Sa oled siin

Luksemburg

viimati uuendatud: 03.05.2018
 
 

Luksemburgi Suurhertsogiriik tunnustas Eesti Vabariiki 22. veebruaril 1923 ja taastunnustas 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted kehtestati 29. augustil 1991.

Eesti suursaadik Luksemburgis Kaili Terras andis oma volikirja Luksemburgi suurhertsogile üle 19. oktoobril 2017. Suursaadik resideerib Haagis. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.

Eesti varasemad suursaadikud Luksemburgis:

1993 – 1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2004 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2009              Karin Jaani
2010 – 2011 Mariin Ratnik
2012 – 2016 Gert Antsu

Esimene Luksemburgi suursaadik Eestis peale taasiseseisvumist Jean Faltz oli ametis aastail 2008–2012. Aastatel 2012-2017 oli Luksemburgi suursaadik Eestis Michèle Pranchère-Tomassini.

Praegune Luksemburgi suursaadik Eestis hr Gérard Philipps  andis oma volikirja üle 12. detsembril 2017. Suursaadik resideerib Prahas.

Alates 26. veebruarist 2009 Eestis tegutsenud Luksemburgi aukonsul Vahur Kraft lõpetas oma tegevuse 2013. a. lõpus.

Eesti ja Luksemburgi kahepoolsed suhted on head, stabiilsed ja tihedad. Nii Eesti kui Luksemburgi integratsioonimeelne Euroopa Liidu poliitika ja partnerlus NATOs loob hea aluse koostööks. Toimuvad ka välisministrite kohtumised 3 Balti ja Beneluxi riikide formaadis. Samuti on järjepidevalt toimunud Euroopa Liidu teemalised konsultatsioonid.

Visiidid

Eestisse
aprill 2017 peaminister Xavier Bettel
september 2015 parlamendi president Mars di Bartolomeo
veebruar 2015 välisminister Jean Asselborn Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel
märts 2013 asepeaminister ja välis- ning immigratsiooniminister Jean Asselborn  töövisiidil
september 2011 asepeaminister ja välisminister Jean Asselborn Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel
mai 2011 peaminister Jean-Claude Juncker
oktoober 2008 välis- ning immigratsiooniminister Jean Asselborn Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel
september 2007 peaminister Jean-Claude Juncker
mai 2006 asepeaminister ja välis- ning immigratsiooniminister Jean Asselborn
Luksemburgi
aprill 2018 välisminister Sven Mikser kohtumisel Luksemburgi välisminister Jean Asselborniga
oktoober 2017 president Kersti Kaljulaid kohtumisel Luksemburgi peaminister Xavier Betteli ja Luksemburgi suurhertsogiga
juuni 2017 peaminister Jüri Ratas
veebruar 2015 peaminister Taavi Rõivas töövisiidil
oktoober 2014 Riigikogu esimehe Eiki Nestor'i ametlik visiit
juuli 2009 peaminister Andrus Ansip
mai 2008 välisminister Urmas Paet
mai 2006 peaminister Andrus Ansip
oktoober 2004 välisminister Kristiina Ojuland
mai 2003 president Arnold Rüütel

Lepingud

Majandussuhted

 

Kaubavahetus

Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus on tagasihoidlik, ulatudes viimastel aastatel 10-12 mln euroni. 2017. aastal kaubavahetus Luksemburgiga mõnevõrra kasvas ning moodustas 13,2 mln eurot, millega oli riik Eestile 58. kaubavahetuspartneriks. Peamised ekspordiartiklid 2017. a olid: masinad ja seadmed – 26%, muud tööstustooted – 17% ning transpordivahendid – 12%. Peamised impordiartiklid olid: metallid ja metallitooted - 67% ning kivist jms materjalist tooted - 13%.

Kaubavahetus 2013 - 2017 (miljonites eurodes)

Aasta Eksport Import Käive
2013 1,0 11,5 12,5
2014 7,8 12,5 20,3
2015 2,2 10,4 12,6
2016 0,3 10,6 10,9
2017 0,6 12,6 13,2

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli seisuga 30.09.2017. a Luksemburgi otseinvesteeringute positsioon Eestis 719 mln eurot, mis oli 3,7% kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest ja asetas ta Eestisse investeerinud riikide järjestuses viiendale kohale. Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse (43%), kinnisvarasse (14%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (14%). 

2017. a  mai seisuga oli Eesti Äriregistris 112 Luksemburgi osalusega ettevõtet.

Eesti otseinvesteeringute positsiooni Luksemburgis samal ajal oli 21,4 mln eurot (0,3% Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Investeeritud on peamiselt kinnisvarasse (86%).

Turism

Luksemburgi turistide huvi Eesti vastu on kasvanud: kui 2015. a ööbis Eesti majutusasutuses ca tuhat turisti, siis 2017. a oli see arv 1 764.  Lisaks Tallinnale pakkusid 2017. a enim huvi Tartumaa ja Lääne-Virumaa. 

Luksemburgi külastavate Eesti residentide arv oli 2015-2017. a ca 6 tuhat.

Kultuurisuhted


Eesti ja Luksemburgi kultuurikoostöö ja –vahetus on pidevas arengus. Aktiivselt on sellele kaasa aidanud Luksemburgi Eesti Selts, Eesti ja Luksemburgi saatkonnad. 2017.a. oktoobris toimus Luksemburgis Kesk- ja Ida-Euroopa filmifestival CinEast, mille fookuses oli seekord Eesti (3 täispikka mängufilmi, 2 täispikka dokumentaalfilmi ning 3 lühi- ja animafilmi. Näidati ka kahte uut Eesti nukufilmi lastele ning toimus kutsetega filmiõhtu ja vastuvõtt Eesti EL Nõukogu eesistumise tähistamiseks; esines Svjata Vatra). Toimunud on kirjandusõhtuid, sh Andrus Kivirähkiga.

Luksemburgis on kontserte andnud Villu Veski ja Tiit Kalluste koos argentiinlase Pipi Piazollaga, Vox Clamantis ja Olav Ehala, Andres Mustonen ja Ivo Sillamaa, samuti Ultima Thule, Vennaskond ja Abraham Café. Luksemburgis on näidatud Eesti taasiseseisvumisest kõnelevat dokumentaalfilmi ”The Singing Revolution”. Nargen festivali raames on esinenud Luksemburgi ”Pascal Schumacher kvartett”, PÖFFi kavas on olnud Luksemburgi, Belgia ja Prantsusmaa koostöös valminud film ”Küla nimega Paanika”.

Eestlased Luksemburgis


Kohalik eestlaskond ja selle elu korraldav Luksemburgi Eesti Selts on väga aktiivsed. Toimuvad regulaarsed kultuuriüritused, samuti tegutseb aktiivselt Luksemburgi Eesti Kool ning koorid ja lauluringid. 2017.a. aastal sai Eesti Selts Luksemburgis Välisministeeriumi tänukirja eestluse hoidmise ja Eesti tutvustamise eest Luksemburgis.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.