Sa oled siin

Türgi

viimati uuendatud: mais  2018
 

- Olulisemad visiidid
- Lepingud
- Kahepoolne koostöö
- Majandussuhted
- Kultuuri- ja haridusalane koostöö

 

Eesti-Türgi suhted on sõbralikud ja arenevad aasta-aastalt stabiilselt edasi. Eestile on oluline kahe riigi vahelise poliitilise, kaitsealase, majandusliku ja kultuurilise koostöö edasiarendamine.


Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Enne Teist maailmasõda oli Türgi suursaadikuks Nuri Batu, kes esitas oma volikirjad 19. septembril 1935. Tol ajal oli resideerivaid suursaadikuid Tallinnas üheksa ja Türgil oli üldse maailmas 20 saatkonda.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist taastasid kaks riiki diplomaatilised suhted 23. oktoobril 1991. Türgi ei ole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Aastatel 2001-2005 oli Türgi suursaadik Eestis Ömer Altuğ. Türgi praegune suursaadik Eestis on Hayriye Kumaşcıoğlu, kes andis oma volikirjad president Ilvesele üle 15. oktoobril 2015.


Eesti esimene iseseisvuse taastamise järgne suursaadik Türgis oli alates 1996. aastast Sven Jürgenson (resideeris Tallinnas), veebruaris 2001 avas Eesti oma saatkonna Ankaras. Praegune Eesti suursaadik Türgis Marin Mõttus andis Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoğanile oma volikirjad üle 15. juunil 2016. aastal.


Eestil on Türgis hetkeseisuga viis aukonsulaati. Esimene avati Istanbulis 2. augustil 2001, aukonsuliks on Tuncay Özilhan, kelle konsulaarpiirkond on Istanbul ja Marmara regioon. 4. oktoobril 2002 avati aukonsulaat Antalya kuurortlinnas, kus on aukonsuliks Ethem Okudur. 8. juunil 2010 avas kultuuriminister Laine Jänes aukonsulaadi Bursa linnas, kus aukonsuliks on Barış Kaya. 4. juulil 2013 toimus Trabzoni aukonsulaadi pidulik avamine, aukonsuliks on seal Zeyyat Kafkas. Juunis 2014 avati pidulikult viies Eesti aukonsulaat Türgis, Mersini linnas, aukonsuliks on seal Nebil Taşçı.
10. juunil 2003 moodustas Eesti Riigikogu X koosseis Eesti-Türgi parlamendirühma, mille esimees XI Riigikogu koosseisus oli Evelyn Sepp. Riigikogu praeguses XIII koosseisus on Eesti -Türgi parlamendirühmas üheksa liiget ja seda juhib Keskerakonda kuuluv Tiit Terik.
Türgi Rahvusassamblees loodi 06. märtsil 2016 Türgi-Eesti sõprusgrupp, mida juhib valitsuspartei AKP liige hr. Kasim Bostan.

Visiidid
 

Türgisse

 

15.-16 august 2017 peaminister Jüri Ratas ametlikul visiidil Türgis
18. juuli 2017 välisminister Sven Mikser ametlikul visiidil Ankaras
24.- 25. august 2016 välisminister Marina Kaljuranna visiit Ankarasse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana
6. mail 2012 välisminister Urmas Paet Istanbulis Bosporuse sillal kepikõnni üritusel
mai 2011 välisminister Urmas Paet Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 121. istungil Istanbulis 
veebruar 2011 kaitseminister Jaak Aaviksoo
juuni 2010 VP Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Laine Jänes Istanbulis seoses Pärdi suurteose “Aadama itk” esmaettekandega.
aprill 2010 president Toomas Hendrik Ilves
detsember 2009 välisminister Urmas Paet ametlikul visiidil Ankaras
aprill 2009 välisminister Urmas Paet ÜRO Tsivilisatsioonide Alliansi kohtumisel Istanbulis
november 2008 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
märts 2008 peaminister Andrus Ansip
aprill 2006 välisminister Urmas Paet Baku-Tbilisi-Ceyhan naftajuhtme avamisel
aprill 2006 välisminister Urmas Paet
september 2005 president Arnold Rüütel
aprill 2004 välisminister Kristiina Ojuland
august 2003 välisminister Kristiina Ojuland
oktoober 2001 välisminister Toomas Hendrik Ilves
Eestisse
oktoober 2017 Türgi Euroopa Liidu asjade minister ja pealäbirääkija Ömer Çeliki visiit Eestisse
oktoober 2016 Türgi välisminister Mevlüt Çavușoğlu ametlik visiit Eestisse
oktoober 2014 Türgi president Recep Tayyip Erdoğani ametlik visiit Eestisse
mai 2012 Türgi välisminister Ahmet Davutoğlu ametlik visiit Eestisse
november 2011 EL asjade minister Egemen Bağiş
veebruar 2011 põllumajandusminister Mehmet Mehdi Eker
veebruar 2010 EL asjade minister Egemen Bağiş töövisiidil
oktoober 2008 president Abdullah Gül
juuni 2008 välisminister Ali Babacan
detsember 2006 Türgi EL pealäbirääkija ja Riigiminister majandusküsimustes Ali Babacan
september 2004 välisminister ja asepeaminister Abdullah Gül
august 2002 kaitseminister Sabahattin Çakmakoğlu
aprill 2002 president Ahmet Nezdet Sezeri riigivisiit
juuni 2000 välisminister Ismail Cem

Lepingud
 

1924 sõlmiti Eesti-Türgi Sõprusleping ("Treaty of Friendship"), mis jõustus 1927. Aastatel 1929-1938 sõlmiti Eesti ja Türgi vahel veel kuus lepingut ja muutmiskokkulepet. Eesti iseseisvuse taastamise järel on sõlmitud veel mitmeid lepinguid:

  • sõpruse ja koostöö leping (jõustus 26.04.95)
  • kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 15.02.96)
  • rahvusvaheline maanteeveo kokkulepe (jõustus 15.02.96)
  • kokkulepe turismialasest koostööst (jõustus 15.02.96)
  • leping vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele (jõustus 14.02.97, muudetud 26.09.2008)
  • tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe (jõustus 06.12.98)
  • investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 29.04.99)
  • kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe (jõustus 22.09.99)
  • valitsustevaheline kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostööprogramm (jõustus 28.11.2005)
  • leping narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku äri ja kuritarvitamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluses (jõustus 27.09.00)
  • kaitsekoostöökokkulepe (jõustus 31.10.02)
  • salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 27.01.2003)
  • lennunduskokkulepe (jõustus 06.05.2004)
  • tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.02.2005)
  • leping viisanõuete kaotamise kohta Eesti tavapasside omanikele (jõustus 12.07.2008)
  • diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ülalpeetavate töötamise kokkulepe (allkirjastatud 27.10.2016)
     

Kahepoolne koostöö
 


Eesti ja Türgi vastastikust mõistmist soodustab NATO liitlassuhe, lähedased seisukohad paljudes rahvusvahelistes küsimustes ning konstruktiivne koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides.


Eesti-Türgi suhted on olnud viimastel aastatel üsna intensiivsed, eriti Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olles.
24.-27. mail 2010 viibisid Ankaras Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed. Tegemist oli esmakordse sellelaadse visiidiga Türki. 2010 juunis külastas president Toomas Hendrik Ilves Türgit seoses Arvo Pärdi teose esmaettekandega. Kontserdile eelnes ja järgnes mitmeid olulisi sündmusi: Eesti ja Türgi presidentide kahepoolne kohtumine, kultuuriministrite kohtumine, Tallinna ja Istanbuli linnapeade kohtumine.
2011 aprillis kohtus president Ilves aprillis ametliku visiidi käigus Türgi president Güli, peaminister Erdoğani ning Rahvusliku Suurassamblee esimehe Şahiniga. Samuti pidas president Ilves Ankara Bilkenti ülikoolis loengu teemal “Turkey and Estonia – yesterday, today and tomorrow”.
Veebruaris 2011 toimus Ankara lähedal Gölbaşi järve ääres Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames 3 km pikkuse distantsiga kepikõnd. Suurt meediakajastust pälvinud üritusel osales ka Türgi eurominister Egemen Bağış. 2012. aastal, mil Istanbul oli Euroopa spordipealinn, korraldas Eesti koostöös Türgi EL-ministeeriumi ja Istanbuli linnaga sportliku kepikõnniürituse üle Euroopat ja Aasiat ühendava Bosporuse silla – „Nordic Walking between Continents“.


Eesti ja Türgi välisministeeriumide vahel on toimunud regulaarsed konsultatsioonid.
25. veebruaril 2016 toimusid Tallinnas välisministeeriumite vahelised konsultatsioonid Euroopa Liidu teemadel. 15. juunil 2016 toimusid Ankaras konsultatsioonid julgeolekupoliitika küsimustes. Türgi-Eesti rändeteemalised ja konsulaarkonsultatsioonid toimusid 25. novembril 2016 Tallinnas. 9. mail 2017 leidsid Tallinnas aset julgeolekupoliitika konsultatsioonid, mida juhtisid välisministeeriumite kantslerid ning 8. mail 2018 tegi Eesti kantsler vastuvisiidi Ankarasse.


Oluliseks tegevussuunaks on olnud ka äridiplomaatiaalaste suhete tihendamine.
2014. aastal toimus Türgis kaks suuremat üritust - veebruaris korraldas Eesti saatkond Türgis Istanbulis esimese Eesti-Türgi turismiseminari, mis võimaldas lisaks üldisele infole saavutada business2business kohtumiste raames ka lähemaid koostöökontakte. Sama aasta oktoobris, paralleelselt Türgi presidendi ametliku visiidiga Eestisse, toimus Türgi turismifirmade vastuvisiit Tallinnasse, et tutvuda lähemalt Tallinna ja Eestiga ning tugevdada koostöösidemeid Eesti turismifirmadega. 2015 sügisel toimus Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ja EASi eestvõttel korraldatud kontaktseminar Eesti ja Türgi ettevõtjatele Istanbulis.


2015 sügisel toimus KTK ja EAS-i eestvõttel korraldatud kontaktseminar Eesti ja Türgi ettevõtjatele Istanbulis. 15.-17. novembril 2016 toimus Türgi Välismajandussuhete Nõukogu (DEIK) kutsel kõrgetasemeline ärivisiit Istanbuli, mille korraldajaks oli Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Visiidi raames toimusid kohtumised ettevõtjatega ning Eesti-Türgi start-up ja tehnoloogia teemaline ümarlaud.

 

Majandussuhted
 

Kaubavahetus
 

Eesti ja Türgi vahelised majandussuhted on head ning arenevad stabiilselt. Kiired arengud kaubavahetuses algasid Türgiga pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Ajavahemikul 2004–2008 kasvas eksport Türki viis korda. 2009. aastal mõjutas üleilmne majanduskriis ka kaubavahetust Türgiga, mil nii ekspordi kui ka impordi mahud oluliselt kahanesid. Aastail 2010-2013 kaubandusmahud aga kasvasid taas, aastatel 2014-2015 eksport vähenes, kuid 2016.a. pöördus taas kasvule. Import on jõudumööda kasvanud 43 mln eurolt (2012) ligi 93 mln euroni (2017). Alates 2004. aastast on Eesti kaubelnud Türgiga positiivse bilansiga.


2017.a. oli Türgi Eesti jaoks 19. kaubavahetuspartner ligi 265 mln euro suuruse käibega (osakaal 1%). Ekspordipartnerite seas hoiti 16. kohta ning impordipartnerite hulgas 22. kohta.

Eesti-Türgi kaubavahetus 2012-2017  (mln eurot)

Aasta Eksport    Osakaal % Import   Osakaal %
2012 160,7 1,3 42,5 0,3
2013 161,5 1,3 45,1 0,3
2014 130,7 1,1 45,6 0,3
2015 99,9 0,9 49 0,4
2016  120 1,0 82,5 0,4
2017 171,5 1,3 93,4 0,6

Eksport Türki

Eesti eksport kasvas pärast mõningast langust (2015) 2016. aastal üle 20%. Kasv (+44%) jätkus ka 2017, mil ekspordimaht ulatus ligi 172 mln euroni. Ekspordi kasvu vedasid eelkõige kaubagrupid: metallid ja metalltooted ning masinad ja seadmed. Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordis on samuti kasvanud, kui 2013. a oli see 67%, siis järgnevatel aastatel ca 82%.

Türki eksporditakse peamiselt metalle ja metallitooteid (osakaal ekspordis Türki oli 2017. a 73%). Peamised tooted on malmi ja terase jäätmed ja jäägid ning survetöötlemata plii. Ekspordiartiklite hulgas teisel kohal olid masinad ja seadmed (trafod, staatilised muundurid ja induktiivpoolid) (11%). Veel eksporditakse väärismetalle (väärismetallide jäätmed ja jäägid, kuld) (7%), keemiatooteid (3%) ning loomseid tooteid (elusveised) (2%).


Import Türgist

Impordi suurenemist 2016/2017. a mõjutas Tallinna Sadama parvlaevade ost, seetõttu olid peamised impordiartiklid transpordivahendid (43% impordist). Lisaks parvlaevadele toodi sisse mootorsõidukeid kaubaveoks ja nende osi ning sõiduautosid. Teiseks suurimaks impordiartikliks olid tekstiiltooted (22%) (kasutatud rõivad, puuvill, erikangad, voodipesu). Veel tuuakse Türgist sisse metalle ja metalltooted (9%) ning masinaid ja seadmeid (9%).

Otseinvesteeringud

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2017. a seisuga Türgist Eestisse tulnud otseste investeeringute positsioon  8,2 miljonit eurot (aastane muutus +0,4 mln eurot). Investeeritud on mitmetesse erinevatesse sektoritesse: veevarustamisse ja kanalisatsiooni, hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, majutusse ja toitlustusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, haldus- ja abitegevusse ning haridusse. 

Äriregistri andmetel oli mai 2017. a seisuga Eestis registreeritud 89 Türgi osalusega äriühingut.

Eesti otseinvesteeringud Türki olid  31.12.2017. a seisuga 2,3 mln eurot (investeringud Türki on mõnevõrra vähenenud, aastane muutus -94 tuhat eurot). Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse ning kinnisvarasse.

Turism

Aastatel 2014-2015 ööbis Eesti majutusasutustes keskmiselt 6500 Türgi turisti. 2016.a. huvi Eesti vastu mõnevõrra kasvas, nii ööbis majutusasutustes ligi 7000 turisti. 2017. aastal kasvas number veelgi ja jõudis 7500 turistini. Lisaks Tallinnale olid populaarsemad sihtkohad Tartumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa.

11. juunil 2013 avas Türgi rahvuslik lennukompanii Turkish Airlines Tallinna-Istanbuli lennuliini.

Kultuuri- ja haridusalane koostöö
 

Eesti ja Türgi vahel on sõlmitud kokkulepe Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkuleppe (jõustus 1999). Türgiga tehti aktiivset koostööd EL programmi Euroopa Noored raames.


Türgi on SA Archimedese ja Eesti kõrgkoolide välisturunduse üks prioriteetseid sihtriike. Türgi üliõpilaste arv on Eestis tõusuteel (2017/2918 õppeaastal õpib Eestis 165 tudengit Türgist).


Nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Ülikoolis on türgi keelt õpetatud alates 1993. aastast. 1997. aastal avas Türgi president Süleyman Demirel TLÜs türgi keele kabinet. Samal aastal avati TLÜs Idamaade keskus, kus hakati õpetama türgi ja selle sugulaskeeli ning tutvustama türgi kultuuri ja ajalugu. 2000. aastal alustati Tartu Ülikoolis idamaade filoloogia bakalaureuseõppega, mille peaaineks on türgi keel. Tartu Ülikoolis avati türgi keele kabinet suursaadik Erkan Gezeri initsiatiivil aastal 1998.


Viimasel kümnel aastal on toimunud positiivne koostöö Türgiga kultuuri ja hariduse valdkonnas. Alljärgnevalt on esitatud valikuline ülevaade mõnedest meeldejäävamatest üritustest.

2008
Märtsis toimus Türgis Eesti saatkonna eestvedamisel esimene suusamaraton Geredes Arkuti mägedes, milles osales ka peaminister Andrus Ansip. Analoogsel üritusel 8. märtsil 2009. aastal osales Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland.


Aprillis 2008 avas Türgi suursaadik Fatma Şule Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus endise diplomaadi Erkut Onarti fotonäituse „Türgi – maa, kus kohtuvad loodus, inimene ja kultuur“.


Juunis avasid Eesti välisminister Urmas Paet, Türgi välisminister Ali Babacan ja suursaadik F. Ş. Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus Türgi diplomaadi Nur Sağmani fotonäituse "Head juubeliaastat, Eesti!".


Oktoobris avati Tallinnas Kadriorus Mikkeli muuseumis näitus "Türgi värvid ja lõimed. Gönül Paksoy ajatu rõivadisain".

Novembris näidati Türgis Karsi filmifestivalil valikut Eesti nuku-filmidest ning võistlusprogrammis osales Rao Heidmetsa uus nukufilm „Kaasasündinud kohustused”.

2009
Märtsis toimus Türgis Eesti saatkonna eestvedamisel koostöös aukonsulitega suusamaraton.

4. oktoobril toimus Ararati esmavallutuse (1829) 180. aastapäeva tähistamine näitus installatsiooni avamisega Türgis Ishakpaşa kindluses Doğubeyazıti linna lähedal, Ararati jalamil. Näituse avasid suursaadik Türgis Aivo Orav, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Ağrı maavanem (kuberner) Mehmet Çetin. Näituse avamisele järgnenud päevadel toimus rahvusvaheline mägimatk. Ararati tippu jõuti 9. oktoobril ehk samal päeval kui seda tegi Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot täpselt 180 aastat tagasi.

2010
Veebruaris korraldas Eesti saatkond Türgis koostöös Anatoolia Maratoni Assotsiatsiooni ja Bolu provintsiga meeleoluka murdmaasuusafestivali.
2010. aastal oli Istanbul üheks Euroopa kultuuripealinnaks. Sellega seoses kavandasid kultuuri-ministeerium ja SA Tallinn 2011 mitmeid Eestit ja Tallinna tutvustavat üritusi. Aprillis osalesid Eesti filmid Istanbuli rahvusvahelisel filmifestivalil. Mais toimus Türgis rahvusvaheline tudengiteatrite festival, kus osalesid ka Eesti trupid.

Suvel tugevdati Eesti ja Türgi vahel kultuurilist silda veelgi. Arvo Pärdilt (kel täitus 75. eluaasta) telliti muusikaline suurvorm orkestrile, koorile ja solistidele. Kontsert toimus kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 koostöö tulemusena. Teose „Aadama itk" esiettekanne oli 7. juunil Istanbulis Hagia Eirene kirikus, teos sünteesis nii kristliku kui islami kultuurile ja helikeelele omaseid jooni. Dirigeeris Tõnu Kaljuste, laulsid Filharmoonia kammerkoor ja Vox Clamantis ning mängis Borusani sümfooniaorkester.Enne kontserti andis Türgi president Abdullah Gül Eesti presidentdi T. H. Ilvese juuresolekul Arvo Pärdile üle elutöö preemia.

Juulis  esines Istanbulis Hagia Eirene kirikus kontserdi tütarlastekoor Ellerhein Tiia-Ester Loitme juhtimisel.
Detsembris linastus Türgis Gezici filmifestivali võistlusprogrammis Veiko Õunpuu mängufilm „Püha Tõnu kiusamine“.

2011
Veebruaris korraldas Eesti saatkond Türgis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks kepikõnniürituse Ankara lähistel Gölbaşı järve ääres. Kepikõndi olid tutvustamas ala looja Marko Kantaneva ning temanimelise kaubamärgiga kepikõnnivarustust tootev Eesti firma ME Sisustus. Teiste seas võttis sportlikust kõnnist osa ka Türgi EL asjade minister Egemen Bağış.

Juulis oli Ankara Rahvusooper külalisetendustega Saaremaa Ooperipäevadel.

2012
Mais toimus Istanbulis kontinentidevaheline Bosporuse kepikõnni üritus ”Nordic Walking between Continents” koostöös Türgi EL ministeeriumi ja Istanbuli linna ning maavalitsusega. Kepikõnniüritusel osalesid EE VM Urmas Paet ja Türgi Eurominister Egemen Bağıș.
13.-18. novembril toimus Eesti logistikaklastri visiit Istanbuli ja İzmiti/Kocaeli piirkonda, mida korraldas Eesti Logistikaklaster ja rahastati EL Regionaalarengu Fondist.

Juunis külastas Rahvusooper Estonia külalisetendusega Türgi Aspendose ooperifestivali.
Detsembris esilinastus Türgis EL inimõiguste päeva raames toimunud filmifestivalil esmakordselt Eesti joonisfilm „Lotte ja kuukivi saladus“, mis pälvis positiivse tagasiside Türgi vaatajatelt  kümnest erinevast linnast. „Lotte ja kuukivi saladus“ osutus ühtlasi kõige populaarsemaks filmiks festivalil.

2013
Mais tähistas Eesti saatkond Euroopa päeva mitmesuguste üritustega Istanbulis. Euroopa päeva festivalil esines eestimaine folk-rokkgrupp Tenfold Rabbit.
Detsembris linastusid filmifestivali „Festival on Wheels“ raames Ankaras Eesti animafilmid ning EL inimõiguste päeva filmifestivalil Sofi Oksaneni romaani „Puhastus“ ainetel vändatud samanimeline Antti Jokineni mängufilm.

2014
Veebruaris toimus Türgis koostöös Türgi Välismajandussuhete Ametiga (DEIK) ja Eesti Turismifirmade Liiduga ning EAS ja Turkish Airlines´ toetusel Eesti-Türgi turismiseminar.

Mais tähistati Euroopa päeva Istanbulis Eesti punkrokk bänd Nikns Suns kontserdiga.
Juunis sai teoks äriseminar Türgis Mersinis koostöös EAS-i ning kohaliku kaubandus- ja tööstuskojaga
Detsembris toimunud inimõiguste filmifestivalil Türgis linastus Eesti esimene 3D täispikk animatsioon „Lisa Limone“.

2015
Aprillis korraldas saatkond aukonsulite seminari Türgis, et tutvustada Eesti investeerimiskliimat, e-residentsust ja teisi aktuaalseid teemasid.
Aprillis toimunud iga-aastase Bachi festivali „Bach Before&After“ raames andis Istanbulis St. Antoine´i kirikus 2 kontserti Klaasipärlimäng Sinfonietta keelpilliorkester. Kontserte juhatas Andres Mustonen, kavas oli tuntud Eesti heliloojate looming. Samuti astus festivali raames üles Piret Aidulo soolokontserdiga orelil.

Jätkus Eesti filmide tutvustamine Türgis. Mais esines Istanbulis ja Ankaras Euroopa päeva pidustuste auks ansambel Traffic. Ankara rahvusvahelisel filmifestivalil linastus Eesti-Gruusia mängufilm “Mandariinid”. Detsembris Ankaras ja Istanbulis toimunud EL inimõiguste filmifestivalil linastus Eesti-Läti-Leedu-Islandi koostööfilm „Need kes julgesid“.

Septembris toimus Istanbulis EAS-KTK kaasabil korraldatud kontaktseminar Eesti ja Türgi ettevõtjatele. Arutati Eesti ja Türgi ärikeskkondi puudutavaid küsimusi ning Eesti ettevõtjad said võimaluse luua vajalikke kontakte ja tutvuda kohalike oludega.

Eesti muusikud külastasid Türgit ka sügishooajal. Ankaras oli septembris võimalus kuulata pianist Tanel Joametsa klaverikontserti ning Andres Mustoneni juhtimisel toimus sügisperioodil nii Istanbulis kui Ankaras Hortus Musicuse mitu kontserti. Eesti ja Türgi muusikute heast koostööst annavad tunnistust ka Eesti tšellist Andreas Lendi kontserdid koos Türgi pianisti Hande Dalkiliç´iga nii Türgis kui Eestis.

2016
Läbi aasta jätkus Eesti muusika tutvustamine Türgis: Hortus Musicuse kontserdid toimusid nii Istanbulis kui Ankaras erinevate festivalide raames.
Sügisel linastus Türgis Jaak Kilmi/Lennart Laberenzi/Reet Ausi film „Out of Fashion“.

2017
Juulis toimus Eesti EL eesistumise avavastuvõtt Ankaras kunstimuuseumis CerModern eesti džässmuusikaga (Erki Pärnoja – Anna Põldvee).

„Hortus Musicuse“ kontsert saatkonna kontaktidele/EL esindustele Istanbulis.

2018 – Eesti 100 raames
Aprillis oli METU Kultuurikeskuses üleval näitus Türgi ja Eesti sõprusest läbi aegade.

Aprillis toimus Istanbulis Jaan Krossi Keisri hull türgi keelde tõlke esitlus ja arutelu, kus külaliesineja oli Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.

Mais korraldas saatkond koostöös Läti ja Leedu saatkonnaga Bilkent Ülikooli kontserdisaalis Anu Tali dirigeerimisel kontsert “Balti 100”.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.