Sa oled siin

Prantsusmaa

viimati uuendatud: 25.01.2019

 

- Olulisemad visiidid
- Tähtsamad lepingud
- Majandussuhted
- Kaitsekoostöö
- Teadusalane koostöö
- Keeleõpe
- Kultuurisuhted
- Eestlased Prantsusmaal


Prantsusmaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 26.01.1921. Prantsuse-Eesti suhete nurgakivi on Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse tunnustamine Prantsusmaa poolt, kes kunagi ei tunnustanud Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Prantsusmaa kordas oma tunnustamist 25.08.1991 EV taasiseseisvumise puhul. Diplomaatilised suhted taaskehtestati 30.08.1991.

Kahepoolsed poliitilised suhted Eesti ja Prantsusmaa vahel on head ning traditsiooniliselt tihedad. Kahe riigi vahel toimub korrapärane ja usalduslik dialoog.

Prantsusmaa suursaadikud Eestis:

Esimeseks Prantsusmaa diplomaatiliseks esindajaks Eestis oli 5. aprillist 1921 André Gilbert.

Prantsuse suursaadikud peale taasiseseisvumist:

1991–1994 Jacques Huntzinger
1994–1998 Jacques Faure
1998–2002 Jean-Jacques Subrenat
2002–2006 Chantal de Bourmont
2006–2009 Daniel Labrosse
2009–2013 Frédéric Billet
2013–2016 Michel Raineri
2016–        Claudia Delmas-Scherer
 

Prantsusmaa suursaadik Eestis pr Claudia Delmas-Scherer andis oma volikirja üle Vabariigi Presidendile Toomas Hendrik Ilvesele 29. septembril 2016.  

Eesti suursaadikud Prantsusmaal:

Esimeseks Eesti suursaadikuks (esmalt esindajaks) Prantsusmaal oli aastatel 1918/1921 – 1932 Karl Robert Pusta.

Eesti suursaadikud pärast taasiseseisvumist:

1993–1997 Andres Tomasberg
1998–2001 Ruth Lausma-Luik
2002–2006 Andres Talvik
2006–2010 Margus Rava
2010–2015 Sven Jürgenson
2015–        Alar Streimann
 

Eesti suursaadik Alar Streimann andis oma volikirja üle Prantsuse Vabariigi presidendile François Hollande’ile 8. septembril 2015. 

Eestil on Prantsusmaal seitse aukonsulit: hr Hugues Pouzet Lyon’is, pr Hélène Berdoy-Mayer Toulouse’is, pr Laurence Charbonnier Nancy’s, pr Nathalie Vidal Lille’is, hr Christian de Barillon Bordeaux’s, hr Christian Guellerin Nantes'is ja hr Dominique Angles Marseille's.

Riigikogu Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma kuulub 14 Riigikogu liiget, esimeheks on Andres Herkel. Prantsuse Rahvusassamblee Eesti-Prantsuse sõprusgruppi juhib pr Laure de La Raudière ja Senati Prantsuse-Balti sõprusgruppi hr Olivier Henno; Eesti asepresident on hr Joël Bigot.

 

Visiidid

Prantsusmaale
jaanuar 2019 president Kersti Kaljulaid, esinemine Pariisis kõrgemate riigiametnike koolis ÉNA (École Nationale d'Administration) ja kohtumine Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni OIF peasekretäri Louise Mushikiwaboga
november 2018 president Kersti Kaljulaidi visiit Pariisi I maailmasõja lõpu tähistamise tseremooniale
september 2018 välisminister Sven Mikser, kohtumine Prantsuse välisministri Jean-Yves Le Drianiga
juuni 2018  president Kersti Kaljulaid, esinemine Sciences Po Pariisi Poliitikauuringute Instituudi magistriprogrammi lõpuaktusel
juuni 2018

kaitseminister Jüri Luik Eurosatory 2018 relvastusmessil Pariisis

mai 2018 kultuuriminister Indrek Saar Cannes’is filmifestivalil
aprill 2018 president Kersti Kaljulaid, Balti sümbolismi näituse avamine EV100 tähistamiseks Pariisis Orsay muuseumis; visiit Auvergne-Rhone-Alpes'i regiooni ja Lyoni
märts 2018 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, Eesti ja Prantsusmaa vahelise digiteemalise koostööleppe allkirjastamine Prantsuse digiministri Mounir Mahjoubiga
jaanuar 2018 kaitseminister Jüri Luik küberkaitsekonverentsil Lille'is ja kohtumisel Prantsuse kaitseministri Florence Parlyga
detsember 2017 peaminister Jüri Ratas, osalemine Pariisi kliimatippkohtumisel One Planet Summit
detsember 2017 kultuuriminister Indrek Saar Pariisi disainikeskuses Cité de la Mode et du Design kultuuri-ja disaininäituse Loov Kultuur avamisel, kohtumine Prantsuse kultuuriministri Françoise Nysseniga
november 2017 haridus- ja teadusminister Mailis Reps Pariisis UNESCO peakonverentsil, kohtumine Prantsuse haridusministri Jean-Michel Blanqueriga
juuni 2017 peaminister Jüri Ratase visiit koos äridelegatsiooniga, kohtumine Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga
juuni 2017 kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtumisel Pariisis Prantsuse kaitseväe juhataja kindral Pierre de Villiers'iga
jaanuar 2017 tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kohtumine Prantsuse tööministri Myriam El Khormiga ning osalemine OECD tervisekomitee ministrite kohtumisel
jaanuar 2017 välisminister Sven Mikser Pariisis Lähis-Ida rahuprotsessi konverentsil
detsember 2016 president Kersti Kaljulaid, kohtumine Prantsuse presidendi François Hollande'iga ning osalemine avatud valitsemise partnerluse tippkohtumisel
november 2016 välisminister Jürgen Ligi, esinemine Prantsusmaa ja Balti riikide diplomaatiliste suhete taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil
juuni 2016 välisminister Marina Kaljurand, kohtumine Prantsuse välisministri Jean-Marc Ayrault'ga
mai 2016 kaitseminister Hannes Hanso, kohtumine Prantsuse kaitseministri Jean-Yves Le Drianiga
jaanuar 2016 ettevõtlusminister Liisa Oviir
veebruar 2015 väliskaubandus-ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eesti liitumislepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) allakirjutamisel
detsember 2014 kultuuriminister Urve Tiidus avamas Eesti kultuurifestivali Nantes'is
juuli 2014 peaminister Taavi Rõivas
aprill 2013 president Toomas Hendrik Ilves, kohtumine Prantsuse Rahvusassamblee presidendi Claude Bartolone'iga
jaanuar 2013 president Toomas Hendrik Ilves, kohtumine Prantsuse presidendi François Hollande'iga
Eestisse
juuli 2018 riigihalduse- ja eelarveminister Gérard Darmanin, kohtumine Eesti riigihaldusministri Janek Mäggi ja rahandusministri Toomas Tõnistega
september 2017 president Emmanuel Macron Digitippkohtumisel, kohtumine Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga
september 2017 relvajõudude minister Florence Parly, kohtumine Prantsuse sõduritega Tapa sõjaväebaasis
juuli 2017 peaminister Édouard Philippe'i töövisiit Eestisse
juuni 2017 Euroopa asjade minister Nathalie Loiseau ja digiasjade riigisekretär Mounir Mahjoubi
mai 2016 digitaalvaldkonna riigisekretär Axelle Lemaire
mai 2016 Euroopa asjade minister Harlem Désir
märts 2015 rahandusminister Michel Sapin
märts 2014 kaitseminister Jean-Yves Le Drian
oktoober 2013 digitaalmajanduse minister Fleur Pellerin

Tähtsamad lepingud
 

Eesti ja Prantsusmaa vahel sõlmitud tähtsamad lepingud on järgmised:

  • Teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö leping (jõustus 27.04.1995)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 25.09.1995)
  • Viisanõuete vastastikuse kaotamise kokkulepe (jõustus 01.03.1999)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 15.04.1999)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 01.05.2001, redaktsioon jõustus 01.06.2002)
  • Kultuuriinstituutide staatuse ja tegevuse kokkulepe (jõustus 01.09.2005)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline noorte spetsialistide vahetamise kokkulepe (jõustus 01.03.2007)
  • Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepe (jõustus 03.12.2010)
  • Eesti Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ja Prantsusmaa Riikliku Infoturbeameti (ANSSI) vaheline koostööleping (allkirjastatud 9.11.2010)
  • Kahepoolne kaitsekoostöö kokkulepe (jõustus 01.01.2012)
  • Küberalase tehnilise koostöö kokkulepe (mai 2016)
  • Eesti ja Prantsusmaa filmialane koostöölepe (allkirjastatud 28.04.2017)
  • EV Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Prantsusmaa Digisektori ministeeriumi vaheline digivalitsemise ja majanduse alane vastastikuse mõistmise memorandum (19.03.2018)

Majandussuhted
 

Prantsusmaa ja Eesti majandussuhted arenevad stabiilselt. Eesti ja Prantsusmaa kaubavahetuskäive on viimasel kolmel aastal kasvanud ning ulatus 2017. aastal 590 mln euroni (+22,9% vrd 2016. a). Peamiste kaubavahetuspartnerite hulgas oli Prantsusmaa 2017. a 13. kohal; ekspordipartnerite seas samuti 13. kohal (+31% vrd 2016. a). Eesti päritolu* kaupade eksport Prantsusmaale on neljal viimasel aastal olnud ca 75%.
Ekspordi kasvu tingis eelkõige masinate ja seadmete (+25 mln eurot), keemiatoodete (+19 mln eurot) ja puidu (+15 mln eurot) suurenenud väljavedu. 

Impordipartnerite hulgas oli Prantsusmaa 2017. a 12. kohal, import kasvas vrd 2016. a 17%. Impordi kasvu vedasid ennekõike keemiatooted (+76 mln eurot) ja transpordivahendid (+26 mln eurot).

* Päritoluriik on riik, kus kaup toodeti. Kaup, mille tootmisega on seotud kaks või enam riiki, pärineb sellest riigist, kus kaupa viimati oluliselt või majanduslikult põhjendatult töödeldi.

Kaubavahetus

Eesti-Prantsusmaa kaubavahetus 2012-2017 (mln eurot):

Aasta Eksport Osakaal Import Osakaal Käive Osakaal
2012 168.4 1.4% 255.8 1.8% 424.2 1.6%
2013 198.1 1.6% 284.9 2.1% 483.1 1.8%
2014 199.9 1.7% 263.9 1.9% 463.9 1.8%
2015 221.9 1.9% 222.9 1.7% 444.8 1.8%
2016 198.6 1.7% 281.2 2.1% 479.8 1.9%
2017 260.5 2.0% 329.1 2.2% 589.6 2.1%

Allikas: Statistikaamet www.stat.ee

Prantsusmaale eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (telefonid, elektrilised lülitusseadmed ja katkestid; puldid ja paneelid, monitorid; eriotstarbelised seadmed ja mehhanismid) (osakaal 2017. a ekspordis 23%). Teiseks suurimaks ekspordiartikliks on puittooted (pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud puit, puidust tisleri- ja puusepatooted, puit pidevprofiiliga) (16%). Veel eksporditakse keemiatooteid (väetised, aknakitt ja pookvaha ning muud mastiksid; kosmeetika- ja jumestustooted) (12%) ja muid tööstustooteid (puitmajad, mööbel ja sinna juurde kuuluvad lisandid) (11%). 
Prantsusmaalt imporditakse peamiselt transpordivahendeid (osakaal 2017. a impordis 25%), masinaid ja seadmeid (19%), keemiatooteid (14%) ning toidukaupu ja jooke (13%).

Investeeringud
 

Eesti Panga andmetel (30.09.2018 seisuga) oli Prantsusmaa Eesti välisinvestorite pingereas 11. kohal mahuga 426 mln eurot (osatähtsus 2%) (aastane muutus +23% ehk ligi 80 mln eurot). Investeeritud on peamiselt kinnisvarasse 23%, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse 18% ning töötlevasse tööstusse 15%.

Eesti otseinvesteeringud Prantsusmaale olid sama seisuga 61 mln eurot, mis moodustas 0,9% Eesti koguinvesteeringutest välisriikides (16. koht) (aastane muutus +31% ehk ligi 14 mln eurot). Investeeritud on töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Turism
 

Prantsusmaalt pärit majutatud turistide arv on aasta-aastalt kasvanud, kui 2013. aastal oli see ligi 23 tuhat, siis 2017. aastal ligi 34 tuhat. Suurem osa turistidest peatus Tallinnas; populaarsemad maakonnad olid veel Tartumaa, Pärnumaa ja Saaremaa.

Kaitsekoostöö
 

Peale üldiste raamlepingute ja tiheda koostöö NATO-s ja Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitika vallas on Eesti ja Prantsusmaa 2011. a sõlminud valitsustevahelise kaitsealase koostöölepingu.

Viimastel aastatel  on märkimisväärselt intensiivistunud Eesti ja Prantsusmaa vaheline kaitse- ja julgeolekuolekualane koostöö, samuti küberkoostöö. Eesti peab Prantsusmaaga regulaarselt erinevaid julgeolekupoliitilisi konsultatsioone.

2016. aasta NATO Varssavi tippkohtumisel teatas Prantsusmaa, et osaleb suurendatud liitlaste kohalolekus NATO idatiival, NATO enhanced Forward Presence (eFP) raames. Prantsusmaa osales eFP-s Eestis 2017. aastal koostöös Ühendkuningriigiga ja on vastu võtnud otsuse tulla tagasi Eestisse 2019. a.

Prantsusmaa on üks olulisemaid NATO poolt korraldatava Balti riikide õhuturbe missiooni toetajaid. Balti õhuturbes on Prantsusmaa osalenud alates 2007. aastast ning 2018. aastal toetati õhuturvet esmakordselt Eestis asuvast Ämari lennubaasist.

Prantsusmaa on osalenud paljudes Balti riikide kaitsealase abistamise projektides, nagu BALTRON ning BALTSEA ja on toetanud ka prantsuse keele õpet Eesti Kaitsejõududes. Prantsusmaa on Eestile üks tähtsamaid hankepartnereid.

Operatsioonide raames on Eesti ja Prantsusmaa peamine kokkupuude alates 2013. aastast Malis – nii ÜRO rahutagamismissioonil  (MINUSMA) kui ka EL väljaõppemissionil (EUTM). Eesti suurendas oma osalust EUTM missioonil Malis, kui Prantsusmaa oli 2015. aasta Pariisi terrorirünnakute järgselt esitanud Lissaboni leppe artikkel 42.7 alusel abipalve. Aastatel 2011–2013 teenis Eesti laevakaitsemeeskond Euroopa Liidu mereväeoperatsiooni ATALANTA raames mitmel Prantsuse laeval, koostöö oli väga edukas. Koostöö EL missioonide raames tugevnes 2014. aastal, kui Kesk-Aafrika Vabariigis Banguis EUFOR RCA koosseisus tegutses ka Eesti ligi 50-meheline kontingent.

2018. aasta augustis liitus Eesti esimese riigina Prantsusmaa juhitud operatsiooniga Barkhane Malis. Eesti 50-meheline kontingent teostab operatsiooni Barkhane raames peamiselt väekaitse ülesandeid.

Headest kahepoolsetest suhetest räägib ka asjaolu, et Eesti on ainsa Kesk- ja Ida-Euroopa riigina kutsutud liituma European Intervention Initiative (EI2) ehk Euroopa valmidusalgatusega. 

Kahepoolne küberkoostöö on tänaseks kahe riigi vahel väga tihe. Seda ilmestab 2016. a sõlmitud küberkaitsealase tehnilise koostöö lepe, mille eesmärk on suurendada küberkaitsealast koostööd. Sarnase leppe on Prantsusmaa sõlminud vaid 3 riigiga – USA, Suurbritannia ja nüüd ka Eestiga. Sellele lisaks sõlmiti 2018. a vastastikuse koostöö raamleping Eesti Kaitsetööstuse Liidu ja Prantsuse Bretagne’i piirkonnas asuva Pôle d’excellence cyber vahel, et suurendada teadusasutuste ja väikeettevõtete vahelist koostööd. 

Teadusalane koostöö
 

2011. a märtsis kirjutasid Eesti haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Prantsuse suursaadik Eestis Frédéric Billet alla administratiivkokkuleppele. Leppega loodud Prantsuse-Eesti partnerlus Hubert Curien ”G. F. Parrot” võimaldab kahe aasta vältel rahastada prantsuse ja eesti teadlaste teadusprojekte, kahe riigi teadlaste meeskondade vahelist koostööd ning lubab teadlastel liituda teise riigi teadlaste meeskonnaga, seda kõike läbi süstemaatilise mõlemapoolse rahastamise. Lühiajalisemate tsüklite kaupa on sellist koostööd tehtud juba aastast 2002.

Lisaks on Eesti ülikoolid sõlminud Prantsusmaa ülikoolidega teadustööalased partnerlussuhted: Tartu Ülikool Lille’i ja Tours’i ülikoolidega, Tallinna Tehnikaülikool Lyoni INSAga ning Tallinna Ülikool Dijonis asuva Sciences Po instituudiga.

Keeleõpe
 

2014. aastast alates saavad Eesti gümnaasiumilõpetajad sooritada võõrkeele riigieksamina DELF scolaire testi B1- ja B2-keeleoskustasemel. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), SA Innove ja Prantsuse Vabariigi Suursaatkonna vahelise lepingu alusel pakutakse õpilastele võimalust sooritada ka A-keeleoskustasemete teste.

HTM teeb prantsuse keele õppe edendamisel koostööd Prantsuse Instituudiga. „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017“ tegevuste hulgas on olnud varajase prantsuse keele õppe toetamine, prantsuse keele õpetajate koostöö edendamine, samuti on toetatud "Suure eesti-prantsuse sõnaraamatu" koostamist. 2013. aastal avati Tallinna Euroopa Koolis prantsusekeelne klass.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi raames saab eesti keelt ja kultuuri maailmas õppida 30 kõrgkoolis, sh Prantsusmaal Riiklikus Ida keelte ja kultuuride Instituudis (INALCO). Eesti riik on INALCO juurde saatnud ka eesti keele ja kultuuri lektori ning ülikoolis saab eesti keelt õppida erialana (lisaks praktilistele keeletundidele pakutakse ka keeleteaduslikke kursusi). Pühapäevakooli vormis eesti keele õpet pakuvad Pariisi Eesti kool (http://oppevara.estinst.ee/keskused/koolid/pariisi-eesti-kool/) ja Strasbourgi Eesti kool (http://oppevara.estinst.ee/keskused/koolid/ecole-estonienne-de-strasbourg/). Kui ülikoolis toimuva õppe sihtrühmaks on peamiselt kohalikud prantslastest üliõpilased, siis koolides toimuv õpe on ennekõike suunatud Eesti päritolu lastele.

Eesti on Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (Organisation internationale de la Francophonie, OIF) vaatlejaliige alates 2010. aastast. Eesti ja OIFi vahelise koostööleppe raames koolitati perioodil 2012–2014 OIFi rahalisel toetusel ning koostöös Prantsusmaa, Vallooni-Brüsseli Föderatsiooni ja Luksemburgiga Eesti riigiametnikke. 
 

Kultuurisuhted
 

Kultuurikoostöö kahe riigi vahel on väga aktiivne. Kahepoolne koostöö toimub kõigis kultuurivaldkondades, nii otsekontaktide kaudu kui ka Eesti kultuuriesindaja Pariisis abiga. Kultuurisuhted Prantsusmaaga on juba traditsiooniliselt tugevad, juubeliaasta kinnistas neid kindlasti veelgi. Viimasel kahel aastal toimunud suuremad ettevõtmised olid seotud Eesti eesistumisega Euroopa Liidus kui ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva programmiga.

Eesti kultuuri Prantsusmaal esindab 2007. a algusest saatkonna juures töötav kultuurinõunik, aastatel 2001–2008 tegutses Pariisis ka Eesti Instituudi filiaal. Kohalikul tasandil on arvuliselt sõprusühinguid, kelle kaasabil organiseeritakse regulaarselt Eestit tutvustavaid üritusi. Tänuväärseteks partneriteks Eesti kultuuri tutvustamisel on Eesti sõpruslinnad: Võru sõpruslinn Chambrey-les Tours, Saue sõpruslinn Quincy-Sous-Sénart, Maardu sõpruslinn Seyne-sur-Mer, Tallinna Kesklinna sõpruslinn Carcassonne, Pariisi Ida keelte ja kultuuride Instituut (INALCO), France-Estonie selts ning Eesti aukonsulid Prantsusmaal. 

2016. aastal oli Eesti koos Soomega fookusriigiks suurimal Põhjamaade kultuuri tutvustaval festivalil Les Boréales. Enne seda oli Eesti festivali külalisriigiks olnud 2002. aastal. Kümmekond päeva kestnud festival toimus novembris, Normandia piirkonnas asuvas Caeni linnas. Festivali raskuskese on traditsiooniliselt olnud kirjandusel, nii tutvustati ka 2002. ja 2016. aastal esmajoones Eesti kirjanike loomingut. Toimus rohkelt kirjanduskohtumisi: Mehis Heinsaar, Katrina Kalda ja lastekirjanik Piret Raud tutvustasid oma loomingut piirkonna koolides, korraldati Andrus Kiviräha loomingu ettekandmisi jpm. Loomulikult olid esindatud ka teised kunstivormid: oma koht festivalil oli Eesti muusikal, kujutaval kunstil, filmil, disainil ja arhitektuuril.

2016. aasta II pooles oli Eesti Euroopa Nõukogu eesistujaks ja pakkus eesistumisperioodi kontekstis 6 kuu vältel Strasbourgis ja Alsace'i piirkonnas Eesti kultuuriprogrammi. Kavas olid üritused koorimuusika kontsertidest tänavakunstini. 

2017. ja 2018. aasta kultuurisündmused sidusid üheks nii Eesti eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus kultuuriprogrammi kui ka EV100 pidustused. Eesistumist teadvustati Pariisis mitme suurprojektiga: Loov Kultuur – mitu kuud kestnud Eesti kultuuri ja elustiili tutvustav projekt mainekas Cité de la Mode et du Design'is Pariisis – ning Gifts from Estonia – Eesti etenduskunstide nädalavahetus Pariisi lähistel asuvas kaasaegse teatri keskuses Nanterre-Amandiers's ning mujal. Tehti koostööd oluliste Prantsuse festivalide ja kultuuriinstitutsioonidega (Jazzycolors, Jazz sur la Ville, Rencontres Internationales, Etonnants voyageurs ja teised), tutvustades väga laia spektrit Eesti kultuurist, ülikaasaegsest (tänavakunstnik Edward von Lõngus) pärandikultuurini (setod).

2018. aasta märtsis toimus Pariisi Senatis kõrgetasemeline ajalookonverents „Eesti, Läti ja Leedu 100“ koostöös Läti ja Leedu saatkondadega.

Muusika
 

Aastaid on Eesti muusikud Prantsusmaal olnud hinnatud ning eesti muusika ettekanded (eelkõige Pärt, Tüür, Tormis, aga ka Seppar, Kõrvits, Tulve jt) on oma koha leidnud paljude prantsuse kollektiivide repertuaaris. Pariisi nimekaid orkestreid dirigeerivad regulaarselt Kristjan ja Paavo Järvi. 1988. aastast alates juhatab dirigent Vello Pähn regulaarselt Opéra Garnier’ ballette, Vox Clamantis ja Neeme Järvi on mitmel aastal olnud kuulsa muusikafestivali La Folle journée de Nantes, aga ka teiste festivalide külalised. 2018. aasta oktoobris andsid Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) ja Tallinna Kammerorkester (TKO) kontserdid Pariisis Filharmoonias ja Nantes'i kongresside palees. Regulaarselt annavad Prantsusmaa erinevates regioonides kontserte Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Ansambel U: ja paljud teised. Menukaid kontserte annavad Tommy Cash, Noëp, Maarja Nuut, Mari Kalkun, setode erinevad leelokoorid ja mitmed teised pop- ja folkmuusika artistid.

Kirjandus
 

Eesti kirjandus ja luule on prantsuse lugejateni jõudnud tänu Antoine Chalvin´i, Jean-Luc Moreau, Jean-Pascal Ollivry, Eva Toulouze´i jpt aastatepikkusele pühendunud tegevusele. 2004. aastal ilmus Antoine Chalvini tõlkes Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg”. Prantsuse keelde on tõlgitud teiste seas Tõnu Õnnepalu, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Arvo Valtoni, Andrei Ivanovi, Karl Ristikivi, Andrus Kiviräha, Mehis Heinsaare, Doris Kareva, Indrek Hargla ja teiste teoseid. Aastatel 2008–2010 ilmusid kirjastusest Gaia A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ viis köidet. Alates 2010. a on ilmunud mitu teost prantsuse keeles kirjutava noore eestlanna Katrina Kalda sulest. Enim tõlgitud Eesti lastekirjanduse autor Prantsusmaal on kahtlemata Piret Raud, kuid värskelt on ilmunud ka Kairi Loogi ja Indrek Koffi loomingu tõlked. Nii Eesti kirjanikke kui ka tõlkijaid on pärjatud mitmete auhindadega – rohkelt äramärkimist leidis kirjastuses Stock ilmunud Sofi Oksaneni romaan „Puhastus”, mis võitis 2010. a Prantsuse maineka kirjandusauhinna Prix Femina étranger. 2013. aastal tõlgitud Kiviräha romaan „Mees, kes tundis ussisõnu“ („L’Homme qui savait la langue des serpents“), jõudis Prantsusmaal suisa menuki staatusesse.  Eesti autorid saavad regulaarselt kutseid kirjandusfestivalidele – Les Boréales Caenis, Kirjanduse öö Pariisis, Etonnants voyageurs St-Malos, Quai du Polar Lyonis jne – ja osalevad kirjandusmessidel. 

Film, teater
 

Eesti filmikunst on olnud regulaarselt esindatud suurimatel filmifestivalidel nagu Annecy animafilmifestival, Rouen’i Põhjamaade filmifestival, Clermont-Ferrand’i lühifilmifestival, Cannes’i filmifestival. Paljud Eesti filmid on jõudnud siinsele kinolinale, filme on valminud koostöös ja kaastootmises. Rahvusvahelistel festivalidel on tunnustust pälvinud nii mängu- kui ka animafilmid – mõnede nimedena võib välja tuua Ilmar Raagi, Veiko Õunpuu, Priit Pärna, Riho Undi. Äärmiselt menukaks osutus 2014. aastal linastunud Martti Helde „Risttuules“. Lisaks filmifestivalidele tutvustatakse Eesti filme ka erinevatel multidistsiplinaarsetel festivalidel – eLu, vivre l'Estonie à Nantes, Les Boréales, Europe autour de l’Europe jmt. 2017. aastal allkirjastati Prantsusmaa ja Eesti vahel filmialane koostöölepe, mis võimaldab kahe riigi filmitootjatele hõlpsama koostöö, kuna filmilepinguga reguleeritakse riikliku kaastootmise korralduslikud ja õiguslikud küsimused.

Prantsuse publik on saanud nautida nii Theatrumi, No99 kui ka Kanuti Gildi SAALi loomingut – No99 oli etendusega „Mu naine vihastas“ esimene Eesti teater, kes sai kutse üles astuda mainekal Avignoni festivalil 2015. aastal. Nimetatud teatrid on andnud etendusi Pariisis (Estonie Tonique), Nantes'is (eLU, vivre l'Estonie à Nantes), Avignonis (Festival d´Avignon), Bordeaux´s (Festival Le FAB) ja Nanterre'is. Nanterre-Amandiers ja Kanuti Gildi SAALi koostöös valmis 2017. aasta lõpus ka Eesti teatri nädalavahetus „Gifts from Estonia“.

Kunst, foto
 

Eesti kunstnikud osalevad regulaarselt erinevatel festivalidel (Norman Orro, Sigrid Viir, Birgit Püve jpt).

Alustades Eduard Wiiraltist, on paljud eesti kunstnikud läbi aegade õppinud Pariisis või leidnud oma elupaiga Prantsusmaal: nii õppis skulptor Maire Männik Académie de la Grande Chaumière'is ja École des Beaux-Arts'is ning teostas parima osa oma loomingust Prantsusmaal, sama on teinud paljud Eesti kunstnikud mitme põlvkonna vältel. Täna tegutsevad kunstnikena Prantsusmaal Rein Tammik, Kaia Kiik ja Aire Goutt-Allikmets, Irina Bellaye ja Helina Rääk ning mitmed teised.

Suurimaks Eesti kunsti tutvustavaks ürituseks Prantsusmaal läbi aja on kahtlemata EV100 raames aset leidnud näitus „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“, mida eksponeeriti 2018. aasta I pooles Pariisi Musée d'Orsays. Nelja Baltimaade muuseumi ja Musée d'Orsay koostöös sündinud näitusel eksponeeriti kokku 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni.

Eesti loodus ja kultuur on inspireerinud mitmeid Prantsuse fotograafe: nii Raphaël Gianelli-Meriano kui ka Jérémie Jungi Eesti fotod on olnud mitmete näituste aineseks. Jungi Seto ja Kihnu kultuuriruumi käsitlevad fotod on leidnud äramärkimist mainekates fotoajakirjades.

Disain, arhitektuur
 

Pariis muutub järjest kodusemaks ka Eesti moeloojatele, kes esitlevad oma loomingut Pariisi moenädalatel ning teistel moe- ja ehtekunsti tutvustavatel üritustel. Pariisis on tegutsenud näiteks Marit Ilison, Ragne Kikas, Katrin Viirpalu, Roberta Einer, Jo Nurm, Liina Stein ja mitmed teised.

Ka Eesti disain on Prantsusmaal üha enam hinnas – Eesti disainerite looming on juba aastaid olnud eksponeeritud Paris Design Weeki raames, samuti on erinevates linnades eksponeeritud Eesti disaini ülevaatenäitust “Size Doesn't Matter”.

Suurim Eesti disaini- ja elustiilinäitus Prantsusmaal avati 2017. aasta detsembris Pariisis Moe- ja Disainikeskuses (Cité de la Mode et du Design). Näitus andis rikkaliku ülevaate Eesti disaini- ja (eetilise) moe loomingust, innovatsioon ja säästev areng olid võtmesõnadeks näituse raames eksponeeritud arhitektuuriinstallatsiooni ja tänavakunsti projekti puhul.

Elavat tagasisidet on pälvinud Eesti kaasaegset arhitektuuri tutvustav näitus „Vana ja uus Eesti kaasaegses arhitektuuris", mis käsitleb vana kasutamist kaasaegses arhitektuuris. Näitust on eksponeeritud Pariisis, Nantes'is, Strasbourgis, Carcassonne'is ning sellega on kaasnenud  Eesti spetsialistide seminarid Prantsuse arhitektuuritudengitele.

2016. aastal avatud ERMi muuseum on kavandatud prantsuse arhitektuuribüroo DGT (Lina Ghotmeh, Dan Dorell ja Tsuyoshi Tane) poolt, hoone on pälvinud arvukalt rahvusvahelisi auhindu, sealhulgas AFEXi peaauhinna.

Eestlased Prantsusmaal

 

Kajastatud „Eestlaste kogukonnad Prantsusmaal“ all.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.