Sa oled siin

Poola

Viimati uuendatud: 5.07.2019

Poola tunnustas Eesti iseseisvust 31. detsembril 1920 ning taastunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Poola vahel taastati septembris 1991.

Eesti avas oma saatkonna Varssavis 20. juunil 1995, esmalt töötas seal ajutine asjur Riho Laanemäe, alates 1996. a suursaadik Peeter Reštšinski. Aastatel 2000–2005 oli suursaadikuks Aivo Orav, 2005–2009 Ants Frosch, 2009–2013 Taavi Toom, 2013–2014 Eerik Marmei, 2014-2018 Harri Tiido. Alates septembrist 2018 on Eesti suursaadik Poolas Martin Roger

Eestil on Poolas neli aukonsulaati. Eesti esimene aukonsulaat Poolas avati 2002. a Szczecinis, sealseks aukonsuliks on advokaat Robert Kornecki, aukonsulaadi tegevuspiirkonnaks on Zachodniopomorskie, Pomorskie ja Lubuskie vojevoodkonnad. 2006. a Krakówis avatud aukonsulaati juhib advokaat Piotr Paluch, tegevuspiirkonnaks on Małopolskie, Podkarpackie ja Śląskie vojevoodkonnad. 2012. a mais avati aukonsulaat Gdańskis, aukonsuliks on endine Gdański linnapea, advokaat Tomasz Posadzki, kelle tegevuspiirkonnaks on Pomorze vojevoodkond. Białystokis avati aukonsulaat 2016. a märtsis, Eesti aukonsuliks (tegevuspiirkond Podlaasia vojevoodkond) on õigusteaduste doktor Iwona Wrońska.

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas alustas tööd 1993. aasta augustis. Esialgu oli Poola suursaadikuks Eestis Riias resideeriv suursaadik Jarosław Lindenberg, novembrist 1994 Tallinnas resideeriv saadik Jakub Wołąsiewicz. Praegune suursaadik Grzegorz Kozłowski andis oma volikirja president Kersti Kaljulaidile üle veebruaris 2018.

Riigikogu XII koosseisus taasmoodustati Eesti-Poola parlamendirühm, kuhu kuulub 9 liiget ja mida juhib esimees Aadu Must.

2016. a aprillis moodustati Poola Seimis Poola-Eesti parlamendirühm, kuhu kuulub 11 liiget ja mida juhib Maciej Masłowski.

Visiidid

Poola
juuni 2019 Riigikogu esimees Henn Põlluaas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide parlamendi esimeeste kohtumisel
mai 2019 välisminister Urmas Reinsalu
veebruar 2019 president Kersti Kaljulaidi kahepoolne kohtumine president Andrzej Dudaga Košices B9 presidentide kohtumisel
juuni 2018 president Kersti Kaljulaid Varssavis B9 presidentide kohtumisel ja Poola 100 tähistamisel
märts 2018 peaminister Jüri Ratas Balti ja Poola peaministrite kohtumisel Vilniuses
veebruar 2018 välisminister Sven Mikser
oktoober 2017 kaitseminister Jüri Luik
september 2017 peaminister Jüri Ratas
september 2017 välisminister Sven Mikser esines Varssavis Poola suursaadikute konverentsil
juuli 2017 president Kersti Kaljulaid Kolme Mere Algatuse tippkohtumisel Varssavis
mai 2017 välisminister Sven Mikser Põhjamaade- ja Balti ning Visegrádi riikide välisministrite kohtumisel Sopotis
aprill 2017 välisminister Sven Mikser Idapartnerluse välisministrite kohtumisel Varssavis
november 2016 president Kersti Kaljulaid 
juuni 2016 peaminister Taavi Rõivas
detsember 2015 president Toomas Hendrik Ilves
aprill 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
september 2014 president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Gdańskis
juuli 2014 president Toomas Hendrik Ilves ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide presidentide kohtumisel Varssavis
juuni 2014 Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtumistel Poola parlamendis
juuni 2014 välisminister Urmas Paet
juuni 2014 president Toomas Hendrik Ilves USA president Barack Obama ja Kesk- ja Ida-Euroopa riigipeade töölõunal Varssavis
märts 2014 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
juuli 2013 president Toomas Hendrik Ilves
veebruar 2013 kaitseminister Urmas Reinsalu
Eestisse
juuni 2018 president Andrzej Duda EV 100 tähistamisel Tartus Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus
juuni 2018 peaminister Mateusz Morawiecki
juuni 2018 välisminister Jacek Czaputowicz
mai 2018 kaitseminister Mariusz Blaszczak
mai 2017 peaminister Beata Szydło Balti riikide ja Poola peaministrite kohtumisel Tallinnas
juuni 2016 president Andrzej Duda mitteametlikul visiidil 
mai 2016 välisminister Witold Waszczykowski
august 2015 president Andrzej Duda
märts 2015 Euroopa Liidu asjade riigisekretär Rafał Trzaskowski
detsember 2014 president Bronisław Komorowski
november 2014 siseminister Ryszard Kalisz 
oktoober 2014 Seimi aseesimees Józef Oleksy
märts 2013 peaminister Donald Tusk
jaanuar 2013 parlamendi spiiker Ewa Kopacz

 

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Poola vahelised suhted on väga tihedad ja mitmetasandilised. Lisaks kahepoolsete suhete arendamisele teevad riigid aktiivselt koostööd Euroopa Liidus ja NATO-s.

Poola liitus 2011. a novembris Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega. Oluline on Poola panus Balti riikide õhuturbesse. Poola hävitajad on valvanud Balti riikide õhuruumi rotatsiooni korras alates 2006. a. Poola panustab iga-aastaselt õppusel Kevadtorm.

Regulaarselt toimuvad Eesti ja Poola välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid Euroopa Liidu, konsulaar- ja poliitikaküsimustes. Omavahel on kohtunud ka parlamentide esimehed ning parlamentide erinevad komisjonid. 

Seoses Eesti EL-i Nõukogu eesistumisega 2017. a teises pooles osalesid erinevatel kohtumistel Tallinnas septembris Poola peaminister Beata Szydło, välisminister Witold Waszczykowski, kaitseminister Antoni Macierewicz ja rahandusminister Mateusz Morawiecki.

 

Lepingud

Alates 1. maist 2004 reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid Euroopa Liidu siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses.

  • Kokkulepe koostööst kultuuri ja teaduse vallas (jõustus 28.01.93)
  • Sõbraliku koostöö ja Läänemeremaade heanaaberlikkuse leping (jõustus 06.05.93)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 06.08.93)
  • Valitsuste vaheline kokkulepe rahvusvaheliste autovedude korraldamisest (jõustus 30.10.93)
  • Regioonide ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö leping (jõustus 24.01.94)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 09.12.94)
  • Lennundusalane leping (jõustus 06.11.95)
  • Konsulaarkonventsioon (jõustus 12.01.97)
  • Leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades (jõustus 08.02.00)
  • Organiseeritud kuritegevuse ja muu kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe (jõustus 07.02.04)
  • Turismialane koostöökokkulepe (jõustus 20.02.05)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vaheline salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 09.06.05)
  • Valitsustevaheline viisaesindusleping (jõustus 05.04.12)

 

Majandussuhted

 

KAUBAVAHETUS

Poola on Eestile olulisim ja suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopas, olles stabiilselt 7.-8. kohal kõigi väliskaubanduspartnerite hulgas. 2018. a kahanes kahe riigi vaheline kaubavahetuskäive 1,3 mld euroni (aastane muutus -5%) ning see moodustas 4,2% kogukäibest. Poola oli Eestile 7. kaubavahetuspartneriks.

Eesti eksport Poola kasvas 2018. a 10% ning moodustas 315 mln eurot (12. ekspordipartner). Import Poolast aga vähenes ning moodustas 1 mld eurot (aastane muutus -9%). Poola oli impordipartnerite seas 7.

Eesti-Poola kaubavahetus 2012-2018 (miljonit eurot):

Aasta Eksport Import Käive Bilanss
2012 176,5 882,0 1058,5 -705,5
2013 207,4 1084,5 1291,9 -877,1
2014 233,3 1045,5 1278,8 -812,2
2015 267,7 974,0 1241,7 -706,3
2016 257,7 979,4 1237,1 -721,7
2017 286,6 1073,0 1359,6 -786,4
2018 315.4 978.8 1 294.2 -663.4


Olulisemad ekspordiartiklid 2018:

• Masinad ja seadmed – 25%
• Puit ja puittooted – 15%
• Metallid ja metalltooted – 12%
• Väärismetallid – 9%

Olulisemad impordiartiklid 2018:

• Keemiatooted – 15%
• Masinad ja seadmed – 15%
• Metall ja metallitooted – 15%
• Transpordivahendid – 12%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel olid seisuga 31.12.2018 Poola otseinvesteeringud Eestis 106 miljonit eurot (0,5% kogu investeeringutest Eestis). Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse (64% Poola otseinvesteeringutest Eestis), finants- ja kindlustustegevusse (11%), kutse-, teadus – ja tehnikaalasesse tegevusse (6%) ning töötlevasse tööstusse (6%).

Samal ajal oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Poolas 151 mln eurot (2,2% kogu investeeringutest välismaal). Peamiselt on investeeritud töötlevasse tööstusse (55%), hulgi- ja jaekaubandusse (22%) ning finants- ja kindlustustegevusse (8%).

TURISM

Poola turistide arv Eesti majutusasutuses on kasvanud. Kui 2014. a oli turistide arv 25,7 tuhat, siis 2018. a juba 31,6 tuhat. Populaarsed sihtkohad Poola turistide hulgas lisaks Tallinnale olid Tartumaa, Pärnumaa ning Saaremaa.

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel kasvas Poola residentide mitmepäevakülastuste arv ligi 109 tuhandeni. 

Eesti residendid tegid 2018. a Poola 202 tuhat külastust (2017 – 240 tuhat).

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Poola kultuurisuhted on tihedad ja mitmekesised. Täpse ülevaate Eesti saatkonna kaasabil toimunud Eestit tutvustavatest kultuuriüritustest leiab Eesti Varssavi saatkonna kodulehe uudiste ja sündmuste rubriigist. 2018. a. kultuurisündmused olid loomulikult pühendatud Eesti juubeliaastale. Suurematest kultuurisündmustest võiks nimetada  Eesti kultuuripäevi Poznańis ja Kaliszis, 15.-21.10 ning Eesti nädalat Gdańskis, 6.-9.12. Eesti päevade programm on tavapäraselt lai, hõlmates nii muusikat, kino, kujutavat kunsti ning turismivõimaluste tutvustamist. Gdańskis oli põhifookuses teatri raam R.A.A.A.M. looming.

Eesti saatkond Varssavis on Euroopa kultuuriinstituute liitva institutsiooni EUNIC Varssavi assotsieerunud liige. EUNIC Varssavi korraldab Euroopa kultuuri tutvustavaid ühisüritusi, millest Eesti saatkond osaleb Euroopa Keeltepäeva tähistamisel ning luuleprojektides „Poems in the City“ ja „Spoke’n’Word“. Lähemat infot EUNIC Varssavi tegemistest leiab: https://eunic.pl/.

MUUSIKA

Poola muusikahuviline hindab eeskätt eesti klassikalist muusikat ja folkmuusikat, kuid üha enam esineb Poolas ka Eesti levimuusika ansambleid. Poolas on kõlanud Arvo Pärdi, Urmas Sisaski ja Heino Elleri looming ning teiste hulgas üles astunud Ewert ja The Two Dragons, Trad.Attack!, Elephants From Neptune, Vaiko Eplik ja ansambel Eliit, bluusibänd Bullfrog Brown, folkmuusikud Anu Taul, Triinu Taul ja Tarmo Noormaa, Svjata Vatra. 2018. aasta olulisemateks Eesti muusikaürituseks olid Eesti Filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestri Pärdi teoste kontsert, ansambel Hortus Musicuse kontsert Varssavi kuningalossis, koor Collegium Musicale kontsert festivalil Varsovia Cantans, pianist Mihkel Polli kontsert Szczecini Filharmoonias ning ansamblite Naised köögis ning Estonian Voices kontserdid. Eesti muusikud esinevad ka erinevatel festivalidel: 2018. aastal näiteks Pia Fraus festivalil Halfway Białystokis ning Maarja Nuut festivalil Sounds of the North Gdanskis.

2018. aastat muusikavaldkonnas jäävad veel tähistama Maestro Arvo Pärdi autasustamine Poola kõrgeima autasuga kultuuri valdkonnas – kuldmedaliga „Gloria Artis“ kultuuriteenete eest ning Poola vanim muusikakõrgkooli, Fryderyk Chopini Muusikaülikooli poolt Arvo Pärdile omistatud audoktori kraad väljapaistvate muusikaliste saavutuste ja loomingu universaalse sügavuse eest. Eesti ja Poola juubeliaastat meeleolukamaiks sündmuseks oli projekti „Poola cymbaly eestlastele – Eesti kannel poolakatele“ peatseremoonia, mil rahvuspillide piduliku vahetamisele järgnes lõbus rahvapilli ja -tantsupidu.

FILM

Eesti ja Poola filmitegijate suhetel on pikk ajalugu ning pea iga Poola suurema filmifestivali programmis on alati mõni Eesti film. 2018. aastal linastusid „Võta või jäta” oktoobris Varssavi filmifestivalil ning „Seltsimees laps” novembris festivalil Camerimage.

58. Krakówi filmifestivali fookuses oli sel aastal Eesti. Programmi kuulus kuus dokumentaalfilmi ning EKA animaprogramm. Avafilmina linastus Raimo Jõeranna ja Kiur Aarma „Rodeo”. Festivali raames toimus ka Eesti tootmisvõimalusi ja filmimaastikku tutvustav konverents.

KUJUTAV KUNST

Eesti kunsti tutvustamisel Poolas on pikaajalised kogemused Eesti Lastekirjanduse Keskusel. 2016–17 ringles Poolas Lewis Carrolli raamatu „Alice Imedemaal" esmailmumise 150. aastapäevale pühendatud näitus „It’s Always Tea-Time”, 2018. vendade Grimmide muinasjuttudest inspireeritud näitus „Elas kord…“. 2019. aastal saab mitmes Poola linnas näha libahundi müüdist jutustavat näitust „Jookseb koos huntidega“.

Populaarne on Poolas ka Eesti fotokunst. Mitmes linnas on väljas olnud Pirgit Püve olustiku- ning portreefotod ning Fred Jüssi loodusfotod.

EESTI KEEL JA KIRJANDUS

Eesti keelt teise võõrkeelena ning eesti kirjandust ja kultuurilugu on võimalik õppida Varssavi ülikooli hungaroloogia kateedris. Eesti Instituudi „Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi 2018–2027“ raames õpetab Varssavi ülikoolis eesti keelt lektor René Virks. Lisaks on eesti keelt võimalik õppida Krakówis Jagiellonia Ülikoolis Aarne Puu käe all. Eesti keelt on õpetanud ka Poznani Adam Mickiewiczi Ülikooli Hungaristika teaduskonna õppejõud Robert Bielecki, kes on ka sama ülikooli kirjastuse välja antud esimese poolakatele mõeldud eesti keele õpiku autoriks.

Poola keelde on tõlgitud nii Anton Hansen Tammsaare, Jaan Krossi, Arvo Valtoni, Mati Undi kui Ellen Niidu loomingut (nimekiri https://www.eesti.pl/estonska-literatura-polsku-15113.html). 2018. aastal ilmus poola keeles Anna Michalczuki tõlkes kaks eesti lasteraamatut.  Samal aastal ilmus ka ajaloolase, emeriitprofessor Raimo Pullati kuues poolakeelne teos „Tallinlase asjademaailm valgustussajandil“.

EESTLASED JA EESTI SÕBRAD POOLAS

Poola Välismaalaste Ameti andmetel oli 2018. aasta lõpu seisuga Poolas registreeritud 191 elamisõigusega Eesti kodanikku. Neile lisanduvad siin ajutiselt viibivad ärimehed, üliõpilased ning rahvusvaheliste organisatsioonide juures töötavad eestlased. Saatkonnas on traditsiooniks kujunenud Eesti kogukonna kogunemised Eesti Vabariigi aastapäeval ning suve ärasaatmise aiapeod. Virtuaalselt saavad eestlased kokku Facebooki grupis Eestlased Varssavis/Poolas.

Poolas tegutseb alates 1993. aastast Poola-Eesti Sõprusühing, mis koondab Eestist huvitatud inimesi ja korraldab erinevaid kultuuri- ja majandusüritusi.

2001. aastast tegutseb Poola noori ühendav selts ProEstonia, mis tegeleb Eesti kultuuri tutvustamisega Poolas (vt www.eesti.pl).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.