Sa oled siin

Kasahstan

viimati uuendatud 25.05.2019

Diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vahel sõlmiti 27. mail 1992. aastal. Eesti suursaatkond Nur-Sultanis (endine Astana) tegutseb alates 2011. aastast. Suursaadik Heiti Mäemees andis oma volikirja üle president Nursultan Nazarbajevile 18. oktoobril 2017. Kasahstani eelmise suursaadiku Eestis (resideerumisega Helsingis) Murat Nurtleuovi teenistus lõppes aprillis, uue saadiku määramiseni on asjuriks Arman Tanirbergenov.  Tallinnas tegutseb Kasahstani konsulaat, mida juhib konsul Dudar Žakenov.

Riigikogus XIV koosseisus taasloodi Eesti-Kasahstani parlamendirühm, mille esimees on Aadu Must ja millesse kuulub 6 saadikut.

Eesti ja Kasahstani vahel valitsevad head ja töised suhted, arenenud on ka koostöö ametkondade vahel.

Visiidid

Kasahstani
november 2018 peaminister Jüri Ratas äridelegatsiooniga
mai 2016 rahandusminister Sven Sester Astana majandusfoorumil
september 2015 Riigikogu Eesti-Kasahstani parlamendirühma esimees Deniss Boroditš
mai 2015 president Arnold Rüütel Astana majandusfoorumil, 31.05 avas president Rüütel Karaganda lähedal Spasskis asuvas memoriaalis mälestuskivi, mis on pühendatud Karlagi väljasaadetud eestlastele. Kivi õnnistas peapiiskop emeeritus Põder, kohal viibisid represseeritute esindajad.
november 2013 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Eesti ja Kasahstani valitsuste vahelise komisjoni 4. istungil
september 2012 peaminister Andrus Ansip ja äridelegatsioon
mai 2012 välisminister Urmas Paet
veebruar 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Eesti ja Kasahstani valitsuste vahelise komisjoni 2. istungil
detsember 2010 peaminister Andrus Ansip OSCE tippkohtumisel
juuli 2010 välisminister Urmas Paet OSCE välisministrite kohtumisel
september 2009 peaminister Andrus Ansip ja äridelegatsioon
oktoober 2008 välisminister Urmas Paet
oktoober 2006 majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
juuni 2004 president Arnold Rüütel ning äridelegatsioon
Eestisse
märts 2018 asepeaminister Askar Žumagalijev
oktoober 2016 asevälisminister Roman Vassilenko Eesti ja Kasahstani valitsuste vahelise komisjoni 5. istungil
august 2012 transpordi- ja kommunikatsiooniminister Askar Žumagalijev Eesti ja Kasahstani valitsuste vahelise komisjoni 3. istungil
aprill 2011 president Nursultan Nazarbajev riigivisiidil
märts 2010 asevälisminister Rapil Žošõbajev Eesti ja Kasahstani valitsuste vahelise komisjoni 1. istungil
veebruar 2001 parlamendi esimees Žarmahan Tujakbai koos parlamendiliikmete delegatsiooniga
detsember 2000 I asepeaminister Danijal Ahmetov koos arvuka valitsus- ja äridelegatsiooniga
mai 2000 välisminister Erlan Idrisov

Riikidevaheline koostöö

 

Suhete arengule on olulise tähendusega Eesti ja Kasahstani majandus-, teadus- ja tehnikakoostöö jõustumine 2010. a. Lepingu alusel tuli 2010. a. esmakordselt kokku Eesti ja Kasahstani valitsuste vaheline komisjon (VVK), mis praeguseks on koos käinud 5 korda. Komisjoni viies istung toimus 24. oktoobril 2016 Tallinnas. Eesti delegatsiooni juhtis Välisministeeriumi asekantsler Väino Reinart, Kasahstani delegatsiooni asevälisminister Roman Vassilenko. Komisjoni plenaaristungi päevakorras olid Eesti ja Kasahstani vahelised üldised majandussuhted, sh kaubavahetus, transport, põllumajandus, haridus ja teadus, samuti turism, regionaalne koostöö, koostöö küberjulgeoleku- ning sotsiaalvaldkonnas.

Eesti jaoks on enim huvipakkuvad koostöövaldkonnad transport ja transiit, lisaks ka mitmed teised majandusega seotud valdkonnad - näiteks IT, põllumajandus, haridus ja keskkond (säästlik areng ja roheline energia). Kasahstanile pakuvad huvi Eesti kogemused e-riigi arendamisel ja IT lahenduste kasutamine erinevates valdkondades.

Lepingud

 

  • Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vaheline vastastikuse mõistmise ja koostöö leping (jõustus 25.05.1995)
  • Topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 19.07.2000)
  • Rahvusvaheliste autotovedude kokkulepe (jõustus 18.12.2002)
  • Raudteetranspordialase koostöö kokkulepe (jõustus 29.03.2003)
  • Organiseeritud kuritegevuse ja muude kuriteovormide vastu võitlemise koostöö kokkulepe (allkirjastatud 02.06.2004, ajutiselt jõustunud alates allkirjastamisest)
  • Kultuuri- ja humanitaarkoostöö kokkulepe (jõustus 9.06.2006)
  • Majandus-, teadus- ja tehnikakoostöö kokkulepe (jõustus 04.03.2010)
  • Organiseeritud kuritegevuse ja muude kuriteovormide vastu võitlemise koostöö kokkulepe (jõustus 16.01.2012)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 26.08.2014)

Majandussuhted

 

KAUBAVAHETUS

 

Eesti-Kasahstani kaubavahetus 2014 – 2019 (miljon eurot):

Aasta Eksport Import Käive
2014 34,5 25,0 59,5
2015 26,1 5,3 31,4
2016 16,6 4,0 20,6
2017 23,3 3,8 27,1
2018 34,3 2,2 36,5
2019 I kv 6,0 0,5 6,5

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

2018. aastal kasvas kaubavahetus Kasahstaniga kolmandiku võrra (35%) võrreldes 2017. aastaga ning moodustas ligi 37 mln eurot, mis oli 0,1% Eesti kogu kaubavahetusest. Kaubanduspartnerite seas andis see 48. koha (ekspordipartnerite seas 40. koht ning impordipartnerite seas 69. koht). Eesti eksport kasvas Kasahstani 2018. a 47% ning kasvu vedas masinate ja seadmete kaubagrupp (+15 mln eurot vrd 2017). Eesti päritolu  kaupade osakaal ekspordis Kasahstani oli neljal viimasel aastal ca 40%.

2019. a I kv moodustas kaubavahetus Kasahstaniga vaid 6,5 mln eurot (-60% vrd 2018. a I kv), seejuures vähenes eksport 62% ning import kasvas 25%. Eelkõige vähenes ekspordi puhul masinate ja seadmete väljavedu Kasahstani (-9 mln eurot vrd 2018 I kv).

Peamised eksportartiklid 2018. a olid:

  • Masinad ja seadmed – 67%
  • Keemiatooted –  7%
  • Metallid ja metalltooted – 6%
  • Loomsed tooted – 4%

   Peamised importartiklid 2018. a:

  • Keemiatooted – 55%
  • Mineraalsed tooted – 20%

2019. a I kv eksporditi enim masinaid ja seadmeid (62% ekspordist), järgnesid loomsed tooted (8%), toidukaubad ja joogid (8%) ning transpordivahendid (7%). Peamised importartiklid olid keemiatooted (74% impordist).

 

INVESTEERINGUD

 

Kasahstani otseinvesteeringud Eestis ​(miljon eurot):

31.12.2014 8,4
31.12.2015 9,9
31.12.2016 15,7
31.12.2017 26
31.12.2018 24,1

Kasahstani otseinvesteeringud Eestis on kasvanud 3 mln eurolt (2013) 24 mln euroni (2018). Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse (41% Kasahstani otseinvesteeringutest), haldus- ja abitegevusse (25%) ning veonduse ja laonduse sektorisse (12%).

Eesti otseinvesteeringud Kasahstanis (miljon eurot):

31.12.2014 32,7
31.12.2015 31,4
31.12.2016 31,4
31.12.2017 31,5
31.12.2018 9

Eesti otseinvesteeringud Kasahstanis oli 31.12.2018. a seisuga vaid 9 mln eurot (aastane muutus -71%). Investeeringud vähenesid veonduse ja laonduse sektoris, sinna on ka investeeritud suurem osa (71% investeeringutest).

Äriregistri andmeil oli 2018. a. mai seisuga Eestis registreeritud 70 Kasahstani osalusega ettevõtet.

13.05.2019 seisuga on 102 Kasahstani kodanikust e-residenti, kes on loonud 19 ettevõtet.

Kasahhid Eestis
 

2011. a rahvaloenduse andmeil elas Eestis 103 kasahhi rahvusest inimest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.