Malta

Malta tunnustas Eestit 26. augustil 1991, diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril 1992.

Esimene Malta suursaadik Eestis oli Bonnis resideeriv William Spiter, kes esitas oma volikirjad 1996. a. Aastatel 1997 kuni 2000 esindas Maltat ajutine asjur John Busuttil. 2000. a esitas oma volikirjad Eric Gerada-Azzopardi, kes resideeris vastavatud saatkonnas Stockholmis. Tema saadikumissioon lõppes 2002. a sügisel. Aastatel 2002-2007 oli suursaadikuks Mark Miceli-Farrugia, 2008-2013 Laurence Grech, kes resideeris Vallettas. Praegune Malta suursaadik Eestis prof Charles L. Mifsud, kes resideerib samuti Vallettas, esitas oma volikirja 5. novembril 2013.

Malta aukonsuliks Eestis on advokaat Aku Johannes Sorainen (eksekvatuur 26.11.2003).

Aastatel 1999-2002 oli Eesti suursaadik Maltal Jaak Jõerüüt, 2003-2006 Jüri Seilenthal. 2006-2010 esindas Eestit Maltal Andres Tomasberg, 2010-2014 Merike Kokajev. Alates 13.11.2014 on Eesti vabariigi suursaadikuks Celia Kuningas-Saagpakk, kes samuti nagu eelmisedki Eesti suursaadikud, resideerib Roomas.

Visiidid

Lepingud
 

Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise leppe, mis allkirjastati 2. detsembril 1997 ning jõustus 1. jaanuaril 1998.

Eesti ja Malta allkirjastasid 3. mail 2001 ka topeltmaksustamise vältimise lepingu, mis jõustus 22. jaanuaril 2003.
 

Majandussuhted
 

Eesti ja Malta majandussuhted ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks, v.a 2014. ja 2016. aastal, kui kaubavahetuskäive moodustas 14-15 mln eurot. Kaubavahetuse kasv oli tingitud suurema koguse mineraalsete toodete väljaveost.

2019 oli Maltale eksporditavate kaupade väärtus 18,9 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 47. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas eksport Eestist Maltale 18.9%. Maltalt imporditavate kaupade väärtus oli 3,45 miljonit eurot ja see tegi riigist Eesti 59. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas import Maltalt Eestisse 195%.

Eesti ja Malta kaubavahetus 2010-2019 (mln eurot):

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 2019. aastal:

• Mineraalsed tooted (mineraalkütused) – 62,6%
• Kellad ja nende osad – 16,9
• Taimsed tooted (eelkõige püülijahu nisust või meslinist) – 5,85%

Eesti peamised impordiartiklid Maltalt 2019. aastal:

• Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted (pakendatud ravimid) – 73,1%
• Plastid ja plasttooted – 16,6%
• Masinad ja mehaanilised seadmed (eelkõige trükimasinad ja printerid) – 4,01%

Investeeringud
 

Eesti Panga andmetel olid Malta otseinvesteeringud Eestis seisuga 31.12.2019 75,8 mln eurot, mis moodustas otseinvesteeringustest Eestis 0,3%. Enim oli investeeringuid finants- ja kindlustustegevuses. Investeeriti veel kunsti ja meelelahutusse, kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse ning töötlevasse tööstusesse. 

Samal ajal olid Eesti otseinvesteeringud Maltal 44,2 mln eurot, mis moodustas 0,5% kogu Eesti otseinvesteeringutest välismaal. Peamiselt investeeriti finants- ja kindlustustegevusse.

Eesti Äriregistris oli mai 2017. a registreeritud 78 Malta osalusega ettevõtet.

Kultuurisuhted

2017. aasta 26.-29. oktoobris toimusid Maltal esimesed eesti filmi päevad. Avapäeval linastus Valleta St James Cavalier kultuurikompleksis mängufilm „Sangarid“. Lisaks näidati filme „Seenelkäik“, „Ema“, „Risttuules“ ja lastele mõeldud programmis „Miriami lugusid“.

2016. aasta novembris toimus Maltal laste ja noortefestival Żigużajg, kus kohal Eesti trupp Piip ja Tuut. Sama aasta oktoobris-novembris võtsid Eesti muusikud osa Malta rahvusvahelisest orelifestivalist ning juulis toimus Arvo Pärdi teose Greater Antiphons Euroopa esiettekanne Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil, mis oli seekord pühendatud Pärdi muusikale.