Sa oled siin

Rootsi

Viimati uuendatud: 05.05.2020

Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Praegune Rootsi suursaadik Mikael Eriksson andis oma volikirja Vabariigi Presidendile üle 4. septembril 2018. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 10. oktoobrist 2019 Margus Kolga.
Eestil on Rootsis seitse aukonsulit: Lars Johan Söderström Malmös, Lars Werner Karlskronas, Harriet Lagebo Eskilstunas, Lars-Eric Boreström Göteborgis, Riina Mai Noodapera Gotlandil, Jan Erling Lennart Gunnesson Halmstadis ning Michael Albin Xaver Pääbo Norrköpingis.
Rootsil on Eestis kaks aukonsulit – Ahti Puur Narvas ja Madis Kanarbik Tartus.

XIV Riigikogu koosseisus tegutseb 16-liikmeline Eesti-Rootsi parlamendirühm, mille esimees on Yoko Alender ja aseesimehed Aadu Must ning Valdo Randpere.

 

Visiidid

Rootsi
jaanuar 2020 peaminister Jüri Ratas
november 2019 president Kersti Kaljulaidi töövisiit
juuni 2019 välisminister Urmas Reinsalu 
mai 2019 haridus- ja teadusminister Mailis Reps
juuni 2018 president Kersti Kaljulaid
mai 2018 välisminister Sven Mikser
aprill 2018 välisminister Sven Mikser
veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas
veebruar 2017 välisminister Sven Mikser
jaanuar 2017 president Kersti Kaljulaid
oktoober 2016 peaminister Taavi Rõivas
oktoober 2015 kaitseminister Hannes Hanso
juuni 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
mai 2015 peaminister Taavi Rõivas
november 2014 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
mai 2014 kaitseminister Sven Mikser
mai 2014 peaminister Taavi Rõivas
jaanuar 2013 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
jaanuar 2013 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2012 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
veebruar 2011 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2011 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil Rootsis
november 2010 Välisminister Urmas Paet
september 2009 president Toomas Hendrik Ilves EL Läänemere strateegia ministrite konverentsil
juuni 2009 peaminister Andrus Ansip
Eestisse
veebruar 2020 Riksdagi spiiker Andreas Norlén
november 2019 välisminister Ann Linde
mai 2019 kaitseminister Peter Hultqvist
märts 2019 ELi asjade minister Hans Dahlgren
august 2018 Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel
oktoober 2016 EL ja väliskaubandusminister Ann Linde
mai 2016 kaitseminister Peter Hultqvist Lennart Meri konverentsil
jaanuar 2015 Riksdag’i spiiker Urban Ahlin
oktoober 2014 peaminister Stefan Löfven
oktoober 2014 välisminister Margot Wallström
oktoober 2014 Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel
jaanuar 2013 välisminister Carl Bildt
juuni 2011 peaminister Frederik Reinfeldt
mai 2011 välisminister Carl Bildt Lennart Meri konverentsil 
märts 2010 Euroopa Liidu asjade minister Birgitta Ohlsson
märts 2009 välisminister Carl Bildt
juuni 2008 Euroopa Liidu asjade minister Cecilia Malmström

1992. a aprillis külastasid Eestit Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Tegemist oli esimese kuningliku visiidiga taasiseseisvunud Eestisse. 2002. a mais olid kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia Eestis eravisiidil. Oktoobris 2007 osales kuninganna Silvia Tartu Ülikooli 375. aastapäeva juubelipidustustel ning oktoobris 2014 olid Eestis visiidil Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel. Eestit külastati sooviga tihendada kahe riigi kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnaalast koostööd. Augustis 2018 külastasid Eestit kroonprintsess Victoria ja prints Daniel. 

 

Kahepoolsed suhted

Kahepoolsed suhted Eesti ja Rootsi vahel on töised, pragmaatilised ja head. Läbi aastate iseloomustab Eesti-Rootsi kahepoolset suhtlust tihe koostöö ühiste eesmärkide nimel.

Rootsi-Eesti koostööfond

Detsembris 2018 loodi Rootsi valitsuse otsusega Rootsi-Eesti koostööfond, mille näol on tegu Rootsi valitsuse kingitusega Balti riikide iseseisvuse juubeliaasta puhul. Kingitus kujutab endast 10 miljoni Rootsi krooni suurust fondi, mille abil kavatsetakse süvendada omavahelist koostööd Rootsi ja Eesti vahel. 

Rootsi ettepanekul on fondi peamised koostöövaldkonnad: 

  • ühiskondlikud teemad,
  • majandus (iduettevõtlus), 
  • kultuur. 

Fondi võtmesihtgrupiks on noored. Fondi ülesannete sekka kuuluks ka eesti keele ja kultuuri edendamine Rootsis ja vastupidi. Sarnased kahepoolsed fondid lõi Rootsi ka teiste Balti riikidega. 18. aprillil 2019 kinnitas Vabariigi Valitsus fondi juhatuse liikmed Eesti poolt: Hendrik Voll, Kristi Liiva, Jaan Manitski ja Maris Lauri. Rootsi poolt on koostööfondi liikmed endine rahandusminister Pär Nuder, Rootsi kultuurinõukogu juht Heli Hirsch, Oriflame’i tegevjuht Magnus Brännström ning Östergötlandi endine maavanem ja Lulea Tehnikaülikooli nõukogu liige Elisabeth Nilsson.

Euroopa Liit, arengukoostöö, idapartnerlus

Rootsi oli üks suuremaid Eesti toetajaid integreerumisprotsessis ELiga. Arengukoostööprojektid Rootsiga on toimunud peamiselt SIDA (Swedish International Development Agency) programmide, Läänemeremaade Nõukogu ning erinevate ELi projektide kaudu. Senine tähelepanu on keskendunudpeamiselt EL idapartneritele nagu Gruusia, Ukraina, Moldova ja Armeenia. Aina olulisem on kahepoolne digi- ja küberkoostöö.

Kaitsealane koostöö

Eesti kahepoolne kaitsealane koostöö Rootsiga on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Toimuvad regulaarsed kohtumised kaitseministrite, kaitseväe juhatajate ja kõrgemate ametnike vahel. Tiheda poliitilise dialoogi aluseks on Eesti ja Rootsi sarnased vaated julgeolekuolukorrale. Mõlemad riigid hindavad kõrgelt koostööd mitte ainult kahepoolsel tasandil, vaid ka regionaalse julgeolekupoliitika vallas. Rootsi on esindatud Balti Kaitsekolledžis Tartus ja NATO küberkaitse kompetentsikeskuses Tallinnas. Kasvanud on vastastikku õppustel osalemised kooskoolituste ja erinevate kaitsevaldkondade tasandi visiitidega, mis kõik kokku tihendavad meie koostööd ja suurendavad julgeolekut Läänemere piirkonnas.

Keskkonnakaitse ja pääste

Läänemere-äärsete riikidena arendavad Eesti ja Rootsi aktiivset koostööd ka keskkonnakaitse ja pääste alal. Riikide vahel on sõlmitud üldise salastatud teabe kaitse julgeolekulepe ning koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku tagamise ja nende likvideerimise kohta, samuti mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (nn SAR-leping).

Lepingud

Kahepoolselt on Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud kõik olulisemad lepingud:

  • Keskkonnaalase koostöö leping (30.03.1992)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (20.05.1992)
  • Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (30.07.1992)
  • Leping vastastikusest abistamisest tolliasjades (30.10.1993)
  • Ajutistele külastajatele arstiabi osutamise leping (01.11.1993)
  • Lennundusalane leping (30.11.1993)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (31.12.1993)
  • Viisanõete kaotamise kokkulepe (01.05.1997)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (02.05.1997)
  • Kokkulepe merealapiirist Läänemeres (26.07.2000)
  • Üldine salastatud teabe kaitse julgeolekukokkulepe (30.01.2002)
  • Toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (01.05.2004)
  • Mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (06.03.2007)
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojekte käsitlev kokkulepe (25.04.2008)
  • Vastastikuse viisaküsimustes esindamise kokkulepe (20.08.2012)

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eestist vaadatuna kuulub Rootsi meie olulisemate kaubanduspartnerite hulka. Aastane kaubavahetuskäive püsis aastatel 2012-2016 vahemikus 3+ mld eurot, millega Rootsi oli kaubanduspartnerite hulgas Soome järel teisel kohal. 2016. a hakkas kaubavahetus Rootsiga vähenema ning see jätkus ka 2018. a, mil käibe kahanemine oli 1% ning kaubavahetuskäive moodustas 3 mld eurot.

Eesti ekspordipartnerite seas oli Rootsi 2019 lõpuks jätkuvalt teisel kohal Soome järel 10,5% osakaaluga, kuigi eksport on vähenenud aasta-aastalt (2016. a -2%, 2017. a – 19%, 2018. a -9%). Peamiseks ekspordi vähemise põhjuseks on sideseadmete väljaveo kahanemine (Ericsson Eesti). Eesti päritolu  kaupade eksport moodustab Rootsi suunalisest ekspordist ca 91%. Kaubavahetuse ülejääk Rootsiga oli 2019. aastal 157 mln eurot.

Eesti-Rootsi kaubavahetus 2014-2019 (miljardit eurot):

Aasta Eksport Osakaal % Import Osakaal % Käive Osakaal %
2014 2,2 18,0 1,2 8,7 3,4 14,1
2015 2,2 18,8 1,1 8,5 3,3 13,3
2016 2,1 17,9 1,1 8,3 3,2 12,8
2017 1,7 13,5 1,3 8,7 3,0 10,9
2018 1,6 10,9 1,4 8,8 3,0 9,8
2019 1,6 10,5 1,4 9,4 3,0 9,8

Rootsi eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (elektriseadmed ja mehaanilised masinad; 23%). Kaubagrupi toodetest eksporditakse enim sideseadmeid, käsiinstrumente, isoleeritud traati ja kaableid, pulte, paneele ja konsoole, trafosid ja staatilisi muundureid ning elektrilisi lülitusseadmeid. Teisel ja kolmandal kohal ekspordiartiklite seas on puit ja puittooted (17%) ning muud tööstustooted (16%). Muude tööstustoodete hulgas domineerivad kokkupandavad ehitised (Rootsi oli 2019 puitmajasektorile tähtsuselt teiseks turuks Norra järel osakaaluga 25%), mööbel ja selle juurde kuuluvad lisandid, lambid ja valgustid. Puittoodetest eksporditakse peamiselt töötlemata puitu, puidust tisleri- ja puusepatooteid, küttepuitu palkidena, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud puitu, puitu pidevprofiiliga.

Import

Import Rootsist Eestisse oli 2019. aastal 1,4 miljardit eurot, mis teeb osakaaluks üldisest impordist 9,4%. Rootsist imporditi 2019. aastal peamiselt mootorsõidukeid (31%), elektriseadmeid (22%) ning mehaanilisi masinaid (10%).

INVESTEERINGUD


Rootsi on Eesti suurim välisinvestor. Eestisse paigutatud välisinvesteeringute kogumahu osas püsib Rootsi esikohal 24%-lise osakaaluga (seisuga 31.12.2019 summas 5,8 mld eurot). Aastaga kasvas Rootsi otseinvesteeringute maht ligi 8%. Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse (73% Rootsi otseinvesteeringutest Eestis) ning töötlevasse tööstusse (11%).

Ühik: mln eurot 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2018 31.12.2019
ROOTSI OI Eestis 4 635 4 344 4 668 5 530 5 424 5841
Eesti OI ROOTSIS 60 81 104 120 139 135

Eesti otseinvesteeringute positsioon Rootsis oli sama seisuga 135 mln eurot (1,5% kõigist otseinvesteeringutest välismaal) (aastane muutus -2%). Peamised sektorid: finants- ja kindlustustegevus (39% otseinvesteeringutest Rootsis) ja töötlev tööstus (32%).

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist ja Eesti Pangast.

TURISM


Eesti on Rootsi turistide jaoks suhteliselt atraktiivne eelkõige oma läheduse, ajalooliste ja kultuuriliste sidemete ning looduse ja heal tasemel spaateenuse poolest. Eestit külastavate välisturistide suhtarvult on rootslased viiendal positsioonil (3,3% välisturistidest).

2018. a ööbis Eesti majutusasutustes u 71 tuhat Rootsi turisti (-3% vrd 2017). Lisaks Tallinnale pakkusid turistidele enim huvi veel Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa ning Läänemaa. 

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel kasvas mõnevõrra Rootsi residentide Eesti külastuste koguarv, kui 2017. aastal oli see 230 tuhat, siis 2018. a 234 tuhat, neist umbes pooled olid mitmepäevakülastused (keskmine Eestis viibimise aeg oli 3,9 päeva).  

Samal meetodil saadud andmetel vähenes Eesti residentide külastuste koguarv Rootsi, kui 2017. a oli see 271 tuhat, siis 2018. a 255 tuhat, suurem osa neist olid mitmepäevased (keskmine Rootsis viibimise aeg 3,5 päeva).
 

Kultuurisuhted

Kultuuriüritused on sageli olnud olulisel kohal kahepoolsetel visiitidel. 2007 osales kuninganna Silvia Tartu ülikooli 375. aastapäeva pidustustel. 19. augustil 2018 käisid Rootsi kroonprintsess Victoria ja tema abikaasa prints Daniel Eestis ühepäevasel visiidil ning osalesid Lauluväljakul toimunud EV100 Üheslaulmisel. 18. mail 2018 oli Eestis visiidil legendaarne Rootsi tööstur Anders Wall, kes külastas rajatavat Arvo Pärdi Keskust; Walli kingitusena Eesti 100. aastapäevaks toimus õhtul Tallinnas esinduslik kontsert „Rootsi õnnitleb Eestit.“

Eesti ja Rootsi vahelised kultuurisidemed on aastate jooksul olnud tihedad, kultuuriüritused toimuvad enamasti kultuuritegelaste omal initsiatiivil, mida soodustavad kahe riigi nii geograafiline kui ka kultuuriline lähedus ning hästi juurdunud Eesti kogukonna võrgustik Rootsis. Rootsi muusikud, kirjanikud, kunstnikud on pea alati esindatud erinevatel Eesti festivalidel ning ka vastupidi. Kontaktid toimivad paljuski otse. Eesti teeb Rootsiga kultuurikoostööd ka piirkondlikes formaatides: EL Põhjamõõtme kultuuripartnerlus, EL Läänemere strateegia kultuuriprioriteet ning Läänemeremaade Ministrite Nõukogu (CBSS) ja Põhja-Balti kultuuri mobiilsusprogramm. 2017 toimus kultuuriministeeriumi eestvõttel Eesti loomemajandusvaldkonna ettevõtjate ja investorite delegatsiooni visiit Stockholmi, osales ka kultuuriminister Indrek Saar. Kultuuri hõlmab ka 2018. aasta lõpus loodud Rootsi-Eesti koostööfond.

Viimaste aastate koostööfilmid: „The Arbiter“ / „Kohtumõistja“ (2013), rež. Kadri Kõusaar; „The Temptation of St Tony“ / „Püha Tõnu kiusamine“ (2012), rež. Veiko Õunpuu; „Amalimbo“ (2016), rež Juan Pablo Libossart. Rootsi filmilevis ja televisioonis on viimasel kahel aastal näidatud Eesti filme „Mandariinid”, „Risttuules”, „1944” ja „Vehkleja”. Pimedate Ööde Filmifestivalil on aastate jooksul linastunud arvukalt Rootsi filme; 2019 linastusid teiste seas Jens Jonssoni ja Johan Lundini põnevik „Pimestatud“ ning Rootsi-Briti dokfilm „Agulilinnukesed“ (rež-d Ellen Fiske ja Ellinor Hallin).

Muusikavaldkonnas on väga palju sidemeid: Sounds of Stockholm, Rootsi üks olulisemaid elektroonilise- ja uue muusika festivale, kellega teevad koostööd Tallinn Music Week, Music Estonia, Eesti Heliloojate Liit ja Eesti Muusika Päevad. Eesti Muusika Päevad ja Sounds of Stockholm, samuti GAS festival (Göteborg), KALV festival kuuluvad Põhjamaade nüüdismuusikafestivalide võrgustikku FENOBA. Tallinn Music Weekil esinevad tänavu 2 Rootsi bändi: Cat Princess ja Prins Emanuel. Jazzkaarel 2020 astub üles Rootsi-Norra kooslus Rymden.

1982-2004 oli Neeme Järvi Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent. 1994-2000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio koori peadirigent. Uppsala Sümfooniaorkestri peadirigendina töötas alates 2004. aastast alates Paul Mägi, kes on viinud Uppsalasse nii Eesti muusikat kui ka kaasa aidanud kohaliku sümfooniaorkestri kontsertide toimumisele Eestis. Aastast 2017 on Paul Mägi selle orkestri audirigent. Eesti Kooriühing kuulub kooriliikumisse, mis korraldab Põhja- ja Baltimaade laulupidusid. Tähelepanuväärne on iga-aastane Läänemere festival Stockholmis, mille püsiesinejate hulka kuulub Tõnu Kaljuste erinevate kollektiivide eesotsas ja kus alati esitatakse Eesti autorite (näiteks Arvo Pärdi) teoseid. 2018. aastal osales festivalil Tallinna Kammerorkester, kui 23. augustil anti kontsert Stockholmi Berwaldhallen'is.

2016. aastal esines Stockholmi vanamuusika päevade raames Heinavanker, 2017. aastal osales ansambel Vox Clamantis Båstad Chamber Music Festivalil. Helena Tulve oli seal ka resident-helilooja. Oktoobris 2018 osalesid Eesti muusikud – Helin-Mari Arder & Andy Fite, Hedvig Hanson ja Lepatriinu (Triinu Paomets), Hortus Musicus – Stockholmi Jazzfestivalil. Aktiivsed Eestiga koostöö tegijad on Ragnar Berthling (Sounds of Stockholm jm organisatsioonid) ja Martin Larsson (helilooja, korraldaja, muusik). Eesti Jazzliit teeb ansamblivahetusi koostöös Rootsi Jazzliiduga. Juuli 2018 alguses Eestis toimunud Mägede hääle festivalil osales Golden Ivy ja Prins Emanuel Rootsist. Maia Hirasawa Rootsist astus 19. juulil 2018 üles Narva linnuse hoovis (festival the Baltic Sun raames). Rootsi ansambel Lekarerätten esines 2018 Viljandi Folgil.

Narvas arendab Eesti Kunstiakadeemia residentuuri koostöös Rootsi investoritele kuuluva NarvaGate OÜga. Rootsi ja Eesti koostöös avati 2018. aasta suvel Jaapanis, Tokyos, Haapsalust pärit kunstniku Ilon Wiklandi näitus „Pippi Longstocking and the World of Astrid Lindgren“.

Disainiliit teeb koostööd Designgalleriet’iga. On eksponeerinud Rootsi disaini Tallinnas ning 2016 toimus Eesti disaini näitus Designgalleriet'is. Samuti on Rootsi disainerid esinenud loengutega Disainiööl. 2018. aasta veebruaris esitles Stockholmi moenädala raames oma loomingut Moesaatkond ning Stockholmi galeriis Platina toimus Eesti ehtekunsti näitus „Udujutt“.

Eesti teatrite mängukavas on praegugi mitme Rootsi näitekirjaniku teoseid. Seoses Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäevaga toimusid aprillis 2018 Eesti Draamateatris Bergmani päevad. Draamateatri mängukavas on praegugi Bergmani „Saraband“. Bergmani „Persona“ on praegu Vanemuise repertuaaris. Linnateatri mängukavas on juba mitu hooaega August Strindbergi „Preili Julie“; 2019 esilinastus seal Per Olov Enquisti „Vihmausside elust“. Endlas mängitakse Ralf Långbacka tragikomöödiat „Olga, Irina ja mina“. Ugala mängukavas on Jonas Jonassoni „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“.

Kirjandus. 2016. aastal osales Göteborgi raamatumessil Maarja Kangro, 2017. aastal osales Eesti raamatumessil Euroopa Liidu Kultuuriinstituutide Liidu Stockholmi rakukese ühisprojekti raames. 2017. aastal esindas messil Eestit Indrek Koff, 2018. aastal Indrek Hargla ning 2019. aastal Meelis Friedenthal. Kuna Göteborgi messi üks peamisi eesmärke on kirjanike tutvustamine, siis on see hea koht Põhjamaade autoritega kohtumiseks, kontaktide loomiseks ning erinevatele raamatute ja kirjandusega seotud üritustele kutsumiseks. Lisaks annab messil osalemine suurepärase võimaluse kirjanikele Eesti kogukonnaga kohtumisteks nii Göteborgis kui ka Stockholmis. Göteborgi Eesti Maja on Eesti kirjanikud külastanud kolm aastat järjest, millest on kujunemas nii vanemat kui ka nooremat põlvkonda ühendav traditsioon.

Eesti oli Göteborgi messi teemamaa 2007. aastal, mis tõi kaasa palju tõlkeid, kuid sellega asi enamjaolt piirdus. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse (ELICi) andmetel on alates 2008. aastast ilmunud 5 tõlget (kirjanikud: Jaan Kaplinski, Imbi Paju, Ilmar Taska (2) ja Gert Helbemäe). Viimasena Ilmar Taska „Pobeda 1946“, mille esitlemist Rootsis toetab ka saatkond 2020. a. esimeses pooles.

2018. aastal osales Rootsi lastekirjanik Åsa Lind Tallinnas toimuval festivalil HeadRead, varasematel aastatel on osalenud veel näiteks Lars Kepler, Ulf Stark, Ulf Nilsson, Jonas Khemiri, Sara Elfgren, Mats Strandberg.

Juunis 2019 leidis aset ajalooline sündmus, kui Stockholmis tegutsev tunnustatud ja populaarne fotokunstikeskus Fotografiska laienes esimesena Tallinnasse Telliskivi loomelinnakusse (Eestis avati muuseumid enne kui New Yorgis ja Londonis). Ametlik avamine koos nelja suure fotonäitusega toimus 20. juunil. Fotografiska Tallinna asutajate ringi kuuluvad Margit Aasmäe, Maarja Loorents, Rain Tamm ja Peeter Pihel.

EESTLASED ROOTSIS

Kui enne Teist maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja järel Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950.-1960. aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitu sajandit.  Kindlat arvu Rootsis elavate eestlaste koguarvu kohta pole, sest Rootsis puudub rahvuspõhine statistika, ent kuna tihti loevad end eestlaseks ka II maailmasõja lõpus Rootsi pagenute järeltulijad, võime arvestada mitmekümne tuhande rahvuskaaslasega, kellest enamik on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda.

Sügisel 1994 möödus 50 aastat tuhandete eestlaste põgenemisest üle Läänemere Rootsi. Aasta tähtsündmusena otsustasid eestirootslased ja rootsieestlased jäädvustada üle mere tuleku mälestussamba – Vabaduse värava – näol, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeneks järeltulevatele põlvedele. Mälestussammas õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. aastal. Stockholmis avamistseremoonial osales ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. Nii on kodumaale toodud Jüri Uluotsa, August Warma ja August Rei põrmud, juunis 2016 sängitati mulda Rootsist Eestisse jõudnud Marie Underi ja Artur Adsoni säilmed, juunis 2018 Eduard ja Erika Tubina säilmed.

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alalhoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, 2006 likvideeritud Eesti Komitee jpt). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. EV100 raames toimus kohalike seltside toel arvukailt juubelipidustusi üle kogu Rootsi. Tänaseni ilmub mitu eestikeelset ajakirjanduslikku väljaannet, nende hulgas ajaleht Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed, ca 200 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass) ja Eesti huvikool. Mitmel pool tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisemaid kohti eestluse alalhoidmisel ja edasiviimisel Rootsis. Erinevates seltsides ja klubides harrastatakse laial skaalal emakeele praktiseerimisest ja rahvuslikust käsitööst teadusettekannete kuulamiseni.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.