Sa oled siin

Maroko

viimati uuendatud: 13.08.2020
 
 

Maroko tunnustas Eesti Vabariiki 24.09.1991, diplomaatilised suhted kahe riigi vahel seati sisse 22.06.1992.

Marokot esindab suursaatkond Helsingis. Esimene suursaadik oli Abdelmalek Jeddaoui (1998 – 2000). Praegune Maroko suursaadik Eestis Mohamed Achgalou andis volikirja Vabariigi Presidendile 21. novembril 2019. aastal.

Eesti saatkonda Marokos ei ole. Esimene suursaadik oli Andres Tomasberg (2001-2005), kes resideeris Madridis. Praegune Eesti suursaadik Marokos Ruth Lausma Luik resideerib Lissabonis.

Eestil on Marokos Casablancas ka aukonsulaat, aukonsul on Maroko Tööandjate Liidu asepresident Ali Benkirane.

Maroko on Eestisse aukonsuliks nimetanud kinnisvaraärimees Margus Reinsalu.

Visiidid ja kohtumised

  • 2019 septembris kohtus välisminister Urmas Reinsalu Maroko välisministri Nasser Bourita’ga New York’is ÜRO Peaassamblee raames
  • 2018 oktoobris kohtus president Kersti Kaljulaid OIF tippkohtumise raames Maroko välisministri Nasser Bourita’ga.
  • 2018 septembris kohtus Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas Dubrovniku foorumi raames Maroko Välisministeeriumi riigisekretäri Mounia Boucetta’ga.
  • 2018 mais välisminister Sven Mikser Marrakechis Rabati protsessi ministrite kohtumisel. Minister kohtus kahepoolselt ka Maroko välisministri Nasser Bourita’ga.
  • 2015 jaanuaris Maroko asevälisminister Mbarka Bouaida visiit Tallinna.
  • 2010 novembris Riigikogu esimehe Ene Ergma visiit Marokosse, kus kohtus parlamendi Esindajatekoja esimehe Abdelwahad Radi, Nõunikekoja aseesimehe Mohammed Fawzi Benallau, peaminister Abbas El Fassi ning välis- ja koostööministeeriumi riigisekretäri Latifa Akharbach’ga. Kohtumistel kõneldi nii Eesti-Maroko kahepoolsest koostööst kui ka suhtlemisest Euroopa Liidu tasandil. Visiidi käigus avati mälestustahvel 1938–39 Marrakechis elanud Eduard Wiiralti auks.
  • 2010 aprillis peaminister Andrus Ansipi visiit Marokosse äridelegatsiooniga. Visiit keskendus majanduskoostööle. Eesti peaminister kohtus Maroko peaministri Abbas El Fassiga, energia- ja keskkonnaministri Amina Benkhadraga, tööstusministri Ahmed Chamiga ja väliskaubandusministri Abdellatif Maazouziga. Toimus ka Eesti-Maroko äriseminar.
  • 2009 septembris kohtus välisminister Urmas Paet New York’is ÜRO Peaassamblee raames Maroko välis- ja koostööminister Taieb Fassi-Fihr'iga, allkirjastati investeeringute kaitse leping
  • 2009 veebruaris kohtus peaminister Andrus Ansip Maroko peaministri Abbas el-Fass'iga Kopenhaageni kliimakonverentsi raames
  • 2007 detsembris kohtus peaminister Andrus Ansip Maroko peaministri Abbas el-Fass'iga EL-Aafrika tippkohtumise raames Lissabonis

Lepingud

 

Eesti Vabariigi valitsuse ja Maroko Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, jõustunud 04.11.2012.

Maroko diplomaatilise teenistus- ja eripasside omanikud saavad alates 1. maist 2009 viibida Eestis viisata 90 päeva poole aasta jooksul.

2010. aasta Andrus Ansipi Maroko visiidi raames toimunud kohtumisel energiaministriga kirjutasid Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ja Maroko energiaminister Benkhadra alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mis annab Eesti Energiale õiguse uurida Maroko põlevkiviressursse.
 

Majandussuhted

 

Kaubavahetus. 2019. aastal oli kahe riigi vaheline kaubavahetuskäive ligi 31 mln eurot, millega Maroko oli Eestile 47. kaubanduspartner.  Marokosse eksporditi 2019. a peamiselt: mineraalkütuseid  (89.1% ekspordist), paberimassi ja tooteid sellest (5%) ning masinaid ja muid mehhaanilisi seadmeid (3.2%). Marokost imporditi muid tööstustooteid (mööbel) (91% impordist).

Eesti – Maroko kaubavahetus 2015-2019 (tuhat eurot):

Aasta

Eksport

Import

2015 14 910 295
2016 12 979 383
2017 13 433 820
2018 7 741 871
2019 30 330 900

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli 30.09.2019 seisuga Maroko otseinvesteeringute maht Eestisse 150 tuhat eurot. Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse, majutusse ja toitlustusse, info ja side sektorisse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse. Eesti otseinvesteeringute mahtu Marokos tulenevalt andmekaitse põhimõtetest avaldatud ei ole.

Äriregistri andmetel oli 2019. a septembri seisuga Eestis registreeritud ligi 30 Maroko osalusega äriühingut.

Kultuurisuhted
 

Eestlased Marokos

15.07.1998 avati Eesti Akadeemilises Raamatukogus näitus "Eestlane Marokos. Leonora Peets 100". Näituse koostamisele aitas kaasa Leonora Peetsi õepoeg professor Rein Taagepera.

Leonora Peets veetis Eesti aukonsuli ja arsti Rudolf Peetsi abikaasana Marokos 45 aastat. Vahetutest elamustest ja kokkupuudetest kohalike tavade ja uskumustega sündisid värvikad lood, mis ilmusid enne sõda Eesti ajalehtedes, hiljem pagulasajakirjas "Triinu". Esimese iseseisvusperioodi jooksul, kahe maailmasõja vahel kujunes Marokos väikesearvuline eestlaste asustus.

Stockholmis 1983 (Tallinnas 1997) ilmunud kogumik "Maroko taeva all" pälvis Hendrik Visnapuu fondi auhinna ja ilmus ingliskeelses tõlkes ka Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides.

1999 juulis sõitis Tabivere huviteater Marokosse, et osaleda ülemaailmsel harrastusteatrite festivalil El-Jadidas. Tabivere huviteater esines festivalil Ago Endrik Kerge lavastusega "Per aspera ad astra". Festivaliga üheaegselt toimus ülemaailmne harrastusteatrite kongress, kus osales lisaks trupile Eesti Harrastusteatrite Liidu kümneliikmeline delegatsioon.

Ülemaailmset harrastusteatrite festivali korraldatakse iga kahe aasta tagant erinevates maailma riikides.

1999. a. esines Tartu vanamuusikafestivalil Maroko Ansambel Al Tarab.

2004. a. ja 2007. a osales Rootsi/Maroko ansambel Kaloush Viljandi Pärimusmuusikafestivalil.

2007. a. võitis Veiko Õunapuu film „Sügisball“ Marrakeshi filmifestivalil peaauhinna.

2010. a. ilmus Kätlin Hommik Mrabte raamat „Minu Maroko“.

Maroko filme on näidatud Pimedate Ööde Filmifestivalil Tallinnas.

2010. aastal avas Ene Ergma ametliku visiidi ajal Maroko Kuningriiki Marrakechis mälestustahvli majal, kus 1938-1939. a elas ja töötas Eesti graafik Eduard Viiralt. Kunstniku aadressiks Marokos oli 61, Rue Ksour. Kunstiajaloolased on märkinud, et reis Marokosse 1938. aastal andis Viiraldile uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Tuntumad kunstniku Marokos elatud ajast inspireeritud tööd on „Noor araabia poiss“ ja „Berberinaine kaameliga“.

2012. aastal võidutsesid „Seenelkäik“ ja Elina Reinold Marrakechi filmifestivalil, Tartu üliõpilasteater sai auhinna Marrakechi teatrifestivalil.

Pisut ajaloost

Eestis oli huvi Maroko vastu tärganud juba 19. sajandil, kui "Pärnu Postimees" avaldas J. V. Jannseni kommenteeritud teateid Hispaania - Maroko sõjast (1859-1860). 1902 viibis Tangeris keegi eestlane, kes A. O-er pseudonüümi all avaldas 1903 "Olevikus" ülevaatliku kirjutise Maroko maast ja rahvast, selle valitsemisest ja probleemidest.

Maroko soodne geograafiline asend, looduslikud tingimused ja majandusarengu tendentsid lõid soodsaid võimalusi Eesti ja Maroko suhete arenguks.

Eesti-Maroko kaubavahetus algas juba 1920.aastate alguses, kui Eesti müüs sinna metsamaterjali ja tsementi. Hiljem kaubavahetus elavnes. Aastail 1924-1939 importis Eesti Marokost 1444 tonni kaupu ca 270 000 krooni väärtuses. Domineeris mererohi, kuid Marokost osteti ka koriandrit parfümeeriatööstusele, linaseemneid õli tootmiseks, kunstlikke vaike, ravimtaimi jne.

Eesti eksport oli neil aastail 973 tonni 213 000 krooni väärtuses. Marokosse veeti paberit, metsamaterjali, vineeri ja suures valikus toiduaineid (või, juust, kartul, konservid, sealiha, vorst, maiustused jne.) - kokku 34 kaubaartiklit (imporditi 31 artiklit). Kogu nimetatud kaubavahetus toimus Prantsuse Marokoga. Hispaania valdustest Marokos ja rahvusvahelisest tsoonist Eesti praktilisest midagi ei importinud, küll aga müüs sinna paberit ja toiduaineid. Eesti-Maroko kaubavahetuse aluseks olid lepingud Prantsusmaaga (1922, 1929, 1937) ja Hispaaniaga (1932, 1935).

Enne II maailmasõda oli Marokos väike eestlaste kogukond (ca 15 inimest). Üheks selle koloonia rajajaks oli insener A. Trelle, kes siirdus Eestist 1923 tervislikel põhjustel välismaale ning leidis endale teenistuse Prantsuse administratsiooni alluvuses Marokos. 1929 asusid Marokosse elama arst R. Peets ja tema kirjanikust abikaasa L. Peets. Marokos käis äri-, turismi- ja puhkusreisidel mitmeid nimekaid eesti kultuuritegelasi, kirjanikke ja kunstnikke (Fr. Tuglas, K. Ast, A. ja O. Kallas, A. Kalm, E. Viiralt, J. Puhk jt.) Eriti tuntud on Eduard Viiralti Marrakeshis tehtud tööd “Berberi tüdruk kaameliga”, “Kaameli pea”, berberi laste seeria jt.

1929. avati Marokos Casablancas Eesti konsulaat.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.