Sa oled siin

Rumeenia

viimati uuendatud: veebruar 2019
 

Eesti Vabariigi ja Rumeenia vahelised diplomaatilised suhted sõlmiti 26. veebruaril 1921 ning taastati 13. septembril 1991. Esimene Eestisse akrediteeritud Rumeenia ajutine asjur alustas tegevust 1997. aastal ning kuni Rumeenia suursaatkonna avamiseni 2016. aastal Tallinnas kattis riik Eestit Helsingist. Esimene Eestis resideeriv Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărășan esitas oma volikirja Vabariigi Presidendile Kersti Kaljulaidile 1. novembril 2016.

Enne Eesti suursaatkonna avamist Bukarestis resideerisid kõik varasemad Eesti suursaadikud Varssavis, Poolas. 3. märtsil 2000 andis esimene Eesti suursaadik Rumeenias Peeter Reštšinski volikirja üle president Emil Constantinescule. Aastatel 2001-2005 oli Eesti suursaadikuks Rumeenias Aivo Orav, 2006-2009 suursaadik Ants Frosch, 2010-2013 suursaadik Taavi Toom ning 2013-2015 suursaadik Eerik Marmei. Esimene Rumeenias resideeriv Eesti suursaadik Ants Frosch andis volikirjad Rumeenia presidendile Klaus Iohannisele üle 10. septembril 2015. Eestil on Rumeenias ka kolm aukonsulit (Bukarestis, Constantas ja Timişoaras).

Eesti ja Rumeenia suhted on väga head, ollakse partnerid Euroopa Liidus ja NATOs ning kahe riigi vaated on paljudes küsimustes väga sarnased. Nii Eesti kui Rumeenia tähistasid 2018. aastal oma riigi sajandat sünnipäeva.

Saatkondade vastastikune avamine Rumeenias 2015. aastal ja Eestis 2016. aastal on võimaldanud olulisel määral edendada Eesti ja Rumeenia kahepoolseid suhteid. Samuti on viimastel aastatel aset leidnud kõrgetasemelised visiidid loonud soodsama pinnase edasiseks koostöö tihendamiseks nii kaubanduse kui ka infotehnoloogia vallas ning toetamaks Eesti ettevõtteid sisenemisel Rumeenia turule.

Poliitilistes suhetes on mõlemapoolne huvi tihedamaks lävimiseks riikide tipp-poliitikute ja parlamentide vahel, samuti toimuvad iga-aastased konsultatsioonid ministeeriumide vahel. Riigikogu XIII koosseis on moodustanud Eesti-Rumeenia parlamendirühma ja Rumeenia praegune parlamendikoosseis Eesti sõprusgrupi.

Visiidid

Rumeeniasse
juuni 2018 peaminister Jüri Ratas lendas Nordica avalennuga Constanțasse ja osales seal Eesti aukonsulaadi avamisel
aprill 2018 riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso asendas Bukarestis toimunud spiikrite "Bukarest 9" kohtumisel spiiker Eiki Nestorit
oktoober 2017 eriesindaja EL institutsioonide juures Matti Maasikas Bucharesti foorumil
mai 2017

peaminister Jüri Ratas Eesti EL nõukogu eesistumise eelsel visiidil Bukarestis 

november 2016 välisminister Jürgen Ligi kahepoolsel visiidil ning Kesk- ja Ida Euroopa riikide välisministrite kohtumisel Bukarestis
november 2015 president Toomas Hendrik Ilves Kesk- ja Ida-Euroopa riigipeade kohtumisel Bukarestis
oktoober 2013 president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit

juuni 2012

peaminister Andrus Ansip ühtekuuluvuspoliitika riikide tippkohtumisel

aprill 2008

president Toomas Hendrik Ilves Bukarestis Marshalli Keskuse konverentsil

aprill 2008

peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet Bukarestis NATO tippkohtumisel

oktoober 2007

justiitsminister Rein Lang

juuli 2007

kaitseminister Jaak Aaviksoo

aprill 2007

kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots

aprill 2004

välisminister Kristiina Ojuland

oktoober 2003

president Arnold Rüütli riigivisiit

Eestisse
juuni 2018 Rumeenia peaministri Viorica Dăncilă visiit Eestisse
märts 2018 Romanian Municipalities Association´i visiit Tallinnasse 
november 2017 Rumeenia EL nõukogu eesistumise ettevalmistamise eriesindaja Cristian Marius Badescu
aprill 2017 välisminister Teodor Meleșcanu

mai 2013

välisminister Titus Corlǎteani ametlik visiit

aprill 2011

president Traian Băsescu riigivisiit

aprill 2010

välisminister Teodor Anatol Baconschi Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel

juuni 2006

välisminister Mihai-Razvan Ungureanu

september 2004

eurominister Alexandru Farcas

september 2003

Rumeenia valitsuse esindaja integratsiooni, koostöö ja säästva arengu küsimustes prints Radu

Lepinguline baas

Eesti ja Rumeenia vahel sõlmitud lepingutest on olulisemad:

  • Riikidevaheline sõpruse ja koostöö leping (interstate treaty of friendship and cooperation), jõustus 22.05.1994.a.
  • Valitsustevaheline rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamise kokkulepe (intergovernmental agreement on international road transport), jõustus 27.12.1993.a.
  • Valitsustevaheline viisakohustuse kaotamise kokkulepe (intergovernmental agreement on abolition of visa requirements), jõustus 24.04.2004.a.
  • Valitsustevaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (intergovernmental agreement on readmission of persons), jõustus 15.09.2005.a.
  • Riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping (interstate convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income and on capital), jõustus 29.11.2005.a.
  • Kaitseministeeriumite vaheline vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise koostöö alal (MoU between ministries of defence on co-operation in the military field), jõustus 13.01.2005.a.
  • Valitsustevaheline salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (intergovernmental agreement on mutual protection of classified information), jõustus 01.09.2007.a.

Majandussuhted

Kaubavahetus

Eesti ja Rumeenia vahelise kaubavahetuse mahud on pigem tagasihoidlikud. Suuremat kasvu võis täheldada alates 2004. aastast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, kuid globaalse majanduskriisi mõjul vähenesid mahud 2009. aastal taaskord (põhiliselt seoses Eesti ekspordi märkimisväärse vähenemisega). Alates 2010. aastast on kaubavahetus Rumeeniaga kasvanud ning ulatus 2017. aastal ligi 127 miljoni euroni (2016. aastal ligi 130 miljonit, s.o. +75% võrreldes 2015. aastaga ja -2% võrreldes 2016. aastaga), millega Rumeenia oli Eestile 27. kaubavahetuspartner osakaaluga 0,5%.

Eesti eksport Rumeeniasse on viimastel aastatel kasvanud ligi 79 miljoni euroni (0,6% koguekspordist; 24. ekspordipartner). Eksport on kasvanud eelkõige masinate ja seadmete alajaotusesse kuuluvate toodete väljaveo kasvu tõttu. Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordis Rumeeniasse oli 2016. aastal ligi 93%.
Peamiste impordipartnerite seas oli Rumeenia 2018 I poolaastal 27. kohal osakaaluga 0,4% koguimpordist. Ekspordi ja impordi saldo on Eesti jaoks olnud varasemate aastate lõikes küll negatiivne, kuid 2016-2017 aastal oli saldo positiivne, kuna eksport kasvas jõudsamalt.

Eesti-Rumeenia kaubavahetus 2010 - 2018 I poolaasta (mln eurot):

Aasta Eksport Import Käive Saldo
2010 7,8 11,3 19,1 -3,5
2011 11,1 19,9 31,0 -8,8
2012 10,8 23,8 34,6 -13,0
2013 11,1 38,5 49,6 -27,4
2014 19,1 52,8 71,9 -33,7
2015 30,8 43,5 74,0 -12,7
2016 79,4 50,3 129,7 29,1
2017 78,8 47,9 126,7 30,9
2018 (I poolaasta) 46,6 31,6 78,2 14,9

2017. aastal eksporditi Rumeeniasse peamiselt masinaid ja seadmeid (telefonid) – 71%, metalle ja metalltooteid (mitteväärismetallist haagid, klambrid, pandlad) – 8% ning keemiatooteid (tihendussegud jm mastiksid) – 7%.

Rumeeniast imporditi 2017. aastal peamiselt masinaid ja seadmeid – 63%, metalle ja metalltooteid – 12% ning toidukaupu ja jooke – 8%.

Krediidiinfo andmetel eksportis Rumeeniasse 2017. aastal 140 Eesti ettevõtet (2009.a. oli vastav arv 79).

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

Investeeringud

Eesti otseinvesteeringud Rumeenias seisuga 30.06.2018 olid 26,3 miljonit eurot (osakaal 0,4% kogu otseinvesteeringutest välismaal). Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse.

Rumeenia otseinvesteeringud Eestis sama kuupäeva seisuga olid 8,3 miljonit eurot. Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse ning finants- ja kindlustustegevusse.

Eesti Äriregistris oli 2018. aasta mai seisuga registreeritud 71 Rumeenia osalusega ettevõtet.

Turism

Turismi arendamiseks Eesti ja Rumeenia vahel pole võimalused kindlasti veel ammendatud ning Rumeenia turistide huvi Eesti vastu on viimastel aastatel kasvanud. Nordica käivitas alates 2018. aasta juunis hooajalised otselennud Rumeenia Musta mere äärsesse kuurortlinna Constanƫasse ning lendudega jätkatakse ka 2019. aasta suvel.

2010. aastal majutati Eesti turismiettevõtetes 1 343 Rumeenia kodanikku. Aasta-aastalt on majutate arv kasvanud ning 2015. aastal ööbis Eesti majutusasutustes juba 3 441 Rumeenia turisti, 2016. aastal 3114 ning 2017. aastal 4 459 Rumeenia turisti. Lisaks Tallinnale olid 2017.a. populaarsemad sihtkohad veel Tartumaa ja Pärnumaa (2016.a. lisaks Tallinnale Tartumaa ja Ida-Virumaa).

Kaitsekoostöö

Kaitsealast koostööd Eesti ja Rumeenia vahel iseloomustavad asjalikud liitlassuhted nii NATO kui ka Euroopa Liidu kaudu. Rumeenia on panustanud ja panustamas NATO Balti õhtuturbesse oma lennukitega Ämari lennubaasist ning teeb ettevalmistusi liitumiseks Eestis paikneva NATO küberkaitsekeskusega (CCDCOE).

Praktiline koostöö käib ka merevägede vahel miiniinfo andmebaaside valdkonnas. Eesti ja Rumeenia võimaldavad teineteisele vastastikku kasutada oma sõjalisi koolitusasutusi ohvitseride ja allohvitseride väljaõppeks.

Kultuuri- ja haridussuhted

Kultuurikontaktid Eesti ja Rumeenia vahel on olnud suhteliselt tagasihoidlikud.

  • 10.-11. septembril 2007.a. toimusid Tallinnas Rumeenia kultuuripäevad.
  • 10. juunil 2008.a. pärjati mängufilm "Sügisball" Rumeenias Transilvaania filmifestivalil auhinnaga, mille sai Mart Taniel parima operaatoritöö eest.
  • 20. oktoobril 2008.a. esitleti esimest Eesti-Rumeenia sõnaraamatut, mille koostasid Veronika ja Regina Palandi ning 11. mail 2010.a. tutvustati seda Euroopa Parlamendis kui märki kahe rahva lähenemisest Euroopa Liidus.
  • Märtsis 2011.a. osales Marianna Kaat ja tema film „Auk nr. 8“ väga menukalt rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil One World Romania.
  • Alates 2010.a. on Rumeenias toimunud „Teeme ära!“ koristustalgud („Let’s do it, Romania!“).
  • 2013.a. George Enescu muusikafestivalil juhatas Pariisi orkestrit Paavo Järvi.
  • 2015.a. oli Rumeenia telekanalis TVR2 saatesarja “Cap compass” raames eetris mitu Eestit tutvustavat seeriat.
  • 2018.a. septembris Bukarestis toimunud saja-aastaste riikide pealinnade kultuurifestivalil esitasid oma loomingut Andra Teede ja Imre Siil ning kinodes näidati mitmeid eesti mängufilme („Hullumeelsus“, „Viimne reliikvia“ jt).
  • 2018.a. septembris George Enescu muusikafestivali raames korraldatud noorte muusikute konkursil võitis esimese auhinna tšellist Marcel Kits.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.