Sa oled siin

Slovakkia

Viimati uuendatud: 13.06.2019

Slovakkia (tolleaegse Tšehhoslovakkia osana) tunnustas Eesti Vabariiki 29. detsembril 1921 ning taastunnustas Eestit 29. augustil 1991.

Suveräänne demokraatlik Slovaki Vabariik loodi 1. jaanuaril 1993 pärast Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi lagunemist. Eesti tunnustas Slovaki Vabariiki 15. jaanuaril 1993. Eesti ja Slovakkia diplomaatilised suhted sõlmiti 30. märtsil 1993.

Eesti Vabariigi esimene suursaadik Slovakkias Toivo Tasa andis volikirja Bratislavas üle 1995. a juunis. 1999–2003 oli Eesti suursaadik Slovakkias Mart Laanemäe, 2003–2009 Katrin Saarsalu-Layachi, 2009–2015 Viinis resideeriv Eve-Külli Kala ning 2015–2018 oli Eesti suursaadik Slovakkias samuti Viinis resideeriv Rein Oidekivi. Suursaadik Toomas Kukk andis volikirja Slovakkia president Andrej Kiskale 5. detsembril 2018.

Slovaki Vabariigi esimene suursaadik Eestis Emil Kuchar (resideeris Helsingis) andis oma volikirja üle 1999. a oktoobris. Alates novembrist 2000 oli suursaadikuks akrediteeritud Jozef Dravecký, 2005–2009 Ivan Špilda, 2009–2013 Dušan Krištofik, 20132014 Juraj Podhorský. 2014–2018 oli Slovakkia suursaadikuks Tibor Králik, kes resideeris Helsingis. Suursaadik Slavomíra Mašurová esitas oma volikirja president Kersti Kaljulaidile 3. aprillil 2019.

2006. a avati Tallinnas Slovakkia aukonsulaat, aukonsul on alates 2006. a detsembrist Even Tudeberg. Eesti esimese aukonsulaadi Slovakkias Bratislavas avas 30. novembril 2011 koos Slovakkia välisministri Mikuláš Dzurindaga välisminister Urmas Paet. Eesti aukonsul Slovakkias on ettevõtja Peter Pochaba.

Riigikogus on moodustatud 7-liikmeline Eesti-Slovakkia parlamendirühm, mille esimees on Kalle Palling.

Visiidid

Slovakkiasse
veebruar 2019 president Kersti Kaljulaid B9 presidentide kohtumisel Košices
november 2018 peaminister Jüri Ratas ühtekuuluvussõprade kohtumisel Bratislavas
mai 2017 peaminister Jüri Ratas
märts 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
juuni 2013 president Toomas Hendrik Ilves Kesk-Euroopa maade riigipeade kohtumisel Bratislavas
aprill 2013 president Toomas Hendrik Ilves ametlikul visiidil ja julgeolekufoorumil Globsec
aprill 2012 välisminister Urmas Paet
november 2011 välisminister Urmas Paet
aprill 2011 rahandusminister Jürgen Ligi
veebruar 2010 peaminister Andrus Ansip
mai 2007 Riigikogu esimees Ene Ergma EL parlamentide esimeeste konverentsil
aprill 2006 välisminister Urmas Paet
september 2004 kaitseminister Margus Hanson
märts 2004 peaminister Juhan Parts Bratislavas V10 peaministrite kohtumisel
oktoober 2003 välisminister Kristiina Ojuland
mai 2001 peaminister Mart Laar Bratislavas V10 peaministrite kohtumisel
aprill 2000 peaminister Mart Laar
Eestisse
mai 2019 välis- ja Euroopa asjade minister Miroslav Lajčák Tallinnas Lennart Meri Konverentsil ja kahepoolsel kohtumisel välisminister Urmas Reinsaluga
mai 2017 asepeaminister Peter Pellegrini
oktoober 2015 president Andrej Kiska riigivisiit
märts 2014 välis- ja Euroopa asjade minister Miroslav Lajčák Narvas NB8+V4 välisministrite kohtumisel
aprill 2010 välis- ja Euroopa asjade minister Miroslav Lajčák Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul tippkohtumisel
august 2009 välis- ja Euroopa asjade minister Miroslav Lajčák
oktoober 2005 president Ivan Gasparovic riigivisiidil
jaanuar 2005 välisminister Eduard Kukan
mai 2004 asepeaminister (EL, vähemused) Pál Csáky
november 2003 parlamendi esimees Pavol Hrušovský
märts 2003 töö-, sotsiaal- ja perekonnaasjade minister Ludovit Kanik
september 2001 kaitseminister Jozef Stank
veebruar 2001 erastamisminister Maria Machova

Kahepoolsed suhted

1990. aastate lõpus lõid omavahelisele suhtlemisele soodsa pinnase Eesti ja Slovakkia sarnased välispoliitilised prioriteedid – liitumine ELi ja NATOga. Riikide koostöö oligi sel ajal piiritletud peamiselt nimetatud kahe organisatsiooniga liitumise nimel tehtavaga. Pärast ühinemist ELi ja NATO-ga on suhete raskuspunkt nihkunud nende organisatsioonide, samuti muude rahvusvaheliste organisatsioonide raames tehtavale koostööle.

Regulaarselt toimuvad välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid. 

Visegradi grupi liikmena teeb Slovakkia koostööd nn NB8 riikidega (Island, Norra, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Taani, Eesti). Kord aastas toimuvad Visegrad 4 ja NB8 välisministrite kohtumised.

Lepingud

  • Viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 01.12.1994)
  • Leping vastastikkusest abistamisest tolliasjades (allkirjastati 22.09.2000)
  • Sõitjate ja veoste rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 18.07.2001)
  • Kaitsealase koostöö raamleping (kaitseministeeriumidevaheline), 2001. a
  • Salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 01.01.2005)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 29.03.2006)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

2018. a oli Slovakkia Eesti jaoks tähtsuselt 28. kaubanduspartner kogukäibega 139 mln eurot. Eesti eksportis Slovakkiasse kaupu 50 mln euro väärtuses, importis Slovakkiast 89 mln euro väärtuses.

Eesti-Slovakkia kaubavahetus 2012-2018 (miljonit eurot):

Aasta Eksport Import Käive
2012 57,0 62,4 119,4
2013 51,3 62,0 113,3
2014 33,3 79,6 112,9
2015 17,7 77,7 95,4
2016 25,3 85,6 110,9
2017 44,2 88,3 132,5
2018 49,6 89,1 138,7

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist 

Olulisemad ekspordiartiklid 2018:

• Masinad ja mehaanilised seadmed – 43%
• Puit ja puidutooted – 24%
• Tekstiil ja tekstiilitooted – 16%

Olulisemad impordiartiklid 2018:

• Transpordivahendid - 46%
• Masinad ja mehaanilised seadmed - 26%
• Tekstiilid ja tekstiiliitooted – 8%

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli Slovakkia otseinvesteeringute positsioon Eestis seisuga 31.12.2018 25,3 mln eurot. Eesti otseinvesteeringute positsioon Slovakkias oli samal ajal 21,4 mln eurot.

TURISM

Slovakkia turistide huvi Eesti vastu on kasvanud, kui 2014. a ööbis Eesti majutusasutustes 2,2 tuhat Slovakkia turisti, siis 2018. a oli see arv 3 tuhat. Lisaks Tallinnale olid populaarsemad kohad veel Tartumaa, Pärnumaa ning Läänemaa. 

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel tegid Slovakkia residendid Eestisse 2018. a ligi 9,8 tuhat külastust (2017 – 9,9 tuhat), millest pooled olid mitmepäevased ning Eestis viibiti keskmiselt 3 päeva.

Eesti residendid tegid Slovakkiasse 2018. a ligi 19 tuhat külastust (2017. a oli see arv ligi 15 tuhat), enamus neist külastustest olid mitmepäevased ning riigis viibiti keskmiselt 3 päeva. Eesti turistide jaoks on populaarsed Kõrg-Tatrate suusakuurordid.

Kultuurisuhted

Eesti lugejatele on Slovaki kirjandust tutvustanud põhiliselt 1970. aastatel ilmunud tõlketeoste vahendusel nii Leo Metsar kui ka Aleksander Raid. Leo Metsari tõlgete abil on eesti lugeja saanud tutvuda slovaki kirjaniku, andeka vana maailma kultuuri ja ajaloo populariseerija Vojtech Zamarovský teostega „Alguses oli Sumer” ning „Hetiitide impeeriumi jälil”.

2014. a septembris osales Eesti saatkond reisijuhise Spectacular Slovakia Travel Guide avaüritusel, kus suursaadik esines ettekandega „Eesti – mere ja taeva maa, uus reisisiht slovakkidele”.

2015. a märtsis toimus Tallinna Keskraamatukogus Slovakkia lastejoonistuste näitus „Inimõigused laste silme läbi”. Märtsis kuulutati ka välja konkurss kahekuuliseks viibimiseks Košices (Slovakkia), mis on suunatud loovisikutele Tallinna Kultuurikatla loovharidusprogrammi ja K.A.I.R. – Košice Kunstnikuresidentuur – poolt.

2015. a novembris toimus fotonäituse „Contemporary Baltic Photography” avamine Bratislavas. Eesti kunstnikest olid esindatud Marge Monko tööd. 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.