Sa oled siin

Šveits

viimati uuendatud: 30.11.2018
 


Šveitsi Konföderatsioon tunnustas Eesti Vabariiki 22. aprillil 1922. Diplomaatilised suhted Eesti ja Šveitsi vahel sõlmiti 1938. aastal, kui Eestisse akrediteeriti Šveitsi Soomes resideeriv saadik. Šveits ei tunnustanud Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu ning taastunnustas Eesti Vabariiki 28. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 4. septembril 1991. aastal.

Peale Eesti taasiseseisvumist nimetati esimeseks suursaadikuks Šveitsis Toivo Tasa (1995-1999), asukohaga Viinis. Praegu on Eesti suursaadikuks Šveitsi Konföderatsioonis Toomas Kukk, kes andis volikrja üle 27.11.2018 ja resideerib Viinis. Eestil on Šveitsis kolm aukonsulit – Zürichis, Genfis ja Luganos. Zürichi lähedal Stäfas tegutsev aukonsul Hans Graf on ühtlasi Šveitsi parlamendiliikmeid ühendava ühenduse Pro Baltikum tegevsekretär. Aukonsul Matteo Inaudi alustas tööd Genfis 2009. aasta sügisel.  Aukonsul Luganos Nicola Simoneschi alustas tegevust septembris 2013.

Šveitsi suursaadikuteks Eestis on olnud Sven Meili (1995-1999), Hansrudolf Hoffmann (1999-2001), Pierre Chrzanovski (2001-2005), Josef Bucher (2006-2010), Maurice Darier (2010-2012), Walter Haffner (2012-2013), Markus Niklaus Paul Dutly (2013-2017). Alates 5.09.2017 on suursaadikuks Konstantin Obolensky, kes resideerib Riias. Šveitsi aupeakonsuliks Eestis on alates 2010. aasta jaanuarist Andreas Lehmann. Tallinnas asub ka Šveitsi-Balti Kaubanduskoda, mida juhib Jürg Würtenberg.

Visiidid

Eestisse
aprill 2017 president ja keskkonna-, transpordi- energeetika ja taristuminister Doris Leuthard
august 2014 president ja välisminister Didier Burkhalter
oktoober 2010 välisminister Micheline Calmy-Rey
aprill 2007 president ja välisminister Micheline Calmy-Rey
veebruar 2005 majandusminister Joseph Deiss
juuli 2001 president Moritz Leuenbergeri ametlik visiit
Šveitsi
mai 2017 president Kersti Kaljulaid
september 2013 välisminister Urmas Paet
detsember 2011 president Toomas Hendrik Ilves
mai 2009 president Toomas Hendrik Ilves
aprill 2008 välisminister Urmas Paet
detsember 2007 rahandusminister Ivari Padar
detsember 2006 majandusminister Edgar Savisaar
mai 2004 president Arnold Rüütel
detsember 2003 president Arnold Rüütel 
jaanuar 2003 välisminister Kristiina Ojuland

Lepinguline baas
 

Eesti ja Šveitsi vahel kehtib alates 1. märtsist 1998 viisavabadus. Samast kuupäevast on jõus ka Eesti ja Šveitsi vaheline kokkulepe riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kohta. Lisaks mainitule on Šveitsi ja Eesti vahel sõlmitud ning kehtivad järgmised valitsustevahelised lepingud:

  • Investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 18.08.1993)
  • Sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 27.08.1997)
  • Kokkulepe regulaarse lennuühenduse kohta (jõustus 21.04.1999)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 12.07.2004)
  • Laienenud Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamise raamkokkulepe (jõustus 29.04.2008)
  • Eesti Vabariigi ja Šveitsi konföderatsioon viisaküsimustes esindamise leping (jõustus 1.01.2011)

Lisaks reguleerivad Eesti ja Šveitsi suhteid alates 1. maist 2004, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi konföderatsiooni vahel sõlmitud ning jõustunud lepingud.

Majandussuhted

 

Eesti ja Šveitsi majanduskoostöö on arenenud järjepidevalt tõusvas joones. Kaubavahetus on viimase kümne aastaga kolmekordistunud, investeeringud veelgi enam. Äriregistri andmetel on Eestis registreeritud kokku ligi 210 Šveitsi osalusega äriühingut, millest pooled on loodud täielikult Šveitsi kapitalil. Ärisidemeid on aidanud elavdada Šveitsi – Balti Kaubanduskoda (SBCC) Tallinnas ja Zürichis asuv Šveitsi – Balti Kaubanduskoda (HSB), samuti Šveitsi Ekspordi ja Väliskaubanduse Arenduskeskus (OSEC), kelle kaasabil on toimunud Eestit tutvustavaid üritusi, sealhulgas ettevõtjate reise mõlemas suunas.

Kaubavahetus
 

Kahepoolne kaubavahetus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud enam kui kolm korda. Viimastel aastatel on kasv jäänud enam-vähem samaks: perioodil 2016-2017 oli Šveits Eesti jaoks suuruselt 20. kaubanduspartner, osatähtsusega ca 0,7% käibest. 2017. aastal oli kaubavahetuse kogumaht 210 mln eurot (vrd 179 mln eurot aasta varem), millest väljavedu moodustas 93 mln (0,7% koguekspordist) ja sissevedu 117 mln eurot (0,8% koguimpordist). Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordis oli 83%.

Eesti-Šveitsi kaubavahetus 2008-2017:

  PÕHIEKSPORT PÕHIIMPORT
  miljonit EUR % miljonit EUR %
2008 20,3 0,2 55,1 0,5
2009 21,2 0,3 35 0,5
2010 30,9 0,4 58 0,6
2011 35,4 0,3 99,8 0,8
2012 36,0 0,3 102,7 0,7
2013 45,7 0,4 123,7 0,9
2014 46,1 0,4 96,7 0,7
2015 44,2 0,4 104 0,8
2016 61,4 0,5 118 0,9
2017 93,0 0,7 117 0,8

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordiartiklid 2017. aastal olid:

  • Mineraalsed tooted - 35%
  • Masinad ja seadmed – 25%
  • Elusloomad, loomsed tooted – 9%
  • Muud tööstustooted - 8%
  • Puit ja puittooted – 7%

Peamised impordiartiklid 2017. aastal olid:

  • Vääriskivid ja -metallid – 38%
  • Masinad ja seadmed – 26%
  • Keemia-, sh farmaatsiatooted – 19%
  • Meditsiini- ja mõõteaparatuur – 5,5%

Investeeringud
 

Šveitsi investeeringud Eestisse on jõudsalt kasvanud, olles viimase viie aastaga suurenenud 200 mln eurolt 318,5 mln euroni (seisuga 31.12.2017. a (Eesti Panga andmed)). Sellega hoiab Šveits Eesti välisinvestorite seas 14. kohta 1,7%-suuruse osatähtsusega. Lõviosa investeeringutest on paigutatud hulgi- ja jaekaubandusse (27%), finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvarasse.

Eesti Äriregistris oli 2017. a mai andmetel registreeritud kokku üle 200 Šveitsi osalusega äriühingut. Suuremad nendest on Eurochem Terminal Sillamäe AS (laadungikäitlus), AS United Motors (sõiduautode/väikebusside müük), Slepner OÜ (madratsitootmine), Febest Europe Distribution OÜ (mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük), ABB AS (elektriseadmete tootmine). Aastast 1995. tegutseb Eestis tuntud Šveits masinaehitusettevõte Max Dätwyler (masinaehitus, teraskonstruktsioonid ja juhtsüsteemide ehitus). Eestis kasutatav ID-kaart, juhiload ja pangakaardid on valmistatud Šveitsi firma Trüb AG poolt, kel Tallinnas tütarfirma Trüb Baltic, mis on asutatud 2001. aastal.

Eesti välisinvesteeringute sihtriikide hulgas oli Šveitsi osakaal samal ajal 0,3% (19,6 mln eurot, 27. koht), olles aastaga vähenenud 33%. Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse (73%), finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Turism

 

Vahemikus 2013 - 2017 on Eestit külastavate Šveitsi turistide arv kasvanud rohkem kui 15 000 võrra - 22 876lt 2013. aastal enam kui 38 000 turistini 2017. aastal (Eesti Panga andmed). Keskmine Eestis veedetud päevade arv 2017. aastal oli kolm. Šveitslased külastavad peamiselt Tallinna ja selle ümbrust, kuid huvi on suurenenud ka Tartu, Pärnu ja Saaremaa vastu.

Šveitsi külastanud Eesti residentide külastuste koguarv on vähenenud: kui 2013.a. oli see 22 200, siis 2017.a. 20,8 tuhat. Eesti turist viibis Šveitsis keskmiselt 3,4 päeva (ilmselt suures osas tegu suusaturismiga).

Šveitsi toetusel elluviidud projektid Eestis
 

Alates 2007. aastast on Eesti ja Šveitsi vahel sõlmitud kahepoolse koostööprogrammi raames (Šveits toetas Eestit ELi ühtekuuluvuspoliitika raames perioodil 2007-2012 ca 33 mln euroga) ellu viidud hulgaliselt Eesti sotsiaal- ja majanduselu edendavaid projekte.

Tänaseks ellu viidud projektidest tasub eelkõige esile tõsta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile hangitud tipptasemel tehnikat kohtuekspertiisi ja kohtueelse menetluse suutlikkuse parandamiseks; häirekeskuse uut geoinfosüsteemi, mis võimaldab abivajaja asukohta kiiremini ja täpsemalt välja selgitada ning kiirendada abi kohalejõudmist. Samuti Päästeameti poolt läbi viidud riskianalüüsi, koolitusi ja evakuatsiooniseadmete soetamist, muutmaks tuleohutumaks Eesti hoolekande- ja tervishoiuasutusi; ja soetatud kõnniroboteid teraapia läbiviimiseks liikumispuudega lastele ja täiskasvanutele. Programmi abil toetati Eestis 16 projekti, mis on tänaseks lõpetatud. Toetuse jaotamise põhimõtted ning rakendusvaldkonnad määrati kindlaks koostööprogrammi raamlepingus. Täpsemat teavet Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kohta leiab aadressilt www.fin.ee/shveits.

Kaitsealane koostöö
 

Eesti ja Šveitsi kaitsealased suhted on usalduslikud ja tihedad, hõlmates erinevaid koostöövorme materiaalsest abist väljaõppe ja nõustamiseni. Toimunud on mitmeid kõrgetasemelisi visiite. Šveits on pakkunud Eesti riigiametnikele täiendõppevõimalusi mainekas Genfi Julgeolekupoliitika Keskuses (Geneva Centre for Security Policy, GCSP). Alates Balti Kaitsekolledži asutamisest on Šveits olnud üks kooli kuuest suurimast doonorist. Aastatel 1998 kuni 2002 töötas kolledžis Šveitsi õppejõud. Samuti on mitmed Šveitsi külalislektorid käinud kolledžis loenguid pidamas.

Šveits teeb aktiivset koostööd NATO küberkaitse kompetentsikeskusega Tallinnas (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellenc, CCDCoE). Koostöös Genfi Julgeolekupoliitika Keskusega (GCSP) on keskus hiljuti välja andnud kaks käsiraamatut: National Cyber Security Framework Manual (märts 2013, üks autoritest GCSP teadur Gustav Lindstrom) ja Tallinn Manual (juuni 2013). Šveitsi kaitsejõud ja erasektor olid 2012 kevadel CCDCoE korraldatud üleeuroopalise tehnilise küberõppuse Locked Shields kaaskorraldajad, panustades õppuseks vajaliku taristuga.

Kultuurisuhted
 

Eesti ja Šveitsi kultuurisuhted on aastatega kujunenud mitmekülgseteks, toimides peamiselt otsekontaktide vahendusel.

Viimasel ajal on tihedaimaks kujunenud sidemed kujutava kunsti vallas.  2014. a novembris-detsembris oli KUMUs üleval näitus „Jutustades lugusid. Šveitsi ja Baltimaade kunstnikud“, mis tõi kokku kümme Eesti, Läti, Leedu ja Šveitsi kunstnikku. Moodsa kunsti valdkonnas on Eesti Kaasaegse Kunsti Keskusel hästi toimiv koostöö Elysee muuseumiga (Musee d'Elysee) Lausanne’is ja Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusel Kunsthalle Bern’iga.

Eesti dirigentidel on tihe koostöö mitmete Šveitsi orkestritega. Neeme Järvi on alates 2011. aastast Šveitsi Romaani Orkestri (asutatud 1918. aastal) peadirigent ja kunstiline juht. Kristjan Järvi on Gstaadi orkestri peadirigent, üks Baseli kammerorkestri külalisdirigentidest ja muusikaline nõustaja ning juhatanud maailma üht vanimat ja pikema ajalooga (asutatud 1629. aastal) orkestrit Winterthur Musikkollegium. Rahvusooper Estonia poistekoor osales mainekal Euroopa Noorte Kooride Festivalil Baselis (27.05-01.06.2014), tutvustades Eesti koorimuusikat.

Eesti Rahvusraamatukogus on alates 1997. aastast avatud Šveitsi saal, mille ülesanne on vahendada Šveitsi ühiskonna- ja kultuurielu ning edendada Eesti ja Šveitsi vahelisi kontakte. Lugemissaalis on enam kui 3000 teavikut, peamiselt teatmeteosed ning laialdane valik šveitsi klassikalist ja tänapäeva ilukirjandust.  Lugemissaali taasavamine avaramates ruumides leidis aset 2001. aastal president Leuenbergeri visiidi käigus.

Alates septembrist 2007 on Tartu Saksa Kultuuri Instituudis Šveitsi lugemistuba. Lugemistoa kogudes on hulgaliselt kaasaegset saksakeelset Šveitsi kirjandust, mis annab hea võimaluse Šveitsi kui turistide meelismaa tundmaõppimiseks.

2015. aastal avati Šveitsi Eesti Seltsi eestvedamisel St. Galleni raamatukogus eestikeelsete lasteraamatute sektsioon. Järgmise algatusena on Šveitsi Eesti Seltsi ja aukonsul Grafi initsiatiivil Eesti Vabariigi 100. juubeliks kavas St. Galleni ülikooli- ja linnaraamatukogu juurde avada Eesti Raamatukogu. Selts on alustanud annetuste korras eestikeelsete ja Eestit puudutavate raamatute ja filmide kogumist.

Eestlased Šveitsis
 

Šveitsis on juba enam kui 60 aastat tegutsenud Eesti Selts (www.eestiselts.ch), mis koondab endas eestikeelseid ja –meelseid inimesi. Selts on registreeritud Winterthuris ja alates 2013 juunist juhib seda pr. Mirjam Loertscher. Liikmeskond koosneb Eesti kodanikest, etnilistest eestlastest, kes on Šveitsi kodanikud ja Eesti kodanike šveitslastest pereliikmetest. Kohaliku rahvastikuregistri andmetel elas 2014.a. seisuga Šveitsis ca 600 Eesti kodanikku. Hinnanguliselt elab etnilisi eestlasi Šveitsis rohkemgi, neist enamus on koondunud Genfi ja Zürichi ümbrusesse. Eestis elav Šveitsi kogukond hõlmab ümmarguselt 50 šveitslast.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.