Sa oled siin

Rumeenia

viimati uuendatud:  juuni 2018
 

Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 26. veebruaril 1921 ja taastati 13. septembril 1991.
Eesti avas suursaatkonna Bukarestis 2015.a. Varem kattis Eesti Rumeeniat Varssavist. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene suursaadik Peeter Reštšinski esitas oma volikirjad aastal 2000. Aastatel 2001-2005 oli Eesti suursaadikuks Rumeenias Aivo Orav, aastatel 2006-2009 Ants Frosch, aastatel 2010-2013 Taavi Toom ning aastail 2013-2015 Eerik Marmei. Eesti praegune ja ühtlasi esimene Rumeenias resideeriv suursaadik Ants Frosch andis volikirjad Rumeenia presidendile Klaus Iohannisele üle 10. septembril 2015.

Eestil on Rumeenias kaks aukonsulit: alates 6. juulist 2009 Ingrid Cristea Vendelin Bukarestis ning alates 7. novembrist 2012 Ovidiu Brînzan Timisoaras.

Rumeenia avas Eestis suursaatkonna 2016.a. Esimene Eestis resideeriv Rumeenia suursaadik Daniela-Mihaela Cămărășan esitas oma volikirja Vabariigi presidendile 1. novembril 2016. Varem kattis Rumeenia Eestit Helsingist.

17.06.2018 avati Eesti aukonsulaat Ovidiuse ülikoolis Eesti ja Rumeenia peaministri osavõtul, ametisse astus aukonsul Alexandru Bobe, kes on Ovidiuse ülikooli aserektor.

Nii Eesti kui Rumeenia peavad käesoleval aastal oma riigi sajandat sünnipäeva.

Eesti ja Rumeenia suhted on väga head, ollakse partnerid ELis ja NATOs, vaated on paljudes küsimustes väga sarnased. Poliitilistes suhetes on mõlemapoolne huvi tihedamaks lävimiseks riikide tipp-poliitikute ja parlamentide vahel, samuti toimuvad konsultatsioonid ministeeriumide vahel.

Riigikogu XIII koosseis moodustas Eesti-Rumeenia parlamendirühma, mille esimees on Terje Trei ja aseesimees Erki Savisaar. Rumeenia praeguse parlamendikoosseisu Eesti sõprusgrupi esimees on Bende Sándor (UDMR) ja aseesimees Benea Adrian-Dragoş (PSD).

Visiidid
 

Rumeeniasse

16. juuni - 17. juuni 2018 peaminister Jüri Ratas lendas Nordica avalennuga Constanțasse ja osales seal Eesti aukonsulaadi avamisel
aprill 2018 riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso asendas Bukarestis toimunud spiikrite "Bukarest 9" kohtumisel spiiker Eiki Nestorit
oktoober 2017 eriesindaja EL institutsioonide juures Matti Maasikas Bucharesti foorumil
mai 2017

peaminister Jüri Ratas Eesti EL nõukogu eesistumise eelsel visiidil Bukarestis 

november 2016

välisminister Jürgen Ligi kahepoolsel visiidil ning Kesk- ja Ida Euroopa riikide välisministrite kohtumisel Bukarestis
november 2015 president Toomas Hendrik Ilves Kesk- ja Ida-Euroopa riigipeade kohtumisel Bukarestis
oktoober 2013 president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit

juuni 2012

peaminister Andrus Ansip ühtekuuluvuspoliitika riikide tippkohtumisel

aprill 2008

president Toomas Hendrik Ilves Bukarestis Marshalli Keskuse konverentsil

aprill 2008

peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet Bukarestis NATO tippkohtumisel

oktoober 2007

justiitsminister Rein Lang

juuli 2007

kaitseminister Jaak Aaviksoo

aprill 2007

kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots

aprill 2004

välisminister Kristiina Ojuland

oktoober 2003

president Arnold Rüütli riigivisiit

 

Eestisse

16. juuni - 17. juuni 2018 Rumeenia peaministri Viorica Dăncilă visiit Eestisse
märts 2018 Romanian Municipalities Association´i visiit Tallinnasse 
november 2017 Rumeenia EL nõukogu eesistumise ettevalmistamise eriesindaja Cristian Marius Badescu
aprill 2017 välisminister Teodor Meleșcanu

mai 2013

välisminister Titus Corlǎteani ametlik visiit

aprill 2011

president Traian Băsescu riigivisiit

aprill 2010

välisminister Teodor Anatol Baconschi Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel

juuni 2006

välisminister Mihai-Razvan Ungureanu

september 2004

eurominister Alexandru Farcas

september 2003

Rumeenia valitsuse esindaja integratsiooni, koostöö ja säästva arengu küsimustes prints Radu

Lepinguline baas
 

Eesti ja Rumeenia vahel sõlmitud lepingutest on olulisemad:

  • Riikidevaheline sõpruse ja koostöö leping (interstate treaty of friendship and cooperation), jõustus 22.05.1994.a.
  • Valitsustevaheline rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamise kokkulepe (intergovernmental agreement on international road transport), jõustus 27.12.1993.a.
  • Valitsustevaheline viisakohustuse kaotamise kokkulepe (intergovernmental agreement on abolition of visa requirements), jõustus 24.04.2004.a.
  • Valitsustevaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (intergovernmental agreement on readmission of persons), jõustus 15.09.2005.a.
  • Riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping (interstate convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income and on capital), jõustus 29.11.2005.a.
  • Kaitseministeeriumite vaheline vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise koostöö alal (MoU between ministries of defence on co-operation in the military field), jõustus 13.01.2005.a.
  • Valitsustevaheline salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (intergovernmental agreement on mutual protection of classified information), jõustus 01.09.2007.a.

Majandussuhted
 

Kaubavahetus
 

Eesti kaubavahetus Rumeeniaga on riigi suurust arvestades olnud küllaltki tagasihoidlik. Suurema mahtude muutuse tõi kaasa Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal, mil kaubavahetus kasvama hakkas. Paraku langes globaalse majanduslanguse mõjul kaubavahetus taas 2009. aastal (põhiliselt seoses Eesti ekspordi suure vähenemisega). Alates 2010. aastast on kaubavahetus Rumeeniaga kasvanud ning ulatus 2017. aastal ligi 127 mln euroni (2016. aastal ligi 130 mln, +75% vrd 2015; -2% vrd 2016) , millega Rumeenia oli Eestile 27. kaubavahetuspartner osakaaluga 0,5%.

Eesti eksport Rumeeniasse on kasvanud ligi 79 miljoni euroni (0,6% koguekspordist; 24. ekspordipartner). Eksport on kasvanud eelkõige masinate ja seadmete grupi toodete väljaveo kasvu tõttu. Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordis Rumeeniasse oli 2016. aastal ligi 93%.
Peamiste impordipartnerite seas oli Rumeenia 2017. aastal 30. kohal osakaaluga 0,3% koguimpordist. Ekspordi ja impordi saldo on Eesti jaoks olnud traditsiooniliselt negatiivne, kuid 2016-2017 aastal oli saldo positiivne, kuna eksport kasvas jõudsamalt.

Eesti-Rumeenia kaubavahetus 2010 - 2018 I kvartal (mln eurot)

Aasta

Eksport

Import

Käive

Saldo

2010

7,8 11,3 19,1 -3,5

2011

11,1 19,9 31,0 -8,8

2012

10,8 23,8 34,6 -13,0

2013

11,1 38,5 49,6 -27,4

2014

19,1 52,8 71,9 -33,7

2015

30,8 43,5 74 -12,7

2016 

79,4 50,3 129,7 29,1

2017

78,8 47,9 126,7 30,9
2018 (I kvartal) 21,2 14,6 35,8 6,6

2017. a eksporditi Rumeeniasse peamiselt masinaid ja seadmeid (telefonid) – 71%, metalle ja metalltooteid (mitteväärismetallist haagid, klambrid, pandlad) – 8% ning keemiatooteid (tihendussegud jm mastiksid) – 7%.

Rumeeniast imporditi 2017. a peamiselt masinaid ja seadmeid – 63%, metalle ja metalltooteid – 12% ning toidukaupu ja jooke – 8%.

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Eesti ettevõtted Rumeenias

Krediidiinfo andmetel eksportis Rumeeniasse 2016. aastal 138 ettevõtet (2009. a oli vastav arv 79).

Nordica käivitab alates 2018. aasta juunist hooajalised otselennud Rumeenia Musta mere äärsesse kuurortlinna Constanƫasse.

Investeeringud
 

Eesti otseinvesteeringud Rumeenias seisuga 31.12.2017 olid 36 miljonit eurot (osakaal 0,6% kogu otseinvesteeringutest välismaal. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse).

Rumeenia otseinvesteeringud Eestis sama seisuga olid 4,9 miljonit eurot. Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse ning info- ja sidesektorisse. Eesti Äriregistris oli 2017. a mai seisuga registreeritud 47 Rumeenia osalusega ettevõtet.

Eesti otseinvesteeringud Rumeenias seisuga 30.12.2016  olid 42,1 mln eurot (osakaal 0,7% kogu otseinvesteeringutest välismaal). Rumeenia otseinvesteeringud Eestis sama seisuga olid 82 tuhat eurot.

Eesti Äriregistris oli 2017. aasta mai seisuga registreeritud 47 Rumeenia osalusega ettevõtet.

Turism
 

Turismi arendamiseks Eesti ja Rumeenia vahel pole võimalused kindlasti veel ammendatud, kuigi Rumeenia turistide huvi Eesti vastu on viimastel aastatel kasvanud.

2010. a. majutati Eesti turismiettevõtetes 1 343 Rumeenia kodanikku. Aasta-aastalt on majutate arv kasvanud. 2015. aastal ööbis Eesti majutusasutustes 3 441 Rumeenia turisti, 2016. aastal 3114 ning 2017. aastal 4 459 Rumeenia turisti. Lisaks Tallinnale olid 2017 populaarsemad sihtkohad veel Tartumaa ja Pärnumaa (2016 lisaks Tallinnale Tartumaa ja Ida-Virumaa).

Kultuuri- ja haridussuhted
 

Kultuurikontaktid Eesti ja Rumeenia vahel on olnud viimastel aastatel tagasihoidlikud.

10.-11.septembril 2007.a. toimusid Tallinnas Rumeenia kultuuripäevad.

28. märtsil 2008.a. linastus Tallinnas Sõpruse kinos rumeenia režissööri Cristian Mungiu film "4 kuud, 3 nädalat, 2 päeva", mis pälvis Cannes'is nii Kuldse Palmioksa kui ka rahvusvahelise filmikriitikute auhinna.

10. juuni 2008.a. pärjati mängufilm "Sügisball" Rumeenias Transilvaania filmifestivalil auhinnaga, mille sai Mart Taniel parima operaatoritöö eest.

20. oktoobril 2008.a. esitleti esimest Eesti-Rumeenia sõnaraamatut, mille koostasid Veronika ja Regina Palandi.

26. novembril 2009.a. alanud 13. Pimedate Ööde Filmifestivali publik nägi festivali käigus Tallinnas maailma esilinastusena võistlusprogrammi EurAsia kuuluvat Rumeenia ja Moldova koostööfilmi "Pulmad Bessaraabias".

11. mail 2010.a. tutvustati Euroopa Parlamendis Regina ja Veronika Palandi koostatud Eesti-Rumeenia sõnaraamatut kui märki kahe rahva lähenemisest Euroopa Liidus (EP liikmete Norica Nicolai, Kristiina Ojulandi ja Adina Ioana Valeani initsiatiivil).

Märtsis 2011.a. osales Marianna Kaat ja tema film „Auk nr. 8“ väga menukalt rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil One World Romania.

Alates 2010. aastast on Rumeenias toimunud „Teeme ära!“ koristustalgud („Let’s do it, Romania!“).

2015. aastal oli Rumeenia telekanalis TVR2 saatesarja “Cap compass” raames eetris mitu Eestit tutvustavat seeriat

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.