Sa oled siin

Läti

Viimati uuendatud: 09.08.2018

Eesti ja Läti vahelised sõbralikud ja tihedad naabrussuhted põhinevad nii ajaloolis-kultuurilisel lähedusel, sarnastel välispoliitilistel eesmärkidel kui ka edukalt areneval kaubavahetusel ja turismil. Eesti ja Läti riigipead ning valitsusliikmed kohtuvad regulaarselt, tihe suhtlus ja hea koostöömeel valitseb ka erinevate riigiasutuste ja äriettevõtete vahel.

Eesti ja Läti vahetasid diplomaatilisi esindajaid juba 1918. aasta detsembris. Diplomaatilised suhted riikide vahel taastati 6. septembril 1991. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Lätis asus 29. juunil 1992. aastal tööle Leili Utno.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Arti Hilpus esitas oma volikirja Läti president Raimonds Vējonisele 31. juulil 2018. Läti Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 08. juunist 2017 suursaadik Raimonds Jansons.

Riigikogus on loodud 12-liikmeline Eesti-Leedu parlamendirühm, mille esimees on Aadu Must.

Uue mõõtme vastastikustesse suhetesse on toonud oluliste riiklike tähtpäevade, Eesti ja Läti iseseisvuse 100. aastapäevade tähistamine. 27.02.2018 osalesid president Kaljulaid ja peaminister Ratas Riias Estonia teatri balleti „Kratt” etendusel Riia Ooperiteatris. 28.02.2018 külastas Läti president Vējonis omakorda Tallinna, kus mõlemad presidendid viibisid Läti Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri ooperi- ja balletigalal Estonia teatris.

 

Visiidid

Lätti
veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas
veebruar 2018 president Kersti Kaljulaid
detsember 2017 president Kersti Kaljulaid
september 2017 välisminister Sven Mikser
august 2017 peaminister Jüri Ratas
juuli 2017 president Kersti Kaljulaid
juuni 2017 välisminister Sven Mikser
veebruar 2017 president Kersti Kaljulaid
detsember 2016 välisminister Sven Mikser
detsember 2016 peaminister Jüri Ratas
oktoober 2016 president Kersti Kaljulaid
oktoober 2016 välisminister Jürgen Ligi
august 2016 peaminister Taavi Rõivas
juuli 2016 president Toomas Hendrik Ilves
aprill 2016 välisminister Marina Kaljurand
veebruar 2016 peaminister Taavi Rõivas
Eestisse
juuni 2018 president Raimonds Vējonis EV 100 tähistamisel Tartus Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus
juuni 2018 peaminister Māris Kučinskis Läänemere Strateegia Aastafoorumil
veebruar 2018 peaminister Māris Kučinskis
detsember 2017 peaminister Māris Kučinskis
august 2017 peaminister Māris Kučinskis
juuni 2017 välisminister Edgars Rinkēvičs
mai 2017 välisminister Edgars Rinkēvičs Eesti-Läti ja Läti-Eesti keeleauhinna väljakuulutamisel
mai 2017 peaminister Māris Kučinskis
jaanuar 2017 peaminister Māris Kučinskis
november 2016 president Raimonds Vējonis
juuli 2016 peaminister Māris Kučinskis
märts 2016 peaminister Māris Kučinskis töövisiidil

 

Kahepoolne koostöö

PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ

Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vahel valitseb juba aastaid regulaarne koostöö. 2004. aastal moodustati valitsuskomisjon Eesti-Läti piiriülese koostöö tõhustamiseks. Komisjoni töö raames moodustati piiriülese koostöö töögrupid, mille ühistegevuse ülesandeks on piire ületava koostöö strateegia väljatöötamine eesmärgiga arendada Läti-Eesti koostööd EL piirikoostööprogrammides, luua ettevõtlust soodustav keskkond piirialadel ja lihtsustada piiriületusprotseduuri. Nelja töögrupi konkreetsemateks töövaldkondadeks on sotsiaal- ja meditsiiniteenused; transport, energeetika ja keskkonnakaitse; haridus, turism ja sport ning piiriülese tööjõu liikumine ja maksustamine.

Viimasel Eesti-Läti valitsuskomisjoni kohtumisel 10.03.2017 Smiltenes olid jätkuvalt päevakajalisteks teemadeks tervishoid ja tervishoiuga seonduvad avalikud teenused piiriregioonides, maksukoostöö, piiriregioonides ja piiriülese rongiliikluse ja maanteede edendamine Eesti ja Läti vahel. Järgmine Eesti-Läti ja Läti-Eesti valitsustevaheliste komisjonide kohtumine toimub 2018. aastal Eestis.

Euroopa Liit toetab piirialade omavahelist koostööd territoriaalse koostöö programmide kaudu. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatakse 38 miljonit eurot Eesti-Läti programmi ajavahemikul 2012-2020. Programmi prioriteetsed suunad on aktiivne, ligitõmbav, puhas ja hinnatud elukeskkond, parem sadamate võrgustik ning integreeritud tööjõuturg.

TULEVIKUKOOSTÖÖ RAPORT

Eesti ja Läti suhete edasiarendamise ning kahepoolses koostöös ühiste arengusuundade kaardistamise eesmärgil leppisid Eesti ja Läti peaministrid 2007. a kokku Eesti ja Läti tulevikukoostöö raporti koostamises. Raporti koostajateks määrati Eesti poolt Anvar Samost ja Läti poolt Andris Razans. Eesti-Läti tulevikukoostöö raport (PDF) esitati peaminister Andrus Ansipile ja Läti peaminister Valdis Dombrovskisele 11.06.2010.

KAITSEALANE KOOSTÖÖ

Aktiivne kaitsealane koostöö toimub nn Balti formaadis (Eesti, Läti ja Leedu) alates 12.02.1995 vastavalt kaitseministrite poolt sõlmitud koostöökokkuleppele. Kolmepoolselt on algatatud mitmeid ühisprojekte, millest osa jätkuvad tänaseni, samas osa on peale eesmärgi saavutamist lõpetatud (BALTBAT, BALTSEA). Käesoleval ajal on olulisemateks koostööformaatideks on Balti kaitsekolledž (BALTDEFCOL), NATO Balti õhuturve, Balti pataljon (BALTBAT) ja ühine osalus õppustel.

 

Lepingud

Eesti ja Läti kahepoolseid suhteid, eeskätt aga majandussuhteid reguleerivad alates 01.05.2004 ELi siseturu reeglid. Enamik Eestit ja Lätit siduvaid lepinguid on sõlmitud aga kolmepoolselt Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Ülevaade Eesti ja Läti vahel sõlmitud lepingutest:

  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse riigipiiri taastamise leping ja lisaprotokoll (jõustus 13.09.93)
  • Kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimisest (jõustus 30.08.94)
  • Kokkulepe piiriesindajate tegevusest (jõustus 30.08.94)
  • Lennuühenduse kokkulepe (jõustus 01.02.96)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.96)
  • Kokkulepe merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres (jõustus 10.10.96)
  • Kokkulepe piiripunktidest (jõustus 21.10.96)
  • Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 29.01.97)
  • Kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest (jõustus 14.03.97)
  • Kokkulepe maatüki kasutusõiguse üleandmise kohta (jõustus 28.06.99)
  • Raamleping vastastikusest abist õnnetuste korral (jõustus 19.06.02)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.11.02)
  • Raudteetranspordikoostöö kokkulepe (jõustus 16.05.04)
  • Valga1/Valka2 ühise piiripunkti kasutamise ja hooldamise tingimuste leping (jõustus 21.05.04)
  • Kokkulepe toornafta ja naftasaaduste vastastikusest hoidmisest (jõustus 6.08.09)
  • Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 20.07.11)

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

2017. a majandusandmete põhjal kuulub Läti jätkuvalt Eesti viie olulisima koostööpartneri hulka, olles oluline eksporditurg nii meie toodetele kui teenustele. Kaubavahetuses Eestiga hoidis Läti kolmandat kohta – 8,8%. Eesti päritolu kaupade eksport Lätti moodustas 2017. a koguekspordist 46%. Impordipartnerite seas oli Läti 5. kohal (osakaaluga 8,5%).

Kahepoolne kaubavahetuse bilanss oli Eestile ajavahemikul 2014-2015 positiivne. 2016-2017 jäi Eesti eksport siiski impordile alla.


Eesti-Läti kaubavahetus aastatel 2012-2017 (miljonit eurot):

Aasta Käive Eksport Osatähtsus koguekspordis Import Osatähtsus koguimpordis
2012 2376,1 1103,4 8,8% 1272,7 9%
2013 257,5 1272,7 10,4%  1301,8 9,4%
2014 2466,7 1299,7 10,8% 1167,6 8,5%
2015 2317,3 1202,8 10,4% 1114,5 8,5%
2016 2223,7 1096,0 9,2% 1127,7 8,4%
2017 2222,6 1182,0 9,2% 1251,0 8,5%
Import arvestatud saatjariigi järgi.

Olulisemad ekspordiartiklid 2017:

• Mineraalsed tooted – 17%

• Transpordivahendid – 15%

• Masinad ja mehaanilised seadmed – 12%

• Toidukaubad ja -joogid – 9%

Olulisemad impordiartiklid 2017:

• Masinad ja mehaanilised seadmed – 20%

• Valmistoidukaubad ja joogid – 10%

• Metallid ja metallitooted – 8%

• Keemiatooted – 8%

INVESTEERINGUD

31.12.2017 seisuga moodustasid Eesti residentide Lätisse paigutatud investeeringud 1,2 mld eurot ehk 18% investeeringute kogumahust. Läti otseinvesteeringutes suuruseks Eestis oli 641 mln eurot, mis on 3,3% kogu Eestisse paigutatud otseinvesteeringute mahust.

Lätis tegutsevate Eesti ettevõtete toetuseks ja paremaks informatsioonivahetuseks asutati Riias 18.04.2007 Eesti Kaubanduskoda Lätis (www.eesti.lv), mis oli ühtlasi esimene väljaspool Eestit loodud Eesti ettevõtete ning investorite ühendus.

TURISM

Lätlaste huvi Eesti kui turismi sihtriigi vastu on kasvanud. Keskmiselt kasvab majutatavate turistide arv igal aastal rohkem kui 15 000 turisti võrra – kui 2015 majutati 127 864 turisti, siis 2016. aastal 142 043 ja 2017. aastal juba 161 250. Kõige enam külastatakse Harjumaad ja Tallinna, Pärnut ja Tartut. Eesti Panga mobiilipositsioneerimise meetodil saadud andmetel on Läti residentide mitmepäevakülastuste arv viimasel neljal aastal samuti kasvanud, kui 2013. a oli see 218 852, siis 2017. a 291 852. Lätlaste külastuste koguarv oli 2017. aastal 641 204.
Samal meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitmepäevakülastuste koguarv Lätti on samuti nelja aastaga kasvanud – 2013. aastal tegid Eesti residendid u 315 000 mitmepäevakülastust Lätti, 2017. aastal 351 436. Eestlaste külastuste koguarv oli 2017. aastal 472 529.

 

Kultuuri- ja haridussuhted

Tänu geograafilisele naabrusele on Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalased kontaktid olnud läbi aegade tihedad. Eesti tulevane vaimu- ja võimueliit sai juba 19. sajandil haridust Janis Cimze seminaris, hiljem Riia tehnikakõrgkoolis ja Riia vaimulikus seminaris. 2000. aastal Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud kokkulepe kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikusest tunnustamisest on praegugi Eestist Läti kõrgkoolidesse õppima viinud kümneid üliõpilasi. Populaarseimaks õppeasutuseks on kujunenud Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias.

Lätis elab praegu ca 2000 etnilist eestlast. Piiriülese majandustegevuse tõttu võib lisada neile veel mitu tuhat eestlast, kelle kodu on küll Eestis, kuid kes suurema osa oma tööajast veedavad Lätis. Valgas tegutseb Eesti-Läti Instituut, kus õpetatakse muuhulgas ka läti keelt. Eesti ja Läti keeleekspertide koostöös valmis uus läti-eesti ja eesti-läti sõnaraamat, mille esmaesitlus toimus mõlema riigi presidentide Toomas Hendrik Ilvese ja Andris Bērziņši kohalolekul 11.05.2015 Riias.

1908. aastal Riias asutatud Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglasena tegutseb praegu Läti Eesti Selts, mille tegevus taastati 1988. aastal. 1989. aastal taasalustas oma tegevust ka Riia Eesti Kool (www.rivsk.lv), mis praegu pakub haridust ligi 170-le põhikooliõpilasele. Läti riigi rahastamisel tegutsevas koolis toimub suurem osa õppetööst küll läti keeles, ent seal õpetatakse eesti keelt, kultuuri ja kodulugu. Eesti on andnud koolile aastate jooksul erinevat toetust, peamiselt õppematerjalide ja arvutite näol, lisaks on lähetatud kooli eesti keele õpetaja.

18.02.2009 kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš alla kokkuleppele, millega asutati Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind eesmärgiga rõhutada eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust. Välisministeeriumide tõlkeauhinna esmakordne väljastamine toimus 10.03.2010 ja selle sai läti tõlkija Maima Grinberga. 2015. aastal otsustasid Eesti ja Läti välisministrid laiendada varasemalt tuntud Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna konkursi valdkondi ning allkirjastasid selleks 03.07.2015 Tallinnas uue põhikirja, mille alusel saab lisaks ilukirjanduslikele tõlgetele konkursile esitada tõlkeid ka teistes valdkondades, näiteks poliitikas, teaduses, kunstis, ajaloos ja sotsioloogias jne. Auhinna kandidaatideks on võimalik esitada ka Eesti ja Läti koolide ning ülikoolide keeleõpetajaid ning keeleteadlasi, kes on eelmisel aastal andnud panuse eesti ja läti keele edendamisse mõlemas riigis. 12.05.2017 kuulutasid Eesti välisminister Sven Mikser ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs Tallinnas välja Eesti-Läti keeleauhinna võitja, kelleks osutus eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusloolane Livia Viitol. Rohkem informatsiooni selle aasta konkursi kohta leiab siit.

Aprillikuus avati Pariisi Orsay muuseumis ühine näitus „Baltimaade sümbolism”, samuti osalesid Eesti, Läti ja Leedu Londoni raamatumessil peakülalistena.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.