Sa oled siin

Poola

Viimati uuendatud: 10.11.2020

Eesti ja Poola tähistavad 2020-2021 100 aasta möödumist diplomaatiliste suhete sõlmimisest. Poola tunnustas de jure Eesti iseseisvust 31. detsembril 1920, 4.05.1921 märgib esimese Eesti Vabariigi diplomaadi Aleksander Hellati tööle asumist Poolas. Poola taastunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Poola vahel taastati septembris 1991.

Eesti avas oma saatkonna Varssavis 20. juunil 1995, esmalt töötas seal ajutine asjur Riho Laanemäe, alates 1996. a suursaadik Peeter Reštšinski. Aastatel 2000–2005 oli suursaadikuks Aivo Orav, 2005–2009 Ants Frosch, 2009–2013 Taavi Toom, 2013–2014 Eerik Marmei, 2014-2018 Harri Tiido. Alates septembrist 2018 on Eesti suursaadik Poolas Martin Roger.

Eestil on Poolas viis aukonsulaati. Eesti esimene aukonsulaat Poolas avati 2002. a Szczecinis, sealseks aukonsuliks on advokaat Robert Kornecki, aukonsulaadi tegevuspiirkonnaks on Zachodniopomorskieja Lubuskie vojevoodkonnad. 2006. a Krakówis avatud aukonsulaati juhib advokaat Piotr Paluch, tegevuspiirkonnaks on Małopolskie, Karpaatia ja Sileesia vojevoodkonnad. 2012. a mais avati aukonsulaat Gdańskis, aukonsuliks on endine Gdański linnapea, advokaat Tomasz Posadzki, kelle tegevuspiirkonnaks on Pomorskievojevoodkond. Białystokis avati aukonsulaat 2016. a märtsis, Eesti aukonsuliks on õigusteaduste doktor Iwona Wrońska, kelletegevuspiirkond on Podlaasia vojevoodkond. Wroclawi aukonsuli esindus avati 2019. a novembris, Eesti aukonsul on Waldemar Jan Siemiński, kelle tegevuspiirkondadeks on Alam-Sileesia ja Opole vojevoodkonnad.  

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas alustas tööd 1993. aasta augustis. Esialgu oli Poola suursaadikuks Eestis Riias resideeriv suursaadik Jarosław Lindenberg, novembrist 1994 Tallinnas resideeriv saadik Jakub Wołąsiewicz. Praegune suursaadik Grzegorz Kozłowski andis oma volikirja president Kersti Kaljulaidile üle veebruaris 2018.

Riigikogu XII koosseisus taasmoodustati Eesti-Poola parlamendirühm, kuhu kuulub 10 liiget ja mida juhib esimees Aadu Must.

2016. a aprillis moodustati Poola Seimis Poola-Eesti parlamendirühm, kuhu kuulub 11 liiget ja mida juhib Maciej Masłowski.

Visiidid

Poola
detsember 2019 president Kersti Kaljulaid töövisiidil 
september 2019 president Kersti Kaljulaid II MS mälestusüritusel 
juuni 2019 Riigikogu esimees Henn Põlluaas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide parlamendi esimeeste kohtumisel
mai 2019 välisminister Urmas Reinsalu
veebruar 2019 president Kersti Kaljulaidi kahepoolne kohtumine president Andrzej Dudaga Košices B9 presidentide kohtumisel
juuni 2018 president Kersti Kaljulaid Varssavis B9 presidentide kohtumisel ja Poola 100 tähistamisel
märts 2018 peaminister Jüri Ratas Balti ja Poola peaministrite kohtumisel Vilniuses
veebruar 2018 välisminister Sven Mikser
Eestisse
oktoober 2020 president Andrzej Duda Kolme mere algatuse tippkohtumisel 
juuni 2020 välisminister Jacek Czaputowicz töövisiidil Eestis, kohtumine Eesti, Läti ja Leedu välisministritega
veebruar 2020 välisminister Jacek Czaputowicz töövisiidil ning Tartu Rahu 100 tähistamisel
detsember 2019 kaitseminister Mariusz Blaszczak
juuni 2018 president Andrzej Duda EV 100 tähistamisel Tartus Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus
juuni 2018 peaminister Mateusz Morawiecki
juuni 2018 välisminister Jacek Czaputowicz
mai 2018 kaitseminister Mariusz Blaszczak

 

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Poola vahelised suhted on väga tihedad ja mitmetasandilised. Lisaks kahepoolsete suhete arendamisele teevad riigid aktiivselt koostööd Euroopa Liidus, NATO-s ja regionaalsetes koostööformaatides nagu Kolme mere algatus, Bukaresti formaat (B9) ning Nordic-Baltic 8+Visegrad4 formaadis. Poola on oluline partner ka transpordi- ja energeetikaalases koostöös.

Poola liitus 2011. a novembris Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega. Oluline on Poola panus Balti riikide õhuturbesse. 2020. a veebruarist aprillini valvasid  Poola õhuväelased esmakordset Ämarist Balti riikide õhuruumi. Poola hävitajad on varem valvanud Balti riikide õhuruumi rotatsiooni korras Leedust, Šiauliast, alates 2006. a. Poola panustab pea iga-aastaselt õppusel Kevadtorm. 2019. aastal osales Poola Kevadtormil 233 kaitseväelasega, 4 SU-22 hävituslennuki ja mitme mereväe alusega. Varasematel aastatel on osaletud ka SIIL õppustel.

Regulaarselt toimuvad Eesti ja Poola välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid Euroopa Liidu, konsulaar- ja poliitikaküsimustes. Omavahel kohtuvad ka parlamentide esimehed ning parlamentide erinevad komisjonid.

 

Lepingud

Alates 1. maist 2004 reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid Euroopa Liidu siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses.

  • Valitsustevaheline viisaesindusleping (jõustus 05.04.12)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 01.09.2019)
  • Turismialane koostöökokkulepe (jõustus 20.02.05)
  • Organiseeritud kuritegevuse ja muu kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe (jõustus 07.02.04)
  • Leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades (jõustus 08.02.00)
  • Konsulaarkonventsioon (jõustus 12.01.97)
  • Lennundusalane leping (jõustus 06.11.95)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 09.12.94)
  • Regioonide ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö leping (jõustus 24.01.94)
  • Valitsuste vaheline kokkulepe rahvusvaheliste autovedude korraldamisest (jõustus 30.10.93)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 06.08.93)
  • Sõbraliku koostöö ja Läänemeremaade heanaaberlikkuse leping (jõustus 06.05.93)
  • Kokkulepe koostööst kultuuri ja teaduse vallas (jõustus 28.01.93)

 

Majandussuhted

19. oktoobril 2020 taasasutati Tallinnas Poola president Duda ja Eesti välisminister Reinsalu juuresolekul Poola-Eesti kaubanduskoda ning toimus esimene koja üldkoosolek. Eesti-Poola kaubanduskoda asutati esmakordselt 1934. aastal, okupatsioonide ajal selle tegevus seiskus. Taasasutatud kaubanduskoda hakkab tegutsema nii Poola kui ka Eesti ettevõtete abistamiseks Eesti ja Poola turgudel. Koja auasutajateks on Eesti saatkond Varssavis ja Poola saatkond Tallinnas. 5. detsembril 2019 toimus Tallinnas mõlema saatkonna kaaskorraldamisel Eesti-Poola ärikonverentsi raames kaubanduskoja asutamise pidulik algatus. 

KAUBAVAHETUS

Poola on Eestile olulisim ja suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopas, olles stabiilselt 7.-8. kohal väliskaubanduspartnerite hulgas. 2020. a esimese poolaasta seisuga moodustab kaubavahetus Eesti ja Poola vahel  821 mln eurot, kaubandusbilanss on negatiivne. 2019. a kasvas kahe riigi vaheline kaubavahetuskäive 7% võrra ning moodustas ligi 1,4 mld eurot (4,6% kogukäibest), millega Poola oli Eestile 7. kaubanduspartner. Eesti eksport Poola kasvas 2019. a 17% ning moodustas 371 mln eurot (11. ekspordipartner). Eesti päritolu kaupade eksport Poola oli ca 60%. Import Poolast kasvas 4% võrra ning moodustas ca 1 mld eurot (7. impordipartner). Olulisemad ekspordiartiklid olid väärismetallid, masinad ja seadmed, puit ja puittooted ning keemiatooted. Suurimad impordiartiklid on aga keemiatooted, masinad ja seadmed,  metallid ja metallitooted ning transpordivahendid.

Eesti-Poola kaubavahetus 2012-2019 (miljonit eurot):

Aasta Eksport Import Käive Bilanss
2012 176,5 882,0 1058,5 -705,5
2013 207,4 1084,5 1291,9 -877,1
2014 233,3 1045,5 1278,8 -812,2
2015 267,7 974,0 1241,7 -706,3
2016 257,7 979,4 1237,1 -721,7
2017 286,6 1073,0 1359,6 -786,4
2018 316,1 979,5 1 294,2 -663,4
2019 371,4 1020,7 1392,1 -649,2

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

2020. aasta septembri seisuga oli Äriregistris registreeritud 717 Poola osalusega äriühingut, 2020. a oktoobri seisuga on 1 372 Poola kodanikust e-residenti (ca 2% kõikidest e-residentidest), neist 313 on loonud ka ettevõtted.

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.03.2020  Eesti otseinvesteeringute positsioon Poolas 179 mln eurot (aastane muutus +20%), mis moodustas 2% kogu investeeringutest välismaal. Peamiselt on investeeritud töötlevasse tööstusse (43%) ning hulgi- ja jaekaubandusse (25%). Samal ajal olid Poola otseinvesteeringud Eestis 123 mln eurot (aastane muutus +34%), mis moodustas 0,5% kogu investeeringutest Eestis. Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse (34,5%), haldus- ja abitegevusse (22%) ning hulgi- ja jaekaubandusse (21%).  

TURISM

Eesti Panga välisreiside statistika järgi on Poola residentide külastused Eestisse viimastel aastatel kasvanud 100 tuhandelt (aastal 2014) 117 tuhandeni (aastal 2019), seejuures 68% külastustest olid mitmepäevased. Kuni 2020. aasta alguseni kasvas ka Poola turistide arv Eesti majutusasutuses, kui 2014. aastal oli see ligi 26 tuhat, siis 2019. a juba 36,3 tuhat (1,6% välisturistidest). Seoses COVID-19 piirangutega on 2020. aastal Poola residentide külastuste arv oluliselt langenud – 2020. a esimesel poolaastal oli külastuste koguarv 17 730, mis on 69,5% vähem kui 2019. aasta esimesel poolaastal. Populaarsemad sihtkohad Poola turistide hulgas lisaks Tallinnale on Tartumaa, Pärnumaa ning Ida-Virumaa.

Eesti residendid tegid 2019. a Poola 171 tuhat külastust (2018 – 195 tuhat), suurem osa neist olid mitmepäevased. 2020. a esimesel poolaastal piirdus külastuste arv Poola 26 tuhandega, mis on märkimisväärne langus (66%) võrreldes 2019. a esimese poolaastaga.

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Poola kultuurisuhted on tihedad ja mitmekesised.

Poola muusikahuviline hindab eeskätt eesti klassikalist muusikat ja folkmuusikat, kuid üha enam esineb Poolas ka Eesti levimuusika ansambleid. Poolas on kõlanud Arvo Pärdi, Urmas Sisaski ja Heino Elleri looming ning teiste hulgas üles astunud Ewert ja The Two Dragons, Trad.Attack!, Elephants From Neptune, Vaiko Eplik ja ansambel Eliit, bluusibänd Bullfrog Brown, folkmuusikud Anu Taul, Triinu Taul ja Tarmo Noormaa, Svjata Vatra. Üks suuremaid Eesti-Poola ühisettevõtmisi muusika vallas on rahvusvaheline Chopini konkurss noortele pianistidele, mida korraldatakse Narvas alates 1997. aastast Tänaseks on tegemist kõrgetasemelise ja rahvusvaheliselt tunnustatud konkursiga. 2018 a novembris pälvis Arvo Pärt Poolas kaks kõrget tunnustust: Poola Vabariigi kõrgeima kultuuripreemia kuldmedal Gloria Artis ning Chopini Muusikakõrgkooli audoktori tiitli.

Poola keelde on tõlgitud nii Anton Hansen Tammsaare, Jaan Krossi, Arvo Valtoni, Mati Undi kui Ellen Niidu loomingut. Kirjanduse vallas on viimaste aastate tippsündmuseks tõlkija Hendrik Lindepuu pärgamine Poola olulisema tõlkeauhinnaga Transatlantyk Award, 2019. a juunis,  Krakowis. Tegemist on prestiižseima auhinnaga, mis on ette nähtud Poola kirjanduse tõlkijale või kriitikule. Lindepuu on tänaseks tõlkinud 50 raamatut ja 70 näidendit. Tänu tõlkija Anna Michalczukile on hakanud Poolas ilmuma Eesti lastekirjandust.

Eesti ja Poola filmitegijate suhetel on pikk ajalugu ning pea iga Poola suurema filmifestivali programmis on alati mõni Eesti film. Eesti kunsti tutvustamisel Poolas on pikaajalised kogemused Eesti Lastekirjanduse Keskusel. 2016–17 ringles Poolas Lewis Carrolli raamatu „Alice Imedemaal" esmailmumise 150. aastapäevale pühendatud näitus „It’s Always Tea-Time”, 2018. vendade Grimmide muinasjuttudest inspireeritud näitus „Elas kord…“. 2019. aastal sai mitmes Poola linnas näha libahundi müüdist jutustavat näitust „Jookseb koos huntidega“. Populaarne on Poolas ka Eesti fotokunst. Mitmes linnas on väljas olnud Pirgit Püve olustiku- ning portreefotod ning Fred Jüssi loodusfotod. 2020. aasta jooksul näidatakse Eesti illustraatorite näitust "Salaelud" neljas erinevas Poola linnas, Eesti disaini fotonäitus „Disainerite näoraamat“ oli väljas Poznani sotsiaalteaduste ülikoolis.

Eesti saatkond Varssavis on Euroopa kultuuriinstituute liitva institutsiooni EUNIC Varssavi assotsieerunud liige. EUNIC Varssavi korraldab Euroopa kultuuri tutvustavaid ühisüritusi, millest Eesti saatkond osaleb Euroopa Keeltepäeva tähistamisel ning luuleprojektides „Poems in the City“ ja „Spoke’n’Word“.

EESTLASED JA EESTI SÕBRAD POOLAS

Poola Välismaalaste Ameti andmetel oli 2018. aasta lõpu seisuga Poolas registreeritud 191 elamisõigusega Eesti kodanikku. Neile lisanduvad ajutiselt viibivad ärimehed, üliõpilased ning rahvusvaheliste organisatsioonide juures töötavad eestlased. Saatkonnas on traditsiooniks kujunenud Eesti kogukonna kogunemised Eesti Vabariigi aastapäeval ning suve ärasaatmise aiapeod. Virtuaalselt saavad eestlased kokku Facebooki grupis Eestlased Varssavis/Poolas.

Poolas tegutseb alates 1993. aastast Poola-Eesti Sõprusühing, mis koondab Eestist huvitatud inimesi ja korraldab erinevaid kultuuri- ja majandusüritusi.

2001. aastast tegutseb Poola noori ühendav selts ProEstonia, mis tegeleb Eesti kultuuri tutvustamisega Poolas www.eesti.pl.

Eesti keelt teise võõrkeelena ning eesti kirjandust ja kultuurilugu on võimalik õppida Varssavi ülikooli hungaroloogia kateedris. Eesti Instituudi „Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi 2018–2027“ raames õpetab Varssavi ülikoolis eesti keelt lektor René Virks. Lisaks on eesti keelt võimalik õppida Krakówis Jagiellonia Ülikoolis Aarne Puu käe all. Eesti keelt on õpetanud ka Poznani Adam Mickiewiczi Ülikooli Hungaristika teaduskonna õppejõud Robert Bielecki, kes on ka sama ülikooli kirjastuse välja antud esimese poolakatele mõeldud eesti keele õpiku autoriks.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.