Sa oled siin

Sloveenia

Viimati uuendatud: 29.01.2021

Sloveenia Vabariik avaldas oma toetust Eesti taasiseseisvumisele ajal, mil Sloveenia kuulus veel Jugoslaavia SFV koosseisu. Sloveenia parlament tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust 16. mail 1990 ning tegi seadusandliku initsiatiivi korras ka Jugoslaavia SFV parlamendile ettepaneku tunnustada Balti riikide iseseisvust. Jugoslaavia tunnustas Eestit 22. oktoobril 1991.

Pärast Sloveenia iseseisvumist 25. juunil 1991 tunnustas Eesti iseseisvat Sloveenia Vabariiki 25. septembril 1991. Kahe riigi diplomaatilised suhted sõlmiti 11. detsembril 1991.

Sloveenia suursaadik Eestis 2016-2018 oli Robert Krmelj, kes resideeris Varssavis. Suursaadik Božena Forštnarič Boroje andis oma volikirja president Kersti Kaljulaidile novembris 2018.

Alates 2017. a. I kvartalist läks Sloveenia katmine üle Eesti suursaatkonda Prahas. 2017-2018 oli Eesti suursaadikuks Sten Schwede.  Alates augustist 2018 kuni jaanuarini 2021 oli suursaadikuks  Eva-Maria Liimets. Käesoleval hetkel esindab Eestit ajutine asjur Katre Sai.

2015. a avas Sloveenia Tallinnas aukonsulaadi. Sloveenia aukonsulite võrgustiku laienemine Eestisse annab kahe riigi suhetele eri valdkondades kindlasti võimalusi juurde. Sloveenia aukonsuliks on vandeadvokaat Tõnis Tamme.

Alates kevadest 2017 on Eesti Vabariigi aukonsul Ljubljanas Žiga Peljko.

Visiidid

Sloveeniasse
september 2019 president Kersti Kaljulaid riigivisiidil
juuni 2019 president Kersti Kaljulaid Kolme Mere Initsiatiivi tippkohtumisel ja Eesti aukonsuli esinduse pidulikul avamisel Ljubljanas
mai 2017 peaminister Jüri Ratas
juuni 2013 president Toomas Hendrik Ilves
september 2008 president Toomas Hendrik Ilves
november 2007 peaminister Andrus Ansip
juuli 2004 rahandusminister Taavi Veskimägi
märts 2004 välisminister Kristiina Ojuland
Eestisse
oktoober 2020 välisminister Anže Logar
juuni 2017 välisminister Karl Erjavec
märts 2015 avaliku halduse minister Boris Koprivnikar
veebruar 2015 peaminister Miro Cerar
september 2012 spiiker Gregor Virant
mai 2011 president Danilo Türk
detsember 2010 peaminister Borut Pahor
veebruar 2010 välisminister Samuel Žbogar
juuni 2007 avaliku halduse minister Gregor Virant
september 2005 peaminister Janez Janša
september 2002 välisminister Dimitrij Rupel

 

Kahepoolsed suhted

ELi ja NATO liikmetena jagavad Eesti ja Sloveenia tihti sarnaseid väärtushinnanguid, seisukohti ja arusaamu. Kuigi Eesti ja Sloveenia ei asu geograafiliselt lähestikku ja kahepoolne suhtlus ei ole väga tihe, on meie teineteisemõistmine aastate jooksul olnud väga hea. Toimunud on nii presidentide, peaministrite kui ka välisministrite vastastikused visiidid, samuti mitmeid teisi olulisi visiite ja kohtumisi.Välisministeeriumide vahel peetakse regulaarseid konsultatsioone.

Head eeldused on ka parlamentidevahelise praktilise koostöö tõhustamiseks. Riigikogus on loodud 5-liikmeline Eesti-Sloveenia parlamendirühm, mida juhib Martin Repinski. Sloveenia parlamendis tegutseb 7-liikmeline Eesti sõprusgrupp, mida juhib Branislav Rajić.

 

Lepingud

  • Hariduse-, kultuuri- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 14.07.1994)
  • Kokkulepe rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamisest (jõustus 01.05.1995)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 07.11.1997)
  • Organiseeritud kuritegevuse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku ringluse ja terrorismi vastu võitlemise alane koostööleping (jõustus 23.01.2004)
  • Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 26.06.2006)
  • Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 08.05.2010)

KONSULAARKOOSTÖÖ

Eesti on sõlminud Sloveeniaga viisaesinduslepingu. Sloveenia esindab Eestit viisade väljastamisel Montenegros.

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Sloveenia kaubavahetus on kasvanud viie aastaga 31 mln eurolt 2015. aastal ligi 45 mln euroni 2019. aastal. Eksport on kasvanud 7,6 mln eurolt (2015) 14,7 mln euroni (2019), mis andis ekspordipartnerite seas 53. koha. Import on samal ajal kasvanud 23,7 mln eurolt 30,9 mln euroni (34. impordipartner). 2020. a 8 kuuga moodustas kaubavahetus ligi 30,9 mln eurot, millest eksport oli 10 mln eurot ja import 20,9 mln eurot. 

Eesti-Sloveenia kaubavahetus 2015–2019 (miljonit eurot):

Aasta Käive Eksport Import Bilanss
2015 31,4 7,7 23,7 -16,0
2016 31,8 9,2 22,6 -13,4
2017 37,0 10,1 26,9 -16,8
2018 42,0 13,3 28,7 -15,4
2019 45,6 14,7 30,9 -16,2

Sloveeniasse on eksporditud 2020. a peamiselt paber ja pabertooteid  (24% ekspordist), masinaid ja mehhaanilisi tooteid (17%) ning keemiatooteid (14%).

Sloveeniast imporditi 2020. a peamiselt keemiatooteid (67% impordist) ning masinad ja seadmeid (12%).

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 31.03.2020 seisuga Eesti otseinvesteeringute positsioon Sloveenias  0,4 mln eurot. Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse, kinnisvarasse ning finants- ja kindlustustegevusse. Sloveenia otseinvesteeringud Eestis olid 0,3 mln eurot. Investeeritud on erinevatesse sektoritesse: töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, haldus- ja abitegevusse ning haridusse.

Äriregistri andmetel oli 2020. aasta septembri seisuga Eestis registreeritud 44 Sloveenia osalusega ettevõtet.

E-RESIDENDID

2020. a oktoobri seisuga oli 157 Sloveenia kodanikust e-residenti, neist 37 on loonud ka ettevõtte.

TURISM

2014-2016. a ööbis Eesti majutusasutustes ca kaks tuhat Sloveenia turisti aastas. 2017. a kasvas turistide huvi ning Eestis majutati 3,3 tuhat turisti. 2018. a huvi omakorda vähenes ning Eesti majutusasutuses ööbis 2,6 tuhat turisti. 2019. a jälle tõusis näitaja ning Eesti majutusasutustes ööbis 2,8 tuhat Sloveenia turisti. 2020. aasta COVID piirangud mõjutasid oluliselt riikidevahelist turismi – esimese poolaasta seisuga ööbis Eesti majutusasutustes vaid 461 Sloveenia turisti. Sloveenia turistid külastavad peaasjalikult Eesti pealinna, kuid huvi pakuvad ka Tartumaa, Pärnumaa ja Valgamaa.

Kaitsekoostöö

Eesti ja Sloveenia on head partnerid NATOs. 2020. aasta augustis asus NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses tööle Sloveenia ekspert. Sloveenia panustab Kanada juhitud NATO lahingugruppi Lätis kuni 50 kaitseväelasega, 2020 mais oli kohal 44 kaitseväelast.

Kaitsealase koostöö kokkulepe sõlmiti Eesti ja Sloveenia vahel 20.05.1999. Valitsuste vaheline salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe sõlmiti 23.04.2009.
Eesti ja Sloveenia on osalenud vastastikku õppustel. Eesti on osalenud Sloveenia õppusel Adriatic Strike – 2018. aastal kahe, 2019. aastal kolme kaitseväelasega. 2020 aasta õppus jäi COVID-19 viiruse tõttu ära. Kuni aastani 2023 planeerib Eesti osaleda Adriatic Strike õppusel  nelja kaitseväelasega. Õppus keskendub õhuväe sihitajate ja pilootide väljaõppele ning Eestist osalevad seal õhuväe õhutulejuhid.

Varasematel aastatel on Sloveenia saatnud õppureid ka Balti Katisekolledžisse.

Kultuurikoostöö

Eesti ja Sloveenia valitsuste vaheline haridus-, kultuuri- ja teadusalase koostöö kokkulepe sõlmiti 5.11.1993 Ljubljanas. Kultuurikoostööd meie riikide vahel ei saa nimetada eriti aktiivseks, kuid siiski on viimase kümne aasta jooksul mitmes valdkonnas (muuseumid, teatrid, muusika, näitused) toimunud olulisi ühistegevusi.

Eesti muuseumid on korraldanud õppereise Sloveeniasse. ERM on regulaarselt ühenduses Sloveenia Etnograafiamuuseumiga, on osalenud sealsetel konverentsidel ja soovivad nendega näitusi vahetada. Eesti Sõjamuuseum osaleb koos Sloveenia ja veel viie Euroopa riigiga rahvusvahelises projektis „Collaborative Digitization of Natural and Cultural Heritage“, 2016-2020. Eesti Arhitektuurimuuseum osaleb 2018-2021 EL projektis “Future Architecture“, mille juhtpartner on Sloveenia Arhitektuuri- ja Disainimuuseum Ljubljanas.

Muusikavallas väärib märkimist Eesti Kooriühingu ja Sloveenia Kultuurisündmuste Rahvusfondi koostöö Europa Cantatiga seoses. 2018. a toimus Europa Cantat Tallinnas. Üritusega jäädi niivõrd rahule, et järgmine korraldajalinn Ljubljana (2021) on palunud eestlased korraldusmeeskonnale appi. Eesti pop-rock ja indie muusikud on Music Estonia vahendusel osalenud igal aastal muusika- ja talendifestivalil Ljubljana MENT. Seal on esinenud Erki Pärnoja, Tommy Cash, Avoid Dave, Maarja Nuut. 2018. a esines seal Trad Attack oma EV100 Euroopa turnee käigus.

Rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Vilenica on aastate jooksul osalenud mitmed Eesti kirjanikud ja luuletajad – Jaan Kaplinski (võitis 2001 festivali peapreemia), Andres Ehin, Doris Kareva, Hasso Krull, Triin Soomets, Jaan Malin, Carolina Pihelgas.

NUKU teater on korduvalt esinenud Ljubljana nüüdisaegse nukuteatrikunsti festivalil LUTKE. Sloveenia artistid on osalenud mitmetel festivalidel Eestis ja on esitatud ka koostöölavastusi (nt Genesis REMIX Sõltumatu Tantsu Laval). Eesti ja Sloveenia rahvusooperid planeerivad vastastikuste külalisetenduste korraldamist.   

Hariduskoostöö

Hea koostöö on Sloveenia ülikoolidega. 2019. aastal võõrustas Sihtasutuse Archimedes“Study in Slovenia” turundajaid, kes tulid õppima “Study in Estonia” aastatepikkusest kogemusest. 2019/2020 õppis Tartu ülikoolis üks Sloveenia üliõpilane.

Eesti kõrgkoolidel on tihedad suhted IEDC Bled School of Management’iga ja ülikooli juures tegutseva majandus- ja ärinduskoole ühendava rahvusvahelise organisatsiooniga CEEMAN (International Association for Management Development in Dynamic Societies). Tänaseks on CEEMAN kujunenud ülemaailmseks asutuste võrgustikuks, millel on 211 institutsionaalset ja üksikliiget enam kui 50 riigist üle maailmaCEEMANi esimeste liikmete hulgas oli Estonian Business School (EBS), mis liitus organisatsiooniga 1995. a. EBSi rajaja Madis Habakuk oli CEEMANi nõukogu liige 23 aastat. TalTechi Majandusteaduskond on CEEMANi liige olnud alates 2007. aastast.

Narva Kutseõppekeskusel on koostöösidemed Sloveenia Kranji hariduskeskusega alates 2013. a ja Erasmus+ programmi raames on vastastikku vahetatud õpilasi.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.