Sa oled siin

Luksemburg

viimati uuendatud: 04.02.2019
 
 

Luksemburgi Suurhertsogiriik tunnustas Eesti Vabariiki 22. veebruaril 1923 ja taastunnustas 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted kehtestati 29. augustil 1991.

Eesti ja Luksemburgi kahepoolsed suhted on head, stabiilsed ja tihedad. Nii Eesti kui Luksemburgi integratsioonimeelne Euroopa Liidu poliitika ja partnerlus NATOs loob hea aluse koostööks. Toimuvad välisministrite kohtumised 3 Balti riigi ja Beneluxi riikide formaadis. Samuti on järjepidevalt toimunud välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid Euroopa Liidu teemal.

Sarnaselt Eestile on Luksemburg kiiresti arenev digitaalne ühiskond, mis on aluseks kahe riigi edukale koostööle IKT- ja digivaldkonnas. Väga oluline koostöö toimub andmesaatkonna vallas: 20. juunil 2017. aastal sõlmisid Eesti peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi peaminister Xavier Bettel andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe. Andmesaatkond on eelkõige riigipilve laiendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid varundada või vajaduse korral opereerida turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. Andmesaatkonna peamine eesmärk on tagada riigi digitaalne järjepidevus, et Eestil oleks võimekus vajadusel suuta süsteeme käitada ja andmeid taastada väliselt varundatud versioonidest. Eesti andmesaatkonna asukohaks valiti Luksemburg, sest neil on olemas NATO standardile vastavad kõrgturvalised andmekeskused.

Vastavalt NATO Varssavi tippkohtumise otsustele panustab Luksemburg Balti regiooni julgeolekusse: Luksemburg osales 2017. aasta II pooles koos Belgia ja Hollandiga NATO suurendatud liitlaste kohaloleku (Enhanced Forward Presence) raames Saksamaa juhitud missioonil Leedus. Luksemburg on rahastanud Eesti küberharjutusvälja ja küberväljaõpet.

Luksemburgi suursaadikud Eestis:

2008 – 2012 Jean Faltz
2012 – 2017 Michèle Pranchère-Tomassini
2017 –          Gérard Philipps

Luksemburgi suursaadik Eestis hr Gérard Philipps andis oma volikirja üle Vabariigi Presidendile Kersti Kaljulaidile 12. detsembril 2017. Suursaadik resideerib Prahas. 

Alates 26. veebruarist 2009 Eestis tegutsenud Luksemburgi aukonsul Vahur Kraft lõpetas oma tegevuse 2013. a lõpus.

Eesti suursaadikud Luksemburgis:

1993 – 1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2004 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2008 – 2009 Karin Jaani
2010 – 2011 Mariin Ratnik
2012 – 2016 Gert Antsu
2017 – 2018 Kaili Terras
2018 –         Toomas Tirs

Eesti suursaadik Luksemburgi Suurhertsogiriigis Toomas Tirs andis oma volikirja üle suurhertsog Henrile 12. detsembril 2018. Suursaadik Tirs resideerib Brüsselis. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis (Lex) Thielen.

Visiidid

Eestisse
aprill 2017 peaminister Xavier Bettel
september 2015 parlamendi president Mars di Bartolomeo
veebruar 2015 välisminister Jean Asselborn Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel
märts 2013 asepeaminister ning välis- ja immigratsiooniminister Jean Asselborn töövisiidil
september 2011 asepeaminister ja välisminister Jean Asselborn Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel
mai 2011 peaminister Jean-Claude Juncker
oktoober 2008 välis- ja immigratsiooniminister Jean Asselborn Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel
september 2007 peaminister Jean-Claude Juncker
mai 2006 asepeaminister ning välis- ja immigratsiooniminister Jean Asselborn
Luksemburgi
aprill 2018 välisminister Sven Mikser kohtumisel Luksemburgi välisministri Jean Asselborniga
oktoober 2017 president Kersti Kaljulaid kohtumisel Luksemburgi peaministri Xavier Betteli ja Luksemburgi suurhertsogi Henriga
juuni 2017 peaminister Jüri Ratas
veebruar 2015 peaminister Taavi Rõivas töövisiidil
oktoober 2014 Riigikogu esimehe Eiki Nestori ametlik visiit
juuli 2009 peaminister Andrus Ansip
mai 2008 välisminister Urmas Paet
mai 2006 peaminister Andrus Ansip
oktoober 2004 välisminister Kristiina Ojuland
mai 2003 president Arnold Rüütel

Tähtsamad lepingud

Majandussuhted

 

Kaubavahetus

Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus on tagasihoidlik, ulatudes viimastel aastatel 10–12 mln euroni. 2017. aastal kaubavahetus Luksemburgiga mõnevõrra kasvas, moodustades 13,2 mln eurot, millega oli riik Eestile 58. kaubavahetuspartneriks. Peamised ekspordiartiklid 2017. a olid masinad ja seadmed (26%), muud tööstustooted (17%) ning transpordivahendid (12%). Peamised impordiartiklid olid metallid ja metallitooted (67%) ning kivist jms materjalist tooted (13%).

Kaubavahetus 20132017 (miljonites eurodes)

Aasta Eksport Import Käive
2013 1,0 11,5 12,5
2014 7,8 12,5 20,3
2015 2,2 10,4 12,6
2016 0,3 10,6 10,9
2017 0,6 12,6 13,2

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli seisuga 30.09.2017 Luksemburgi otseinvesteeringute positsioon Eestis 719 mln eurot, mis oli 3,7% kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest ja asetas Luksemburgi Eestisse investeerinud riikide järjestuses viiendale kohale. Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse (43%), kinnisvarasse (14%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (14%). 

2017. a mai seisuga oli Eesti Äriregistris 112 Luksemburgi osalusega ettevõtet.

Eesti otseinvesteeringute positsioon Luksemburgis oli samal ajal 21,4 mln eurot (0,3% Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Investeeritud on peamiselt kinnisvarasse (86%).

Turism

Luksemburgi turistide huvi Eesti vastu on kasvanud. Kui 2015. a ööbis Eesti majutusasutuses ca tuhat turisti, siis 2017. a oli see arv juba 1764. Lisaks Tallinnale pakkusid 2017. a enim huvi Tartumaa ja Lääne-Virumaa. 

Luksemburgi külastavate Eesti residentide arv oli perioodil 2015–2017 ligi 6000.

Kultuurisuhted


Eesti ja Luksemburgi kultuurikoostöö ja –vahetus on pidevas arengus. Aktiivselt on sellele kaasa aidanud Luksemburgi Eesti Selts ning Eesti ja Luksemburgi saatkonnad. 2017. a oktoobris toimus Luksemburgis Kesk- ja Ida-Euroopa filmifestival CinEast, mille fookuses oli seekord Eesti. Näidati 3 täispikka mängufilmi, 2 täispikka dokumentaalfilmi ning 3 lühi- ja animafilmi. Lisaks näidati kahte uut Eesti nukufilmi lastele ning toimus kutsetega filmiõhtu ja vastuvõtt Eesti EL Nõukogu eesistumise tähistamiseks, kus esines Svjata Vatra. Toimunud on ka kirjandusõhtuid, sh Andrus Kivirähkiga.

Luksemburgis on kontserte andnud Villu Veski ja Tiit Kalluste koos argentiinlase Pipi Piazollaga, Vox Clamantis ja Olav Ehala, Andres Mustonen ja Ivo Sillamaa, samuti Ultima Thule, Vennaskond ja Abraham Café. Luksemburgis on näidatud Eesti taasiseseisvumisest kõnelevat dokumentaalfilmi ”The Singing Revolution”. Nargen festivali raames on esinenud Luksemburgi ”Pascal Schumacher kvartett”, PÖFFi kavas on olnud Luksemburgi, Belgia ja Prantsusmaa koostöös valminud film ”Küla nimega Paanika”.

Eestlased Luksemburgis


Kohalik eestlaskond ja selle elu korraldav Luksemburgi Eesti Selts on väga aktiivsed. Toimuvad regulaarsed kultuuriüritused, samuti tegutseb aktiivselt Luksemburgi Eesti Kool ning koorid ja lauluringid. 2017. aastal sai Luksemburgi Eesti Selts Välisministeeriumi tänukirja eestluse hoidmise ja Eesti tutvustamise eest Luksemburgis.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.