Sa oled siin

Leedu

Viimati uuendatud: 28.06.2018

Leedu taastunnustas peale okupatsiooni iseseisvunud Eestit 22. augustil 1991. a Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Leedus esitas oma volikirja Valvi Strikaitiene 2. juunil 1992.

Leedu suursaadik Giedrius Apuokas esitas oma volikirja Vabariigi Presidendile 05.09.2017. Eesti suursaadik Leedus on alates 31. augustist 2016 Jana Vanaveski.

Eesti aukonsul Leedus Śiauliai, Panevezyse ja Utena maakondades on 2017. a märtsist alates Gintaras Sluckus. Eesti aukonsul Leedus Kaunase, Marijampoli ja Alytuse maakondades on alates 2015. a jaanuarist Žaneta Simanavičienė. Leedu Vabariigi aukonsul Eestis, konsulaarpiirkonnaga Tartu ja Tartu maakond, on alates aprillist 2003 Tartu Ülikooli professor ja Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang.

Riigikogus on loodud 7-liikmeline Eesti-Leedu parlamendirühm, mille esimeheks on Aivar Sõerd.

Uue mõõtme vastastikustesse suhetesse 2018. aastal on toonud oluliste riiklike tähtpäevade – Eesti ning Leedu Vabariikide iseseisvuse 100. aastapäevade tähistamine. 16.02 võttis Vabariigi President Kersti Kaljulaid Vilniuses osa Leedu 100 tähistamise pidustustest. Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa tegi 15.-16.05 visiidi Leetu, kus ta osales Eesti 100 välisprogrammi raames rahvusooper Estonia etendusel. Leedu Rahvusooper omakorda andis 07.-09.06 külalisetendusi Tallinnas.

 

Visiidid

Leetu
juuni 2018 majandus- ja taristuminister Kadri Simson töövisiidil
mai 2018 keskkonnaminister Siim Kiisler Balti keskkonnaministrite kohtumisel
mai 2018 kaitseminister Jüri Luik Balti kaitseministrite kohtumisel
mai 2018 Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa EE100 tähistamisel
aprill 2018 majandusminister Kadri Simon töövisiidil
märts 2018 peaminister Jüri Ratas Balti ja Poola peaministrite kohtumisel
veebruar 2018 president Kersti Kaljulaid LT100 tähistamisel
jaanuar 2018 välisminister Sven Mikser ja kaitseminister Jüri Luik Lumekohtumisel
juuni 2017 peaminister Jüri Ratas Balti peaministrite kohtumisel
jaanuar 2017 välisminister Sven Mikser töövisiidil
oktoober 2016 president Kersti Kaljulaid töövisiidil
oktoober 2016 välisminister Jürgen Ligi töövisiidil
september 2016 kultuuriminister Indrek Saar töövisiidil
Eestisse
juuni 2018 peaminister Saulius Skvernelis Läänemere Strateegia Aastafoorumil
aprill 2018 parlamendi spiiker Viktoras Pranckietis EL parlamentide juhtide kohtumisel Tallinnas
november 2017 parlamendi spiiker Viktoras Pranckietis Balti Nõukogul Tallinnas
juuni 2017 president Dalia Grybauskaite riigivisiidil Eestis
mai 2017 peaminister Saulius Skvernelis Balti ja Poola peaministrite kohtumisel Tallinnas
jaanuar 2017 peaminister Saulius Skvernelis Balti ja Poola peaministrite kohtumisel Tallinnas
detsember 2016 kaitseminister Raimundas Karoblis Balti kaitseministrite kohtumisel
mai 2016 välisminister Linas Linkevičius Lennart Meri konverentsil

 

Kahepoolne koostöö

Regionaalsetele naabritele omaselt on Eesti ja Leedu kahepoolsed suhted välja kujunenud pika aja jooksul. Vastastikused kontaktid on sagedased ning hõlmavad erinevaid tasandeid. Sarnased välispoliitilised prioriteedid on soodustanud Eesti ja Leedu omavahelist koostööd ning aktiivset suhtlemist. Palju kohtumisi toimub regionaalselt Balti (Balti Ministrite Nõukogu, Balti Assamblee, Balti Nõukogu) ning Põhja-Balti (NB8) koostööformaatide raames.
Aktiivne kaitsealane koostöö toimub nn Balti formaadis (Eesti, Läti ja Leedu) alates 12.02.1995 vastavalt kaitseministrite poolt sõlmitud koostöökokkuleppele. Kolmepoolselt on algatatud mitmeid ühisprojekte, millest osa jätkuvad tänaseni, samas osa on peale eesmärgi saavutamist lõpetatud (BALTBAT, BALTSEA). Käesoleval ajal on olulisemateks koostööformaatideks on Balti kaitsekolledž (BALTDEFCOL), NATO Balti õhuturve, Balti pataljon (BALTBAT) ja ühine osalus õppustel.

 

Lepingud

Ülevaade Eesti ja Leedu vahel sõlmitud lepingutest:

  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 08.02.06)
  • Lennundusalane kokkulepe (jõustus 05.09.95)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 20.06.96)
  • Salastatud teabe vastastikuse kaitse leping (jõustus 15.11.00).

 

Majandussuhted

Eesti ja Leedu majanduslikud kontaktid on arenenud kiires tempos. Leedu on oma geograafilise läheduse tõttu ning paljudes valdkondades arenguvõimalusi pakkuva turuga Eestile jätkuvalt hea majandus- ja kaubanduspartner.

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Leedu kaubavahetus moodustas 2017. a 2,13 mld eurot, hõlmates kogukäibest kõigi välispartneritega 7,7%. Selle näitajaga on Leedu Eesti kaubavahetuspartnerite seas 5. kohal. Sama asendi säilitas Leedu Eesti eksporditurgude pingereas (5,9% koguekspordist). Import Leedust püsis 2017. aastal kasvukursil, mille tulemusena oli Leedu Eestile 3. impordipartner. Peamised ekspordiartiklid olid transpordivahendid ning masinad ja seadmed. Leedust Eestisse imporditi põhiliselt mineraalseid tooteid, keemiatooteid, masinaid ja seadmeid, valmistoidukaupu ja jooke.

Eesti-Leedu kaubavahetus aastatel 2012-2017 (miljonit eurot):

Aasta Käive Osatähtsus käibes Eksport Osatähtsus koguekspordis Import Osatähtsus koguimpordis
2012 1 817,2 6,8% 657,6 5,3% 1 159,6 8,2%
2013  1 940,5 7,4% 716,4 5,8% 1 224,1 8,8%
2014 1 782,2 6,9% 637,5 5,3% 1 152,3 8,4%
2015 1 926, 5 7,8% 677,5 5,9% 1 249,0 9,5%
2016 1 988, 5 7,8% 713,9 6,0% 1 274,5 9,4%
2017 2 131,7 7,7% 749,1 5,9% 1 382,6 9,4%

Allikas: Statistikaamet

Olulisemad ekspordiartiklid 2017:
• Transpordivahendid –21%
• Masinad ja mehaanilised seadmed – 14%
• Keemiatooted – 10%

Olulisemad impordiartiklid 2017:
• Mineraalsed tooted – 31 %
• Keemiatooted – 15%
• Masinad ja mehaanilised seadmed – 14%

INVESTEERINGUD

Leedu on Eesti jaoks väga oluline otseinvesteeringute sihtriik. Seisuga 31.12.2017 on Leetu investeeritud 1,3 mld euro väärtuses ehk 23,3% kõigist otseinvesteeringutest välismaal, mis annab pingereas teise koha. Peamised sektorid, millesse on investeeritud: elektrienergiaga varustamine, finants- ja kindlustustegevus ja kinnisvaraalane tegevus.

Leedu otseinvesteeringute kogumaht Eestis oli 31.12.2017 seisuga 772,8 miljonit eurot, mis moodustas 3,7% kõigist otseinvesteeringutest Eestisse. Sellega oli Leedu otseinvesteeringute lähteriikide pingereas 4. kohal. Peamisteks sektoriteks: hulgi- ja jaekaubandus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus.

2009. aastal asutati Vilniuses Eesti Leedu Kaubanduskoda (www.estcham.lt), millega on liituma oodatud kõik Eesti ettevõtted, kes tunnevad huvi Leedu kui potentsiaalse uue turu vastu või juba omavad selles riigis ärihuvisid. Kaubanduskoja ülesanne on oma liikmeskonna esindamine ja huvide kaitse, Leedu ettevõtlust puudutava informatsiooni kogumine ja analüüsimine, Eesti eksportööride nõustamine ning kaasabi osutamine äripartnerite leidmiseks Leedus.

TURISM

Viimastel aastatel on Leedu turistide arv järk-järgult kasvanud. Kui 2015 majutati 54 743 turisti, siis 2016. aastal 61 111 ja 2017. aastal juba 64 369. Kõige enam külastatakse Tallinna, Tartut ja Saaremaad. Eesti Panga mobiilipositsioneerimise meetodil saadud andmetel on Leedu residentide mitmepäevakülastuste arv viimasel kolmel aastal samuti kasvanud – kui 2015. a oli see 74 038, siis 2017. a 85 385. Leedulaste külastuste koguarv oli 2017. aastal 152 946.
Samal meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitmepäevakülastuste koguarv Leetu on samuti kolme aastaga kasvanud – 2015. aastal tegid Eesti residendid u 125 101 mitmepäevakülastust Leetu, 2017. aastal 127 389. Eestlaste külastuste koguarv oli 2017. aastal 143 748.

 

Kultuuri- ja haridussuhted

Balti riikide kultuurikoostöö põhineb kolmepoolsel kultuurikoostöölepingul, mis allkirjastati 1994. aastal. Lepingu alusel töötavad ministeeriumid välja mitmeaastased koostööprogrammid. Lisaks aitavad kultuuri tutvustamisele kaasa saatkonnad Vilniuses ja Tallinnas. Ülevaatega toimunud kultuuriüritustest saab tutvuda saatkonna kodulehel www.estemb.lt ja Facebookis: www.facebook.com/estemb.vilnius.

30. märtsil 2012 avati Tartu Ülikooli keelekeskuses läti ja leedu keele auditoorium ja kabinet-raamatukogu. Vilniuse Ülikoolis on eesti keelt liiterialana (leedu ja eesti keel) õpetatud alates 2004. aastast. 2008. aastal lõpetas ülikooli esimene lend filolooge, kelle üks eriala oli eesti keel.

Eesti ja Leedu Vabariigi 100. juubeliaasta puhul on 2018. aastal toimumas mitmeid esinduslikke kultuurisündmusi. Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) andis koos Leedu kammerorkestriga jaanuaris kontserte Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas ning aprillis esineti sama kavaga Eestis. 

Aprillikuus avati Pariisi Orsay muuseumis ühine näitus „Baltimaade sümbolism“, samuti osalesid Eesti, Läti ja Leedu Londoni raamatumessil peakülalistena.

Leedus tegutseb Leedu Eestlaste Selts, mille tegevus on suunatud eestlaste traditsioonide säilitamisele, eesti kultuuri tutvustamisele ning Eestiga seotud tähtpäevade ühisele tähistamisele. Enim pööratakse tähelepanu eesti keele ja kodumaasidemete säilitamisele. Samuti töötab pühapäevakool, kus lastel on võimalus õppida eesti keelt ja kultuuri.
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.