Sa oled siin

Rumeenia

viimati uuendatud: juuli 2021
 

Eesti Vabariigi ja Rumeenia vahelised diplomaatilised suhted sõlmiti 26. veebruaril 1921. 

2021. aastal tähistame Eesti ja Rumeenia diplomaatiliste suhete sõlmimise sajandat aastapäeva. Vaata ka Eesti ja Rumeenia diplomaatiliste suhete ajajoont.

Eesti Vabariigi ja Rumeenia vahelised diplomaatilised suhted taastati 13. septembril 1991.

Esimene Eestisse akrediteeritud Rumeenia ajutine asjur alustas tegevust 1997. aastal ning kuni Rumeenia suursaatkonna avamiseni 2016. aastal Tallinnas kattis riik Eestit Helsingist. Rumeenia suursaadik Eestis on Cǎlin-Rolo Stoica, kes esitas oma volikirja Vabariigi Presidendile Kersti Kaljulaidile 3. juunil 2021.

Eesti avas suursaatkonna Rumeenias Bukarestis 2015. aastal. Enne Eesti suursaatkonna avamist Bukarestis resideerisid kõik varasemad Eesti suursaadikud Varssavis, Poolas. 3. märtsil 2000 andis esimene Eesti suursaadik Rumeenias Peeter Reštšinski volikirja üle president Emil Constantinescule. Aastatel 2001-2005 oli Eesti suursaadikuks Rumeenias Aivo Orav, 2006-2009 suursaadik Ants Frosch, 2010-2013 suursaadik Taavi Toom ning 2013-2015 suursaadik Eerik Marmei. Esimene Rumeenias resideerinud Eesti suursaadik oli Ants Frosch aastatel 2015-2019. Hetkel on Eesti suursaadik Bukarestis Ingrid Kressel Vinciguerra, kes andis volikirjad Rumeenia presidendile Klaus Iohannisele üle 27. augustil 2019. Eestil on Rumeenias kaks aukonsulit: Bukarestis ja Constantas.

Eesti ja Rumeenia suhted on väga head, ollakse partnerid Euroopa Liidus ja NATOs ning kahe riigi vaated on paljudes küsimustes väga sarnased. Nii Eesti kui Rumeenia tähistasid 2018. aastal oma riigi sajandat sünnipäeva.

Saatkondade vastastikune avamine Rumeenias 2015. aastal ja Eestis 2016. aastal on võimaldanud olulisel määral edendada Eesti ja Rumeenia kahepoolseid suhteid. Samuti on viimastel aastatel aset leidnud kõrgetasemelised visiidid loonud soodsama pinnase edasiseks koostöö tihendamiseks nii kaubanduse kui ka infotehnoloogia vallas ning toetamaks Eesti ettevõtteid sisenemisel Rumeenia turule.

Poliitilistes suhetes on mõlemapoolne huvi tihedamaks lävimiseks riikide tipp-poliitikute ja parlamentide vahel, samuti toimuvad iga-aastased konsultatsioonid ministeeriumide vahel. Riigikogu XIV koosseis on moodustanud Eesti-Rumeenia parlamendirühma.

Visiidid

Rumeeniasse
november 2020 kaitseväe juhataja Martin Herem visiidil Rumeenias
juuni 2018 peaminister Jüri Ratas lendas Nordica avalennuga Constanțasse ja osales seal Eesti aukonsulaadi avamisel
aprill 2018 riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso asendas Bukarestis toimunud spiikrite "Bukarest 9" kohtumisel spiiker Eiki Nestorit
oktoober 2017 eriesindaja EL institutsioonide juures Matti Maasikas Bucharesti foorumil
mai 2017

peaminister Jüri Ratas Eesti EL nõukogu eesistumise eelsel visiidil Bukarestis 

november 2016 välisminister Jürgen Ligi kahepoolsel visiidil ning Kesk- ja Ida Euroopa riikide välisministrite kohtumisel Bukarestis
november 2015 president Toomas Hendrik Ilves Kesk- ja Ida-Euroopa riigipeade kohtumisel Bukarestis
oktoober 2013 president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit

juuni 2012

peaminister Andrus Ansip ühtekuuluvuspoliitika riikide tippkohtumisel

aprill 2008

president Toomas Hendrik Ilves Bukarestis Marshalli Keskuse konverentsil

aprill 2008

peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet Bukarestis NATO tippkohtumisel

oktoober 2007

justiitsminister Rein Lang

juuli 2007

kaitseminister Jaak Aaviksoo

aprill 2007

kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots

aprill 2004

välisminister Kristiina Ojuland

oktoober 2003

president Arnold Rüütli riigivisiit

Eestisse
juuni 2021 Rumeenia presidendi Klaus Iohannise riigivisiit Eestisse
juuni 2018 Rumeenia peaministri Viorica Dăncilă visiit Eestisse
märts 2018 Romanian Municipalities Association´i visiit Tallinnasse 
november 2017 Rumeenia EL nõukogu eesistumise ettevalmistamise eriesindaja Cristian Marius Badescu
aprill 2017 välisminister Teodor Meleșcanu

mai 2013

välisminister Titus Corlǎteani ametlik visiit

aprill 2011

president Traian Băsescu riigivisiit

aprill 2010

välisminister Teodor Anatol Baconschi Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel

juuni 2006

välisminister Mihai-Razvan Ungureanu

september 2004

eurominister Alexandru Farcas

september 2003

Rumeenia valitsuse esindaja integratsiooni, koostöö ja säästva arengu küsimustes prints Radu

Lepinguline baas

Eesti ja Rumeenia vahel sõlmitud lepingutest on olulisemad:

  • Riikidevaheline sõpruse ja koostöö leping (interstate treaty of friendship and cooperation), jõustus 22.05.1994.a.
  • Valitsustevaheline rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamise kokkulepe (intergovernmental agreement on international road transport), jõustus 27.12.1993.a.
  • Valitsustevaheline viisakohustuse kaotamise kokkulepe (intergovernmental agreement on abolition of visa requirements), jõustus 24.04.2004.a.
  • Valitsustevaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (intergovernmental agreement on readmission of persons), jõustus 15.09.2005.a.
  • Riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping (interstate convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income and on capital), jõustus 29.11.2005.a.
  • Kaitseministeeriumite vaheline vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise koostöö alal (MoU between ministries of defence on co-operation in the military field), jõustus 13.01.2005.a.
  • Valitsustevaheline salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (intergovernmental agreement on mutual protection of classified information), jõustus 01.09.2007.a.

Majandussuhted

Kaubavahetus

Eesti ja Rumeenia vahelise kaubavahetuse mahud on pigem tagasihoidlikud. 2020. aastal oli Rumeenia Eestile 33. kaubavahetuspartner, kaubavahetuskäive moodustas 90,3 mln eurot, eksport 38 mln, import 52,3 mln eurot. Eksport kahanes teist aastat järjest.

Peamiselt eksporditi 2020. aastal tihendussegusid, mis moodustasid 12,5% koguekspordist Rumeeniasse ning samas suurusjärgus eksporditi ka mitmesuguseid mitteväärismetallist tooteid.

Viimasel ajal on importi vedanud mootoriga käsitööriistad, mis moodustab 47,7% Rumeeniast toodavast koguimpordist. Sellele järgnevad kommunikatsiooni ja sideseadmed, mille osatähtsus on 18,9%.

Eesti-Rumeenia kaubavahetus 2015 - 2020 (mln eurot):

Aasta Eksport Import Käive Saldo
2015 30,7 43,8 74,5 -13,1
2016 79,7 50,2 129,9 29,5
2017 79,1 47,9 127,0 31,2
2018 85,7 59,7 145,4 26,0
2019 57,3 45,3 102,6 12,0
2020 38,0 52,3 90,3 -14,3

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

Investeeringud

2020. aasta 31. detsembri seisuga olid Eesti Panga andmetel Eesti otseinvesteeringud Rumeenias 22,3 mln eurot (aastane muutus +14% peamiselt hulgi- ja jaekaubanduse arvelt), mis on 0,2% kogu Eesti otseinvesteeringute mahust välismaale. Investeeritud on töötlevasse tööstusse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse ning infosse ja sidesse.

Rumeenia otseinvesteeringute positsioon oli Eestis samal ajal 14,3 mln eurot (aastane muutus +98% peamiselt hulgi- ja jaekaubanduse arvelt), mis on 0,05% kogu välisinvesteeringutest Eestisse. Enim on Rumeeniast investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse (45%) ning finants- ja kindlustustegevusse (23%).

Eesti Äriregistris oli 2020. aasta septembri seisuga registreeritud 174 Rumeenia osalusega äriühingut.
 

Turism

Turismi arendamiseks Eesti ja Rumeenia vahel pole võimalused kindlasti veel ammendatud ning Rumeenia turistide huvi Eesti vastu on viimastel aastatel kasvanud. Nordica käivitas alates 2018. aasta juunis hooajalised otselennud Rumeenia Musta mere äärsesse kuurortlinna Constanƫasse ning lendudega jätkatakse ka 2019. aasta suvel.

2010. aastal majutati Eesti turismiettevõtetes 1 343 Rumeenia kodanikku. Aasta-aastalt on majutate arv kasvanud ning 2015. aastal ööbis Eesti majutusasutustes juba 3 441 Rumeenia turisti, 2016. aastal 3114 ning 2017. aastal 4 459 Rumeenia turisti. Lisaks Tallinnale olid 2017.a. populaarsemad sihtkohad veel Tartumaa ja Pärnumaa (2016.a. lisaks Tallinnale Tartumaa ja Ida-Virumaa).

Kaitsekoostöö

Kaitsealast koostööd Eesti ja Rumeenia vahel iseloomustavad asjalikud liitlassuhted nii NATO kui ka Euroopa Liidu kaudu. 2019. aasta juunis liitus Rumeenia Eestis asuva NATO küberkaitsekeskusega (CCDCOE).

Eesti ja Rumeenia võimaldavad teineteisele vastastikku kasutada oma sõjalisi koolitusasutusi ohvitseride ja allohvitseride väljaõppeks. Rumeenia kaitseväelased on osalenud sõjalistel õppustel Eestis, viimati aastal 2019.

Kultuuri- ja haridussuhted

Kultuurikontaktid Eesti ja Rumeenia vahel on olnud suhteliselt tagasihoidlikud.

  • 10.-11. septembril 2007. a toimusid Tallinnas Rumeenia kultuuripäevad.
  • 10. juunil 2008.a. pärjati mängufilm "Sügisball" Rumeenias Transilvaania filmifestivalil auhinnaga, mille sai Mart Taniel parima operaatoritöö eest.
  • 20. oktoobril 2008. a esitleti esimest Eesti-Rumeenia sõnaraamatut, mille koostasid Veronika ja Regina Palandi ning 11. mail 2010. a tutvustati seda Euroopa Parlamendis kui märki kahe rahva lähenemisest Euroopa Liidus.
  • Märtsis 2011. a osales Marianna Kaat ja tema film „Auk nr. 8“ väga menukalt rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil One World Romania.
  • Alates 2010. a on Rumeenias toimunud „Teeme ära!“ koristustalgud („Let’s do it, Romania!“).
  • 2013. a George Enescu muusikafestivalil juhatas Pariisi orkestrit Paavo Järvi.
  • 2015. a oli Rumeenia telekanalis TVR2 saatesarja “Cap compass” raames eetris mitu Eestit tutvustavat seeriat.
  • 2017. a veebruaris tunnustas Rumeenia president Klaus Iohannis Arvo Pärti riigi teenetemärgiga (Meritul Cultural) kultuurialaste saavutuste eest. Teenetemärgiga tunnustati helilooja pühendumust, annet ja uuenduslikkust kogu muusikalise loometee vältel ning avatud ja vastuvõtlikku suhtumist Rumeenia kultuurilistesse väärtustesse.
  • 2018. a septembris Bukarestis toimunud saja-aastaste riikide pealinnade kultuurifestivalil esitasid oma loomingut Andra Teede ja Imre Siil ning kinodes näidati mitmeid eesti mängufilme („Hullumeelsus“, „Viimne reliikvia“ jt).
  • 2018. a septembris George Enescu muusikafestivali raames korraldatud noorte muusikute konkursil võitis esimese auhinna tšellist Marcel Kits.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.