Sa oled siin

Portugal

viimati uuendatud: 14.11.2018

Portugal tunnustas Eesti Vabariiki de facto 1918. a ja de jure 6. veebruaril 1921. Portugal ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis. 1987. a keelas paremtsentristlik vähemusvalitsus Nõukogude Liitu külastanud parlamendidelegatsioonil protesti märgiks Eestit külastada. Portugali president Aníbal Cavaco Silvale kui Eesti okupeerimise mittetunnustamise poliitika toetajale toonase peaministrina omistati EV 90. aastapäeva puhul kõrgeim välja antud riiklik autasu Maarjamaa Risti Kett. Portugal taastunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted taastati 1. oktoobril 1991.

Alates 1.10.2018 on Eesti suursaadikuks Portugalis Ruth Lausma Luik. Eesti suursaatkond Lissabonis avati ametlikult 17.08.1998 toonase peaministri Mart Siimanni poolt. Eestil on Portugalis kolm aukonsulit: Mario Nuno dos Santos Ferreira Põhja-Portugalis Portos, Gonçalo Martins Dias Lõuna-Portugalis Taviras ja Fernando Sérgio Faria de Freitas Catanho Madeira saarel.

Portugali suursaadik António Costa Moura (resideerimisega Helsingis) andis volikirja president Kaljulaidile üle 12.01.2017. Vahemikus september 2006 kuni märts 2012  paiknes Portugali saatkond Tallinnas.

 

Eesti ajutised asjurid ja suursaadikud Portugalis alates 1996. aastast:

  • Andres Tomasberg (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Pariisis, 1996–1997)
  • Meelike Palli (ajutine asjur, 1997–1999)
  • Paul Lettens (ajutine asjur, 1999–2002)
  • Raul Mälk (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Londonis, alates 2001 Tallinnas, 2000–2003)
  • Märt Piiskop (ajutine asjur, 2002–2003)
  • Aino Leppik von Wirén (Eesti esimene Lissabonis resideeriv suursaadik, 2003–2006)
  • Mart Tarmak (2006–2010)
  • Marin Mõttus (20102013)
  • Andres Rundu (okt 2013-sept 2018)

Portugali suursaadikud Eestis alates 1993. aastast:

  • Dr. Jorge Alberto Nogueira De Lemos Godinho (1993-1996)
  • Manuel Moreira de Andrade (1996-2001)
  • Filipe Guterres (2001-2004)
  • João Manuel da Cruz da Silva Leitão (2004-2005)
  • Ana Paula Baptista Grade Zacarias (2005-2009)
  • Maria de Fátima de Pina Perestrello (2009-2016)

Olulisemad visiidid

 

Portugali
juuni 2017 Peaminister Jüri Ratas
september 2014 president Toomas Hendrik Ilves Arraiolose grupi kohtumisel Bragas
juuni 2014 välisminister Urmas Paet
detsember 2011 president Toomas Hendrik Ilves EL e-tervisegrupi raames
juuli 2009 president Toomas Hendrik Ilves
september 2007 Riigikogu esimees Ene Ergma
detsember 2006 peaminister Andrus Ansip
november 2005 president Arnold Rüütel riigivisiidil, kohtumised Portugali president Jorge Sampaio, peaminister Jose Socratese, Portugali rahvusassamblee esimehe Jaime Gamaga
aprill 2004 peaminister Juhan Parts
november 2001 peaminister Mart Laar
Eestisse
aprill 2017 Euroopa asjade riigisekretär Margarida Marques
detsember 2014 Euroopa asjade riigisekretär Bruno Maçães
märts 2012 asevälisminister ning riigisekretär EL asjades Miguel Morais Leitão
märts 2009 välisminister Luís Amado
detsember 2007 peaminister José Sócrates EL ja Schengeni riikide delegatsiooni juhina Schengeni õigusruumi laienemist tähistaval üritusel Tallinnas
september 2006 asevälisminister ning EL riigisekretär Manuel Lobo Antunes
september 2004 EL riigisekretär Mário Santos David
mai 2003 president Jorge Fernando Branco de Sampaio riigivisiit

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Portugali vahel on geograafilisest kaugusest hoolimata väga head. Järjepidevalt toimuvad vastastikused kõrgetasemelised visiidid ja ekspertide vahelised konsultatsioonid, suurenenud on kultuurikontaktide arv. Koostöö toimub ka esinduste ruumide vastastikuse kasutamise osas. Nii töötas Eesti diplomaat Portugali saatkonnas Brasilias aastail 2013-2014, Portugali diplomaadid on töötanud Eesti saatkonnas Vilniuses (2013. a I pool), Riias (2015 I pool) ja Astanas (sept 2014 kuni dets 2015).

Eesti ja Portugali vahel on sõlmitud viisaesindusleping (2016), mille kohaselt Portugal esindab Eestit Guinea-Bissaus, Cabo Verdel, São Tomél ja Príncipel, Mosambiigis ja Zimbabwes.

Kaitsekoostöö on samuti arenev. Portugal on tänaseks neljal korral panustanud NATO õhuturbemissiooni Balti riikides (2007, 2014, 2016, 2018) ning liitus 2018.a. kevadel Tallinnas asuva NATO küberkaitse oivakeskusega. 1.06.2018 allkirjastasid Eesti ja Portugali kaitseministrid Tallinnas uuendatud kahepoolse kaitsekoostöö raamleppe, mille peaeesmärk on küberkaitse koostööle aluse loomine.

 

Lepinguline baas

Juba enne II Maailmasõda oli Eesti ja Portugali vahel sõlmitud kaubanduslik kokkulepe. Praeguse seisuga on Eesti ja Portugali vahel jõus järgmised valitsuste vahelised kokkuleped:

  • Viisanõudest vastastikuse loobumise kokkulepe
  • Turismikoostöökokkulepe
  • Sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkulepe
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe
  • Keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi-, ja meediakoostöö kokkulepe
  • Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping
  • Salastatud teabe kaitse kokkulepe

Lisaks on alla kirjutatud koostöömemorandum Eesti ja Portugali kaitseministeeriumi ninig Eesti ja Portugali välisministeeriumi vahel.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Portugali vaheline kaubavahetus on viimasel viiel aastal kasvanud - kui 2013. a oli käive ligi 19 mln eurot, siis 2017. a ligi 30 mln eurot (0,1% kogukäibest), seejuures on kasvanud nii eksport (aastane muutus +38%) kui ka import (aastane muutus +15%). 2017. a oli Portugal Eesti 49. kaubanduspartner Argentina ja Islandi järel.
Otseinvesteeringud kahe riigi vahel on samuti suurenenud ning portugali turistide huvi Eesti vastu on kasvanud.


Kaubavahetus aastatel 2010-2017 (mln eurot):

  Eksport Import
2010 6,4 6,3
2011 7,1 9,4
2012 8,6 10,1
2013 9,1 10,1
2014 10,8 11,8
2015 10,3 12,2
2016 11,8 11,3
2017 16,3 12,9

Allikas: Statistikaamet

Eesti kaupade väljavedu Portugali kasvas 2017. a eelkõige mineraalsete toodete, taimsete toodete ja puittoodete ekspordi arvel. Eesti päritolu kaupade osakaal Portugali suunalises ekspordis oli ca 81%. Suurimad ekspordiartiklid 2017. aastal olid puit ja puittooted - 43%, mineraalsed tooted (kütteõlid ja turvas) – 17%, masinad ja seadmed (telefonid, mootorite osad, monitorid ja projektorid, puldid ja paneelid) – 13% ning taimsed tooteid (nisu) – 7%. Portugalist veetakse sisse mitmeid erinevaid kaupu: paberimassi, plasttooteid, masinaid ja seadmeid jne.

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.12.2017 Portugali otseinvesteeringute positsioon Eestis – (miinus) 3,2 mln eurot. Investeeritud on paljudesse erinevatesse sektoritesse: töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Eesti Äriregistris oli 2018.a. mai seisuga registreeritud 68 Portugali osalusega ettevõtet.

Samal ajal oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Portugalis 7,8 mln eurot. Investeeritud on kinnisvarasse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse ning finants- ja kindlustustegevusse.

TURISM

Eesti Panga statistika kohaselt on Eestit külastavate portugali turistide arv alates 2015. aastast järjepidevalt kasvanud. Aastal 2017 oli külastuste koguarvuks 11 630, külastuse keskmiseks pikkuseks kolm päeva.
Portugali turistid eelistavad Eestit külastada vahemikus märtsist oktoobrini, reeglina pikemate Eestit ja naaberriike hõlmavate ringreiside raames. Eesti külastamisel piirdutakse enamjaolt Tallinnaga.
 

Eesti turistide külastused Portugali on viimaste aastate jooksul jäänud 12 000-14 000 vahele. 2017. aastal külastati Portugali 14 057 korda ning seal viibiti keskmiselt kuus päeva. Portugal on muutunud eesti turistide hulgas järjest populaarsemaks suvituskohaks arvestades kohapealset soodsat hinnataset, huvitavaid vaatamisväärsusi ja sõbralikke kohalikke elanikke. Endiselt korraldatakse hooajaliselt Tallinnast ka tšarterreise peamiselt Lõuna-Portugali Algarvesse (Faro lennujaama kaudu), 2016.a. taastati ka kevadised ja sügisesed tšarterlennud Tallinnast Madeirale.

Haridus- ja kultuurisuhted

Käivitunud on portugali keele õpe Eestis ning avatud on kaks portugali keele keskust – nii Tartu kui Tallinna Ülikooli juures. Tallinna Ülikoolis õpetatakse portugali keelt Tallinna Ülikooli Keelekeskuses: http://www.tlu.ee/et/keelekeskus.

2015-2017 käivitati kolme ülikooli vaheline rahvusvaheline magistriõppe programm pealkirjaga „Kino Eyes – The European Movie Master. Selles osalevad Lissaboni Lusofona ülikooli, Eestist BFM ja Edinburgh Napier University Šotimaalt.

Georg Otsa nim. Muusikakooli ja Funchali muusikakooli vahel on käivitunud õpilaste ja õppejõudude vahetus. Mitmed Eesti rakenduskõrgkoolid (peamiselt turismiga seotud erialad) on alustanud õpilaste ja õppejõudude vahetust Portugali rakenduskõrgkoolidega.
Erasmuse üliõpilasvahetuse raames on Portugal eestlaste hulgas väga populaarne ja trend on kasvav.

Eesti kirjandusest on portugali keelde tõlgitud tänaseks vaid Jaan Krossi "Keisri hull", millest on ilmunud kaks trükki (1992 ja 1993) ja Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" (2004).

Portugali kirjandusest on eesti keelde tõlgitud Nobeli preemia laureaadi Fernando Pessoa ("Autopsühhograafia", luulevalimik "Tubakapood"), Fernando Namora ("Pühapäeva õhtupoolikul"), Vitório Kali (novellikogu "Tuparize mõõk"), José Saramago (“Pimedus”), Gonçalo M. Tavares’i ( „Jeruusalemm“) ja Eça de Queiroz’i ("Reliikvia”) teoseid.

2007. a ilmus TEA kirjastuse väike eesti-portugali, portugali-eesti sõnaraamat.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva on Portugalis tähistatud mitmete kultuuriüritustega:

28.02 toimus EMTA ja Lissaboni kõrgema muusikakooli muusikute ühine kammermuusika kontsert Thalia teatris, millele järgnes EV 100 vastuvõtt ca 160 inimesele. Mängiti Tubina, Schumanni ja Delgado teoseid.

Märtsis 2018 oli Eesti külalisriigina fookuses Monstra animafilmifestivalil. Festivali külastas paarkümmend Eesti animatsioonitippu sh Priit ja Olga Pärn, kes juhendasid töötubasid.

Märts-aprill 2018 oli Lissaboni Marionettide Muuseumis üleval Nukufilmi 60. aastapäevale pühendatud näitus ning Priit ja Olga Pärna illustratsioonide ja gravüüride näitus Fábrica braço de Pratal.

Eesti EL eesistumist tähistati oktoobris 2017 Arsise käsikellade ansambli kontsertidega Lissaboni linnavalitsuse saalis ja Porto ühes kuulsamas kirikus Igreja dos Clérigos.

Eestlased Portugalis

Portugalis elab alaliselt ligikaudu 200 eestlast.

Detsembris 2002 asutatud kultuurilise suunitlusega Lissaboni Eesti Selts lõpetas kahjuks eestvedajate Portugalist lahkumise tõttu oma tegevuse 2008. a. Kuna nii eesti kogukond kui ka portugallastest Eesti sõprade arv pidevalt kasvavad, on seltsi taasloomise teema viimasel paaril aastal päevakorras olnud. 2015. a. juulis leidis aset Eesti-Portugali Sõprusseltsi asutamine.

Paaril viimasel aastal on Portugalis toimunud üleriigiline prügikoristusaktsioon „Limpar Portugal“ ehk Portugal puhtaks. Kampaania on pälvinud meedia laialdase tähelepanu ning palju kajastamist on leidnud asjaolu, et aktsiooni algidee pärines Eestist.

 

 

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.