Sa oled siin

Norra

Viimati uuendatud: 01.03.2019

Norra Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de iure 5. veebruaril 1921. Norra ei ole Balti riikide annekteerimise õiguspärasust kunagi tunnistanud, pärast II maailmasõda jätkas tegevust mõni Norras asunud Eesti aukonsulaat. Kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 27. augustil 1991. Sama aasta sügisel avati Tallinnas Norra suursaatkond, kus 26. novembril 1991 alustas esimese suursaadikuna tööd Brit Løvseth. Praegune Norra suursaadik Cecilie Annette Willoch esitas oma volikirjad Vabariigi Presidendile 4. septembril 2018.
1994. a veebruaris avas Eesti oma suursaatkonna Oslos ajutise asjuri Tiit Naberi juhtimisel, alates 2000. aastast resideerib Eesti suursaadik Oslos. Hetkel on Eesti suursaadik Norras Janne Jõesaar-Ruusalu, kes esitas oma volikirjad Norra kuningas Harald V-le 22. septembril 2016.
Eestit esindavad Norras ka kuus aukonsulit: Trond Bernhard Brekke Trondheimis, Per Trygve Kongsnes Tromsøs, Reidar ja Oscar Maaseide Stavangeris, Eivind Lund Kristiansandis ja Karin Ellis Bergenis.
Riigikogus on ka 7-liikmeline Eesti-Norra parlamendirühm, mille esimees on Laine Randjärv ja aseesimees Helmen Kütt.

 

Visiidid

Norrasse
oktoober 2018 peaminister Jüri Ratas
oktoober 2017 president Kersti Kaljulaid
september 2016 kaitseminister Hannes Hanso
september 2014 president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit
mai 2014 välisminister Urmas Paet
oktoober 2013 peaminister Andrus Ansip NB8 peaministrite kohtumisel Oslos
august 2013 kaitsevägede juhataja Riho Terrase ametlik visiit
august 2010 välisminister Urmas Paet
märts 2006 välisminister Urmas Paet
veebruar 2005 peaminister Juhan Parts
juuli 2004 kaitseminister Margus Hanson
september 2002 regionaalminister Toivo Asmer
aprill 2002 president Arnold Rüütli riigivisiit
september 2001 kultuuriminister Signe Kivi
oktoober 2000 välisminister Toomas Hendrik Ilves
Eestisse
aprill 2018 kroonprints Haakon ja kroonprintsess Mette-Marit
juuni 2017 peaminister Erna Solberg
mai 2017 Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu asjade minister Frank Bakke-Jensen
märts 2016 Euroopa Majanduspiirkonna ning Põhjamaade koostöö minister Elisabeth Aspaker
oktoober 2014 Norra Euroopa asjade minister Vidar Helgesen
oktoober 2014 kaitsevägede juhataja Haakon Bruun-Hansseni ametlik visiit
oktoober 2011 peaminister Jens Stoltenberg
september 2008 välisminister Jonas Gahr Støre
november 2007 parlamendi spiiker Thorbjørn Jagland
oktoober 2002 välisminister Jan Petersen
veebruar 2002 peaminister Kjell Magne Bondevik
oktoober 1999 parlamendi spiiker Kirsti Kolle Grøndal
august 1998 kuningas Harald V ja kuninganna Sonja riigivisiit
aprill 1998 välisminister Knut Vollebæk


Kahepoolsed suhted

Eesti ja Norra suhteid iseloomustab tihe koostöö nii majanduse, kultuuri kui riigikaitse alal. Traditsiooniliselt häid suhteid Norraga peegeldab muuhulgas ka vastastikuse kaubavahetuse suhteliselt suur maht ning Norra investeeringud Eesti majandusse.

Eesti ja Norra suhted on märkimisväärselt laiaulatuslikud ning mitmekesised ka Läänemeremaade Nõukogu ning Balti- ja Põhjamaade koostöö raames.

KAITSEALANE KOOSTÖÖ

1995. aastal sõlmiti Eesti ja Norra kahepoolse kaitsekoostöö raamleping ning Norra oli esimene riik, kus ratifitseeriti Eesti NATOga liitumise protokoll (11.04.2003).
Eesti NATO liikmelisuse püüdlustele avaldas Norra korduvalt toetust ka rahvusvahelisel areenil.
Norra on andnud tõhusa panuse mitme Balti riikide kaitsekoostöö projekti koordineerimisse ja arendamisse. Pärast Eesti liitumist NATOga kaldus kaitsealase koostöö põhirõhk NATO-sisesele koostööle. Märksõnad siin on olnud Norra osalemine Balti riikide õhuturbe tagamisel, väljaõppealane koostöö, ühisõppused, hanked, logistika- ja kaitsepoliitika-alased konsultatsioonid. Regulaarselt toimuvad kahepoolsed poliitilis-sõjalised läbirääkimised.
Praktiline koostöö Norraga toimub ka NB8 formaadis (Põhjamaad ja Balti riigid), samuti osaletakse ühiselt Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis. Eesti kaitseatašee Norras on alates 2016 kolonelleitnant Kalev Koidumäe, kes resideerib Stockholmis. (Vt ka http://www.kmin.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-koostoo/kahepoo...)

 

Lepingud

Alates 1. maist 2004 reguleerib Eesti ja Norra kaubavahetust Euroopa Majanduspiirkonna (lühend EMP, ingl EEA) leping. Kahepoolselt on Eesti ja Norra sõlminud peamised majanduslepingud:

  • investeeringute soodustamise ja kaitse leping
  • Topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping
  • Lennundusleping  
  • Maanteetranspordileping

 

Majandussuhted

2008. aastal asutati Tallinnas Norra-Eesti kaubanduskoda, alates 2016. aastast töötab Oslos 3 EASi esindajat.

FINANTSMEHHANISMID

Eesti-Norra koostöös on oluline roll 2004. aastal käivitunud Norra/EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) finantsmehhanismidel. Finantsmehhanismide raames panustavad kolm Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki – Norra, Island ja Liechtenstein – EL ühtekuuluvuspoliitikasse, mille eesmärk on aidata investeeringu- ja arendusprojektidega kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele Euroopa Liidus ning arendada kahepoolset koostööd doonorriikidega.
Esimesel 5-aastasel rakendusperioodil (2004–2009) eraldati Eestile ca 30 miljonit eurot, millega rahastati peamiselt keskkonna-, kultuuripärandi- (sh Väätsa, Puurmanni, Laupa Olustvere jne mõisakoolide renoveerimine), tervishoiu- ja regionaalpoliitika projekte.
Teisel rakendusperioodil aastatel 2009-2014 oli Eestile määratud osakaal kokku ca 45 miljonit eurot. Populaarne oli teaduskoostöö programm, mille eesmärk oli teadus- ja arendustegevuste toetamine teaduskoostöö kaudu. Rahastuse said 13 Eesti ülikoolide väga hea potentsiaaliga projekti, mis viidi läbi koostöös Norra ülikoolidega. Finantsmehhanismi kolmanda perioodi (2014-2021) kokkuleppe järgi eraldatakse Eestile umbes 68 miljonit eurot. 
Veel üks programm, mille raames Eesti ja Norra koostöö on üsna aktiivne, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi juhitav rohelise innovatsiooni (green industry innovation) programm, mis keskendub nutikatele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustele.
Lisainfot Norra toetuste kohta leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Vt lähemalt ka: http://eeagrants.fin.ee/et/aastakoosolek-2014

KAUBAVAHETUS

Allikas: Statistikaamet

Norra on Eestile oluline ekspordi sihtriik, kellega kaubandusbilanss on tugevalt positiivne ning on Eesti peamiste kaubanduspartnerite seas 11-12. kohal.

Eesti-Norra kaubavahetus 2013-2017 (miljonit eurot):

Aasta Eksport % Import % Bilanss Käive %
2013 447,4 3,6% 100,2 0,7% 347,2 547,6 2,1%
2014 469,0 3,9% 104,9 0,8% 364,1 573,9 2,2%
2015 480,5 4,1% 100,9 0,8% 379,6 581,4 2,4%
2016 483,1 4,1% 95,3 0,7% 387,8 578,4 2,3%
2017 511,7 4,0% 92,3 0,6% 419,4 604,0 2,2%
               

Eksport on kasvanud 420 miljonilt eurolt (2012) 522 miljoni euroni (2017). 2017. aastal oli Norra Eesti seitsmes ekspordipartner, võrreldes 2016. a kasvas eksport 6%. Eesti päritolu kaupade osakaal viimase nelja aasta ekspordis on kõrge, ca 88%. Krediidiinfo andmetel eksportis Norrasse 2016. aastal 1 124 Eesti ettevõtet.

Olulisemad ekspordiartiklid 2017:

• Muud tööstustooted – 30%
• Puit ja puidutooted – 18%
• Masinad ja mehaanilised seadmed – 15%
• Transpordivahendid – 9%
• Metallid ja metallitooted – 5%


Olulisemad impordiartiklid 2017:

• Transpordivahendid – 28%
• Masinad ja mehaanilised seadmed - 20%
• Mineraalseid tooted – 12%
• Metallid ja metallitooted – 9%

Norrasse eksporditakse peamiselt muid töötustooted (puitmajad, lambid ja valgustid, mööbel ja selle juurde kuuluvad lisandid). Grupi toodete eksport on kasvanud 124 miljonilt eurolt (2013) 153 miljoni euroni (2017). Norra on Eesti puitmaja tootjatele peamiseks ekspordi sihtriigiks, 27% (94 mln euro väärtuses) Eesti puitmajadest eksporditi 2017. aastal NorrasseTeiseks suurimaks ekspordiartikliks on puit ja puidutooted (puidust tisleri- ja puusepatooted, puit pidevprofiiliga, küttepuit, puidust pakk-kastid ja karbid, puitkiudplaadid). Puittoodete eksport on samuti kasvanud võrreldes 2013. a 11 mln euro võrra. Kolmandaks suurimaks ekspordiartikliks on masinad ja seadmed (käsiinstrumendid, isoleeritud traat ja kaablid, erinevate mehaaniliste seadmete osad, elektrilised lülitussseadmed). 

Import Norrast vähenes 2017. a võrreldes 2016. a ligi 3%, seda eelkõige masinate ja seadmete sisseveo vähenemise tõttu. Sellega oli Norra 2017. aastal Eestile 23. impordipartner. 

INVESTEERINGUD

Norra on Eestis oluline välisinvestor (11. kohal välisinvestorite pingereas), osakaal kogu otseinvesteeringutest Eestis on 2,1%. 

Allikas: Eesti Pank (miljonit eurot)

 

31.12.2012

31.12.2013

31.12.2014

31.12.2015

31.12.2016

31.12.2017

Norra OI Eestis

689,0 695,5 889,8 696,2 460,8 398,3

Eesti OI Norras

36,5

36,8

36,4

17,6

486,2

58,4

Norra otseinvesteeringud Eestis olid seisuga 31.12.2017 peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 42%, hulgi- ja jaekaubanduses 24% ning kinnisvaras 14%.

Eesti otseinvesteeringud Norras (0,9% kogu investeeringutest välismaal) on erinevates sektorites, peamiselt aga töötlevas tööstuses (57% investeeringutest Norras), hulgi- ja jaekaubanduses (12%), ehituses (5%) ning veonduse ja laonduse sektoris (3%).

TURISM

Viimase viie aasta jooksul majutati kõige rohkem Norrast pärit turiste aastal 2012, mil Eestis ööbis 48,5 tuhat norralast. Pärast seda on ööbivate turiste arv langenud, 2013. a oli see ligi 37 tuhat ja 2017. a ligi 36 tuhat (s.o 1,7% välisturistidest). Lisaks Tallinnale tunti enim huvi veel Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa vastu.

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitmepäevakülastuse koguarv Norrasse vähenenud – kui 2014. a oli see 72 tuhat, siis 2017. a 69 tuhat.

 

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Norra kultuurisidemetel on üpris pikk ajalugu, isegi minemata tagasi viigingiaega ja Olav Tryggvasonini (Norra kuningas ja ristiusustaja a. 995-1000, olevat lapsena röövitud ja Eestisse orjaks müüdud). Norra ja ühtlasi maailmakirjanduse suurkujusid Henrik Ibsenit, Bjørnstjerne Bjørnsonit, Knud Hamsunit, Sigrid Undsetti jt tõlgiti ja nende näidendeid lavastati Eestis juba möödunud sajandi alguses ja seda on jätkatud tänapäevani  („Peer Gynt“, „Hedda Gabler“, „Metspart“ jne). Ka suuri maadeuurijaid Fridtjof Nansenit ja Thor Heyerdahli tunneme esmajoones nende raamatute kaudu (Nansen „Suuskadel läbi Gröönimaa“ 1938, faksiimiletrükk 1996 Nanseni 135. sünniaastapäevaks, Heyerdahli „Kon-Tiki“ 1957). Eesti kirjanduse ja laiemalt eesti kultuuri tutvustamisel norralastele on suuri teeneid estofiil Turid Farbregtil (elab küll Soomes),  tänu temale on norra keeles võimalik lugeda Jaan Krossi, Enn Vetemaad, Jaan Kaplinskit, Viivi Luike, Tõnu Õnnepalu jpt.
 

Muusika

Eesti ja Norra kontaktid muusikavallas on olnud viimastel aastate üpris tihedad. Siin on esinenud arvukalt Norra muusikuid – saksofonist Jan Garbarek, pianist Sigurd Slåttebrekk, (saami) laulja Mari Boine, Oslo Filharmoonia orkester, Bergeni Sümfooniaorkester jne. Norras Stavangeris toimus Arvo Pärdi muusika nädal (2009), Eesti Filharmoonia kammerkoor esines suure menuga Oslos kirikumuusikafestivalil Pärdi kavaga (2012). 2015.a esines Norrasansambel „Heinavanker“. 2016. a Jazzkaarel esinesid Norra muusikud, Pärimusmuusika keskus aga korraldas  Norras folgikontserte.
5.-12. Oktoobrini 2018 toimus Tallinnas XI Rahvusvaheline festival KLAVER 2018. Selle festivali raames oli Tallinnas mängimas Norra tipp-pianist Leif Ove Andsnes.
13.-14. detsember 2018 toimus Viljandis ja Tallinnas Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Robert Jürjendali, Madis Metsamarti ning maailma ühe omapärasema ja produktiivsema norra trompetisti Arve Henrikseni kontsert „Talvemaastikud“.

Oslo ooperiteater tellis helilooja Jüri Reinverelt ooperi (nii muusika kui ka libreto) „Peer Gynt“, mille esietendus oli 29. novembril 2014. Sellele järgnes 30. novembril  Oslo Ooperimajas kammerkontsert, kus Norra uue muusika ansambli „Cikada“ ja Moonika Mattieseni ning Küberstuudio esituses sai kuulata Reinvere, Saariaho ja Mattieseni muusikat. Jüri Reinvere (sünd. 1971) õppis Muusikakeskkoolis Lepo Sumera käe all, edasi Poolas Chopini Akadeemias, Soomes Sibelius-Akadeemias, ise peab ka Käbi Lareteid oma oluliseks õpetajaks. 1996. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige. Alates 2005. a elab põhiliselt Berliinis.  Soome Rahvusooper tellis temalt ooperi Sofi Oksase „Puhastuse“ ainetel. Ooperi esietendus toimus 2014. aasta aprillis ja sai nii publiku kui ka rahvusvahelise kriitika poolt vaimustatud vastuvõtu osaliseks.

Norra tenor Stephen Hansen on olnud sage külaline „Vanemuise“laval (suuremad tööd 2004 „Jesus Christ Superstar“, 2014 „Ooperifantoom“). Ta oli ka üks nendest, kellele  Vabariigi President andis oma Norrra-visiidi käigus üle Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi.

Kujutav kunst

Kunstivallas võiks märkida Eesti kaasaegse kunsti festivali  „Estonian Dream“ novembris 2013 Stavangeris ja mujal, samuti Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostööd norra sõsarorganisatsiooniga OCA.
12. september-10. oktoober 2018 oli Narva kolledžis avatud Norra näitus ”Plastprügi”.

Teater, ballett

1.-4. juunini 2017 toimus Tallinnas festivali NuQ Treff, mille keskmes on teater, mis jutustab eelkõige visuaalsete kujundite kaudu ja otsib sisule väljendust uudsetes vormides. Festivaliprogrammist võttis teiste seas osa teater Trunk & Egg Norrast ning norra lavastaja Yngvild Aspeli juhitud trupp Plexus Polaire teatrist Prantsusmaalt.

Viljandi Ugala laval esietendus 22. septembril 2018 Norra näitekirjanduse suurmeistri Henrik Ibseni näitemäng “Naine merelt” (1888. a.), mida peetakse kirjaniku üheks kõige helgemaks näidendiks.

Eesti balletiartist ja koreograaf Teet Kask töötas mitmeid aastaid Norra rahvusballetis.

Kirjandus

2017. aastal tõlkis Eha Vain norra keelest eesti keelde ühe maailmas enim mängitud kaasaja autori Jon Fosse teose „Triloogia“, mis koosneb kolmest üksteisel põhinevast lühiromaanist.

Haridus, muinsuskaitse

Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi mõisakoolide programmi (2004-2014) kaudu, milles Norra nii sisuline kui ka rahaline panus on määrav, on Eesti mõisakoolide restaureerimiseks saadud u. 14 mln EUR. Esimesel perioodil (2004 – 2008) oli kasutada u. 10 milj. EUR, renoveeriti Väätsa, Puurmani, Laupa, Koigi, Olustvere, Kiltsi, Kõpu, Rogosi ja Vasta mõisakoolid.  Teise perioodi (2009-2014/2016) jooksul restaureeriti Vääna, Illuka, Koeru ja Suuremõisa koolid. Lisaks sellelesaid arendustoetusi 14 kooli. Kuna programmiga kaasnes ka mitmeid valdkonnaüleseid tegevusi, olid aastate jooksul hõlmatud enam kui pooled Eesti 69 mõisakoolist. Eraldi tasub esile tõsta partnerlust Norra Muinsuskaitseametiga (Riksantikvaren) – erinevad programmiga seotud kahepoolsed tegevused on katnud suurt osa Eesti ehitatud pärandiga seotud institutsioone ja on kujundatud tugev alus edasiseks koostööks.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.