Tadžikistan

Visiidid
 

- 13.02.2009 Tadžikistani presidendi Emomali Rahmoni visiit Eestisse;
- 11.-13.01.2012 välisminister Urmas Paeti ametlik visiit Tadžikistani;
- 06.-08.05.2013 peaminister Andrus Ansipi ametlik visiit Tadžikistani. Programmis olid kohtumised Tadžikistani presidendi Rahmoni, peaminister Akilovi ning parlamendispiikri Zuhuroviga. Peaministrit saatis äridelegatsioon ning Dušanbes korraldatud ärifoorumi avasid Eesti ja Tadžikistani peaministrid.

Kahepoolseid kohtumisi on toimunud ka mitmete rahvusvaheliste foorumite raames.

Lepinguline baas

Riikidevahelisi kahepoolseid lepinguid jõustunud ei ole.

Majandussuhted
 

Kaubavahetus
 

Eesti-Tadžikistani kaubavahetus 2010 – 2016 (mln eurot)

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Aastatel 2010-2014 moodustas kaubakäive Tadžikistaniga 0,2-0,9 mln eurot. 2015. aastal kasvas kaubavahetuskäive 1,2 mln euroni, millest 100% läks ekspordi arvele. Sellega oli Tadžikistan Eesti kaubavahetuspartnerite seas 95. kohal. 2016. a kaubavahetuse kogukäive kahanes 0,5 mln euroni ja sellega oli Tadžikistan Eesti kaubavahetuspartnerite seas 108. kohal. 

Peamised eksportartiklid 2016. a:

• Meditsiini- ja mõõteaparatuur – 82,4%
• Kivist jms materjalist tooted - 11,7%

Imporditi 2016.a masinaid ja seadmeid - 100%

Investeeringud
 

Eesti Panga andmeil oli seisuga 30.09.2016 Eesti otseinvesteeringuid Tadžikistanis vähem kui kolm, seega täpseid andmeid ei avaldata (sektor määramata). Sama seisuga oli Tadžikistani otseinvesteeringuid Eestis 475 000 €. Investeeritud oli haldus- ja abitegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, veondusse ja laondusse ning info ja side sektorisse.

Äriregistri andmeil oli 02.04.2015 Eestis registreeritud 3 Tadžikistani osalusega ettevõtet.

Arengukoostöö
 

Varasematel aastatel on Eesti toetanud MTÜde veemajanduse teemalisi projekte (viimati aastal 2005), samuti OSCE valimisvaatlusmissioone. 2008.a andsime UNICEFi kaudu humanitaarabi 31 955 EUR külmalaine all kannatavale Tadžikistanile.
Alates 2013.a on arengukoostöös vahenditest rahastatud ka projekte, mille sihtriikideks on Kesk-Aasias Kõrgõzstan ja Tadžikistan, kuna neis riikides võiksid Eesti kogemused ja läbiviidud reformid huvi pakkuda. Alates 2013. a läbi viidud avatud taotlusvoorudes on esitatud Eesti mittetulundusühingute poolt mitmeid taotlusi arengukoostöö projektide rahastamiseks Tadžikistanis. Näidetena võib tuua Peipsi Koostöö Keskuse projektid Lääne-Pamiiri loodustoodete ja ökoturismi sektori arenguks ning sama piirkonna rahvuslike käsitöötoodete arendamiseks ja sedakaudu kogukonnapõhise naisettevõtluse toetamiseks Tadžikistanis. Eesti Diplomaatide Kooli projekt rahvusvaheliste suhete ja koostöö alaseks koolituseks Kõrgõzstani ja Tadžikistani diplomaatidele ja ametnikele on viimastel aastatel toonud Tallinnasse Eesti Diplomaatide Kooli õppima Tadžikistani diplomaadid, stipendiumi selleks on eraldanud Eesti Välisministeerium. Lisaks korraldas Diplomaatide Kool 2014.a ja 2015.a ühenädalased õppereisid noortele Tadžikistani diplomaatidele, kes külastasid Eestit ja said täiendkoolitust rahvusvaheliste suhete ja koostöö alal. 2014-2015. a kestis Eesti Inimõiguste Keskuse projekt „Tadžikistani vabakonna võimestamine läbi võrdse kohtlemise edendamise“, mille üldeesmärgiks oli aidata kaasa demokraatlike väärtuste ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisele ja levikule Tadžikistanis, otseseks eesmärgiks oli suurendada Tadžikistani vabakonna omavahelist koostööd ja suurendada Tadžikistani ja Eesti vabakondade koostööd. 2015. a. alustas Inimõiguste Instituut projekti, mille eesmärgiks on tõsta ja edendada Tadžikistanis inimõiguste teadlikkust. Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus viis läbi projekti jätkusuutliku maaturismi arendamiseks Tadžikistanis.

Tadžikid Eestis ja eestlaste suhted Tadžikiga

2011.a rahvaloenduse andmeil elas Eestis 33 tadžiki rahvusest inimest.

Tadžikistanis Pamiiris asuvad eestlaste poolt esmavallutatud mäetipud Estonia, Tartu Ülikool 350 ja J.F. Parrot.