Sa oled siin

Poola

Viimati uuendatud: 10.09.2018

Poola tunnustas Eesti iseseisvust 31. detsembril 1920 ning taastunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Poola vahel taastati septembris 1991.

Eesti avas oma saatkonna Varssavis 20. juunil 1995, esmalt töötas seal ajutine asjur Riho Laanemäe, alates 1996. a suursaadik Peeter Reštšinski. Aastatel 2000–2005 oli suursaadikuks Aivo Orav, 2005–2009 Ants Frosch, 2009–2013 Taavi Toom, 2013–2014 Eerik Marmei, 2014-2018 Harri Tiido. Alates septembrist 2018 on Eesti suursaadik Poolas Martin Roger

Eestil on Poolas neli aukonsulaati. Eesti esimene aukonsulaat Poolas avati 2002. a Szczecinis, sealseks aukonsuliks on advokaat Robert Kornecki, aukonsulaadi tegevuspiirkonnaks on Zachodniopomorskie, Pomorskie ja Lubuskie vojevoodkonnad. 2006. a Krakówis avatud aukonsulaati juhib advokaat Piotr Paluch, tegevuspiirkonnaks on Małopolskie, Podkarpackie ja Śląskie vojevoodkonnad. 2012. a mais avati Gdańskis Eesti neljas aukonsulaat Poolas, aukonsuliks on endine Gdański linnapea, advokaat Tomasz Posadzki, kelle tegevuspiirkonnaks on Pomorze vojevoodkond. Viies aukonsulaat avati 2016. a märtsis, Eesti aukonsuliks Białystokis (tegevuspiirkond Podlaasia vojevoodkond) on õigusteaduste doktor Iwona Wrońska.

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas alustas tööd 1993. aasta augustis. Esialgu oli Poola suursaadikuks Eestis Riias resideeriv suursaadik Jarosław Lindenberg, novembrist 1994 Tallinnas resideeriv saadik Jakub Wołąsiewicz. Praegune suursaadik Grzegorz Kozłowski andis oma volikirja president Kersti Kaljulaidile üle veebruaris 2018.

Riigikogu XII koosseisus taasmoodustati Eesti-Poola parlamendirühm, kuhu kuulub 9 liiget ja mida juhib esimees Aadu Must.

2016. a aprillis moodustati Poola Seimis Poola-Eesti parlamendirühm, kuhu kuulub 11 liiget ja mida juhib Maciej Masłowski.

Visiidid

Poola
juuni 2018 president Kersti Kaljulaid Varssavis B9 presidentide kohtumisel ja Poola 100 tähistamisel
märts 2018 peaminister Jüri Ratas Balti ja Poola peaministrite kohtumisel Vilniuses
veebruar 2018 välisminister Sven Mikser
oktoober 2017 kaitseminister Jüri Luik
september 2017 peaminister Jüri Ratas
september 2017 välisminister Sven Mikser esines Varssavis Poola suursaadikute konverentsil
juuli 2017 president Kersti Kaljulaid Kolme Mere Algatuse tippkohtumisel Varssavis
mai 2017 välisminister Sven Mikser Põhjamaade- ja Balti ning Visegrádi riikide välisministrite kohtumisel Sopotis
aprill 2017 välisminister Sven Mikser Idapartnerluse välisministrite kohtumisel Varssavis
november 2016 president Kersti Kaljulaid 
juuni 2016 peaminister Taavi Rõivas
detsember 2015 president Toomas Hendrik Ilves
aprill 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
september 2014 president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Gdańskis
juuli 2014 president Toomas Hendrik Ilves ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide presidentide kohtumisel Varssavis
juuni 2014 Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtumistel Poola parlamendis
juuni 2014 välisminister Urmas Paet
juuni 2014 president Toomas Hendrik Ilves USA president Barack Obama ja Kesk- ja Ida-Euroopa riigipeade töölõunal Varssavis
märts 2014 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
juuli 2013 president Toomas Hendrik Ilves
veebruar 2013 kaitseminister Urmas Reinsalu
Eestisse
juuni 2018 president Andrzej Duda EV 100 tähistamisel Tartus Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus
juuni 2018 peaminister Mateusz Morawiecki
juuni 2018 välisminister Jacek Czaputowicz
mai 2018 kaitseminister Mariusz Blaszczak
mai 2017 peaminister Beata Szydło Balti riikide ja Poola peaministrite kohtumisel Tallinnas
juuni 2016 president Andrzej Duda mitteametlikul visiidil 
mai 2016 välisminister Witold Waszczykowski
august 2015 president Andrzej Duda
märts 2015 Euroopa Liidu asjade riigisekretär Rafał Trzaskowski
detsember 2014 president Bronisław Komorowski
november 2014 siseminister Ryszard Kalisz 
oktoober 2014 Seimi aseesimees Józef Oleksy
märts 2013 peaminister Donald Tusk
jaanuar 2013 parlamendi spiiker Ewa Kopacz

 

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Poola vahelised suhted on väga tihedad ja mitmetasandilised. Lisaks kahepoolsete suhete arendamisele teevad riigid aktiivselt koostööd Euroopa Liidus ja NATO-s.

Poola liitus 2011. a novembris Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega. Oluline on Poola panus Balti riikide õhuturbesse. Poola hävitajad on valvanud Balti riikide õhuruumi rotatsiooni korras alates 2006. a. Poola panustab iga-aastaselt õppusel Kevadtorm.

Regulaarselt toimuvad Eesti ja Poola välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid Euroopa Liidu, konsulaar- ja poliitikaküsimustes. Omavahel on kohtunud ka parlamentide esimehed ning parlamentide erinevad komisjonid. 

Seoses Eesti EL-i Nõukogu eesistumisega 2017. a teises pooles osalesid erinevatel kohtumistel Tallinnas septembris Poola peaminister Beata Szydło, välisminister Witold Waszczykowski, kaitseminister Antoni Macierewicz ja rahandusminister Mateusz Morawiecki.

 

Lepingud

Alates 1. maist 2004 reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid Euroopa Liidu siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses.

  • Kokkulepe koostööst kultuuri ja teaduse vallas (jõustus 28.01.93)
  • Sõbraliku koostöö ja Läänemeremaade heanaaberlikkuse leping (jõustus 06.05.93)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 06.08.93)
  • Valitsuste vaheline kokkulepe rahvusvaheliste autovedude korraldamisest (jõustus 30.10.93)
  • Regioonide ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö leping (jõustus 24.01.94)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 09.12.94)
  • Lennundusalane leping (jõustus 06.11.95)
  • Konsulaarkonventsioon (jõustus 12.01.97)
  • Leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades (jõustus 08.02.00)
  • Organiseeritud kuritegevuse ja muu kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe (jõustus 07.02.04)
  • Turismialane koostöökokkulepe (jõustus 20.02.05)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vaheline salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 09.06.05)
  • Valitsustevaheline viisaesindusleping (jõustus 05.04.12)

 

Majandussuhted

 

KAUBAVAHETUS

Poola on Eestile olulisim ja suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopas, olles stabiilselt 7.-8. kohal kõigi väliskaubanduspartnerite hulgas. 2017. a kasvas kahe riigi vaheline kaubavahetuskäive 1,34 mld euroni (aastane muutus +8,3%) ning see moodustas 4,9% kogukäibest. Poola oli Eestile 8. kaubavahetuspartneriks.

Eesti eksport Poola kasvas 2017. a 7% ning moodustas ligi 274 mln eurot (12. ekspordipartner). Eksport kasvas paljudes kaubagruppides, enim kasvas keemiatoodete (+10 mln eurot) ja puittoodete (+10 mln eurot) väljavedu.

Import Poolast kasvas samuti ning moodustas 1,1 mld eurot (aastane muutus +8,6%). Poola oli impordipartnerite seas 6. kohal. Import kasvas eelkõige transpordivahendite (+86 mln eurot), metalltoodete (+27 mln eurot) ja keemiatoodete (+22 mln eurot) sisseveo kasvu tõttu.

Eesti-Poola kaubavahetus 2012-2017 (miljonit eurot):

Aasta Eksport Import Käive Bilanss
2012 176,5 882,0 1058,5 -705,5
2013 207,4 1084,5 1291,9 -877,1
2014 233,3 1045,5 1278,8 -812,2
2015 267,7 974,0 1241,7 -706,3
2016 257,8 980,1 1237,9 -722,4
2017 273,9 1068,2 1342,1 -794,3


Olulisemad ekspordiartiklid 2017:

• Masinad ja seadmed – 28%
• Puit ja puittooted – 14%
• Metallid ja metalltooted – 11%
• Paberimass ja tooted sellest – 9%

Olulisemad impordiartiklid 2017:

• Transpordivahendid – 17%
• Masinad ja seadmed – 16%
• Keemiatööstus ja -tooted – 14%
• Metallid ja metalltooted – 12%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel olid seisuga 31.12.2017 Poola otseinvesteeringud Eestis 81,5 miljonit eurot (0,4% kogu investeeringutest Eestis), kasv võrreldes seisuga 31.12.2016 21 miljonit eurot. Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse (53% Poola otseinvesteeringutest Eestis), töötlevasse tööstusse (22%) ning ehitusse (8%).

Samal ajal oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Poolas 129,5 mln eurot (2% kogu investeeringutest välismaal), kasv võrreldes seisuga 31.12.2016 10,5 mln eurot. Peamiselt on investeeritud töötlevasse tööstusse (62%), hulgi- ja jaekaubandusse (19%) ning finants- ja kindlustustegevusse (13%).

TURISM

Poola turistide arv Eesti majutusasutuses on kasvanud. Kui 2014. a oli turistide arv 25,7 tuhat, siis 2017. a juba 29,5 tuhat. Populaarsed sihtkohad Poola turistide hulgas lisaks Tallinnale olid Tartumaa, Pärnumaa ning Ida-Virumaa.

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel kasvas Poola residentide mitmepäevakülastuste arv. Kui 2014. a oli see üle 56 tuhande, siis 2017. a 69 tuhat. 

Samal meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitmepäevakülastuste koguarv Poola samuti kasvanud. Kui 2014. a oli see 212 tuhat, siis 2017. a 228 tuhat.

 

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Poola kultuurisuhted on tihedad ja mitmekesised. Täpse ülevaate Eesti saatkonna kaasabil toimunud Eestit tutvustavatest kultuuriüritustest leiab Eesti Varssavi saatkonna kodulehe uudiste ja sündmuste rubriigist.

2007. a lõpul moodustati Euroopa Kultuuriinstituutide EUNIC allüksus Varssavis, mille liige on ka Eesti saatkond. EUNIC Varssavi korraldab Euroopa kultuuri tutvustavaid ühisüritusi. Eesti saatkond on osalenud EUNICi korraldatud Euroopa Keeltepäevadel ning EUNIC Varssavi ühisüritusel “Poems on the Underground” ja projektis “Awakening of the Summer.”
Lähemat infot EUNIC Varssavi tegemistest leiab: warszawa.eunic-online.eu

EESTI KEEL

Eesti keelt ja kultuuri on võimalik õppida Varssavi ülikooli hungaristika kateedris teise võõrkeelena. Koostöö Varssavi Ülikooli ja Eesti Instituudi vahel algas 2007. a sügisel. 2011. a sügisest õpetab Varssavi ülikoolis eesti keelt lektor Svetlana Kass. Lisaks Varssavi ülikooli hungaristika õppetooli juures korraldatud eesti keele, kirjanduse ja kultuuriloo kursustele on võimalik õppida eesti keelt ka Krakówis Jagiellonia Ülikoolis Aarne Puu käe all. Poznanis Adam Mickiewiczi Ülikooli Hungaristika teaduskonna õppejõud Robert Bielecki on õpetanud samuti eesti keelt, kuid järjepidevus on huviliste puudumise tõttu katkenud. Ülikooli kirjastus on välja andud esimese poolakatele mõeldud eesti keele õpiku, mille autoriks on Robert Bielecki. Eesti keele õppijatele toimub igal aastal saatkonna toel traditsiooniline emakeelepäeva tähistamine. Keeleõppe huvilisi on siiski vaid üksikuid. Enam huvi tuntakse Eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavate kursuste vastu.

KIRJANDUS

Poola keelde on tõlgitud nii A. H. Tammsaare, J. Krossi, A. Valtoni, M. Undi kui E. Niidu loomingut. Alates 2000. a on poola keeles ilmunud vähe eesti kirjandust. 2008. a ilmus Mart Laari „Metsavennad: Sõda metsas”. Avaldatud on poeedi Aarne Puu loomingut ja eesti luule tõlkeid. 2013. a ilmus poola keeles Andres Kasekampi teos „Balti riikide ajalugu” ning Raimo ja Risto Pullati raamat „Viinameri”.

2014. a märtsis toimus Gdanskis kolmas rahvusvaheline kirjandusfestival „The European Poet of Freedom” – Eestist osales festivalil kirjanik ja poeet Jaan Kaplinski, kelle teos „Teiselpool järve” (2008) kandideeris festivali peaauhinnale. Luulekogu tõlkis poola keelde Krakowis elav Eesti luuletaja Aarne Puu.

Maikuus 2016 toimusid Poola linnades Gdańskis, Sopotis ja Gdynias Eesti kultuuripäevad. Esitleti Eesti muusikat, näitusi ja filme. Märtsi lõpus valmis Jaan Kaplinski raamatu „Isale” (Ojcu) poolakeelne versioon. Raamatu tõlkis Anna Michalczuk ja andis välja kirjastus Pogranicze „Borderland of Arts, Cultures, Nations". 

KUJUTAV KUNST

Poolas toimub pidevalt eesti kunsti näitusi.

KUMU kogude näitused on ringelnud Poolas Varssavis ja Szczecinis, samuti Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud Eesti Instituudi koostatud fotonäitus Eesti Vabariigi ajaloost.

Eesti ja Poola ühisele ajaloole pühendatud näitus „Kolm lõvi ja valge kotkas” Varssavi Ajaloomuuseumis käsitles Eesti-Poola suhteid aastatel 1919–1939. Lisaks on poola publik võinud tutvuda Jaan Toomiku, Leonhard Lapini, Ly Lestbergi, Mark Raidpere, Sirje Runge jt kunstnike loominguga.

Tähtsamate näitustena 2014. a tuleb välja tuua raamatuillustraatorite näituse „Meremuinasjutud” ringreisi Poolas. Märtsis avati Z. J. Rumla nimelises Varssavi raamatukogus Eesti fotograafide A. Haasi, B. Pilve, G. Järveti ja I. Muusikuse fotonäitus „Pildistatud Eesti” ja mais avati sama näitus Sieradzi linnamuuseumis. Septembrist novembrini oli Varssavi klubis Zacheta avatud kunstnik Flo Kasearu näitus „Me oleme teel”.

2016. a oli Gdanski keskuses Sztuka Wyboru väljas Eesti fotograafi Birgit Püve kaks näitust: „Portreed” ja „By the lake”. Mais sai Gdanski Läänemere kultuurikeskuses näha Viive Noore kureeritud illustratsioonide suurnäitust  „It’s Always Tea-Time” ning Gdynia linnaraamatukogus Eesti kunstnike illustratsioonide näitust „Maalitud lood”. Lisaks oli Poola publikul 2016. a võimalik näha ERM-i näitust „Kaetud kätega” Riiklikus Etnograafiamuuseumis, Eesti Kunstiakadeemia Tekstiilidisaini osakonna töid rahvusvahelisel tudengite konkurss-näitusel Lodzis ning Wroclavis  Euroopa kultuuripealinna programmi raames rahvusvahelisel  interdistsiplinaarsel näitusel Eco Expanded City Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuriüliõpilaste poolt loodud metsaruuporeid-kõlakodasid „Ruup”. 

MUUSIKA

Poola muusikahuviline hindab eesti muusikast eeskätt eesti folkmuusikat ja klassikalist muusikat.

Eesti muusikud on esinenud erinevatel festivalidel ning andnud kontserte lisaks Varssavile muuhulgas Poznańis ja Szczecinis. Poolas on kõlanud Arvo Pärdi, Urmas Sisaski ja Heino Elleri looming ning teiste hulgas üles astunud Vaiko Eplik ja ansambel Eliit, bluusibänd Bullfrog Brown, folkmuusikud Anu Taul, Triinu Taul ja Tarmo Noormaa, Svjata Vatra, Andres Uibo ning Annely Peebo.

2015. a tähistati Poolas kümnete festivalide ja kontsertidega  suurejooneliselt helilooja Arvo Pärdi 80. juubeliaastat.  Näiteks pühendati maikuus Częstochowos toimunud 25. rahvusvaheline vaimuliku muusika  festival „Gaude Mater” sel aastal Arvo Pärdi muusikale. Festivali avakontserdil viibis Arvo Pärt isiklikult.

2015. a märtsis toimus Poola Rahvuslikus Filharmoonias Ludwig van Beethoveni festival, mille raames esines kontserdiga sümfooniaorkester Baltic Youth Philharmonic, orkestrit juhatas dirigent Kristjan Järvi. 2015. a lõpus ja augusti alguses osalesid muusikud Maarja Sarv, Leanne Barbo, Tauri Einberg Stara Krobias Wielkopolski piirkonnas traditsioonilise  muusika ja kultuuri laagris. Eesti artistid tutvustasid eesti  pärimuskultuuri, rahvatantsu ja –laulu, toimusid mitmed instrumentaalmuusika seminarid. Septembris (2015) toimus Varssavis muusikafestival A Passion for Music, mille raames vanamuusikaansambel Vox Clamantis esitas Arvo Pärdi teose „Passio”. Sama festivali raames esines kontserdiga Poola Rahvusooperis pianist Mihkel Poll. 

FILM

Eesti ja Poola filmitegijate suhetel on pikk ajalugu ning peaaegu iga Poola suurema filmifestivali programmis on ka mõni Eesti film. Eesti filmid on võitnud filmifestivalidel auhindu – Ilmar Raagi „Klass”, Jaak Kilmi ja Kiur Aarma „Disko ja tuumasõda” – ning tunnustust on leidnud Eesti omanäolised animafilmid: Varssavi FilmFesti raames on näidatud eraldi programmi „Pärnograafia”.

Poola DVD-levisse on jõudnud müügile poolakeelsete subtiitritega Ilmar Raagi „Klass”, Veiko Õunpuu „Sügisball” ja Kaspar Jancise „Frank ja Wendy”.

Filmifestivalil Bydgoszcz'is (Camerimage Film Festival) näidati 2015. a Poola publikule filme  „Klass”, „Püha Tõnu kiusamine”, „Sügisball”, „Risttuules”,  „Mandariinid“ ning Elmo Nüganeni filmi „1944”. Eesti filmid võeti hästi vastu ja linastusid täissaalile. Festivalil osales operaator Rein Kotov, kes rääkis filmide „Mandariinid“ ja „1944” kujunemisest ja ühtlasi oli  festivali žürii liige.

2016. aastal linastusid Varssavi kinos „Antropos” uued Eesti joonisfilmid täiskasvanutele: režissöör Priit Tenderi “Alateadvuse maja”, Kaspar Jancise „Piano” ja režissööride Priit Pärna ja  Olga Pärna „Lendurid koduteel” ning Chintis Lundgreni „Elu Herman H. Rotiga”. Eesti filmid olid kõigi suuremate Poola filmifestivalide kavas. Varssavi filmifestivalil linastusid Kadri Kõusaare „Ema” ning Triin Ruumeti „Päevad, mis ajasid segadusse”. Bydgoszczis toimunud operaatorite tööle pühendatud filmifestivali Camerimage programmis oli Veiko Õunpuu „Roukli” ning Soome-Eesti-Saksamaa koostööfilm „Vehkleja”. Detsembris linastus Meelis Muhu dokumentaalfilm „Täna mängime sõda” Varssavis 16. korda toimunud rahvusvahelisel inimõiguste teemalisel filmifestivalil WATCH DOCS. Filmilinastuste järel toimusid publiku kohtumised režissöör Meelis Muhuga. 

EESTLASED POOLAS

Poola Välismaalasteameti andmete kohaselt oli 1.01.2018 seisuga Poolas registreeritud kokku 146 elamisõigusega Eesti kodanikku. Eesti kodanikke elab Poolas rohkem, kuid teistel alustel, kas siis edasi-tagasi Eesti-Poola vahet sõitvad ärimehed, üliõpilased või rahvusvaheliste organisatsioonide juures töötavad eestlased. 
Saatkonnas on traditsiooniks kujunenud Eesti kogukonna kogunemised Eesti Vabariigi aastapäeval ning suve ärasaatmise aiapeod.

Poolas tegutseb alates 1993. a Poola-Eesti Sõprusühing, mille esimees on dr. Jacek Zieliński. Poola-Eesti Sõprusühing koondab Eestist huvitatud inimesi ja korraldab erinevaid kultuuri- ja majandusüritusi.
Alates 2001. a tegutseb Poola noori ühendav selts ProEstonia, mis tegeleb Eesti kultuuri tutvustamisega Poolas (vt. www.eesti.pl).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.