kohal.

Eesti-Venemaa kaubavahetus 2012-2019 (miljonit eurot)

Aasta Eksport Osakaal Import Osakaal Käive   Bilanss
2012 1511,5 12,1% 1003,7 7,1% 2515,2   507,8
2013 1411,5 11,5% 787,2 5,7% 2198,7   624,3
2014 1186,5 9,9% 852,3 6,2% 2038,8   334,2
2015 771,6 6,7% 785,5 6,0% 1557,1   -13,9
2016 773,4 6,5% 747,6 5,5% 1521,1   25,7
2017 926,4 7,3% 930,0 6,3% 1862,4   -4,1
2018  870.9 6,04% 1414,7 8,7% 2285,6   -543,8
2019  866,5 6,02% 1310,0 8,1% 2176,5   -443,5

Allikas: Statistikaamet www.stat.ee

Eksport-import 2017.a.

Peamisteks ekspordiartikliteks Venemaale on masinad ja seaded  (ca 43% ekspordist), keemiatooted (15%), metallid ning metallitooted (ca 7%).

Venemaalt imporditakse peamiselt mineraalseid tooteid (ca 50% impordist), puitu ja puittooteid (15%), keemiatooted (14%).

Investeeringud

Venemaa otseinvesteeringud Eestisse moodustasid Eesti Panga andmeil 31.03.2020. a. seisuga 0,76 mld eurot, millega Venemaa oli investorite pingereas kuuendal kohal (3% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest). Venemaa otseinvesteeringutest on suurimad paigutused järgmistes sektorites: kinnisvara (317 mln), hulgi- ja jaekaubandus (208 mln) ning finants- ja kindlustustegevus (124 mln).

Eesti Äriregistri andmetel oli 2020. a. septembri seisuga Eestis registreeritud ligi 2629 Venemaa osalusega äriühingut.

Eesti otseinvesteeringud Venemaale moodustasid 31.03.2020 seisuga 0,25 mld eurot, millega Venemaa on otseinvesteeringute pingereas kuues sihtriik (2,8% Eesti otseinvesteeringutest välisriikidesse). Sellest suurima osakaalu moodustavad investeeringud Venemaa hulgi- ja jaekaubandusse (67 mln), kinnisvarasse (29 mln) ning töötlevasse tööstusesse (26 mln).

Turism

Eesti on jätkuvalt populaarne sihtriik Venemaa turistide jaoks. 2019. a ööbis Eesti majutusettevõtetes ligi 463 000  Vene turisti. Ühepäevaseid külastusi tehti Venemaalt Eestisse rohkem kui 422 000 korral ning külastuste koguarv ulatus 885 tuhandeni. Vene turistide osakaal kõikidest majutatud välisriigi turistidest moodustas 2019. a 11,5%. 

Eestlased Venemaal

Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lähiränne põhiliselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise väljarände aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida riigi inimtühjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolõpinlik organiseeritud väljaränne, mil Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolõpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama.

Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise. Eestlaste arvu vähenemisel Venemaal oli ka teisi põhjusi alates stalinlikest repressioonidest kuni mobilisatsioonini Teise maailmasõja ajal. Pärast Teist maailmasõda kahanes eestlaste arv Venemaal vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi.

Viimase Venemaa Föderatsiooni rahvaloenduse (2010) andmeil pidas end eestlased 17 875 inimest. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad asuvad viimase rahvaloenduse kohaselt Krasnojarski krais (2346 inimest), Omskis (2082 inimest), Peterburis (1534 inimest) ning Moskvas (1072 inimest) . Kaks suuremat eesti külakogukonda Ülem-Suetuk ja Haida asuvad Krasnojarski krais, kummaski elab umbes 200 elanikku, põhiosa eestlased. Novosibirski oblastis elab 2010. aasta andmeil 891 eestlast, enim Nikolajevka külas (Kõštovski raj). Tomski oblastis on meie rahvuskaaslasi enim Kasekülas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon) – kokku elab oblastis üle 500 eestlase. Omski oblastis on suurim eestlaste külakogukond Lilliküla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, väiksemaid külakesi on umbes kümme.

Eesti esindused Venemaal toetavad kohaliku eestlaskonna tegevust. Moskva Eesti Selts on korraldanud üritusi saatkonna ruumides, toimuvad kohtumised konsulaartalituse töötajatega. Peterburi Eesti Selts tähistas 2012.a oma 20. aastapäeva. 1990. aastatel taaselustus rahvusseltside tegevus Venemaal ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Tšerepovetsis, Petroskois). 1998. aasta märtsis ühinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht “Peterburi Teataja”, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jälle ja kajastab eestlaste tegevust üle kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Püha Johannese eesti evangeelne-luteri kogudus.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.