Sa oled siin

Soome

Viimati uuendatud: 20.11.2018

Soome tunnustas Eesti Vabariiki 1920. aastal, diplomaatilised suhted taastati 29. augustil 1991. Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Soomes oli Lennart Meri.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Soomes on Harri Tiido, kes esitas oma volikirjad Soome Vabariigi presidendile Sauli Niinistöle 6. septembril 2018. Soome Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 4. septembrist 2018 suursaadik Timo Kantola.

Soomes tegutseb kaheksa Eesti aukonsulit: Oulus, Turus, Kotkas, Mariehamnis, Vaasas, Kuopios, Rovaniemis ja Tamperes.

Soomel on Eestis kolm aukonsulit: Pärnus, Narvas ning Tartus.

Riigikogu XIII koosseis asutas Eesti-Soome sõprusrühma 2. aprillil 2015, mille esimees on Kalle Palling. Soome Eduskuntas loodi Eesti sõprusrühm 2016. aasta veebruaris ja seda juhib Krista Kiuru.

Eesti ja Soome valitsus pidasid 7. mail 2018 Tallinnas ühisistungi, millega tähistati mõlema riigi 100. juubelit. Istungil arutati Eesti ja Soome transpordiühendusi, kahe riigi digitaalset ja kultuurialast koostööd ning ühiseid huve Euroopa Liidus.

 

Olulisemad visiidid

Soome
oktoober 2018 president Kersti Kaljulaid Eesti-Soome-Rootsi majandusfoorumil Hanaholmenis
oktoober 2018 Riigikogu ja Eduskunna ühine seminar Eesti 100 tähistamiseks
oktoober 2018 Riigikogu esimees Eiki Nestor Turu raamatumessil
august 2018 peaminister Jüri Ratas Eesti 100. aastapäevale pühendatud jalgrattasõidul
veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas Eesti iseseisvuspäeva aktusel
märts 2018 maaeluminister Tarmo Tamm töövisiidil
juuni 2018 majandusminister Kadri Simson töövisiidil
juuni 2018 president Kersti Kaljulaid konverentsil Northern Lights
november 2017 president Kersti Kaljulaid „Eesti-Soome 200“ tähistamisel
oktoober 2017 peaminister Jüri Ratas kohtumas suurinvestoritega
oktoober 2017 president Kersti Kaljulaid esinemas Hanaholmen’i tulevikufoorumil
september 2017 kaitseminister Jüri Luik tutvumisvisiidil
märts 2017 president Kersti Kaljulaid riigivisiidil
jaanuar 2017 kaitseminister Margus Tsahkna tutvumisvisiidil
jaanuar 2017 välisminister Sven Mikser tutvumisvisiidil
detsember 2016 peaminister Jüri Ratas tutvumisvisiidil
november 2016 valitsuse eriesindaja EL institutsioonide juures Matti Maasikas
oktoober 2016 president Kersti Kaljulaid tutvumisvisiidil
september 2016 välisminister Jürgen Ligi tutvumisvisiidil
juuni 2016 president Toomas Hendrik Ilves VII soome-ugri maailmakongressil Lahtis
mai 2016 peaminister Taavi Rõivas
aprill 2016 president Toomas Hendrik Ilves töökohtumisel
märts 2016 president Toomas Hendrik Ilves (loeng Tanneri Seltsis)
november 2014 peaminister Taavi Rõivas
Eestisse
september 2018 Soome kaitseministri Jussi Niinistö töövisiit
juuni 2018 president Sauli Niinistö EV 100 tähistamisel Tartus Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus
juuni 2018 välisminister Timo Soini töövisiit
mai 2018 Eesti ja Soome valitsuste esimene ühisistung; peaministrite kahepoolne kohtumine
märts 2018 Eduskunta väliskomisjoni visiit
juuni 2017 president Sauli Niinistö ja peaminister Juha Sipilä Soome 100 tähistamisel Tallinnas
juuni 2017 välisminister Timo Soini
mai 2017 kaitseminister Jussi Niinistö
mai 2017 president Sauli Niinistö Lennart Meri konverentsil
november 2016 peaminister Juha Sipilä 
mai 2016 president Sauli Niinistö riigivisiidil
juuni 2015 peaminister Juha Sipilä tutvumisvisiidil
juuni 2015 kaitseminister Jussi Niinistö tutvumisvisiidil
juuni 2015 välisminister Timo Soini tutvumisvisiidil
juuni 2014 peaminister Alexander Stubb tutvumisvisiidil

 

Tähtsamad lepingud

Kahe riigi vaheline lepinguline baas on kaugelearenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest, alates 1. maist 2004 reguleerivad Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid ka ELi siseturu reeglid. Eesti ja Soome vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest on olulisemad:

  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline hädaolukorra ennetamise, selleks valmistumise ja selle lahendamise koostöökokkulepe (jõustus 10.05.2015)
  • Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe (jõustus 01.07.2012)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 05.06.2007)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 23.12.2006)
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojektide kokkulepe (jõustus 19.01.04)
  • Piiriülese keskkonnamõjude hindamise kokkulepe (jõustus 06.06.02)
  • Ebaseaduslikult riiki saabunud ja riigis viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 03.10.96)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 03.12.92)
  • Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi kultuuri- ja haridusalase koostöö leping, nn „Vaimse koostöö konventsioon“ (sõlmitud algselt 1937, taasjõustus 1992).

 

Kahepoolne koostöö

Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline ja kultuuriline side, kahe riigi kontaktid on väga tihedad ja hõlmavad paljusid valdkondi majandusest kultuurini.

Eestlased on suurim välisriigi kodanike grupp Soome ühiskonnas. 2017. aasta novembri seisuga elab Soomes kokku 70 618 eestlast (alalisel aadressil üle 52029 ning sideaadressil üle 18 589).

Statistikaameti 2016. aasta juuni andmetel elab Eestis 7659 soomlast, hinnanguliselt on neid aga u 9000. Suurem osa nendest elab Tallinnas või Tallinna vahetus läheduses. Eestis õpib üle 1000 Soomest pärit tudengit.

Mitmekülgset koostööd Soomega teevad pea kõik Eesti ministeeriumid. Eriti võiks esile tuua kahepoolset koostööd ja kontakte Soome partneritega kaitse-, majandus-, haridus- ja teadus-, kultuuri ning sise-ja justiitsvaldkonnas.

Erilisel kohal Eesti ja Soome koostöös on IKT valdkond. Koostöö toimub e-riigi ja e-andmevahetuse arenduses. Selle edendamiseks ning e-andmevahetuse ja X-tee koostöö kinnistamiseks digiallkirjastasid peaministrid Andrus Ansip ja Jyrki Katainen 10. detsembril 2013 kahepoolse koostöö memorandumi. Memorandumiga lepiti kokku, et Eesti ja Soome asuvad riiklikku andmevahetuskihti ehk X-tee lahendust ühiselt edasi arendama. Sügisel 2015 käivitati Soomes Palveluväylä (X-tee baasil) testversioon, mis võimaldab pakkuda e-teenuste piiriülest kasutust. 10. mail 2016. a digiallkirjastasid peaministrid Taavi Rõivas ja Juha Sipilä senise koostöö jätkuna ühisdeklaratsiooni, mis keskmes on jagatud X-tee andmevahetuse platvormilt kahe riigi andmevahetuse käivitamine.

Nüüdseks on olemas tehniline lahendus, mis võimaldab andmete vahetamist X-tee kaudu Eesti ja Soome erinevate asutuste vahel. Juunis 2017 loodi andmevahetuskihi X-tee arendamiseks MTÜ Põhjala Koosvõimelahenduste Instituut (Nordic Institute for Interoperability Solutions). Andmete vahetamisega oleme loonud eeldused piiriüleste e-teenuste kasutuselevõtmiseks. Koostöö andmevahetuse käivitamisega toimub järgmistes valdkondades: rahvastikuregistri andmed, äriregistri andmed, digiretseptid, sotsiaalkindlustuse andmed, ravikindlustuse andmed ja merendusandmed.

Uue tulevikukoostöö perspektiivina on aktiivselt käivitunud Tallinna-Helsingi tunneli ideega seonduv. 7. veebruaril 2018 toimus Tallinnas tunneli tasuvusuuringu (FinEST Link projekt) avalikustamise konverents, kus osalesid mõlema riigi transpordiministrid, linnapead jt.

Tallinn-Helsingi raudteetunneli tasuvusanalüüsi järel on nüüdseks Eesti Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Soome Majandus- ja transpordiministeerium moodustanud töörühma, mis määratleb tunneliprojekti järgmised sammud. Töörühma üheks ülesandeks on uurida edasiste uuringute vajadust ja nende rahastamise võimalusi. Töö käigus võtab töörühm arvesse FinEst Link projekti uuringu tulemusi ja soovitusi. Samuti kaalutakse tunneli kaugeleulatuvaid majanduslikke mõjusid, rahastamise võimalusi ning transporti ja logistikat puudutavaid küsimusi, arvestades ka tehnoloogiliste arengutega.

KAITSEKOOSTÖÖ

Eesti-Soome kaitsealane koostöö on aktiivne ning hõlmab nii regulaarselt toimuvaid poliitilis-kaitsealaseid konsultatsioone kui ka praktilisi ühisettevõtmisi. Eestil ja Soomel on kaitsekoostööalane raamkokkulepe, mille alusel jätkatakse infovahetust Läänemere julgeoluolukorra, kaitseplaneerimise, sõjaliste võimete arendamise, kaitsealase teadus-arendustegevuse, õppuste ning küberkaitse vallas.

Tihedat koostööd on tehtud kaitsealase hariduse ja sõjalise väljaõppe valdkonnas, samuti toimib hea koostöö ühishangete alal ja relvastuskontrollis. Soome on aastaid toetanud Balti Kaitsekolledžit (BALTDEFCOL) instruktori saatmisega.

2015. aasta mais algas Eesti-Soome koostöö ÜRO missiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) raames Liibanonis, kus Eesti panustab ühe jalaväerühma suuruse üksusega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Eesti jalaväerühm teenib UNIFILi läänesektoris Iisraeli piiri ääres ning  põhiülesanne on viia läbi vaatlusi, patrulle ja mehitada kontrollposte. Samuti teevad Eesti kaitseväelased koostööd Liibanoni relvajõududega. Iiri-Soome ühispataljon lõpetab tegevuse 2018. aasta lõpus.

Soome on olnud Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse panustavaks partneriks (Contributing Participant) 2015. aasta oktoobrist. Keskuses töötab kaks Soome eksperti. Eesti on Soomes asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse üks asutajariike.

 

Majanduskoostöö

Kasutatud Statistikaameti, Eesti Panga ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmeid.

Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, sh investeeringute soodustamise ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates 1. maist 2004 ELi siseturu reeglid.

KAUBAVAHETUS

Soome on pikka aega olnud Eestile kõige olulisem majandus- ja kaubanduspartner. Peamiste kaubanduspartnerite hulgas on Soome jätkuvalt esikohal ca 14-15% osakaaluga kogukäibest. Soome on Eesti peamine ekspordi- ja impordipartner.

Viimase kuue aasta suurim kaubavahetuskäive oli 2017. a (4,2 miljardit eurot, aastane muutus +13%). Kaubavahetus kasvas peamiselt impordi arvelt (+18%). Eksport Soome kasvas ligi 9%.

Eesti-Soome kaubavahetus aastatel 2012-2017 (miljardit eurot):

Aasta Eksport Osakaal % Import Osakaal % Bilanss Käive Osakaal %
2012 1.8 14.5 2.1 14.9 -0.3 3.9 14.7
2013 2.0 16.1 2.1 15.0 -0.1 4.1 15.5
2014 1.8 14.9 2.1 15.2 -0.3 3.9 15.1
2015 1.8 15.7 1.9 14.5 -0.1 3.7 15.1
2016 1.9 15.9 1.8 13.0 0.1 3.7 14.4
2017 2.1 16.1 2.1 14.1 0.02 4.2 15.1

Soome eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (29% ekspordist), mille ekspordimahud jäävad 0,5-0,6 mld euro piiresse. Põhilised kaubagrupi tooted on puldid, paneelid, teisaldusmehhanismide osad, trafod ja staatilised muundurid, elektrimootorite ja –generaatorite osad, isoleeritud traat ja kaablid ning telefonid. Teiseks suurimaks ekspordiartikliks on metallid ja metalltooted (14%) (peamised tooted on rauast või terasest metallkonstruktsioonid, rauast või terasest reservuaarid, paagid ja toruliitmikud, alumiiniumtooted) ning kolmandaks muud tööstustooted (11%) (mööbel ja selle juurde kuuluvad lisandid, valgustid, puitmajad). Puidu ja puittoodete osakaal ekspordis püsib 7-8% piires.

Peamiselt imporditakse masinaid ja seadmeid (21%). Veel imporditakse mineraalseid tooteid (gaasiõlid, bensiin ja elektrienergiat), mille osakaal impordis on 12%. Samas suurusjärgus on metallide ja metalltoodete osakaal impordis.

INVESTEERINGUD JA ETTEVÕTLUS

Soome on olnud üks kahest suurimast investeerijast Eesti majandusse kogu iseseisvusaja jooksul (teisel kohal Rootsi järel). Soome ja Rootsi otseinvesteeringute osakaal Eestis on ca 50%.

miljonit eurot 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017
OI Eestis 14 352.3 16 011.3 17 210.1 17 323.1 18 373.6 19 301,4
Soome 3 352.6 3 447.4 3 616.1 3 916.7 4 220.4 4 301.5
OI välismaal 4 596.5 4 997.6 5 290.7 5 711.6 6 238.3 6 420.5
Soome 246.0 204.6 293.1 407.4 430.9 589.1

31.12.2017. a seisuga oli Eestisse tulnud otseinvesteeringutest 22% pärit Soomest kogusummas 4,3 miljardit eurot. Soome otseinvesteeringute maht Eestis on aasta-aastalt kasvanud. Enim on investeeritud kinnisvarasse (29% investeeringutest), töötlevasse tööstusse (25%) ja hulgi- ja jaekaubandusse (13%).

Eesti otseinvesteeringute positsioon Soomes on viimastel aastatel samuti jõudsalt kasvanud ning moodustas 31.12.2017. a seisuga 589 miljonit eurot, mis on 9,2% Eesti otseinvesteeringutest välismaal. Peamised sektorid on finants- ja kindlustustegevus (37%), töötlev tööstus (21%), veondus ja laondus (15%).

EAS, KAUBANDUSÜHING JA KAUBANDUSKODA

Alates 2002. aastast tegutseb Helsingis Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindus, mille tegevuse eesmärk on Eesti võimaluste tutvustamine Soome investoritele ning Soome turule sisenevate Eesti ettevõtete abistamine. EAS esindus asub Helsingi Eesti Majas.

1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing SEKY, mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. SEKY põhieesmärk on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja vastavate kontaktide loomine. Eestis tegutseb sarnaste eesmärkidega Soome-Eesti Kaubanduskoda FECC, mis vahendab ärikontakte Eestis tegutsevate Soome ettevõtjate ja tütarfirmade ning Eesti ettevõtete vahel, jagab liikmetele infot Eesti majandusest.

TURISM

Soome on Eesti jaoks olulisim turismipartner. Väliskülastajatest suurima osa moodustavad soomlased.

2017. aastal oli Soomest majutatud turistide arvuks 916 200, kes veetsid Eestis 1,7 miljonit ööd. Soomlaste osatähtsus kõigi Eestis majutatud välisturistide koguarvus moodustas 41% (2016. aastal oli see 44%). Lisaks Tallinnale ja Pärnumaale olid populaarsemad kohad Soome turistide jaoks veel Tartumaa ja Saaremaa.

 

Kultuurikoostöö

Eesti ja Soome kultuurisuhted on väga tihedad, kultuuri tutvustavate ürituste arv ning tase on märkimisväärne. Aastal 2017 tähistas Soome Vabariik 100. sünnipäeva ja 2018. a veebruaris täitus Eesti Vabariigil 100. sünnipäev. Juubeleid tähistatakse nii Eestis kui Soomes mitmekülgse kultuuriürituste programmiga.

Soome eesti kodanikkonna ja Soome-suunalise ettevõtluse toetamiseks sündis idee rajada Helsingisse Eesti Maja. 2010. aastal avatud Viro-keskuse näol on tegemist nn uue põlvkonna Eesti majaga, mis koondab üheks tervikuks nii Eestit esitlevad (Eesti Instituut), eksporti edendavad ja investeeringuid hankivad (EAS) kui ka estofiiliat edendavad ja sisserändajate kohanemist toetavad (Tuglase selts, Soome eesti Seltside Liit) funktsioonid. Eestis tegeleb Soome ja Eesti vahelise kultuuri- ja majandussuhete arendamisega alates 1994. aastast Soome Instituut.

2017. a aastal algas aktiivne valmistumine Eesti 100 tähistamiseks. Topeltjuubelite tähistamiseks ja pidades silmas väga mitmekülgseid ja tihedaid sidemeid kahe maa ja rahva vahel pakkus suursaadik Margus Laidre välja mängulise mõiste „Eesti-Soome 200“, mille kujunduse autor on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan, kujunduskunstnik Kristjan Mändmaa.

Suurim ja väljapaistvaim Eesti-Soome 200 üritus oli 2017. aastal Rahvusooper Estonia 2 nädalat kestev ringreis Soomes 2017, mis kulmineerus galaõhtuga 25. novembril Musiikkitalos Helsingis, kus osalesid ka mõlema maa presidendid.

Eesti ja Soome koostöös sündis oktoobrist 2017 kuni veebruari lõpuni 2018 Helsingi linnavalituse galeriis Virka eksponeeritud näitus „Sild – tervitustega kahest vabariigist“. Näitusega tähistati Eesti ja Soome saja-aastast iseseisvust tavalise eestlase ja soomlase omavahelise suhtluse kui ka iseseisvuskultuuri vaatenurgast.

2017. sügisel oli Eesti suursaatkonnas Helsingis avatud näitus „Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades”, mis tegi kummarduse 20. sajandi esimese poole Eesti kunstnike (mh Andrus Johani, Kristjan Tederi, Aleksander Vardi, Eduard Ole) loomingu- ja reisikirele. Näitus jäi saatma Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi.

Soome-Eesti kultuurifond jagas esimese sümboolse 15 000 euro suuruse stipendiumi 1. detsembril 2017 Helsingis Eesti ja Soome vaimse koostöö konventsiooni 80. aastapäeva tähistamise pidulikul sündmusel. Fondi ligikaudu 150 000 euro suurusesse algkapitali on panustanud üle 20 eraisiku nii Eestist kui ka Soomest ning mitmed organisatsioonid. Eesti valitsus eraldas reservist Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks 700 000 eurot. Soome valitsus toetas kultuurifondi 6 miljonit euroga. Riikide rahaline panus on proportsionaalne riikide sisemajanduse kogutoodanguga.

Vastavalt „Vaimse koostöö konventsioonile“ (haridus- ja kultuurikoostöö leping) tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobri kolmandal nädalavahetusel hõimupäevi (peale 1991. aastat liitusid selle kombega ka Venemaa soome-ugri rahvad). Soome-ugri rahvaste, nende keelte ja kultuuride olemasolu ja olukorra teadvustamise seisukohalt on väga oluliseks soome-ugri rahvaste maailmakongressid. 7. kongress toimus 15.-17.06.2016. aastal Lahtis, 8. kongress plaanitakse pidada 2020 Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Eestlased üle maailma tulevad kokku 2019. aastal, et tähistada oma globaalset pärandit ja kultuuri. ESTO 2019 toimub Helsingis, Tartus ja Tallinnas, 28. juuni - 4. juuli 2019.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.