Sa oled siin

Sloveenia

Viimati uuendatud: 26.11.2018

Sloveenia Vabariik avaldas oma toetust Eesti taasiseseisvumisele ajal, mil Sloveenia kuulus veel Jugoslaavia SFV koosseisu. Sloveenia parlament tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust 16. mail 1990 ning tegi seadusandliku initsiatiivi korras ka Jugoslaavia SFV parlamendile ettepaneku tunnustada Balti riikide iseseisvust. Jugoslaavia tunnustas Eestit 22. oktoobril 1991.

Pärast Sloveenia iseseisvumist 25. juunil 1991 tunnustas Eesti iseseisvat Sloveenia Vabariiki 25. septembril 1991. Kahe riigi diplomaatilised suhted sõlmiti 11. detsembril 1991.

Sloveenia suursaadik Eestis 2016-2018 oli Robert Krmelj, kes resideeris Varssavis. Suursaadik Božena Forštnarič Boroje andis oma volikirja president Kersti Kaljulaidile novembris 2018.

Alates 2017. a. I kvartalist läks Sloveenia katmine üle Eesti suursaatkonda Prahas. 2017-2018 oli Eesti suursaadikuks Sten Schwede. Suursaadik Eva-Maria Liimets andis volikirja Sloveenia president Borut Pahorile novembris 2018.

2015. a avas Sloveenia Tallinnas aukonsulaadi. Sloveenia aukonsulite võrgustiku laienemine Eestisse annab kahe riigi suhetele eri valdkondades kindlasti võimalusi juurde. Sloveenia aukonsuliks on vandeadvokaat Tõnis Tamme.

Alates kevadest 2017 on Eesti Vabariigi aukonsul Ljubljanas Žiga Peljko.

 

Visiidid

Sloveeniasse
mai 2017 peaminister Jüri Ratas
juuni 2013 president Toomas Hendrik Ilves
september 2008 president Toomas Hendrik Ilves
november 2007 peaminister Andrus Ansip
juuli 2004 rahandusminister Taavi Veskimägi
märts 2004 välisminister Kristiina Ojuland
Eestisse
juuni 2017 välisminister Karl Erjavec
märts 2015 avaliku halduse minister Boris Koprivnikar
veebruar 2015 peaminister Miro Cerar
september 2012 spiiker Gregor Virant
mai 2011 president Danilo Türk
detsember 2010 peaminister Borut Pahor
veebruar 2010 välisminister Samuel Žbogar
juuni 2007 avaliku halduse minister Gregor Virant
september 2005 peaminister Janez Janša
september 2002 välisminister Dimitrij Rupel

 

Kahepoolsed suhted

ELi ja NATO liikmetena jagavad Eesti ja Sloveenia tihti sarnaseid väärtushinnanguid, seisukohti ja arusaamu. Kuigi Eesti ja Sloveenia ei asu geograafiliselt lähestikku ja kahepoolne suhtlus ei ole väga tihe, on meie teineteisemõistmine aastate jooksul olnud väga hea. Toimunud on nii presidentide, peaministrite kui ka välisministrite vastastikused visiidid, samuti mitmeid teisi olulisi visiite ja kohtumisi.

Välisministeeriumide vahel peetakse regulaarseid konsultatsioone.

Head eeldused on ka parlamentidevahelise praktilise koostöö tõhustamiseks. Sloveenia parlamendis tegutseb 7-liikmeline Eesti sõprusgrupp, mida juhib Branislav Rajić.

 

Lepingud

  • Hariduse-, kultuuri- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 14.07.1994)
  • Kokkulepe rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamisest (jõustus 01.05.1995)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 07.11.1997)
  • Organiseeritud kuritegevuse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku ringluse ja terrorismi vastu võitlemise alane koostööleping (jõustus 23.01.2004)
  • Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 26.06.2006)
  • Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 08.05.2010)

KONSULAARKOOSTÖÖ

Eesti on sõlminud Sloveeniaga viisaesinduslepingu. Sloveenia esindab Eestit viisade väljastamisel Montenegros.

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Sloveenia vaheline kaubavahetus vähenes 2012–2016 aasta-aastalt (2012. a oli käive 40,9 miljonit eurot, 2016. a 31,8 miljonit eurot). 2017. a näitas kaubavahetus kasvutrendi, kogukäive oli 37,4 miljonit eurot. Sloveenia on Eestile 45. kaubanduspartner.

Eesti-Sloveenia kaubavahetus 2012–2017 (miljonit eurot):

Aasta Eksport Import Käive Bilanss
2012 8,0 32,9 40,9 -24,9
2013 7,4 30,1 37,5 -22,7
2014 8,2 24,7 33,0 -16,6
2015 7,7 23,7 31,4 -16,0
2016 9,2 22,6 31,8 -13,4
2017 10,1 26,9 37,0 -16,7


Olulisemad ekspordiartiklid 2017:

• Keemiatooted – 26%,
• Masinad ja mehaanilised seadmed – 15%
• Transpordivahendid  – 14%
• Puit ja puittooted – 14%.

 

Olulisemad impordiartiklid 2017:

• Keemiatooted – 48%
• Masinad ja mehaanilised seadmed – 24%
• Optilised, foto-, mõõte- ja meditsiiniinstrumendid – 6%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 30.06.2018 seisuga EE otseinvesteeringute positsioon Sloveenias – (miinus) 120 000 eurot ja Sloveenia otseinvesteeringud Eestis olid 23 000 eurot.

TURISM

Sloveenide huvi Eesti kui turismi sihtriigi vastu on kasvanud. Majutusstatistika kohaselt külastas Eestit 2017. a üle 3 000 Sloveenia kodaniku (2016. a u 2 000). Lisaks Tallinnale pakkusid reisisihtkohtadena huvi Tartumaa, Saaremaa ja Pärnumaa.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.