Sa oled siin

Kreeka

viimati uuendatud: 28.05.2018

 

Kreeka tunnustas Eesti Vabariiki 19. mail 1922. 1922. aastal nimetati Eesti saadikuks Kreekasse Varssavis resideerinud Aleksander Hellat, kes sai ametis olla mõned kuud, sest sama aasta novembris kutsuti ta Eestisse välisministriks. Aastatel 1929–1940 oli Eesti aukonsul Ateenas Augustin Constantin Papadatos  ja aastatel 1928–1940 aseaukonsul Pireuses Spiridon A. Georgandas. Kreeka oli Eestisse akrediteerinud Varssavis resideerinud suursaadiku Kimon A. Kollas’e. Kreeka aupeakonsul Eestis aastani 1929 oli Jüri Parik, seejärel Oskar Kerson aastani 1940.

Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd 1997. aasta aprillis ajutise asjuri Jüri Arusoo juhtimisel. 18. aprillil 2001 esitas oma volikirja Kreeka presidendile Constantinos Stephanopoulosele esimene Eesti taasiseseisvumise järgne suursaadik Kreekas Andres Unga, resideerides esialgu Tallinnas. Alates 2003. aastast resideerib Eesti suursaadik Ateenas. Eesti praegune suursaadik Kreekas Priit Pallum andis oma volikirjad üle 12. veebruaril 2018. 

Esimene Kreeka suursaadik taasiseseisvunud Eestis oli alates 1993. aastast Stelio Valsamas-Rhallis, resideerides Helsingis. 2005. aasta veebruaris avas Kreeka suursaatkonna Tallinnas, esimeseks Tallinnas resideerinud suursaadikuks oli Christos Karapanos. Teine suursaadik Eestis, Polydoros Kokonas esitas volikirja 27. novembril 2008 ja lahkus Eestist 2012 märtsi lõpus. Kolmas suursaadik, Constantine Catsambis andis oma volikirjad üle 30. mail 2013 ning lahkus Eestist 2016 juuni lõpus. Uue Kreeka suursaadik Maria Karnoutsou andis oma volikirjad üle 7. septembril 2016.

Eestil on Kreekas hetkeseisuga 4 aukonsulit: Emmanuel Dandoulakis Kreeta saarel, Nikolaos Kantarzis Kosi saarel, Irene Panagopoulos Patrases ning Efpraxia Avlogiari Thessalonikis.

Kreeka parlamendis on loodud Kreeka-Eesti sõprusgrupp. Sõprusgrupi esimees on Tsoumanis Dimitrios. Eesti parlamendi Kreeka-Eesti sõprusgrupi esimees on Hanno Pevkur ning ase-esimees Mihhail Stalnuhhin.
 

Olulisemad visiidid

Kreekasse
mai 2018 president Kersti Kaljulaid
aprill 2018 kaitseminister Jüri Luik
september 2017 siseminister Andres Anvelt
mai 2017 peaminister Jüri Ratas
juuli 2014 peaminister Taavi Rõivas
märts 2014 Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras
detsember 2013 siseminister Ken-Marti Vaher
juuni 2010 Riigikogu esimees Ene Ergma
mai 2008 välisminister Urmas Paet
juuni 2004 välisminister Kristiina Ojuland
mai 1999 president Lennart Meri riigivisiit
Eestisse
september 2013 Patriarh Bartolomeus
veebruar 2013 välisminister Dimitrios Avramopoulose töövisiit
mai 2003 peaminister Costas Simitis
juuni 2002  asevälisminister Anastassios Giannitsis
oktoober 2000 president Constantionos Stephanopoulose riigivisiit

Lepingud

 

  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 07.08.98)
  • Meresõidualane leping (jõustus 02.04.99)
  • Kokkulepe viisanõudest loobumise kohta (jõustus 04.12.99)
  • Reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo alane kokkulepe (jõustus 10.05.00)
  • Turismikoostöö kokkulepe (jõustus 13.12.00)
  • Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe (jõustus 15.04.02)
  • Salastatud teabe kaitse leping (jõustus 14.05.02)
  • Kaitsealase koostöö leping (jõustus 10.06.03)
  • Tulumaksu ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 01.08.08)
  • Eesti ja Kreeka välisministeeriumide vahelise koostöö memorandum (jõustus 27.02.2012)
  • Memorandum koostööks korruptsiooni ja bürokraatia vähendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste abil (jõustus 05.12.2012)

Majandussuhted
 

Eesti ja Kreeka majandussuhted on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Majandussuhete arendamisel on koostööperspektiivi (mere)transpordi- ja transiidi, sadamate ja laevaehitamise, kõrgtehnoloogia valdkonnas ning metsanduse (puidutooted) ja põllumajandustoodete alal. Huvitatud ollakse ka turismialasest koostööst.

Juunis 2005 loodi Thessalonikis Kreeka – Balti Kaubandus- ja Tööstuskoda, mille eesmärgiks on arendada Kreeka ja Balti riikide vahelisi suhteid eelkõige kaubandus-, majandus- ja tehnoloogia valdkonnas.

KAUBAVAHETUS
Eesti-Kreeka kaubavahetus aastatel 2010-2017 (mln eurot)

  Eksport

Import

2010 6.7 7.0
2011 7.2 6.6
2012 6.5 5.9
2013 7.2 7.0
2014 7.2 8.5
2015  8.1 5.6
2016 8.7 5.3
2017 10.8 11.0

Allikas: Statistikaamet www.stat.ee
 

Otseinvesteeringud

Eesti Panga andmetel oli Kreeka otseinvesteeringute summa seisuga 31.12.2017 1.6 mln eurot.  Investeeritud on kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse; majutusse ja toitlustusse; info ja side sektorisse; finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvarasse.

Samal ajal Eesti otseinvesteeringute summa Kreekasse oli 2,2 mln eurot. Investeeritud on peamiselt kinnisvara sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse ning hulgi- ja jaekaubandusse.

Turism

Kreeka on jätkuvalt populaarne reisisihtkoht, olles 17. kohal, 2017 aastal reisis Kreekasse 50 015 inimest. Kõige rohkem reisitakse III kvartalis. Maist oktoobrini on avatud Aegean Airlines opereeritud otselennuühendus Tallinna ja Ateena vahel. 

 

Kultuuri- ja haridusalased suhted

Ajalooliselt on kreeka-katoliku usk esimene ristiusk, millega eestlased misjonäride kaudu lähemalt kokku puutusid. 11. sajandil ehitati Tartusse esimene õigeusu kirik ning 1920. a oli neid juba 158.

Tartu Ülikoolis saab õppida kreeka keelt ja kirjandust.

Alates 1995. a on kreeka kultuuri uurivatele teadlastele ja kraadiõppe üliõpilastele stipendiume ja rahalisi toetusi jaganud nii Alexander S. Onassise Fond kui ka Kreeka Riiklik Stipendiumi Fond. Lisaks toimub Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus raames ka ülikoolide üliõpilasvahetus. Tartu Ülikooli partnerid on Ateena Rahvuslik Ülikool (National University of Athens) ning Thessaloniki Aristotelese Ülikool (Aristotle University of Thessaloniki). Esimene tudengivahetus oli 1999/2000 õppeaastal ning tihe üliõpilasvahetus kahe riigi vahel on jätkunud.

Eesti keelde on tõlgitud üle 30 kreeka kirjandusteose, nende hulgas Aisopose, Homerose, Platoni ja Sophoklese ning Kavafise, Elitise, Karagatsise, Hadzise ja Asimakopoulose töid.

2013. suve lõpus  sai registreeritud Eestis MTÜ „Kreeka Eesti Kultuuriselts“.

Eesti muusikasündmused Kreekas viimastel aastatel:

2013. a osalesid Parnassos Hallis toimuval 9. klaverifestivalil „Around the Piano“ Eesti muusikud Sigrid Kuulmann (viiul), Aare Tammesalu (tšello) ja Marko Martin (klaver). Kava „Tallinn – Vienna – Athens in 80' minutes“ kanti ette koos Austria muusikutest koosneva ansambliga Trio VanBeethoven Vienna. Esitati  Franz Joseph Haydni, Ludwig van Beethoveni, Sergei Rahmaninovi and Erkki-Sven Tüüri teosed.

2011. a suvel Hortus Musicuse kontsert Rhodose saarel; 2010. a Estonia poistekoori kontserdid Ateenas, Larissas, Melivias ja Thessaloniki Dimitria Festivalil; Villu Veski - Tiit Kalluste Naxose saarel; Duo UMA (Robert Jürjendal, Aleksei Saks) Thessalonikis, Püha Ristija Johannese Eelkäija kloostris Larissa lähedal ja Ateena džässifestivalil; Tobiase keelpillikvartett ja Andres Uibo – Aare Tammesalu Ateenas;

2009. a duo Villu Veski – Tiit Kalluste kavaga „Põhjala hääled” Ateenas ja Põhja-Kreekas, Tobiase keelpillikvartett ja Sofia Joons – Maarja Nuut;

2008. a Tõnis Mägi, Kärt, Jaak, Ants ja Mart Johanson Ateenas;

Kreeka folklooriansamblid on sagedased külalised rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica.

Kreeka muusika ansambel Eestis "Zorbas" tähistas 2010. a oma kümnendat aastapäeva.

Eesti filmid on olnud edukad Kreeka filmifestivalidel:

2014. a oktoobris – novembris toimuval Thessaloniki Filmifestivalil osaleb  kolm eesti linateost - Veiko Õunpuu lavastajakäe all valminud „FREE RANGE - Ballaad maailma heakskiitmisest”. Ilmar Raagi Me ei tule tagasi ja Martti Helde „Risttuules“. Viimatimainitud osaleb festivali ametlikus võistlusprogrammis.

2010. a sai Anu Auna lühimängufilm „Vahetus“ Thessaloniki lühifilmide festivalil silmapaistva kinokunsti saavutuse auhinna;

2008. a toimunud 48. Thessaloniki Rahvusvahelisel Filmifestivalil sai Veiko Õunpuu „Sügisball” parima režissööri tiitli ja 1. Korintose filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna Andres Maimiku ja Rein Tolgi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” nimiosaline.

Kreekas on linastunud ka Imbi Paju dokumentaalfilm „Soome lahe õed” (2010), varasematel aastatel Sulev Keeduse "Georgica", Peeter Simmi „Georg” ja "Head käed", Liivo Niglase dokumentaalfilm "Brigaad" ning Mait Laasi, Ülo Pikkovi, Janno Põldma ja Priit Pärna animafilmid.

Pimedate Ööde filmifestivalil on igal aastal linastunud mõni Kreeka film. 2012. a PÖFFi fookuses oli Kreeka viimase paari aasta ekraaniteoste paremik ja postuumselt sai PÖFFi elutöö auhinna Euroopa autorifilmi väljapaistvamaid stiilimeistreid Theo Angelopoulos (1936-2012).

Toimunud näitused:

2013. a. juulikuus avati Korfu Linnagaleriis eesti kunstnike rühmanäituse "Two-way street. Contemporary Estonian painting". Näituse korraldamine toimus koostöös aukonsuliga Korful, Korfu Linnagalerii ja Korfu kohaliku omavalitsusega ning Eesti Kunstnike Liidu ja Kultuurkapitali toetusel. Näitusel osalesid Eesti Kunstiakadeemia maali õppejõud Jaan Toomik ja Vano Allsalu ning magistrandid Mihkel Ilus ja Mihkel Maripuu.

2011. a Larissas Eesti kindanäitus; 5 Eesti ehtekunstniku Anneli Tammiku, Kaire Ranniku, Ketli Tiitsare, Kristi Paapi ja Maria Valdma näitus Ilias Lalaounise ehetemuuseumis;

2008. a Eesti loodusfotod American Community School of Athens’is;

2007. a Kristi Paap Ateenas rahvusvahelisel ehtenäitusel „Challenging the Cathelaine”;

2004. a üheaegselt Pärnu Moodsa Kunsti muuseumis ja Ateena Frissirase muuseumis paarisnäitus "Jumal muutub inimeseks", kus osalesid nii Kreeka kui ka Eesti kunstnikud;

2003. a Ateenas Aarne Maasiku fotokogu ning Jaan Toomiku, August Künnapu ja Liina Siibi projekt "Cinema - it's a lie!"

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.