Sa oled siin

Saksamaa

viimati uuendatud: 07.04.2020
 

 

Saksamaa tunnustas Eestit suveräänse riigina de jure 9. juulil 1921. Diplomaatilised suhted taastati kahe riigi vahel 28. augustil 1991, misjärel rajasid mõlemad riigid oma diplomaatilised esindused vastavalt Bonni ja Tallinnasse. 1999. aasta veebruaris avati Tallinnas Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna uus hoone. Eesti ajalooline saatkonnahoone Berliinis avas taas oma uksed 27. septembril 2001, pidulikul avamistseremoonial osales president Lennart Meri.

Eesti suursaadikud Saksamaal:
 
Tiit Matsulevitš (1991–1996)
Margus Laidre (1996–2000) 
Riina Kionka (2000–2004) 
Clyde Kull (2004-2008) 
Mart Laanemäe (2008-2012)
Kaja Tael (2012-2016) 
Mart Laanemäe (2016-2019)
Alar Streimann (11.09.2019-...)
 

Eesti aukonsulid Saksamaal:

Ulf Lange, Hamburg
Horst-Werner Maier-Hunke, Bonn
Helmut Aurenz, Stuttgart, Ludwigsburg
Klaus Hinrich Vater, Kiel
Jens O. Leisse, Schwerin
Til Assmann, Bremen
Astrid von der Malsburg, Frankfurt am Main
 
 

SLV suursaadikud Eestis:

Henning von Wistinghausen (1991-1995)
Bernd Mützelburg (1995-1999)
Gerhard Enver Schrömbgens (1999-2002)
Jürgen Dröge (2002-2005)
Julius Bobinger (2005-2009)
Martin Hanz (2009 - 2011)
Christian Matthias Schlaga (2011 - 2015)
Christoph Eichhorn (2015 - 2019)
Christiane Hohmann (17.09.2019 - )
 

Eesti ja Saksamaa kuulumine Euroopa Liitu ning NATO-sse annavad raamistiku meie kahepoolsele partnerlusele. Selle kõrval on jätkuvalt oluline koht mõlema riigi ajaloolisel-kultuurilisel ühisosal, mis vastastikustes suhetes puutepunkte loob. Kahepoolsete kontaktide tihedus ja regulaarsus on aasta-aastalt järjest kasvanud ja hea koostöö on välja kujunenud nii riikide valitsuste, parlamentide kui kohalike omavalitsuste tasandil.
 

Olulisemad visiidid
 

Eestisse
2020 majandusminister Peter Altmaier
2019 kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer
2019 kaitseminister Ursula von der Leyen
2017 liidupresident Frank-Walter Steinmeier, välisminister Sigmar Gabriel, kaitseminister Ursula von der Leyen
2016 liidukantsler Angela Merkel, välisminister Frank-Walter Steinmeier, põllumajandusminisrter Christian Schmidt, Nordrhein-Westfaleni liidumaa peaminister Hannelore Kraft, Hesseni liidumaa Euroopa asjade minister Lucia Puttrich
2015 välisminister Frank-Walter Steinmeier, kaitseminister Ursula von der Leyen
2014 välisminister Frank-Walter Steinmeier, Schleswig-Holsteini liidumaa peaminister Torsten Albig
2013 liidupresident Joachim Gauck riigivisiidil, Baieri liidumaa Euroopa asjade minister Emilia Müller, Schleswig-Holsteini liidumaa PM Torsten Albig, Sachseni liidumaa PM Stanislaw Tillich
2012 majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler, Baden-Württembergi rahandusminister Nils Schmid
2011 Bundestagi president Norbert Lammert
2010 välisminister Guido Westerwelle, põllumajandusminister Ilse Aigner, liidupresident Christian Wulff
2009 kaitseminister Franz Joseph Jung
2008 liidukantsler Angela Merkel
2007 Schleswig-Holsteini peaminister Peter H. Carstensen, Bundestagi asespiiker Susanne Kastner, majandus- ja tehnoloogiaminister Michael Glos, Schleswig-Holsteini siseminister Ralf Stegner, välisminister Frank-Walter Steinmeier
2006 Saksamaa eurominister Günter Gloser,endine liidupresident Roman Herzog, Schleswig-Holsteini justiits-, töö- ja Euroopa-asjade minister Uwe Döring, Liidunõukogu president ja Schleswig-Holsteini peaminister Peter Harry Carstensen, Liidupäeva president Norbert Lammert.
2005 Tüüringi liidumaa peaminister Dieter Althaus koos majandus- tehnoloogia- ja tööminister Jürgen Reinholziga, liidupresident Horst Köhler, Hamburgi liidumaa peaminister ja linnapea Ole von Beust
Saksamaale
veebruar 2020 president Kersti Kaljulaid, välisminister Urmas Reinsalu, Müncheni julgeolekukonverents
jaanuar 2020 president Kersti Kaljulaid, CSU konverentsil Baierimaal
november 2019 välisminister Urmas Reinsalu, kohtumine välisminister Heiko Maasiga
oktoober 2019 president Kersti Kaljulaid, kohtumine liidukantsler Angela Merkeliga
juuni 2019 president Kersti Kaljulaid, Berliinis tööstuskonverentsil
veebruar 2019 president Kersti Kaljulaid, Müncheni julgeolekukonverentsil
2018 peaminister Jüri Ratas, Berliinis
2018 president Kersti Kaljulaid, Vestfaali rahu auhinna vastuvõtmine Münsteris
2018 peaminister Jüri Ratas Hamburgis
2017 president Kersti Kaljulaid, välisminister Sven Mikser, siseminister Andres Anvelt, peaminister Jüri Ratas
2016 president Kersti Kaljulaid, peaminister Taavi Rõivas, välisminister Marina Kaljurand, välisminister Jürgen Ligi
2015 president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit, president Toomas Hendrik Ilves ühe peakõnelejana Berliini majanduskonverentsil „Läbimurre tulevikuhirmude asemel: reformid Saksamaal ja Euroopas“.
2014 peaminister Taavi Rõivas, välisminister Urmas Paet
2013 president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi, sotsiaalminister Taavi Rõivas
2012 president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
2011 majandus- ja kommunikatsiooniminiter Juhan Parts, kaitseminister Jaak Aaviksoo, välisminister Urmas Paet, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
2010 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, välisminister Urmas Paet, peaminister Andrus Ansip
2009 peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes, president Toomas Hendrik Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur
2008 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, peaminister Andrus Ansip, Riigikogu spiiker Ene Ergma, välisminister Urmas Paet, president Toomas Hendrik Ilves
2007 peaminister Andrus Ansip, president Toomas Hendrik Ilves, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, rahvastikuminister Urve Palo, välisminister Urmas Paet
2006 peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet, kultuuriminister Raivo Palmaru, põllumajandusminister Ester Tuiksoo, president Arnold Rüütel,majandusminister Edgar Savisaar, Riigikogu esimees Toomas Varek, siseminister Kalle Laanet, sotsiaalminister Jaak Aab
2005 kultuuriminister Raivo Palmaru, peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Jõerüüt, põllumajandusminister Ester Tuiksoo

Kahepoolsed suhted
 

Eesti ja Saksamaa suhted põhinevad mitmekülgsel lepingulisel alusel. Alates 2004. aasta 1. maist reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid EL siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses.

  • Ühisavaldus Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi suhete alustest (jõustunud 29.04.1993)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe ja kokkuleppe rakendamise protokoll (jõustunud 01.03.1999)
  • Kokkulepe vastastikusest viisakohustusest loobumise kohta (jõustunud 01.03.1999)
  • Sõjandusalase koostöö üldine kokkulepe ja vastastikkuste töövisiitide tagamise tingimuste kokkulepe (jõustunud 21.09. 1994)
  • Kokkulepe Saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigis (jõustunud 26.10.1996)
  • Salastatud teabe vastastikkuse kaitse kokkulepe (jõustunud 08.02.2001)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustunud 12.02.1997)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 29.12.1998). Leping on tagasiulatuva mõjuga aastani 1994
  • Kaubandusliku meresõidu alane kokkulepe (jõustunud 06.6.1996)
  • Lennuliikluse leping (jõustunud 27.03.2002)
  • Nõustamise ja koostöö raamleping (ajutiselt kohaldatav 28.02.1997)
  • Kultuurikoostöö leping (jõustunud 15.08.2002)
  • Kokkulepe Saksa õpetajate lähetamise kohta Eesti koolidesse (jõustus 21.03.1994)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline koolikoostöö kokkulepe (jõustunud 4.08.2010)
     

Kaitsealane koostöö
 

Lepinguline alus kaitsealasele koostööle Saksamaaga rajati 21.09.1994 vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisega, mille peamisteks koostöövaldkondadeks said väljaõpe, varustushanked ja logistika.

Eesti ja Saksamaa vaheline kaitsealane koostöö on viimastel aastatel olnud aktiivne ja laiapõhjaline ning suunatud praktilisele koostööle. Saksamaa on toetanud Balti riikide õhuturvet ning osalenud aktiivselt Balti Kaitsekolledži ja NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tegevuses.

Saksamaa on oluliselt panustanud Eesti kaitseväelaste väljaõppesse ning osalenud mitmetel hangetel kaitseväe poolt kasutatavasse tehnikasse ja varustusse.

Alates 2014. aasta sügisest täidab Eesti kaitseatašee ülesandeid Saksamaa LV-s kolonelleitnant Martin Kukk. SLV kaitseatašee Eestis on kaptenleitnant Harald N. Krempchen, kes resideerib Helsingis.

Majanduskoostöö
 

Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi EL liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides). Lisaks eelpool mainitud põhilepingutele on Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud järgmised kahepoolsed majanduslepingud:

  • Kokkulepe rahandusalasest koostööst (jõustunud 10.02.1995)
  • Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste avardamiseks (jõustunud 21.08.1995). Kokkulepe võimaldab töövõtjatele kuni 1-aastast erialalist ja keelelist täiendamist (mida võib erandkorras pikendada veel 0,5 aastat) partnerriigis samaväärsetel alustel asukohariigi töövõtjatega. Võõrtöövõtjate kokkulepe, mis pole samastatav tööjõu vaba liikumise õigusega. Eesti poolt koordineerib rakendamist Tööturuamet
  • Nõustamise ja koostöö raamleping (ajutiselt kohaldatav 28.02.1997)
  • Kokkulepe Eesti sotsiaalministeeriumi ja Saksamaa töö- ja sotsiaalministeeriumi vahel lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada palkmaju Saksamaal ja monteerijatel Saksa ettevõtetest teha montaažitöid Eestis (jõustunud 13.09.2002)

Kaubavahetus


Kahepoolsed majandussuhted Saksamaaga arenevad järjepidevalt, siiski jagub arenguruumi nii Saksamaa otseinvesteeringutele Eestis kui ka kaubavahetuse kasvuks. Kaubavahetuses on Saksamaa jätkuvalt Eesti suuruselt neljas väliskaubanduspartner (8.3% kogu kaubavahetusest). Kaubavahetuse käive moodustas 2019 kokku 2.6 mld eurot. Ekspordipartnerite seas oli Saksamaa 2019 viiendal kohal (904 miljonit eurot). Saksamaale eksporditi 2019 peamiselt masinaid ja seadmeid (30% osakaal ekspordis). Veel on peamiste ekspordiallikate seas puittooted (12%) ja muud tööstustooted. 2019 oli import Saksamaalt 1.69 mld eurot (mis teeb Saksamaast Eesti kolmanda importpartneri). Saksamaalt imporditakse põhiliselt masinaid ja seademeid (29%) ja transpordivahendeid (19.6%).

 

Eesti - Saksamaa kaubavahetus 2014-2019 (miljonit EUR)

  Eksport Osakaal Import Osakaal Käive %
2014 582.1 4.8% 1582.4 11.5% 2164.5 8.4%
2015 606.0 5.2% 1429.1 10.9% 2035.1 8.2%
2016 696.4 5.9% 1495.6 11.1% 2192.0 8.6%
2017 932.7 7.3% 1584.4 10.8% 2517.1 9.1%
2018 903,2 6,3% 1690,9 10,4% 2594,1 8,5%
2019 904 6.3% 1690 10.2% 2597 8.3%

Import arvestatud saatjariigi järgi, allikas: Statistikaamet

Saksa investeeringud Eesti ettevõtetesse
 

Saksa investorite huvi Eesti vastu on pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Eestisse paigutatud otseinvesteeringutest oli 31.12.2019 seisuga 582 mln EUR pärit Saksamaalt.

Eestist Saksamaale tehtud investeeringud moodustasid 31.12.2019 seisuga 42 mln EUR.

Kahepoolsete kaubandussuhete positiivsele kujunemisele aitavad kaasa majandusesindused nii Eestis kui Saksamaal. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on Hamburgis esindus ning esindaja Nürnbergis, mille ülesandeks on vahendada kontakte Eesti ettevõtjate ning Saksa ettevõtjate ja majandusorganisatsioonide vahel. Balti-Saksa Kaubanduskoda on osa Saksa kaubanduskodade ülemaailmsest võrgust ning abistab peamiselt Saksa ettevõtteid tegutsemisel Eesti turul. Majandusesindus toob igal aastal arvukalt Saksa firmasid tutvustusreisidele Eestisse. Samuti on nad tähtsamate Saksa messide (Hannover, Berliin, München, Stuttgart) esindajaks Eestis.

Turism
 

Turismimajanduse vallas on Saksamaa Eestile oluline partnerriik. 2019 suvel olid Saksa turistid Eesti külastajate seas teisel kohal. Terve 2019 lõikes olid Saksa turistid külastste arvult Eestis kolmandal kohal (Soome ja Venemaa järel, moodustades veidi üle poole miljoni külastajaga 8.3% kõikidest turistidest). Võrreldes teiste Lääne-Euroopa turistidega on saksa külaliste eelistuseks rohkem mööda Eestit ringi sõita (loodus-, kultuuri- ja ajalooturism). Lisaks Tallinnale on saksa turistide lemmiksihtkohad veel Tartumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa ning Saaremaa. Populaarseks on muutunud Läänemere pealinnade kruiisireisid, mille käigus külastatakse ka Tallinna.

 

Koostöö kultuuri, hariduse ja teaduse alal
 

Hariduskoostöö
 

Koostöö Saksamaaga toimub enamasti haridus- ja teadusasutuste vaheliste otsekontaktide kaudu ja kahepoolsete lepingute alusel. Saksamaa on üks populaarsemaid sihtriike nii õpilaste ja õpilaste kui ka ülisõpilaste ja õppejõudude mobiilsuses.

Eesti kõrgkoolide ja Saksamaa ülikoolide vahel on aastatega välja kujunenud tihedad ja laiaulatuslikud koostöösidemed. Alates 1992. aastast on Eesti kõrgkoolidele suunatud kahepoolset koostööd arendanud Kesk- ja Ida-Euroopa eriprogrammi raames Saksa Akadeemiline Vahendusteenistus (Deutscher Akademischer Austausch Dienst). Saksa valitsus toetab ka Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžit, mis asutati Läänemeremaade Nõukogu poolt, eesmärgiga toetada sotsiaalteaduste õpetamise reformi Balti riikides. Tallinna Ülikooli juures tegutsev Hageni Kaugõppeülikooli Kontaktbüroo pakub ainsa Saksa ülikoolina kaugõppevormis õppetööd.

Traditsiooniks on muutunud Tartus toimuvad iga-aastased Saksa-Eesti akadeemilised nädalad nimetusega Academica, mille patroonideks on olnud Saksa ja Eesti presidendid ning mille läbiviimist toetavad Saksamaa Suursaatkond ja Saksa majandusettevõtted. Academica eesmärgiks on pakkuda Eesti ja Saksamaa teadlastele foorumit kohtumiseks, erialaste kontaktide sõlmimiseks ja edasiarendamiseks, kuid ka teaduse ja kõrgkoolide ees seisvate üldisemate probleemide lahendamiseks.

2002. aastal kahe riigi valitsuste vahel alla kirjutatud koolikoostöö leping aitas riiklikult reguleerida ja toetada Saksamaa poolt välja pakutud programmi süvendatult saksa keelt õpetavatele Eesti gümnaasiumidele. Lepingu alusel loodi mõnedes Eesti koolides (näit. Tallinna Saksa Gümnaasium) saksa õppekeelega osakonnad, mille lõpetajad saavad lisaks Eesti gümnaasiumi lõputunnistusele ja riigieksamitunnistusele Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse, mis võimaldab neil astuda Saksamaa ülikoolidesse. Saksa keele osakaal üldhariduskoolides õpetatavate võõrkeelte seas on küll aastatega mõnevõrra kahanenud, ent jäänud siiski püsima inglise ja vene keele järel kolmandale kohale. Saksa keel on ka üks õppeainetest, milles gümnaasiumi lõpetaja võib Eestis sooritada riigieksami.

Eesti keelt ja kultuuri on võimalik õppida Müncheni, Hamburgi ja Göttingeni ülikoolides. 2005. aasta sügisest töötab Göttingenis Eesti riigi poolt saadetud eesti keele lektor.

Kultuurikoostöö
 

Eesti ja Saksamaa kultuurikoostööle pandi alus 1993. aastal sõlmitud valitsustevahelise kultuurikoostööleppega. Viimastel aastatel on valdav osa koostööst toimunud eelkõige läbi vaba ja vahetu kultuurivahetuse ning otsekontaktide kaudu. Kuivõrd Saksamaal kuuluvad kultuuri- ja haridusteemad liidumaade pädevusse, siis toimub enamus sellealasest koostööst just liidumaade tasandil. Eestiga seotud kultuuriüritusi korraldavad põhiliselt sõpruslinnad või -regioonid. 

Oluliseks saksa kultuuri tutvustajateks Eestis on kujunenud Tallinnas ja Tartus tegutsevad Saksa Kultuuriinstituudid ja 1998. a. Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juures avatud Goethe Instituut. Kõige silmapaistvam saksa kultuuri vahendus toimub iga-aastaselt kultuurifestival "Saksa kevad" raames (esmakordselt 2010. aasta aprillis).
Alates 2003. aasta sügisest tegutseb  Eesti Suursaatkonnas Berliinis  kultuuriatašee, et aidata kaasa kontaktide loomisele ja vastastikuse kultuurivahetuse edendamisele.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.