Sa oled siin

Läti

Viimati uuendatud: 03.02.2020

Eesti ja Läti vahelised sõbralikud ja tihedad naabrussuhted põhinevad nii ajaloolis-kultuurilisel lähedusel, sarnastel välispoliitilistel eesmärkidel kui ka edukalt areneval kaubavahetusel ja turismil. Eesti ja Läti riigipead ning valitsusliikmed kohtuvad regulaarselt, tihe suhtlus ja hea koostöömeel valitseb ka erinevate riigiasutuste ja äriettevõtete vahel. 21. augustil 2018. aastal toimus Riias ajalooline esimene Eesti ja Läti valitsuste ühisistung.

Eesti ja Läti vahetasid diplomaatilisi esindajaid juba 1918. aasta detsembris. Läti tunnustas Eesti iseseisvust 2. märtsil 1921. aastal. Diplomaatilised suhted riikide vahel taastati 6. septembril 1991. aastal. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Lätis asus 29. juunil 1992. aastal tööle Leili Utno.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Arti Hilpus esitas oma volikirja Läti president Raimonds Vējonisele 31. juulil 2018. Läti Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 8. juunist 2017 suursaadik Raimonds Jansons.

Riigikogus on loodud 13-liikmeline Eesti-Läti parlamendirühm, mille esimees on Aadu Must.

Uue mõõtme vastastikustesse suhetesse on toonud oluliste riiklike tähtpäevade, Eesti ja Läti iseseisvuse 100. aastapäevade tähistamine. 27.02.2018 osalesid president Kaljulaid ja peaminister Ratas Riias Estonia teatri balleti „Kratt” etendusel Riia Ooperiteatris. 28.02.2018 külastas Läti president Vējonis omakorda Tallinna, kus mõlemad presidendid viibisid Läti Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri ooperi- ja balletigalal Estonia teatris. President Kaljulaid osales ka 18.11.2018 Läti 100. aastapäeva üritustel Riias. 2019. aastal olid  suured ühised tähtpäevad  Võnnu lahingu 100. aastapäev juunis ja 30 aasta möödumine Balti ketist 23. augustil.

 

Visiidid

Lätti
detsember 2019 president Kersti Kaljulaid Balti presidentide kohtumisel 
detsember 2019 peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas Balti peaministrite ja transpordi eest vastutavate ministrite kohtumisel
november 2019 välisminister Urmas Reinsalu 25. Balti Nõukogu istungil Riias
august 2019 peaminister Jüri Ratas Balti peaministrite kohtumisel ja Balti keti 30. aastapäeva üritustel
juuni 2019 president Kersti Kaljulaid Võnnu lahingu 100. aastapäeva üritustel Cēsises
juuni 2019 välisminister Urmas Reinsalu Läänemeremaade Nõukogu kohtumisel Jūrmalas
mai 2019 peaminister Jüri Ratas
november 2018 president Kersti Kaljulaid Läti 100 üritustel Riias
august 2018 peaminister Jüri Ratas ja välisminister Sven Mikser Eesti ja Läti valitsuste ühisistungil
veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas
veebruar 2018 president Kersti Kaljulaid
detsember 2017 president Kersti Kaljulaid
september 2017 välisminister Sven Mikser
august 2017 peaminister Jüri Ratas
juuli 2017 president Kersti Kaljulaid
juuni 2017 välisminister Sven Mikser
veebruar 2017 president Kersti Kaljulaid
detsember 2016 välisminister Sven Mikser
detsember 2016 peaminister Jüri Ratas
oktoober 2016 president Kersti Kaljulaid
oktoober 2016 välisminister Jürgen Ligi
august 2016 peaminister Taavi Rõivas
juuli 2016 president Toomas Hendrik Ilves
aprill 2016 välisminister Marina Kaljurand
veebruar 2016 peaminister Taavi Rõivas
Eestisse
veebruar 2020 välisminister Edgars Rinkēvičs Tartu rahu 100 üritustel Tartus
juuli 2019 president Egils Levits tutvumisvisiidil
juuli 2019 peaminister Krišjānis Kariņš XX tantsupeol
juuni 2019 president Raimonds Vējonis BALTDEFCOLi lõpuaktusel
aprill 2019 president Raimonds Vējonise riigivisiit, delegatsioonis ka välisminister Edgars Rinkēvičs ja majandusminister Ralfs Nemiro
aprill 2019 välisminister Edgars Rinkēvičs Eesti-Läti ja Läti-Eesti keeleauhinna väljakuulutamisel
veebruar 2019 peaminister Krišjānis Kariņši tutvumisvisiit
juuni 2018 president Raimonds Vējonis EV 100 tähistamisel Tartus Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus
juuni 2018 peaminister Māris Kučinskis Läänemere Strateegia Aastafoorumil
veebruar 2018 peaminister Māris Kučinskis
detsember 2017 peaminister Māris Kučinskis
august 2017 peaminister Māris Kučinskis
juuni 2017 välisminister Edgars Rinkēvičs
mai 2017 välisminister Edgars Rinkēvičs Eesti-Läti ja Läti-Eesti keeleauhinna väljakuulutamisel
mai 2017 peaminister Māris Kučinskis
jaanuar 2017 peaminister Māris Kučinskis
november 2016 president Raimonds Vējonis
juuli 2016 peaminister Māris Kučinskis
märts 2016 peaminister Māris Kučinskis töövisiidil

 

Kahepoolne koostöö

PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ

Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vahel valitseb juba aastaid regulaarne koostöö. 2004. aastal moodustati valitsuskomisjon Eesti-Läti piiriülese koostöö tõhustamiseks. Komisjoni töö raames moodustati piiriülese koostöö töögrupid, mille ühistegevuse ülesandeks on piire ületava koostöö strateegia väljatöötamine eesmärgiga arendada Läti-Eesti koostööd EL piirikoostööprogrammides, luua ettevõtlust soodustav keskkond piirialadel ja lihtsustada piiriületusprotseduuri. Nelja töögrupi konkreetsemateks töövaldkondadeks on sotsiaal- ja meditsiiniteenused; transport, energeetika ja keskkonnakaitse; haridus, turism ja sport ning piiriülese tööjõu liikumine ja maksustamine.

Viimasel Eesti-Läti valitsuskomisjoni kohtumisel 06.11.2019 Riias olid jätkuvalt päevakajalisteks teemadeks tervishoid ja tervishoiuga seonduvad avalikud teenused piiriregioonides, maksukoostöö, piiriregioonides ja piiriülese rongiliikluse ja maanteede edendamine ja ühise pandipakendi süsteemi arendamine. Järgmine Eesti-Läti ja Läti-Eesti valitsustevaheliste komisjonide kohtumine toimub 2020. aasta novembris Eestis.

Euroopa Liit toetab piirialade omavahelist koostööd territoriaalse koostöö programmide kaudu. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatakse 38 miljonit eurot Eesti-Läti programmi ajavahemikul 2012-2020. Programmi prioriteetsed suunad on aktiivne, ligitõmbav, puhas ja hinnatud elukeskkond, parem sadamate võrgustik ning integreeritud tööjõuturg.

TULEVIKUKOOSTÖÖ RAPORT

Eesti ja Läti suhete edasiarendamise ning kahepoolses koostöös ühiste arengusuundade kaardistamise eesmärgil leppisid Eesti ja Läti peaministrid 2007. a kokku Eesti ja Läti tulevikukoostöö raporti koostamises. Raporti koostajateks määrati Eesti poolt Anvar Samost ja Läti poolt Andris Razans. Eesti-Läti tulevikukoostöö raport (PDF) esitati peaminister Andrus Ansipile ja Läti peaminister Valdis Dombrovskisele 11.06.2010.

KAITSEALANE KOOSTÖÖ

Aktiivne kaitsealane koostöö toimub nn Balti formaadis (Eesti, Läti ja Leedu) alates 12.02.1995 vastavalt kaitseministrite poolt sõlmitud koostöökokkuleppele. Olulisemateks koostööformaatideks on Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL), NATO Balti õhuturve, Balti pataljon (BALTBAT) ja ühine osalus õppustel. 2019. aasta oktoobris allkirjastasid Balti riikide kaitseministrid ühise õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi BALTNET uuendatud kokkuleppe.

Eesti panustab NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskusesse Riias. Läti on Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse liige. 2019. aasta märtsis avati Lätis Adaži sõjaväelinnakus NATO Põhjadiviisi staap, mis tõhustab piirkonna kaitsevõimet ja ühendab regiooni sõjalised üksused alliansi kõrgema juhtimisstruktuuriga.

 

Lepingud

Eesti ja Läti kahepoolseid suhteid, eeskätt aga majandussuhteid reguleerivad alates 01.05.2004 ELi siseturu reeglid. Enamik Eestit ja Lätit siduvaid lepinguid on sõlmitud aga kolmepoolselt Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Ülevaade Eesti ja Läti vahel sõlmitud lepingutest:

  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse riigipiiri taastamise leping ja lisaprotokoll (jõustus 13.09.93)
  • Kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimisest (jõustus 30.08.94)
  • Kokkulepe piiriesindajate tegevusest (jõustus 30.08.94)
  • Lennuühenduse kokkulepe (jõustus 01.02.96)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.96)
  • Kokkulepe merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres (jõustus 10.10.96)
  • Kokkulepe piiripunktidest (jõustus 21.10.96)
  • Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 29.01.97)
  • Kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest (jõustus 14.03.97)
  • Kokkulepe maatüki kasutusõiguse üleandmise kohta (jõustus 28.06.99)
  • Raamleping vastastikusest abist õnnetuste korral (jõustus 19.06.02)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.11.02)
  • Raudteetranspordikoostöö kokkulepe (jõustus 16.05.04)
  • Valga1/Valka2 ühise piiripunkti kasutamise ja hooldamise tingimuste leping (jõustus 21.05.04)
  • Kokkulepe toornafta ja naftasaaduste vastastikusest hoidmisest (jõustus 6.08.09)
  • Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 20.07.11)
  • Rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe (jõustus 17.01.2019)
  • Viisaküsimustes vastastikuse esindamise kokkuleppe muutmise kokkulepe (jõustus 02.02.2020)

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

2018. a majandusandmete põhjal kuulub Läti jätkuvalt Eesti viie olulisima koostööpartneri hulka, olles oluline eksporditurg nii meie toodetele kui teenustele. Kaubavahetuses Eestiga hoidis Läti kolmandat kohta – 9%. Eesti päritolu kaupade eksport Lätti moodustas 2018. a koguekspordist 47%. Impordipartnerite seas oli Läti 6. kohal (osakaaluga 8,5%).

 

Eesti-Läti kaubavahetus aastatel 2014-2019 I pa (miljonit eurot):

Aasta Käive Eksport Osatähtsus koguekspordis Import Osatähtsus koguimpordis
2014 2466,7 1299,7 10,8% 1167,6 8,5%
2015 2317,3 1202,8 10,4% 1114,5 8,5%
2016 2223,7 1096,0 9,2% 1127,7 8,4%
2017 2222,6 1182,0 9,2% 1251,0 8,5%
2018 2749,7 1378,7 9,6% 1371,0 8,5%
2019 I pa 1392,9 669,4 9,2% 723,5 9,0%
Import arvestatud saatjariigi järgi.

Olulisemad ekspordiartiklid 2018:

• Mineraalsed tooted – 24%

• Transpordivahendid – 16%

• Masinad ja mehaanilised seadmed – 10%

• Toidukaubad ja -joogid – 9%

Olulisemad impordiartiklid 2018:

• Masinad ja mehaanilised seadmed – 20%

• Metallid ja metallitooted – 10%

• Toidukaubad ja joogid – 9%

• Mineraalsed tooted – 8%

INVESTEERINGUD

31.03.2019 seisuga moodustasid Eesti residentide Lätisse paigutatud investeeringud 2 mld eurot ehk 24% investeeringute kogumahust. Läti otseinvesteeringute suuruseks Eestis oli 688 mln eurot, mis on 3% kogu Eestisse paigutatud otseinvesteeringute mahust.

Lätis tegutsevate Eesti ettevõtete toetuseks ja paremaks informatsioonivahetuseks asutati Riias 18.04.2007 Eesti Kaubanduskoda Lätis (www.eesti.lv), mis oli ühtlasi esimene väljaspool Eestit loodud Eesti ettevõtete ning investorite ühendus.

TURISM

Viimastel aastatel on Läti turistide arv järk-järgult kasvanud.  Kui 2012. aastal ööbis Eestis üle 100 tuhande turisti, siis 2015. aastal juba ligi 128 tuhat turisti (6,6% välisturistidest) ning 2018. aastal 163 tuhat (kasv 1% võrreldes 2017. aastaga). Läti turistide osakaal välisturistidest moodustas 2018. aastal 7,6%. Lisaks Tallinnale pakkusid enim huvi veel Pärnumaa, Tartumaa ja Saaremaa. 

 

Kultuuri- ja haridussuhted

Tänu geograafilisele naabrusele on Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalased kontaktid olnud läbi aegade tihedad. Eesti tulevane vaimu- ja võimueliit sai juba 19. sajandil haridust Janis Cimze seminaris, hiljem Riia tehnikakõrgkoolis ja Riia vaimulikus seminaris. 2000. aastal Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud kokkulepe kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikusest tunnustamisest on praegugi Eestist Läti kõrgkoolidesse õppima viinud kümneid üliõpilasi. Populaarseimaks õppeasutuseks on kujunenud Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias.
Valgas tegutseb Eesti-Läti Instituut, kus õpetatakse muuhulgas ka läti keelt. Eesti ja Läti keeleekspertide koostöös valmis uus läti-eesti ja eesti-läti sõnaraamat, mille esmaesitlus toimus mõlema riigi presidentide Toomas Hendrik Ilvese ja Andris Bērziņši kohalolekul 11.05.2015 Riias.

1908. aastal Riias asutatud Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglasena tegutseb praegu Läti Eesti Selts, mille tegevus taastati 1988. aastal. 1989. aastal taasalustas oma tegevust ka Riia Eesti Kool (www.rivsk.lv).Läti riigi rahastamisel tegutsevas koolis toimub suurem osa õppetööst küll läti keeles, ent seal õpetatakse eesti keelt, kultuuri ja kodulugu. Eesti on andnud koolile aastate jooksul erinevat toetust, peamiselt õppematerjalide ja arvutite näol, lisaks on lähetatud kooli eesti keele õpetaja.

18.02.2009 kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš alla kokkuleppele, millega asutati Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind eesmärgiga rõhutada eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust. Välisministeeriumide tõlkeauhind anti esimest korda üle 10.03.2010  läti tõlkijale Maima Grinbergale. 2015. aastal otsustasid Eesti ja Läti välisministrid laiendada varasemalt tuntud Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna konkursi valdkondi ning allkirjastasid selleks 03.07.2015 Tallinnas uue põhikirja, mille alusel saab lisaks ilukirjanduslikele tõlgetele konkursile esitada tõlkeid ka teistes valdkondades, näiteks poliitikas, teaduses, kunstis, ajaloos,sotsioloogias jne. Auhinna kandidaatideks on võimalik esitada ka Eesti ja Läti koolide ning ülikoolide keeleõpetajaid ning keeleteadlasi, kes on eelmisel aastal andnud panuse eesti ja läti keele edendamisse mõlemas riigis. 10.04.2019 kuulutasid Eesti välisminister Sven Mikser ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs Tallinnas välja viimase Eesti-Läti keeleauhinna võitja, kelleks osutus luuletaja ja tõlkija Guntars Godiņš „Kalevipoja“ tõlkimise eest läti keelde.
2018. aasta aprillist juulini oli Pariisi Orsay muuseumis kolme Balti riigi ühine näitus „Baltimaade sümbolism“. Samal aastal osalesid Eesti, Läti ja Leedu Londoni raamatumessil peakülalistena.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.