Sa oled siin

Läti

Eesti ja Läti vahelised sõbralikud ja tihedad naabrussuhted põhinevad nii ajaloolis-kultuurilisel lähedusel, sarnastel välispoliitilistel eesmärkidel kui ka edukalt areneval kaubavahetusel ja turismil. Eesti ja Läti riigipead ning valitsusliikmed kohtuvad regulaarselt, tihe suhtlus ja hea koostöömeel valitseb ka erinevate riigiasutuste ja äriettevõtete vahel. Riigikogus on loodud 13-liikmeline Eesti-Läti parlamendirühm, mille esimees on Aadu Must.

Diplomaatiliste suhete ajalugu

Eesti ja Läti vahetasid diplomaatilisi esindajaid juba 1918. aasta detsembris. Läti tunnustas Eesti iseseisvust 2. märtsil 1921. aastal. Diplomaatilised suhted riikide vahel taastati 6. septembril 1991. aastal. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Lätis asus 29. juunil 1992. aastal tööle Leili Utno.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Arti Hilpus esitas oma volikirja Läti president Raimonds Vējonisele 31. juulil 2018. Läti Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 8. juunist 2017 suursaadik Raimonds Jansons.

Olulisemad visiidid

Lätti
oktoober 2021 president Alar Karis
oktoober 2021 peaminister Kaja Kallas
detsember 2019 president Kersti Kaljulaid Balti presidentide kohtumisel 
november 2019 välisminister Urmas Reinsalu 25. Balti Nõukogu istungil Riias
august 2019 peaminister Jüri Ratas Balti peaministrite kohtumisel ja Balti keti 30. aastapäeva üritustel
mai 2019 peaminister Jüri Ratas
november 2018 president Kersti Kaljulaid Läti 100 üritustel Riias
august 2018 peaminister Jüri Ratas ja välisminister Sven Mikser Eesti ja Läti valitsuste ühisistungil
Eestisse
november 2021 president Egils Levits
september 2021 välisminister Edgars Rinkēvičs
juuli 2019 president Egils Levits tutvumisvisiidil
aprill 2019 president Raimonds Vējonise riigivisiit, delegatsioonis ka välisminister Edgars Rinkēvičs ja majandusminister Ralfs Nemiro
veebruar 2019 peaminister Krišjānis Kariņš tutvumisvisiidil
veebruar 2018 peaminister Māris Kučinskis

 

Kahepoolne koostöö

Majanduskoostöö

Läti on Eesti üks olulisemaid kaubanduspartnereid. 2020. aastal oli Läti nii ekspordi- kui ka impordipartnerina 3. kohal.

Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Lätiga vaata Statistikaameti rakendusest.

Piiriülene koostöö

Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vahel valitseb juba aastaid regulaarne koostöö. 2004. aastal moodustati valitsuskomisjon Eesti-Läti piiriülese koostöö tõhustamiseks. Komisjoni töö raames moodustati piiriülese koostöö töögrupid, mille ühistegevuse ülesandeks on piire ületava koostöö strateegia väljatöötamine eesmärgiga arendada Läti-Eesti koostööd EL piirikoostööprogrammides, luua ettevõtlust soodustav keskkond piirialadel ja lihtsustada piiriületusprotseduuri. Nelja töögrupi konkreetsemateks töövaldkondadeks on sotsiaal- ja meditsiiniteenused; transport, energeetika ja keskkonnakaitse; haridus, turism ja sport ning piiriülese tööjõu liikumine ja maksustamine.

Euroopa Liit toetab piirialade omavahelist koostööd territoriaalse koostöö programmide kaudu. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatakse 38 miljonit eurot Eesti-Läti programmi ajavahemikul 2012-2020. Programmi prioriteetsed suunad on aktiivne, ligitõmbav, puhas ja hinnatud elukeskkond, parem sadamate võrgustik ning integreeritud tööjõuturg.

Tulevikukoostöö raport

Eesti ja Läti suhete edasiarendamise ning kahepoolses koostöös ühiste arengusuundade kaardistamise eesmärgil leppisid Eesti ja Läti peaministrid 2007. a kokku Eesti ja Läti tulevikukoostöö raporti koostamises. Raporti koostajateks määrati Eesti poolt Anvar Samost ja Läti poolt Andris Razans. Eesti-Läti tulevikukoostöö raport (PDF) esitati peaminister Andrus Ansipile ja Läti peaminister Valdis Dombrovskisele 11.06.2010. 2021. aasta alguses pakuti välja uue koostöö raporti koostamine, mis võeti ka ette ning peaks valmima juunis 2022. Selle koostajateks on ERR korrespondent Ragnar Kond ning endine suursaadik Janis Eichmanis.

Kaitsealane koostöö

Aktiivne kaitsealane koostöö toimub nn Balti formaadis (Eesti, Läti ja Leedu) alates 12.02.1995 vastavalt kaitseministrite poolt sõlmitud koostöökokkuleppele. Olulisemateks koostööformaatideks on Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL), NATO Balti õhuturve, Balti pataljon (BALTBAT) ja ühine osalus õppustel. 2019. aasta oktoobris allkirjastasid Balti riikide kaitseministrid ühise õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi BALTNET uuendatud kokkuleppe.

8.03.2019 avati Ādažis NATO Põhjadiviisi staap (Multinational Division North), mis tugevdab NATO käsuahelat ja vastutab Eesti ja Läti territooriumi kaitse koordineerimise ning juhtimise eest. Taani, Eesti ja Läti koostöös loodud staap peaks täieliku operatsioonivõime saavutama 2023. aastal.

 

Lepingud

Eesti ja Läti kahepoolseid suhteid, eeskätt aga majandussuhteid reguleerivad alates 01.05.2004 ELi siseturu reeglid. Enamik Eestit ja Lätit siduvaid lepinguid on sõlmitud aga kolmepoolselt Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Ülevaade Eesti ja Läti vahel sõlmitud lepingutest:

  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse riigipiiri taastamise leping ja lisaprotokoll (jõustus 13.09.93)
  • Kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimisest (jõustus 30.08.94)
  • Kokkulepe piiriesindajate tegevusest (jõustus 30.08.94)
  • Lennuühenduse kokkulepe (jõustus 01.02.96)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.96)
  • Kokkulepe merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres (jõustus 10.10.96)
  • Kokkulepe piiripunktidest (jõustus 21.10.96)
  • Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 29.01.97)
  • Kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest (jõustus 14.03.97)
  • Kokkulepe maatüki kasutusõiguse üleandmise kohta (jõustus 28.06.99)
  • Raamleping vastastikusest abist õnnetuste korral (jõustus 19.06.02)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.11.02)
  • Raudteetranspordikoostöö kokkulepe (jõustus 16.05.04)
  • Valga1/Valka2 ühise piiripunkti kasutamise ja hooldamise tingimuste leping (jõustus 21.05.04)
  • Kokkulepe toornafta ja naftasaaduste vastastikusest hoidmisest (jõustus 6.08.09)
  • Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 20.07.11)
  • Rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe (jõustus 17.01.2019)
  • Viisaküsimustes vastastikuse esindamise kokkuleppe muutmise kokkulepe (jõustus 02.02.2020)

Kultuuri- ja haridussuhted

Tänu geograafilisele naabrusele on Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalased kontaktid olnud läbi aegade tihedad. Eesti tulevane vaimu- ja võimueliit sai juba 19. sajandil haridust Janis Cimze seminaris, hiljem Riia tehnikakõrgkoolis ja Riia vaimulikus seminaris. 2000. aastal Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud kokkulepe kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikusest tunnustamisest on praegugi Eestist Läti kõrgkoolidesse õppima viinud kümneid üliõpilasi. Populaarseimaks õppeasutuseks on kujunenud Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias.
Valgas tegutseb Eesti-Läti Instituut, kus õpetatakse muuhulgas ka läti keelt. Eesti ja Läti keeleekspertide koostöös valmis uus läti-eesti ja eesti-läti sõnaraamat, mille esmaesitlus toimus mõlema riigi presidentide Toomas Hendrik Ilvese ja Andris Bērziņši kohalolekul 11.05.2015 Riias.

1908. aastal Riias asutatud Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglasena tegutseb praegu Läti Eesti Selts, mille tegevus taastati 1988. aastal. 1989. aastal taasalustas oma tegevust ka Riia Eesti Kool (www.rivsk.lv).Läti riigi rahastamisel tegutsevas koolis toimub suurem osa õppetööst küll läti keeles, ent seal õpetatakse eesti keelt, kultuuri ja kodulugu. Eesti on andnud koolile aastate jooksul erinevat toetust, peamiselt õppematerjalide ja arvutite näol, lisaks on lähetatud kooli eesti keele õpetaja.

18.02.2009 kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš alla kokkuleppele, millega asutati Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind eesmärgiga rõhutada eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust. Välisministeeriumide tõlkeauhind anti esimest korda üle 10.03.2010  läti tõlkijale Maima Grinbergale. 2015. aastal otsustasid Eesti ja Läti välisministrid laiendada varasemalt tuntud Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna konkursi valdkondi ning allkirjastasid selleks 03.07.2015 Tallinnas uue põhikirja, mille alusel saab lisaks ilukirjanduslikele tõlgetele konkursile esitada tõlkeid ka teistes valdkondades, näiteks poliitikas, teaduses, kunstis, ajaloos,sotsioloogias jne. Auhinna kandidaatideks on võimalik esitada ka Eesti ja Läti koolide ning ülikoolide keeleõpetajaid ning keeleteadlasi, kes on eelmisel aastal andnud panuse eesti ja läti keele edendamisse mõlemas riigis. 2021. aasta keeleauhinna võitjaks oli keeleuurija Lembit Vaba.

Viimati uuendatud: 17.01.2022

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.