Sa oled siin

Ukraina

viimati uuendatud: 28.12.2017  


Ukraina tunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 4. jaanuaril 1992. Eestit esindab Ukrainas suursaadik Gert Antsu.

Eesti ja Ukraina suhted on head ning paljudes valdkondades tehakse tihedat koostööd. Ukraina on Eesti välispoliitika prioriteetseks riigiks ja Eesti toetab Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga. Ukraina on üheks Eesti arenguabi prioriteetsest sihtriigist. Humanitaarabi peamine eesmärk on 2014. aastal alanud konflikti raskete tagajärgede leevendamine.

Ukraina ja Eesti vahel toimub tihe koostöö nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka ametkondade tasandil. 2010. aastal alustas tööd valitsustevaheline komisjon, mille eesmärgiks on arutada kahepoolset koostööd majanduse, hariduse, tehnoloogia ja teaduse valdkonnas vastavalt 2008. aastal jõustunud kokkuleppele.

Viimastel aastatel on tihenenud parlamentide vaheline koostöö. Riigikogus on moodustatud Eesti-Ukraina parlamendirühm ja analoogne sõprusrühm tegutseb ka Ukraina parlamendis.
 

Olulisemad visiidid
 

 

Ukrainasse
september 2017 välisminister Sven Mikser
august 2017 kaitseminister Jüri Luik
aprill 2017 peaminister Jüri Ratas
märts 2017 Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjon
august 2016 kaitseminister Hannes Hanso
veebruar 2016 Riigikogu esimees Eiki Nestor
jaanuar 2016 peaminister Taavi Rõivas
detsember 2015 kaitseminister Hannes Hanso
detsember 2015 justiitsminister Urmas Reinsalu
mai 2015 Riigikogu esimees Eiki Nestor
aprill 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
aprill 2015 kaitseväe juhataja Riho Terras
veebruar 2015 peaminister Taavi Rõivas
jaanuar 2015 peaminister Taavi Rõivas ja välisminister Keit Pentus-Rosimannus
september 2014 president Toomas Hendrik Ilves
mai 2014 välisminister Urmas Paet
aprill 2013 peaminister Andrus Ansip
november 2012 välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Rein Lang
märts 2012 Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
detsember 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
juuni 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
juuni 2011 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
detsember 2010 välisminister Urmas Paet
mai 2009 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
mai 2008 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
jaanuar 2007 peaminister Andrus Ansip
detsember 2005 president Arnold Rüütel
september 2005 välisminister Urmas Paet
mai 2004 välisminister Kristiina Ojuland
september 2003 Riigikogu esimees Ene Ergma
oktoober 2002 president Arnold Rüütli riigivisiit
mai 2000 Riigikogu esimees Toomas Savi
Eestisse
oktoober 2017 asepeaminister ja majandusminister Stepan Kubiv
jaanuar 2017 president Petro Porošenko
november 2016 kindralstaabi ülem armeekindral Muženko
oktoober 2016 kaitseminister Stepan Poltorak
juuni 2016 välisminister Pavlo Klimkin
märts 2016 Ukraina aseministrite delegatsioon
oktoober 2015 majandusarengu ja kaubanduse minister Aivaras Abromavičius
oktoober 2013 Ukraina president Viktor Janukovitš
juuni 2012 Verhovna Rada esimees Volodymyr Lytvyn
oktoober 2011 välisminister Kostyantyn Gryschenko
veebruar 2011 asepeaminister Sergei Tigipko
oktoober 2010 peaminister Mykola Azarov
detsember 2006 president Viktor Juštšenko
oktoober 2006 välisminister Boris Tarasjuk
oktoober 2005 siseminister Juri Lutsenko
detsember 2002 Verhovna Rada esimees Volodymyr Lytvyn
mai 2002 välisminister Anatoliy Zlenko
Lepingud
 

Esimene Eesti ja Ukraina vaheline leping sõlmiti 25.11.1921. Alates 1991. aastast on Ukraina ja Eesti vahel sõlmitud üle 20 valitsustevahelise lepingu, mis on kujundanud tugeva baasi kahepoolsete suhete edukaks arenguks. Siia lisanduvad mitmed kahepoolsed koostöölepped erinevate ametiasutuste vahel.
 

Majandussuhted
 

 

Kaubavahetus
 

2016. a 11 kuuga kasvas kaubavahetus ligi 35% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Seoses ülemaailmse finantskriisiga langes kaubavahetus kahe riigi vahel 2009. aastal võrreldes 2008. a 60%. Järgnevatel aastatel kaubavahetus kasvas, ent hakkas alates 2013. aastast uuesti vähenema. Mõistetavatel põhjustel mõjutas Ukraina siseolukord ja seni kestev konflikt Ida-Ukrainas negatiivselt Eesti-Ukraina majandussidemeid ning kaubavahetuse dünaamikat.

2016. a 11 kuuga kasvas eksporti ligi 25%, peamiseks ekspordiartikliks tõusid keemiatooted (20% ekspordist Ukrainasse). Teiseks suurimaks ekspordiartikliks olid masinad ja seadmed (15%), mille eksport kasvas vrd 2015. a ligi 3 mln euro võrra. Kolmandaks suurimas ekspordiartikliks olid loomsed tooted (14%) (eelkõige kalatooted), mille eksport vrd 2015. a vähenes ca 4 mln euro võrra.

Ukrainast imporditi 2016. a 11 kuuga peamiselt metalle ja metalltooteid (27% koguimpordist Ukrainast). Teiseks suurimaks impordiartikliks olid masinad ja seadmed (27%). Ukrainast tuuakse sisse veel puitu ja puittooteid (14%). Varasematel aastatel (2011-2012) imporditi Ukrainast märkimisväärses koguses mineraalseid tooteid (kuni 20 mln euro väärtuses aastas), tänaseks on toodete import praktiliselt olematu (0,3 mln eurot).


Eesti - Ukraina kaubavahetus aastatel 2009-2015 (mln eurot)

Aasta Eksport Osakaal Import Osakaal Käive Osakaal
2009 72,3 1,1% 45,5 0,6% 117,8 0,9%
2010 88,4 1,0% 71,7 0,8% 160,1 0,9%
2011 105,6 0,9% 108,4 0,9% 214,0 0,9%
2012 118,5 1,0% 197,0 1,4% 315,5 1,2%
2013 101,4 0,8% 87,3 0,6% 188,7 0,7%
2014 65,9 0,6% 57,3 0,4% 123 0,5%
2015 55,6 0,5% 48 0,3% 103 0,4%
2016 11 kuud 64,4 0,6% 62,8 0,5% 127,2 0,5%

 

Otseinvesteeringud
 

Eesti Panga andmetel oli 30.09.2016 Eesti otseste välisinvesteeringute positsioon Ukrainas üle 252 mln euro, mis moodustas kogu investeeringutest välisriikidesse 4,2%. Ukraina on Eesti investeeringute sihtriikide järjestuses 5. kohal. Otseinvesteeringute positsioon on vähenenud pärast 2013. a ca 100 mln euro võrra. Valdav osa investeeringutest on läinud töötlevasse tööstusse (30% investeeringutest), finants- ja kindlustegevusse (15%) ning hulgi- ja jaekaubandusse (9%).

Ukraina otseinvesteeringud Eestis samal ajal olid 131 miljonit eurot, mis moodustas kogu investeeringutest 0,7%. Investeeritud on peamiselt hulgi- ja jaekaubandusse (38%), kinnisvarasse (25%) ning finants- ja kindlustustegevusse (16%).

Äriregistri andmetel oli 13.04.2016 seisuga Eestis registreeritud 1 027 Ukraina osalusega äriühingut.

Regioonidevaheline koostöö
 

Mitmed Eesti ja Ukraina regioonid on loonud ja loomas otsesuhteid, allkirjastades vastavaid koostöökokkuleppeid ning teostades vastastikuseid visiite. Mõningad näiteid koostöökontaktidest: Tallinn-Kiiev, Tallinn-Odessa, Tartu maakond ja Ivano-Frankivsk, Hiiumaa maakond ja Hersoni piirkond, Valga maakond ja Shatskyi rajoon.

Kultuuri- ja hariduskoostöö
 

Eesti-Ukraina suhted nii hariduse kui kultuuri vallas on olnud pika traditsiooniga, ulatudes juba XVIII sajandisse, kust pärinevad esimesed andmed Tartu Ülikoolis õppinud ukraina tudengite kohta. Eesti ja Ukraina ülikoolid järgivad seda traditsiooni ka tänapäeval. Kontaktid on taasloonud Tartu Ülikool ja Lvivi Ülikool, Eesti ja Ukraina Põllumajandusülikoolid, Tallinna Tehnika Ülikool ning Kiievi Polütehniline Ülikool (2002. a. allkirjastati ülikoolidevaheline koostööleping), Eesti Diplomaatide Kool ja Ukraina Diplomaatiline Akadeemia (2003. a. allkirjastasid rektorid Kavatsuste Memorandumi), Tallinna ja Kiievi pedagoogilised ülikoolid (2004. a. – koostöö kokkulepe).

Eesti ja Ukraina on sõlminud ka mitmeid haridus- ja teaduskoostöö alaseid kokkuleppeid. 2012. a. novembris uuendati kultuuriministeeriumide vahelist koostööprogrammi aastateks 2012-2016. 2017. aastal uuendatakse taas koostööprogrammi. 1996. a. veebruaris sõlmiti valitsustevaheline haridusdokumentide vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Samuti käib tihe koostöö kahe riigi haridusministeeriumite ja Teaduste Akadeemiate vahel.

Läbilõige kultuuriüritustest ja -sündmustest: 25. veebruaril 2001 pandi Tartus Ukraina saatkonna algatusel üles mälestustahvel Ukraina poetess Lesya Ukrainkale. 2003. aasta suurimaks kultuurisündmuseks oli Eesti-Ukraina ühispostmargi ilmumine, mida esitati üheaegselt nii Tallinnas kui Kiievis (ühispostmargi teemaks on muistne kaubatee mööda Soome lahte ja Dnepri jõge, nn “tee varjaagide juurest kreeklaste juurde”). Septembris 2005 toimus Kiievis Arvo Pärdi 70. juubelile pühendatud kontsert. Eesti nukufilmid „Kaasasündinud kohustused“ ja „Lili“ võitsid Ukraina Kroki animafestivalil 2009. aastal kaks tähtsamat preemiat. 2009. aasta detsembris toimus Kiievis ja Harkovis esimest korda Eesti filmide festival „Estfest“, kus Ukraina publik sai näha 5 täis- ja 5 lühifilmi, sealhulgas rohkelt auhindu võitnud „Klass“, „Sügisball“, „Mina olin siin“ ja animafilmid Lottest. 2011. aasta märtsis toimus Arvo Pärdi autorikontsert Ukraina Filharmoonias, aprillis Heiki Mätliku kontserttuur ja meistriklassid Ukraina erinevates linnades, Lvivis ja Kiievis toimus novembris Eesti animafilmide festival. Septembris 2011 tähistati Krimmi Eesti külade 150. aastapäeva ning püstitati mälestusmärk. 2012 märtsis-aprillis korraldati Eesti rahvarõivaste näitus Ukraina Riiklikus Rahvakunstimuuseumis Kiievi Petšerski-Lavras ning mais oli sama näitus Krimmi Etnograafiamuuseumis Simferoopolis, märtsis linastusid mitmed Eesti filmid dokumentaalfilmide festivalil Docudays, aasta jooksul toimus mitmeid kontserte (Hortus Musicus, Svjata Vatra) ning maalikunstinäitusi (Jaan Elken, Maarit Murka). 2013. aasta juunis toimus Kiievis Enzo Restagno poolt koostatud Arvo Pärdist kõneleva raamatu venekeelse tõlke esitlus ning esines vokaalansambel Vox Clamantis.

2015. aasta jaanuaris toimus pidulik üritus ja kontsert Estonia klaveri üleandmise puhul Slovjanski kaunite kunstide koolile. Visiidil osales ka suursaadik Sulev Kannike. Klaveri hankimise kampaania korraldasid Rahvusooper Estonia, Kultuuriministeeriumi, Välisministeeriumi ja Ukraina saatkonna Eestis esindajad. Veebruaris 2015 toimus Eesti ja Gruusia saatkonna ühine filmi Mandariinid esitlus Kiievi kinos. Osalesid UA ametkondade, diplomaatilise korpuse, Eesti sõbrad ja Ukrainas elavad eestlased. 9.05.2015 tähistamise üritustel Kiievis osales Eesti Kaitseväe orkester (37 inimest), mida juhtis kolonelleitnant Peeter Saan. Eesti esindajana osales paraadil ja kontserdil erukindral Johannes Kert.

2015. aasta augustis esines folkansambel Svjata Vatra Ukrainas. Kontserdid toimusid 23.08. ökofestivalil Karpaatides, Ukraina iseseisvuspäeva kontserdil ning klubis „Divan“ Kiievis, välisukrainlaste noortejuhtide ülemaailmsel kokkutulekul Odessas ning Viljandi sõpruslinnas Ternopilis.

Veebruaris 2016 toimus filminädala korraldaja Vaiko Eduri ja saatkonna koostöös Kiievi kinos „Kinopanorama“ Eesti filmide nädal, kus igal õhtul toimus kaks filmiseanssi.

Märtsis 2016 avati Ukraina Rahvuslikus Kunstimuuseumis Põhja-Balti-Ukraina kunstnike ühisnäitus „Identity. Behind the Curtain of Uncertainty“. Kunstiprojekti idee sai alguse 2013.a. Eesti kunstnikest on näitusel esindatud Kristina Normani, Tanel Randeri ja Flo Kasearu teosed.

Veebruaris 2017 toimunud Mercedes-Benz Kiev Fashion Daysil moeetendusel näitasid oma järgmise aasta sügis-talviseid kollektsioone ka neli Eesti moedisainerit: Triinu Pungits, Äli Kargoja, Kätlin Kikkas ja Kristel Kuslapuu.

Mais 2017 toimus vastuvõtt saatkonnas Eesti eurolaulu delegatsioonile, kes viibis nädala Kiievis seoses Eurovisiooni lauluvõistlusega.

Juulis 2017 toimus Ukraina Teaduste Akadeemia Teadlaste majas heategevuslik klaverikontsert „Estonia“ klaveril, mis oli pühendatud nii Eesti eesistumise algusele kui selle maja „Estonia“ kontsertklaverile.

Juulis 2017 toimus Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise alguse puhul vastuvõtt koos Svjata Vatra kontserdiga diplomaatilisele korpusele ja Ukraina koostööpartneritele

Detsembris 2017 toimus juba kolmandat aastat Eesti filmide nädal Kiievis.

Eesti kultuurielu rikastavad Ukraina diasporaa üritused. Tegu on Eestis suuruselt teise rahvusvähemusega (23 000 inimest).

Arengukoostöö
 

Ukraina on olnud üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest juba üle 10 aasta. Alates Maidani sündmustest on Eesti abi kordades kasvanud, ulatudes 2014. aastal 1,2 mln euroni. Aastal 2015 suurenes Ukrainale osutatud abi võrreldes eelneva aastaga üle kahe korra – Ukraina abistamiseks eraldati kokku üle 2,7 mln euro. 2016. aastal moodustas Eesti abi Ukrainale esialgsete andmete põhjal 2,5 miljonit eurot. 2017. aastal abistati Ukrainat 2,4 miljonit euro ulatuses (1,2 mln arengukoostööks ja 1,2 mln humanitaarabiks), mis moodustab 1/4 Eesti kogu arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest.

Eestil on Ukrainaga koostööks valminud arengukoostöö lähtealused (Principles of Development Cooperation), mis sätestab prioriteetsed koostöövaldkonnad lähtudes UA prioriteetidest ja tuginedes Eesti kogemustele ja võimekusele pakkuda lisaväärtust. Koostöövaldkondadeks 2017. aastal on: 

• demokraatlike riigistruktuuride ja -süsteemide tugevdamine, sh ka e-valitsemise ja IKT lahenduste juurutamine riigihalduses, heade valitsemistavade juurutamine ja korruptsioonivastane võitlus;
• ettevõtluskeskkonna toetamine;
• hariduse kvaliteedi parandamine.

Ühtlasi toetab Välisministeerium ka Eesti Idapartnerluse Keskuse tegevusi kõigis idapartnerluse riikides sh ka Ukrainas. Eesti Idapartnerluse keskus, mis loodi jaanuaris 2011, aitab kaasa demokraatliku ühiskonna arendamisele ametnike koolitamise ning reformikogemuse edastamise kaudu.

Eesti arengukoostöö tegevused regionaalsel tasandil on toimunud  peamiselt Tshernigovi oblastis, Ivano-Frankivski oblastis, Volõõnia oblastis, Dnipros, Lvivis, Harkivis, Ternopilis, Odessas. Lisaks on arengukoostööprojekte varasematel aastatel ellu viidud ka Krimmis ja Luganski oblastis. Keskvalitsuse toetamise kõrval ei saa ära unustada regionaalset koostööd ning selles osas koostöö ka jätkub.

Viimaste aastate jooksul on koostöö tihenenud hariduse valdkonnas. Alates 2010. aastast toetab Välisministeerium ukraina tudengite õpinguid magistri- ja doktoriõppes Eesti ülikoolides ja teadus- ja arendusasutustes. Hetkel õpib erinevates Eesti ülikoolides stipendiumiprogrammi raames 45 Ukraina tudengit. 

Eesti on panustanud Ukraina rahu, stabiilsuse ja turvalisuse tagamisse ning pingete vähendamisse läbi OSCE erimissioonide toetamise. OSCE erimissiooni Ukrainasse on panustatud 2014. aastast alates kokku 12 inimesega (hetkel on missioonil 7 vaatlejat). Lisaks on Välisministeerium toetanud OSCE erimissioone Ukrainas 90 000 euroga. Hetkel töötab EL CSDP missioonil (ühine julgeoleku ja kaitsepoliitika) EUAM  Ukraine (European Union Advisory Mission) 4 inimest Eestist.

Humanitaarabi

 

Alates 2014. aasta algusest on Eesti eraldanud humanitaarabina Ukraina konfliktis kannatanute abistamiseks ja sisepõgenike olukorra leevendamiseks ligi 2,8 mln euro. 2017. aastaks on plaanitud Ukraina humanitaarabiks 1 miljon eurot. Abi antakse peamiselt rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu –ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR), ÜRO Lastefond (UNICEF), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO). Lisaks on saadetud UNHCRi kaudu ka in-kind abina toiduabi (Eesti toiduabi Ukrainale jõudis Odessa Pagulaskeskusesse) ning reageeritud Euroopa Liidu Civil Protection Mechanismi kaudu Ukraina valitsuse abipalvele ning saadetud välja 130 000 euro väärtuses vahendeid IDPde ja kannatanute olukorra leevendamiseks. Lisaks on Välisministeerium toetanud ka kolme Eesti MTÜ (Mondo, Eesti Pagulasabi, Ukraina Kultuurikeskus) humanitaartegevusi Ukraina konfliktis kannatanute ja sisepõgenike abistamisel.

Ukrainlased Eestis ja eestlased Ukrainas
 

Eestis elab umbes 23 000 ukrainlast, mis on suuruselt teine rahvusvähemus Eestis. Suurim ja vanim ukrainlaste organisatsioon Eestis on Ukraina Kaasmaalaskond Eestis. Samuti tegutseb Tallinna vanalinnas oma suurepärase ruumidekompleksiga Ukraina Kultuurikeskus (Eesti Ukrainlaste Kongress). Alates 1998. aasta novembrist on toimunud Eestis Ukraina kultuuripäevad. Eestis tegutseb ka Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik, mis registreeriti 1991. aastal.

Ukrainas elab eestlasi ligikaudseil andmeil 3 000. 1994. a. asutati Kiievis Ukraina Eesti Selts. 1998. a. juunis toimusid Krasnodarkas, eesti külas Krimmis, Eesti Suvepäevad, mis on muutunud traditsioonilisteks. Septembris 2001 viidi läbi II Eesti Suvepäevad Ukrainas Krimmi läänerannikul Beregovoe asulas – esimeses eestlaste poolt asutatud külas. 2011. aasta septembris tähistati Krimmi eestlaste 150. aastapäeva. Aastatel 2002-2014 toimus Eestist suunatud õpetaja eestvedamisel keeleõpe eesti lastele Aleksandrovka keskkoolis Krimmis.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.