Sa oled siin

Norra

Viimati uuendatud: 15.06.2018

Norra Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de iure 5. veebruaril 1921. Norra ei ole Balti riikide annekteerimise õiguspärasust kunagi tunnistanud, pärast II maailmasõda jätkas tegevust mõni Norras asunud Eesti aukonsulaat. Kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 27. augustil 1991. Sama aasta sügisel avati Tallinnas Norra suursaatkond, kus 26. novembril 1991 alustas esimese suursaadikuna tööd Brit Løvseth. Praegune Norra suursaadik Cecilie Annette Willoch esitas oma volikirjad Vabariigi Presidendile 4. septembril 2018.
1994. a veebruaris avas Eesti oma suursaatkonna Oslos ajutise asjuri Tiit Naberi juhtimisel, alates 2000. aastast resideerib Eesti suursaadik Oslos. Hetkel on Eesti suursaadik Norras Janne Jõesaar-Ruusalu, kes esitas oma volikirjad Norra kuningas Harald V-le 22. septembril 2016.
Eestit esindavad Norras ka kuus aukonsulit: Trond Bernhard Brekke Trondheimis, Per Trygve Kongsnes Tromsøs, Reidar ja Oscar Maaseide Stavangeris, Eivind Lund Kristiansandis ja Karin Ellis Bergenis.
Riigikogus on ka 7-liikmeline Eesti-Norra parlamendirühm, mille esimees on Laine Randjärv ja aseesimees Helmen Kütt.

 

Visiidid

Norrasse
oktoober 2018 peaminister Jüri Ratas
oktoober 2017 president Kersti Kaljulaid
september 2016 kaitseminister Hannes Hanso
september 2014 president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit
mai 2014 välisminister Urmas Paet
oktoober 2013 peaminister Andrus Ansip NB8 peaministrite kohtumisel Oslos
august 2013 kaitsevägede juhataja Riho Terrase ametlik visiit
august 2010 välisminister Urmas Paet
märts 2006 välisminister Urmas Paet
veebruar 2005 peaminister Juhan Parts
juuli 2004 kaitseminister Margus Hanson
september 2002 regionaalminister Toivo Asmer
aprill 2002 president Arnold Rüütli riigivisiit
september 2001 kultuuriminister Signe Kivi
oktoober 2000 välisminister Toomas Hendrik Ilves
Eestisse
aprill 2018 kroonprints Haakon ja kroonprintsess Mette-Marit
juuni 2017 peaminister Erna Solberg
mai 2017 Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu asjade minister Frank Bakke-Jensen
märts 2016 Euroopa Majanduspiirkonna ning Põhjamaade koostöö minister Elisabeth Aspaker
oktoober 2014 Norra Euroopa asjade minister Vidar Helgesen
oktoober 2014 kaitsevägede juhataja Haakon Bruun-Hansseni ametlik visiit
oktoober 2011 peaminister Jens Stoltenberg
september 2008 välisminister Jonas Gahr Støre
november 2007 parlamendi spiiker Thorbjørn Jagland
oktoober 2002 välisminister Jan Petersen
veebruar 2002 peaminister Kjell Magne Bondevik
oktoober 1999 parlamendi spiiker Kirsti Kolle Grøndal
august 1998 kuningas Harald V ja kuninganna Sonja riigivisiit
aprill 1998 välisminister Knut Vollebæk


Kahepoolsed suhted

Eesti ja Norra suhteid iseloomustab tihe koostöö nii majanduse, kultuuri kui riigikaitse alal. Traditsiooniliselt häid suhteid Norraga peegeldab muuhulgas ka vastastikuse kaubavahetuse suhteliselt suur maht ning Norra investeeringud Eesti majandusse.

Eesti ja Norra suhted on märkimisväärselt laiaulatuslikud ning mitmekesised ka Läänemeremaade Nõukogu ning Balti- ja Põhjamaade koostöö raames.

KAITSEALANE KOOSTÖÖ

1995. aastal sõlmiti Eesti ja Norra kahepoolse kaitsekoostöö raamleping ning Norra oli esimene riik, kus ratifitseeriti Eesti NATOga liitumise protokoll (11.04.2003).
Eesti NATO liikmelisuse püüdlustele avaldas Norra korduvalt toetust ka rahvusvahelisel areenil.
Norra on andnud tõhusa panuse mitme Balti riikide kaitsekoostöö projekti koordineerimisse ja arendamisse. Pärast Eesti liitumist NATOga kaldus kaitsealase koostöö põhirõhk NATO-sisesele koostööle. Märksõnad siin on olnud Norra osalemine Balti riikide õhuturbe tagamisel, väljaõppealane koostöö, ühisõppused, hanked, logistika- ja kaitsepoliitika-alased konsultatsioonid. Regulaarselt toimuvad kahepoolsed poliitilis-sõjalised läbirääkimised.
Praktiline koostöö Norraga toimub ka NB8 formaadis (Põhjamaad ja Balti riigid), samuti osaletakse ühiselt Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis. Eesti kaitseatašee Norras on alates 2016 kolonelleitnant Kalev Koidumäe, kes resideerib Stockholmis. (Vt ka http://www.kmin.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-koostoo/kahepoo...)

 

Lepingud

Alates 1. maist 2004 reguleerib Eesti ja Norra kaubavahetust Euroopa Majanduspiirkonna (lühend EMP, ingl EEA) leping. Kahepoolselt on Eesti ja Norra sõlminud peamised majanduslepingud:

  • investeeringute soodustamise ja kaitse leping
  • Topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping
  • Lennundusleping  
  • Maanteetranspordileping

 

Majandussuhted

2008. aastal asutati Tallinnas Norra-Eesti kaubanduskoda, alates 2016. aastast töötab Oslos 3 EASi esindajat.

FINANTSMEHHANISMID

Eesti-Norra koostöös on oluline roll 2004. aastal käivitunud Norra/EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) finantsmehhanismidel. Finantsmehhanismide raames panustavad kolm Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki – Norra, Island ja Liechtenstein – EL ühtekuuluvuspoliitikasse, mille eesmärk on aidata investeeringu- ja arendusprojektidega kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele Euroopa Liidus ning arendada kahepoolset koostööd doonorriikidega.
Esimesel 5-aastasel rakendusperioodil (2004–2009) eraldati Eestile ca 30 miljonit eurot, millega rahastati peamiselt keskkonna-, kultuuripärandi- (sh Väätsa, Puurmanni, Laupa Olustvere jne mõisakoolide renoveerimine), tervishoiu- ja regionaalpoliitika projekte.
Teisel rakendusperioodil aastatel 2009-2014 oli Eestile määratud osakaal kokku ca 45 miljonit eurot. Populaarne oli teaduskoostöö programm, mille eesmärk oli teadus- ja arendustegevuste toetamine teaduskoostöö kaudu. Rahastuse said 13 Eesti ülikoolide väga hea potentsiaaliga projekti, mis viidi läbi koostöös Norra ülikoolidega. Finantsmehhanismi kolmanda perioodi (2014-2021) kokkuleppe järgi eraldatakse Eestile umbes 68 miljonit eurot. 
Veel üks  programm, mille raames Eesti ja Norra koostöö on üsna aktiivne, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi juhitav rohelise innovatsiooni (green industry innovation) programm, mis keskendub nutikatele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustele.
Lisainfot Norra toetuste kohta leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Vt lähemalt ka: http://eeagrants.fin.ee/et/aastakoosolek-2014

KAUBAVAHETUS

Allikas: Statistikaamet

Norra on Eestile oluline ekspordi sihtriik, kellega kaubandusbilanss on tugevalt positiivne ning on Eesti peamiste kaubanduspartnerite seas 11-12. kohal.

Eesti-Norra kaubavahetus 2013-2017 (miljonit eurot):

Aasta Eksport % Import % Bilanss Käive %
2013 447,4 3,6% 100,2 0,7% 347,2 547,6 2,1%
2014 469,0 3,9% 104,9 0,8% 364,1 573,9 2,2%
2015 480,5 4,1% 100,9 0,8% 379,6 581,4 2,4%
2016 483,1 4,1% 95,3 0,7% 387,8 578,4 2,3%
2017 511,7 4,0% 92,3 0,6% 419,4 604,0 2,2%

Eksport on kasvanud 420 miljonilt eurolt (2012) 522 miljoni euroni (2017). 2017. aastal oli Norra Eesti seitsmes ekspordipartner, võrreldes 2016. a kasvas eksport 6%. Eesti päritolu kaupade osakaal viimase nelja aasta ekspordis on kõrge, ca 88%. Krediidiinfo andmetel eksportis Norrasse 2016. aastal 1 124 Eesti ettevõtet.

Olulisemad ekspordiartiklid 2017:

• Muud tööstustooted – 30%
• Puit ja puidutooted – 18%
• Masinad ja mehaanilised seadmed – 15%
• Transpordivahendid – 9%
• Metallid ja metallitooted – 5%


Olulisemad impordiartiklid 2017:

• Transpordivahendid – 28%
• Masinad ja mehaanilised seadmed - 20%
• Mineraalseid tooted – 12%
• Metallid ja metallitooted – 9%

Norrasse eksporditakse peamiselt muid töötustooted (puitmajad, lambid ja valgustid, mööbel ja selle juurde kuuluvad lisandid). Grupi toodete eksport on kasvanud 124 miljonilt eurolt (2013) 153 miljoni euroni (2017). Norra on Eesti puitmaja tootjatele peamiseks ekspordi sihtriigiks, 27% (94 mln euro väärtuses) Eesti puitmajadest eksporditi 2017. aastal NorrasseTeiseks suurimaks ekspordiartikliks on puit ja puidutooted (puidust tisleri- ja puusepatooted, puit pidevprofiiliga, küttepuit, puidust pakk-kastid ja karbid, puitkiudplaadid). Puittoodete eksport on samuti kasvanud võrreldes 2013. a 11 mln euro võrra. Kolmandaks suurimaks ekspordiartikliks on masinad ja seadmed (käsiinstrumendid, isoleeritud traat ja kaablid, erinevate mehaaniliste seadmete osad, elektrilised lülitussseadmed). 

Import Norrast vähenes 2017. a võrreldes 2016. a ligi 3%, seda eelkõige masinate ja seadmete sisseveo vähenemise tõttu. Sellega oli Norra 2017. aastal Eestile 23. impordipartner. 

INVESTEERINGUD

Norra on Eestis oluline välisinvestor (11. kohal välisinvestorite pingereas), osakaal kogu otseinvesteeringutest Eestis on 2,1%. 

Allikas: Eesti Pank (miljonit eurot)

 

31.12.2012

31.12.2013

31.12.2014

31.12.2015

31.12.2016

31.12.2017

Norra OI Eestis

689,0 695,5 889,8 696,2 460,8 398,3

Eesti OI Norras

36,5

36,8

36,4

17,6

486,2

58,4

Norra otseinvesteeringud Eestis olid seisuga 31.12.2017 peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 42%, hulgi- ja jaekaubanduses 24% ning kinnisvaras 14%.

Eesti otseinvesteeringud Norras (0,9% kogu investeeringutest välismaal) on erinevates sektorites, peamiselt aga töötlevas tööstuses (57% investeeringutest Norras), hulgi- ja jaekaubanduses (12%), ehituses (5%) ning veonduse ja laonduse sektoris (3%).

TURISM

Viimase viie aasta jooksul majutati kõige rohkem Norrast pärit turiste aastal 2012, mil Eestis ööbis 48,5 tuhat norralast. Pärast seda on ööbivate turiste arv langenud, 2013. a oli see ligi 37 tuhat ja 2017. a ligi 36 tuhat (s.o 1,7% välisturistidest). Lisaks Tallinnale tunti enim huvi veel Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa vastu.

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitmepäevakülastuse koguarv Norrasse vähenenud – kui 2014. a oli see 72 tuhat, siis 2017. a 69 tuhat.

 

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Norra tihedast suhtlusest kultuurivallas väärivad märkimist laulukooride, tantsuansamblite, sõpruslinnade ja -maakondade delegatsioonide vastastikused külaskäigud ning sagedased esinemised.

Norras tegutseb Norra-Eesti Ühing, mis koondab peamiselt Eestist huvitatud norralasi ning koondab umbes 200 Eesti-huvilist. Ühingu regulaarne väljaanne on bülletään Estlands-nytt, mis ilmub 3-4 korda aastas. Norras elavaid eestlasi koondab Eesti Selts Norras, seltsi peamine eesmärk on toetada Norras viibivate eestlaste integreerumist. Loodud on ka Facebooki-kogukond „Eestlased Norras”. Eestis tegutsev MTÜ Norra Sõbrad ühendab omakorda neid eestlasi, kes tunnevad sügavamat huvi Norra ja norra kultuuri vastu.
Norras elab veidi üle 6000 Eesti kodaniku.

MUUSIKA, TEATER, FILM

Norrast on Eestis kontserte andmas käinud sellised tuntud esinejad, nagu näiteks saksofonist Jan Garbarek, pianist Sigurd Slåttebrekk, viiuldaja Henning Kraggerud, jazz muusik Jarle Bernhoft, Trio Mediaeval, Oslo Filharmoonia orkester ja Bergeni Sümfooniaorkester. Norra muusikud on sagedased külalised ka igakevadisel Jazzkaarel.
Eesti kultuuriga on Norras olnud võimalik tutvuda mitmel moel. Eesti muusikud on esinenud Norras erinevatel festivalidel, esitatud on Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Tõnu Kõrvitsa, Erkki-Sven Tüüri jt loomingut.
Mitmeid õnnestunud üritusi on korraldatud koostöös teiste saatkondadega või suuremas grupis: iga-aastased Balti filmipäevad, Oslo kultuuriöö, Oslo luulefestival (igal aastal osaleb ka eesti luuletaja), Tromsø rahvusvaheline filmifestival, Norra lühifilmide festival (igal aastal ka eesti filmid), Euroopa jazzi-öö, Eurodoki filmifestival ja teadusfestival.

Norra kinodes on linastunud mitmed eesti filmid, nagu „1944”, samuti kohalikelt kriitikutelt kõrgeid hinnanguid saanud filmid „Risttuules” ja Eesti-Gruusia koostöös valminud „Mandariinid”. Traditsiooniks on muutunud igal sügisel Oslos toimuvad Balti filmipäevad, mida korraldavad kohalikud Eesti, Läti ja Leedu seltsid koostöös oma riigi saatkondadega.

HARIDUS, KEEL, KIRJANDUS, KUNST

Norra on rahaliselt toetanud Tartu Ülikooli keeltemaja ehitust ning toetab norra keele ja kirjanduse õpetamist Tartu Ülikoolis. Kõrvalainena saab norra keelt õppida ka Tallinna Ülikoolis. Sõlmitud on Tartu Ülikooli ajaloo- ja filosoofiateaduskonna ning Oslo Ülikooli keeleteaduskonna vaheline koostööleping.
2014. aastal ilmus norra-eesti/eesti-norra sõnaraamatust kordustrükk, esmakordselt anti see välja 1998 aastal. Aastal 2001 ilmus eesti keele õpik norralastele.
Põhilised tõlked eesti keelest norra keelde on teinud norralannast estofiil Turid Farbregd, tõlkides näiteks Jaan Krossi ja Viive Luige teoseid. 2016. aastal ilmus Øyvind Rangøy tõlkes Meelis Friedenthali romaan „Mesilased”. 2015. aastal  sai Eesti Riigikogu hoones teoks endise jazziajakirja Jazznytt peatoimetaja Jan Granlie fotonäitus „my favourite things”, lisaks toimus samal ajal Tallinnas Ingrid Maasiku fotonäitus Norra ranniku värvidest ja mustritest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.