Sa oled siin

Kõrgõzstan

viimati uuendatud:  02.08.2019
 
Kirgiisi Vabariik tunnustas Eesti Vabariiki 1991. a ja diplomaatilised suhted sõlmiti 1996. a.
 

Eesti esimene suursaadik Kõrgõzstanis oli Jaan Hein, kes andis oma volikirjad Kõrgõzstani presidendile Roza Otunbajevale 26. oktoobril 2011. Praegu esindab Eestit suursaadik Heiti Mäemees, kes andis oma volikirja Kõrgõzstani presidendile Sooronbai Žeenbekovile 24. mail 2018. a. Suursaadik resideerib Nur-Sultanis (endine Astana). 2013. a nimetati ametisse esimene Eesti aukonsul Kõrgõzstanis Viktor Krõltsov. Kõrgõzstani esimese suursaadiku Eestis Kubanõtšbek Omuralijevi (resideerumisega Minskis) teenistus lõppes aprillis, uue saadiku määramiseni on asjuriks Aymjan Kulukeeva. 

Läbi aastate ainus kõrgetasemeline visiit on peaminister Andrus Ansipi ametlik visiit Kõrgõzstani 12.-13. detsembril 2013. Toimus kohtumine Kõrgõzstani peaministri Žantoro Satõbaldijevi, president Almazbek Atambajevi ja parlamendi esimehe Asõlbek Žeenbeekoviga. Peaminister avas majandusteemalise ümarlaua, millel osales ka Eesti äridelegatsioon, ning avas Eesti aukonsulaadi.

Kahepoolseid kohtumisi ja ametnike tasemel suhtlust on olnud rohkem. Septembris 2015 kohtus välisminister Marina Kaljurand ÜRO peaassamblee raames Kõrgõzstani välisministri Erlan Abdõldajeviga. Märtsis 2017 külastas Eestist Kõrgõzstani haridusminister, aprillis 2017 oli Eestis visiidil Kõrgõzstani välisminister Abdõldajev. Jaanuaris 2018 kohtusid peaministrid Jüri Ratas ja Sapar Isakov Davosi Majandusfoorumi veerel. Septembris 2018 kohtusid välisministrid Mikser ja Abdõldajev ÜRO Peaassamblee veerel. Detsembris 2018 kohtus välisminister Mikser OSCE välisministrite kohtumise veerel Kõrgõzstani välisministri Tšingiz Aidarbekoviga.

Novembris 2018 toimusid esimesed Eesti ja Kõrgõzstani välisministeeriumite vahelised poliitilised konsultatsioonid Biškekis. Eesti delegatsiooni juhtis poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo, kes kohtus ka Kõrgõzstani välisministri Aidarbekoviga.

Aktiivselt on suhelnud ka parlamendisaadikud. Riigikogu 12. ja 13. koosseisus oli moodustatud Eesti-Kirgiisi parlamendirühm. Kõrgõzstani parlamendis on registreeritud Eesti-Läti-Leedu sõprusrühm, mille esinaine on Dinara Issajeva ning milles on 5 liiget. Riigikogu saadikud, Eesti-Kirgiisi parlamendirühma juhid Mihhail Korb ja Deniss Boroditš külastasid juunis 2015 Biškekki. Juunis 2016 külastas Eestit Kirgiisi parlamendi sõprusrühm eesotsas rühma esinaise Dinara Issajevaga.

Oktoobris 2018 külastas Eestit Kõrgõzstani parlamendi spiiker Dastanbek Džumabekov, kes kohtus Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga ja peaminister Jüri Ratasega.

Lepingud

  • Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 10.04.2017)

Majandussuhted
 

Eesti-Kõrgõzstani kaubavahetus 2014-2018 (tuhat EUR):

  Eksport Import
2014 3 554 135
2015 957 0
2016 311 0
2017 1 246 599
2018 741 309

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

2018. aastal oli kahe riigi vaheline kaubavahetuskäive pisut üle ühe miljoni euro, millega Kõrgõzstan oli Eesti 105. kaubanduspartner. Ekspordipartnerite seas samuti 105. kohal ning impordipartnerite seas 86. kohal. 

2018. a eksporditi Kõrgõzstani transpordivahendeid (47%), meditsiini- ja mõõteaparatuuri (16%) ning masinaid ja seadmeid (16%). 
Kõrgõzstanist imporditi masinaid ja seadmeid (42%) ning väärismetalle (31%).

Investeeringud

Eesti Panga andmetel moodustasid Kõrgõzstani otseinvesteeringud Eestis 30.09.2018 seisuga 50 tuhat eurot. Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, info ja side sektorisse, kinnisvarasse ning haldus- ja abitegevustesse.

Eestil otseinvesteeringud Kõrgõzstanis puuduvad.

Äriregistri andmeil oli mai 2018 seisuga Eestis registreeritud 5 Kõrgõzstani osalusega ettevõtet.

20.02.2019. a seisuga on 1 Kõrgõzstani kodanikust e-resident.

Arengukoostöö
 

Varasematel aastatel on Eesti toetanud Kõrgõzstanis veemajanduse teemalisi projekte (viimati aastal 2005), samuti OSCE valimisvaatlusmissioone.

Alates 2013. a on arengukoostöös suurema tähelepanu all ka Kesk-Aasia riikidest Kõrgõzstan ja Tadžikistan kui riigid, kus Eesti kogemused ja läbiviidud reformid võiksid huvi pakkuda. Praeguseks on osa projektidest edukalt lõpule viidud, erinevate projektide läbiviimiseks on kokku tehtud väljamakseid üle 1,1 mln euro. Näiteks Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse projekt „Tugiteenused Kõrgõzstani väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele ettevõtluse arendamiseks Eestis ja ELis (infoportaal)“, aga ka e-Riigi Akadeemia projekt „E-konsuli rakenduse kasutuselevõtu ettevalmistamine KGs“. Eesti Diplomaatide Kool on Kõrgõzstanis läbi viinud projekti „Rahvusvaheliste suhete ja koostöö alane koolitus diplomaatidele ja ametnikele“. Eesti rahandusministeerium nõustas ja vahendas meie kogemusi Kõrgõzstani rahandusministeeriumi ametnikele erinevatel teemadel: riigi raamatupidamine ja aruandlus, riigieelarve koostamine, riigi finantsjuhtimine, avaliku sektori poliitika jne. Jätkuks oli käivitunud e-Riigi Akadeemia juhtimisel projekt Kõrgõzstani riigi finantsjuhtimissüsteemi toimimise analüüsiks ja võimaliku reformikava väljatöötamiseks lähtuvalt Eesti kogemustest. 2014.a said alguse mitmed uued projektid, muuhulgas inimõiguste teadlikkuse edendamiseks Kõrgõzstanis (elluviija Eesti Inimõiguste Instituut), maaturismi arendamiseks Kõrgõzstanis (SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus), intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde valdkonnas (Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus), noorte reproduktiivtervisealaste nõustamisteenuste ja -tervisekasvatuse alase pädevuse ja võimekuse tõstmiseks Kõrgõzstanis (Eesti Seksuaaltervise Liit). 2015. a alustas Garage48 projekti, mille kaudu toetada start-up firmade kogukonna edenemist Kõrgõzstanis. Kaks haridusele suunatud projekti peavad silmas mitmekeelse hariduse valdkonda Kõrgõzstanis - Tartu ülikooli projekti eesmärk on Kõrgõzstani õpetajakoolitusasutuste tugevdamine ning SA Innove projekti eesmärgiks on Kõrgõzstani lõimitud aine- ja keeleõppe koolitajate ja nõustajate meeskonna tegevuse toetamine. E-Riigi Akadeemia käivitas Kõrgõzstanis e-riigi teenusepõhise koosvõime raamistiku arendamise, eesmärgiks andmebaaside ristkasutuse juurutamine. Projekti kaasfinantseerija oli USAID. Valmistati X-tee prototüüp, mille litsents on praeguseks KGle üle antud. Projekti tulemusena saab KG teadmised ja esmase kogemuse e-valitsemise teenuste pakkumiseks. Samuti võimaldab organisatsiooni, õigusruumi ja tehnoloogia alaste teadmiste jagamine jätkata KG-l edaspidi efektiivsema, koostöövõimelisema ja läbipaistvama valitsemise arendamist.

Kultuurikoostöö


Viimastel aastatel on saatkonna ja aukonsuli algatusel vahendatud Eesti kultuuri Kõrgõzstani. Eesti aukonsul on korraldanud Eesti kultuuripäevi Issõk-Kuli järve ääres. 2016.a oli üleval Eestit tutvustav pildinäitus ja üles astus Tanja Mihhailova-Saar koos saksofonisti ja viiuldaja Timo Vendtiga.

Kirgiisid Eestis
 

2011. a rahvaloenduse andmeil elas Eestis 20 kirgiisi. Maardus tegutseb Kirgiisi kultuuriselts.

2012. a ilmus eesti keeles kirgiiside eepose „Manas“ rohkete illustratsioonidega ümberjutustus ja runod (koostanud Peeter Ilus, kirjastus Penikoorem).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.