Sa oled siin

Rootsi

Viimati uuendatud: 01.03.2019

Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Praegune Rootsi suursaadik Mikael Eriksson andis oma volikirja Vabariigi Presidendile üle 4. septembril 2018. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 30. jaanuarist 2015 Merle Pajula.
Eestil on Rootsis seitse aukonsulit: Lars Johan Söderström Malmös, Lars Werner Karlskronas, Harriet Lagebo Eskilstunas, Lars-Eric Boreström Göteborgis, Riina Mai Noodapera Gotlandil, Jan Erling Lennart Gunnesson Halmstadis ning Michael Albin Xaver Pääbo Norrköpingis.
Rootsil on Eestis kaks aukonsulit – Ahti Puur Narvas ja Madis Kanarbik Tartus.

XIII Riigikogu koosseisus tegutseb 9-liikmeline Eesti-Rootsi parlamendirühm, mille esimees on Valdo Randpere ja aseesimees Yoko Alender.

 

Visiidid

Rootsi
juuni 2018 president Kersti Kaljulaid
juuni 2018 välisminister Sven Mikser
mai 2018 välisminister Sven Mikser
aprill 2018 välisminister Sven Mikser
veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas
veebruar 2017 välisminister Sven Mikser
jaanuar 2017 president Kersti Kaljulaid
oktoober 2016 peaminister Taavi Rõivas
oktoober 2015 kaitseminister Hannes Hanso
juuni 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
mai 2015 peaminister Taavi Rõivas
november 2014 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
mai 2014 kaitseminister Sven Mikser
mai 2014 peaminister Taavi Rõivas
jaanuar 2013 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
jaanuar 2013 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2012 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
veebruar 2011 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2011 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil Rootsis
november 2010 Välisminister Urmas Paet
september 2009 president Toomas Hendrik Ilves EL Läänemere strateegia ministrite konverentsil
juuni 2009 peaminister Andrus Ansip
Eestisse
august 2018 Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel
oktoober 2016 EL ja väliskaubandusminister Ann Linde
mai 2016 kaitseminister Peter Hultqvist Lennart Meri konverentsil
jaanuar 2015 Riksdag’i spiiker Urban Ahlin
oktoober 2014 peaminister Stefan Löfven
oktoober 2014 välisminister Margot Wallström
oktoober 2014 Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel
jaanuar 2013 välisminister Carl Bildt
juuni 2011 peaminister Frederik Reinfeldt
mai 2011 välisminister Carl Bildt Lennart Meri konverentsil 
märts 2010 Euroopa Liidu asjade minister Birgitta Ohlsson
märts 2009 välisminister Carl Bildt
juuni 2008 Euroopa Liidu asjade minister Cecilia Malmström

1992. a aprillis külastasid Eestit Rootsi kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia. Tegemist oli esimese kuningliku visiidiga taasiseseisvunud Eestisse. 2002. a mais olid kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia Eestis eravisiidil. Oktoobris 2007 osales kuninganna Silvia Tartu Ülikooli 375. aastapäeva juubelipidustustel ning oktoobris 2014 olid Eestis visiidil Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel. Eestit külastati sooviga tihendada kahe riigi kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnaalast koostööd. Augustis 2018 külastasid Eestit kroonprintsess Victoria ja prints Daniel. 

 

Kahepoolsed suhted

Kahepoolsed suhted Eesti ja Rootsi vahel on töised, pragmaatilised ja head. Läbi aastate iseloomustab Eesti-Rootsi kahepoolset suhtlust tihe koostöö ühiste eesmärkide nimel. 

Detsembris 2018 loodi Rootsi valitsuse otsusega Rootsi-Eesti koostööfond, mille näol on tegu Rootsi valitsuse kingitusega Balti riikide iseseisvuse juubeliaasta puhul. Kingitus kujutab endast 10 miljoni Rootsi krooni suurust fondi, mille abil kavatsetakse süvendada omavahelist koostööd Rootsi ja Eesti vahel. Rootsi ettepanekul on fondi peamised koostöövaldkonnad ühiskondlikud teemad, majandus (iduettevõtlus) ja kultuur ning võtmesihtgrupp noored. Sarnased kahepoolsed fondid lõi Rootsi ka teiste Balti riikidega. 

Rootsi oli üks suuremaid Eesti toetajaid integreerumisprotsessis ELiga. Arengukoostööprojektid Rootsiga on toimunud peamiselt SIDA (Swedish International Development Agency) programmide, Läänemeremaade Nõukogu ning erinevate ELi projektide kaudu. Senine tähelepanu on olnud fokusseeritud peamiselt EL idapartneritele nagu Gruusia, Ukraina, Moldova ja Armeenia.

Eesti kahepoolne kaitsealane koostöö Rootsiga on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Toimuvad regulaarsed kohtu¬mised kaitseministrite, kaitseväe juhatajate, kaitseministeeriumide kantslerite ja poliitikadirektorite tasemel. Tiheda poliiti¬lise dialoogi aluseks on Eesti ja Rootsi sarnased vaated julgeolekuolukorrale. Mõlemad riigid hindavad kõrgelt koostööd mitte ainult kahepoolsel tasandil, vaid ka regionaalse julge¬olekupoliitika vallas. Rootsi on esindatud Balti Kaitsekolledžis Tartus ja NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuses Tallinnas. Kasvanud on vastastikku õppustel osalemised, koolituste ja erinevate kaitsevaldkondade tasandi visiitidega, mis kõik kokku tihendavad meie koostööd ja suurendavad julgeolekut Läänemere piirkonnas.

Läänemere äärsete riikidena arendavad Eesti ja Rootsi aktiivset koostööd ka keskkonnakaitse ja pääste alal. Riikide vahel on sõlmitud üldise salastatud teabe kaitse julgeolekulepe ning koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku tagamise ja nende likvideerimise kohta, samuti mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (nn SAR-leping).

 

Lepingud

Kahepoolselt on Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud kõik olulisemad lepingud:

  • Keskkonnaalase koostöö leping (30.03.1992)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (20.05.1992)
  • Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (30.07.1992)
  • Leping vastastikusest abistamisest tolliasjades (30.10.1993)
  • Ajutistele külastajatele arstiabi osutamise leping (01.11.1993)
  • Lennundusalane leping (30.11.1993)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (31.12.1993)
  • Viisanõete kaotamise kokkulepe (01.05.1997)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (02.05.1997)
  • Kokkulepe merealapiirist Läänemeres (26.07.2000)
  • Üldine salastatud teabe kaitse julgeolekukokkulepe (30.01.2002)
  • Toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (01.05.2004)
  • Mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (06.03.2007)
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojekte käsitlev kokkulepe (25.04.2008)
  • Vastastikuse viisaküsimustes esindamise kokkulepe (20.08.2012)

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Rootsi kuulub meie olulisimate kaubanduspartnerite hulka. Aastane kaubavahetuskäive püsis aastatel 2012-2016 vahemikus 3+ mld eurot, millega Rootsi oli kaubanduspartnerite hulgas Soome järel teisel kohal. 2016. aastal hakkas kaubavahetus Rootsiga vähenema ning see jätkus ka 2018. aastal, mil käibe kahanemine oli 1% ning kaubavahetuskäive moodustas 3 mld eurot. Rootsi on jätkuvalt meie teine kaubanduspartner 9,8% osakaaluga ning  kaubavahetuse saldo oli Eesti jaoks positiivne.

Eesti-Rootsi kaubavahetus 2012-2017 (miljardit eurot):

Aasta Eksport Osakaal % Import Osakaal % Käive Osakaal %
2014 2,2 18,0 1,2 8,7 3,4 14,1
2015 2,2 18,8 1,1 8,5 3,3 13,3
2016 2,1 17,9 1,1 8,3 3,2 12,8
2017 1,7 13,5 1,3 8,7 3,0 10,9
2018 1,6 10,9 1,4 8,8 3,0 9,8

Väljavedu Rootsi vähenes 2018. aastal eelkõige masinate ja seadmete ekspordi kahanemise tõttu, peamiselt vähenes telefonide ja nende osade eksport (-250 mln eurot vrd 2017).  Samas kasvasid puidupõhiste kaubagruppide toodete eksport (puit ja puittooted; paberimass ja tooted sellest ning muud tööstustooted).

Rootsi eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, mille osakaal ekspordis on langenud 59%-lt (2014) 27%-ni (2018). Kaubagrupi toodetest eksporditakse enim telefone, käsiinstrumente, isoleeritud traati ja kaableid, pulte, paneele ja konsoole, trafosid ja staatilisi muundureid ning elektrilisi lülitusseadmeid. Teisel ja kolmandal kohal peamiste ekspordiartiklite seas on puit ja puittooted (17%) ning muud tööstustooted (16%). Muude tööstustoodete hulgas domineerivad kokkupandavad ehitised (Rootsi oli 2018. aastal puitmajasektorile tähtsuselt teiseks turuks Norra järel osakaaluga 25%), mööbel ja selle juurde kuuluvad lisandid, lambid ja valgustid. Puittoodetest eksporditakse peamiselt töötlemata puitu, puidust tisleri- ja puusepatooteid, küttepuit palkidena, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud puitu, puitu pidevprofiiliga.

Import Rootsist aga 2018. aastal kasvas ligi 11% ning moodustas 1,4 mld eurot. Impordipartnerite seas oli Rootsi neljandal kohal, osakaal koguimpordist 8,8%. Eelkõige suurenes masinate ja seadmete (+100 mln eurot) ning transpordivahendite (+54 mln eurot) sissevedu.

Rootsist imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid (32%), mille mahud kasvasid 2018. a ligi 460 mln euroni. Teiseks suurimaks impordiartikliks olid transpordivahendid (31%). Veel imporditi metalle ja metalltooteid (9%), keemiatooteid (5%) ning plaste ja kummitooteid (4%).

INVESTEERINGUD


Rootsi on Eesti suurim välisinvestor. Eestisse paigutatud välisinvesteeringute kogumahu osas püsib Rootsi esikohal 25%-lise osakaaluga (seisuga 30.09.2018 summas 5,3 mld eurot). Aastaga vähenes Rootsi otseinvesteeringute positsioon 0,3%. Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse 68% (Rootsi otseinvesteeringutest Eestis), töötlevasse tööstusse 11% ning info ja side sektorisse 6%.

Kokku oli Eesti Äriregistris 2018. aasta mai seisuga registreeritud ligi 1800 Rootsi osalusega ettevõtet. Suuremad Rootsi osalusega ettevõtted Eestis on Telia Eesti AS, Swedbank AS, AS SEB Pank, Trading House Eesti AS (Wendre), AS Tootsi Turvas, Ericsson Eesti AS, Luminor Bank AS, Kinnisvaravalduse AS, AS Norma, If P&C Insurance AS, Orkla Eesti AS, Fazer Food OÜ.

Eesti otseinvesteeringute positsioon Rootsis oli sama seisuga 138 mln eurot (2% kõigist otseinvesteeringutest välismaal) (aastane muutus +40% ehk ligi 39 mln eurot). Peamised sektorid: töötlev tööstus (31% otseinvesteeringutest Rootsis), finants- ja kindlustustegevus (17%) ning kinnisvara (14%).

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist ja Eesti Pangast.

TURISM


Eesti on Rootsi turistide jaoks suhteliselt atraktiivne eelkõige oma läheduse, ajalooliste ja kultuuriliste sidemete ning looduse ja heal tasemel spaateenuse poolest. Eestit külastavate välisturistide suhtarvult on rootslased viiendal positsioonil (3,3% välisturistidest).

2018. aastal ööbis Eesti majutusasutustes 71 100 Rootsi turisti (-3% vrd 2017). Lisaks Tallinnale pakkusid turistidele enim huvi veel Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa ning Läänemaa. 

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel kasvas mõnevõrra Rootsi residentide külastuste koguarv, kui 2017. aastal oli see 230 000, siis 2018. aastal 237 000, seejuures tehti mitmepäevakülastusi 120 tuhat (keskmine Eestis viibitud aeg oli 4,6 päeva).

Samal meetodil saadud andmetel vähenes Eesti residentide külastuste koguarv Rootsi, kui 2017. a oli see 271 tuhat, siis 2018. aastal 260 000, seejuures tehti mitmepäevakülastusi 226 000 (keskmine Rootsis viibimise aeg 3,5 päeva).

Kultuurisuhted

Eesti ja Rootsi vahelised kultuurisidemed on läbi aastate olnud tihedad, kultuuriüritused toimuvad enamasti kultuuritegelaste omal initsiatiivil, mida soodustavad kahe riigi nii geograafiline kui ka kultuuriline lähedus ning hästi juurdunud Eesti kogukonna võrgustik Rootsis. Eesti teeb Rootsiga kultuuriteemades koostööd järgmistes piirkondlikes formaatides: EL Põhjamõõtme kultuuripartnerlus, EL Läänemere strateegia kultuuriprioriteet ning Läänemeremaade Ministrite Nõukogu (CBSS) ja Põhja-Balti kultuuri mobiilsusprogramm.

24.-25. augustil 2017 toimus Kultuuriministeeriumi eestvõttel mitmete Eesti loomemajanduse valdkonna ettevõtjate ja investorite delegatsiooni visiit Rootsi Stockholmi, visiidil osales ka kultuuriminister Indrek Saar.

Koostöö Rootsiga filmivaldkonnas

Viimaste aastate koostööfilmid:
• The Arbiter / Kohtumõistja (2013), rež. Kadri Kõusaar, tootja Meteoriit, prod. Aet Laigu ja Rootsi kaastootja Anagram, Film i Väst.
• The Temptation of St Tony / Püha Tõnu kiusamine (2012), rež. Veiko Õunpuu, tootja Homeless Bob Production, Rootsi kaastootja Atmo Media.
• Amalimbo (2016), rež Juan Pablo Libossart, peatootja Fasad (Rootsi), Film i Väst ja Eesti kaastootja Fork Film (Marianne Ostrat).

Rootsi filmilevis ja televisioonis on viimasel kahel aastal näidatud Eesti filme „Mandariinid”, „Risttuules”, „1944” ja „Vehkleja”.

Kujutav kunst

Narvas arendab Eesti kunstiakadeemia residentuuri koostöös Rootsi investoritele kuuluva NarvaGate OÜga.

Rootsi ja Eesti koostöös avati 2018. aasta suvel Jaapanis, Tokyos, Haapsalust pärit kunstniku Ilon Wiklandi näitus "Pippi Longstocking and the World of Astrid Lindgren".

Disain

Disainiliit teeb koostööd Designgalleriet’iga. On eksponeerinud Rootsi disaini Tallinnas ning 2016 toimus Eesti disaini näitus Designgalleriet'is. Samuti on Rootsi disainerid esinenud loengutega Disainiööl.

2018. aasta veebruaris esitles Stockholmi moenädala raames oma loomingut Moesaatkond ning Stockholmi galeriis Platina toimus Eesti ehtekunsti näitus "Udujutt".

Kirjandus

2016. aastal osales Göteborgi raamatumessil Maarja Kangro, 2017. aastal osales Eesti raamatumessil Euroopa Liidu Kultuuriinstituutide Liidu Stockholmi rakukese ühisprojekti raames. 2017. aastal esindas messil Eestit Indrek Koff ning 2018. aastal Indrek Hargla. 2018. aastal osales Rootsi lastekirjanik Åsa Lind Tallinnas toimuval festivalil HeadRead, varasematel aastatel on osalenud veel näiteks Lars Kepler, Ulf Stark, Ulf Nilsson, Jonas Khemiri, Sara Elfgren, Mats Strandberg.

Teater

Seoses Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäevaga toimusid 10.-19. aprillil 2018 Eesti Draamateatris Bergmani päevad.

Muusika

1982-2004 oli Neeme Järvi Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent. 1994-2000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio koori peadirigent. Uppsala Sümfooniaorkestri peadirigent on alates 2004. aastast alates Paul Mägi, kes on viinud Uppsalasse nii Eesti muusikat kui ka kaasa aidanud kohaliku sümfooniaorkestri kontsertide toimumisele Eestis.

2016. aastal esines Stockholmi vana muusika päevade raames Heinavanker, 2017. aastal osales ansambel Vox Clamantis Båstad Chamber Music Festivalil. Helena Tulve oli seal ka resident-helilooja. Eesti muusikud on esinenud Rootsi Raadio poolt korraldataval Läänemere maade festivalil - 2015. aastal esitati Arvo Pärdi sümfooniaid Tõnu Kaljuste juhatamisel ja 2017. aastal juhatas Paavo Järvi Eesti Festivali Orkestrit.
2018. aastal osales festivalil Tallinna Kammerorkester - 23. augustil anti kontsert Stockholmi Berwaldhallen'is.

Oktoobris 2018 osalesid Eesti muusikud Stockholmi Jazzfestivalil:

12.oktoobril Stockholmi Eesti Majas– Helin-Mari Arder & Andy Fite
20.oktoobril Scala jazzklubis – Hedvig Hanson ja ka Lepatriinu (Triinu Paomets).
10. novembril Püha Jakobi kirikus Hortus Musicus.

Aktiivsed Eestiga koostöö tegijad on Ragnar Berthling (Sounds of Stockholm jm organisatsioonid) ja Martin Larsson (helilooja, korraldaja, muusik).
Eesti Jazzliit teeb ansamblivahetusi koostöös Rootsi Jazzliiduga.

Tallinn Music Week ja Music Estonia osalevad rahvusvahelises projektis Keychange, kus Rootsi üks olulisemaid elektroonilise- ja uue muusika festivale Sounds of Stockholm on oluline partner. Eesti Heliloojate Liit ja festival Eesti Muusika Päevad teevad samuti koostööd Sounds of Stockholmiga. Ühiselt planeeritakse Eesti nüüdismuusikute ja heliloojate kaasamist. Eesti Muusika Päevad ja Sounds of Stockholm, samuti GAS festival (Göteborg), KALV festival kuuluvad Põhjamaade nüüdismuusikafestivalide võrgustikku FENOBA.

Eesti Kooriühing kuulub kooriliikumisse, mis korraldab Põhja- ja Baltimaade laulupidusid. Järgmine laulupidu toimub 2019. aastal Stockholmis.

Juuli 2018 alguses Eestis toimunud Mägede hääle festivalil osales Golden Ivy ja Prins Emanuel Rootsist. Maia Hirasawa Rootsist astus 19. juulil 2018 üles Narva linnuse hoovis (festival the Baltic Sun raames). Rootsi ansambel Lekarerätten esines tänavu Viljandi Folgil.

EESTLASED ROOTSIS

Kui enne teist maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja-järgselt Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950-1960 aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid. Praegusel hetkel elab Rootsis kokku umbes 10 000 eestlast, enamik neist on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda.
Sügisel 1994 möödus 50 aastat tuhandete eestlaste põgenemisest üle Läänemere Rootsi. Aasta tähtsündmusena otsustasid eestirootsalsed ja rootsieestlased jäädvustada üle mere tuleku mälestussamba – Vabaduse värava – näol, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeneks järeltulevatele põlvedele. Mälestussammas õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. aastal. Stockholmis, avamistseremoonial osales ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. Nii on kodumaale toodud Jüri Uluotsa, August Warma ja August Rei põrmud, juunis 2016 sängitati mulda Rootsist Eestisse jõudnud Marie Underi ja Artur Adsoni säilmed, juunis 2018 Eduard ja Erika Tubina säilmed. 

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alahoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, 2006 likvideeritud Eesti Komitee jpt). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. EV100 raames toimus kohalike seltside toel arvukailt juubelipidustusi üle kogu Rootsi. Tänaseni ilmub mitu eestikeelset ajakirjanduslikku väljaannet, nende hulgas ajaleht Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed, ca 200 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass) ja Eesti huvikool. Mitmel pool tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisemaid kohti eestluse alahoidmisel ja edasiviimisel Rootsis.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.