Sa oled siin

Kanada

viimati uuendatud: 25.09.2017
 
 

 

Kanada tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust esmakordselt 1922. aastal ning ei tunnistanud kunagi Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu. 26.augustil 1991 tunnustas Kanada Eesti taasiseseisvumist. Kanada võttis vastu ja sai II MS järgselt koduks tuhandetele eestlastest pagulastele. Praegu elab Kanadas suuruselt teine välis-eesti kogukond maailmas ja see annab meie riikide omavahelistele suhetele olulise lisamõõtme.

Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas on Gita Kalmet, kes andis oma volikirjad üle Kanada kindralkuberner David Johnstonile 27. augustil 2013. Kalmet on esimene Eesti suursaadik Kanadas, kes resideerib kohapeal, Ottawas. Kanada suursaadikuks Eestis on alates 2015. aasta märtsist Alain Hausser, kes resideerib Riias ja kellel on suursaadiku volitused kõigis kolmes Balti riigis.  

Kanada suursaadikud Eestis:

Alain Hausser (2015-…)

John Morrison              (2012-2014)
Scott Heatherington      (2009 - 2012)
Claire A. Poulin             (2006 – 2008)
Robert  Andrigo            (2002 -  2005)
Peter P.L. McKellar        (1999 – 2002)
Mary Vandenhoff          (1991 – 1992)

Eesti suursaadikud Kanadas:

Gita Kalmet (2013-…)

Marina Kaljurand           (2011-2013)
Väino  Reinart               (2008 – 2011)
Jüri Luik                       (2003 – 2008)
Sven Jürgenson             (2000-2003)
G.K.Stoicescu                (1997 -2000)
Toomas Hendrik Ilves     (1994-1997)
 

Eesti esindamine Kanadas, arvestades Kanada geograafilisi mastaape, tugineb paljuski aukonsulite võrgustikule. Hetkel on Eestil Kanadas seitse aukonsulit eesotsas aupeakonsul Laas Leivatiga (Ontario provints):aukonsul Harry A. Jaako (Vancouver), aukonsul Maurice Forget (Montreal), aukonsul Johan Olaf Soosaar (Halifax), aukonsul Francois-Xavier Simard (Quebecis), aukonsul Külliva Kangur (Edmonton) ning auasekonsul Torontos Thomas Heinsoo.

Eesti ja Kanada kahepooles suhtluses on oluline roll parlamentidevahelistel kontaktidel. Eerik-Niiles Kross juhib Riigikogus Eesti - Kanada 11-liikmelist parlamendirühma. Kanada parlamendis tegutseb Põhja-Balti sõprusgrupp, mida juhib konservatiiv Jamie Schmale. Olulisel kohal Eesti ja Kanada vahelistes suhetes on vastastikune viisavabadus, mis kehtib alates 27. septembrist 2006. Tähtis on ka 2010. aasta augustis jõustunud Eesti ja Kanada vaheline noorsoovahetuse leping, mille raames saavad  18–35-aastased noored võimaluse teises riigis kuni aasta vältel viibida ja töötada.

Alates diplomaatiliste suhete taastamisest 90ndate alguses on Kanada olnud Eestile oluline partner nii kahepoolses suhtluses kui multilateraalsel tasandil. Kanada on märkimisväärselt panustanud iseseisva Eesti institutsioonide ülesehitamisse. Esile  tuleb tõsta Õigustõlkekeskuse rajamist,  keelekümbluse projekte ja Kanada Linna Instituudi tööd. Märkimata ei saa jätta Kanada poolt sõjalise väljaõppe programmi raames antud  abi, millel oli kindlasti oma osa Eesti ettevalmistumisel Põhja-Atlandi Alliansiga liitumiseks. Kanada oli esimene NATO liikmesriik, kes ratifitseeris Eesti alliansiga liitumise protokolli. Mitmetes Eesti julgeolekut puudutavates olulistes küsimustes NATOs oleme kogenud Kanada toetust  (viimati Balti õhuturbe küsimuses). Pikka aega sidus meie riike  panustamine Afganistanis. Meil on tihe koostöö ÜRO-s, OSCE-s ja OECD-s.

Kanada abi Eesti arengukoostöö suutlikkuse tõstmisel on märkimisväärt.  Tänu Kanada Arenguabi Agentuuri CIDA programmidele  on olnud võimalik ellu viia mitmeid Eesti jaoks olulisi arenguabiprojekte, nagu näiteks Gruusia parlamendi ja institutsioonide tugevdamisele ja demokraatliku ühiskonna arengule suunatud Eesti –Kanada ühisprojekt, kui nimetada vaid mõnda.  Ühildades võimalusi ja jagades vastutust on Eesti olnud suuteline lahendama partnerriikide poolt tõstatud probleeme. Heaks näiteks on - majanduse juhtimiskoolituse programm (Canada-Ukraine-Baltic Economic Management Training Program - CUBEMTP) Ukraina riigiametnikele, mis viidi ellu koostöös Kanada, Läti ja Leeduga.

Visiidid

Kanadasse
November 2016 kaitseminister Hannes Hanso osales julgeolekupoliitika konverentsil Halifaxis
november 2014 president Toomas Hendrik Ilves osales julgeolekupoliitika konverentsil Halifaxis
mai 2013 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
november 2011 Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson
november 2010 välisminister Urmas Paet
oktoober 2010 sotsiaalminister Hanno Pevkur
veebruar 2010 kultuuriminister Laine Jänes
veebruar 2010 president Toomas Hendrik Ilves
november 2008 kaitseminister Jaak Aaviksoo
juuni 2008 rahvastikuminister Urve Palo töövisiidil
mai 2008 president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil
veebruar 2005 sotsiaalminister Marko Pomerants töövisiidil
veebruar 2005 Riigikogu esimehe Ene Ergma ametlik visiit
märts 2004 haridusminister Toivo Maimets
mai 2002 kaitseminister Sven Mikser. Visiidi eesmärgiks oli kahe riigi kaitsekoostöö arendamine ja Eesti ettevalmistused liitumiskutse saamiseks NATO tippkohtumisel 2002. aasta novembris Prahas
Eestisse
juuli 2014 Kanada valitsuse esindaja parlamendi juures Peter van Loan
aprill 2014 välisminister John Baird
aprill 2013 Kanada parlamendi Põhja-Balti sõprusgrupp
juuli 2010 väliskaubandusminister Peter van Loan
juuli 2006 välisministri parlamendisekretär Peter Milliken
november 2003 DFAIT (Department of Foreign Affairs and International Trade) assistant deputy minister Paul Debois
mai 2003 parlamendi alamkoja spiiker Peter Milliken

Lepingud

 

21.09 kohaldus ajutiselt Euroopa Liidu ja Kanada vaheline laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA)

Eesti ja Kanada valitsustevaheline  noortevahetuse kokkulepe. Jõustus 01.08.2010

Eesti ja Kanada valitsustevaheline sotsiaalkindlustusleping,  koos selle rakenduslepinguga. Jõustus 01.11.2006.

Eesti ja Kanada valitsustevaheline audiovisuaalse koostöö leping. Jõustus 4.11.2004.

Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Kanada Rahvusvahelise Arenguabi Agentuuri vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb ametliku arenguabi Kesk-Euroopa programmi (ODACE programm). Jõustus 16.04.2004.

EV Haridusministeeriumi ja Toronto Koolivalitsuse vaheline vastastikuse mõistmise memorandum eesti keele kümblusprogrammi kohta. Jõustus 31.03.2000.

Eesti ja Kanada kaitseministeeriumide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum sõjalistes küsimustes. Jõustus 13.10.1997.

Eesti ja Kanada valitsuste vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping. Jõustus 28.12.1995.

Eesti ja Kanada keskkonnaministeeriumide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum kalanduse alal. Jõustus 23.09.1992.

Eesti ja Kanada justiitsministeeriumide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum. Jõustus 15.05.1992.

 

Kaitsekoostöö
 

Kaitsekoostöö-alased suhted kahe riigi vahel said alguse 1994. aastal,  valdavalt Kanada poolt pakutud Eesti sõjaväelastele ja ametnikele mõeldud väljaõppeprogrammide raames. Formaalne alus Eesti-Kanada kaitsealasele koostööle pandi vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisega 1997. aastal. Esimese NATO liikmesriigina ratifitseeris Kanada Eesti liitumisprotokolli alliansiga. Sõjalise koostöö otseseks kokkupuutepunktiks oli mõlema riigi panustamine Afganistani lõunaosas. 2011. aastal lõpetas Kanada lahingutegevuse Afganistanis. 2014. aastal panustas Kanada 4 hävitajaga Balti õhuturbemissiooni rotatsioonis, ühtlasi osales jalaväekompanii näiteks ka Baltikumis toimunud õppusel Saber Strike 2014. Tallinnas paikneva NATO staabielemendi töös panustavad lisaks Eesti kaitseväelastele teiste liitlaste seas ka kaks Kanada relvajõudude esindajat. 

Kanada on läbi aastate toetanud  Balti Kaitsekolledži tegutsemist nii instruktorite kui õppuritega. Kanada õppejõud hakkab alates 2017 suvest täitma BALTDEFCOLis  Director of the Department of Military Studies ametikohta. Kanada õppureid hetkel Kaitsekolledžis ei ole. BALTDEFCOLil on tihe koostöö Canadian Forces College’iga (CFC). Kanada instruktorid olnud väga hinnatud ning kolledž loodab koostööle ka tulevikus.

Eesti loodab, et Kanada liitub NATO Küberkaitse Keskusega Tallinnas, kuid see pole seni teostunud. Siiski on Ukraina ja Venemaa vaheline konflikt muutnud Kanadat aktiivsemaks küberkaitsealase koostöö valdkonnas. Lisaks saab kõrgelt  hinnata Eesti julgeolekuekspertide kutsumist rahvusvaheliselt tunnustatud iga-aastasele julgeolekupoliitika konverentsile Halifaxis, kus 2014. aastal osales Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes kohtus antud konverentsi raames Kanada välisminister John Baird’i ja kaitseminister Rob Nicholsoniga ning 2016. aastal kaitseminister Hannes Hanso.

Majandus
 

21.09 kohaldus ajutiselt Euroopa Liidu ja Kanada vaheline laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA)

Eesti - Kanada kaubavahetus 2008 - 2015 (mln eurot):

  Käive Eksport Import* Saldo
2008 60 42,5 17,5 25
2009 138,8 128,2 10,6 117,6
2010 95,3 85,4 12,9 69,5
2011 128,7 53,6 75,1 -21,5
2012 88,1 77,6 10,5 67,1
2013 33,8 24,9 8,9 16
2014 92,8 79,1 13,7 65,4
2015 92,3 79,9 12,3 67,6
2016 113,4 89,1 24,3 64,8

89.1 0.8% 24.3 0.2% 113.4 0.4%

*Import on arvestatud saatjariigi järgi

Kanada otseinvesteeringud Eestisse seisuga 31.03.2017 olid 32,5 mln eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse (80% otseinvesteeringutest Kanadas).

Eestis tegutseb mai 2017. a seisuga 73 Kanada osalusega ettevõtet. Üks tuntumaid Kanada ettevõtteid Eestis on Salutaguse Pärmitehas (lisaks pärmile toodetakse ka hallitusi ja baktereid metsatööstusele ning haljastusele).

Kanada tähtsus kaubavahetuses on 0,4%, 2016. a oli kaubavahetuse suurus 114 mln EUR (Kanada oli Eesti 26. kaubavahetuspartner).

Eestit seni väisanud Kanada äridelegatsioonid on huvi tundnud peamiselt Eesti e-valitsuse ja e-tervise süsteemi, logistika- ning turismivaldkonna vastu.

Kanadasse eksporditi 2016. a peamiselt: mineraalseid tooteid (66% ekspordist), valmistoidukaupu (pärmid) (7%) ja muid tööstustooteid (mööbel ja selle juurde kuuluvad lisandid, kalapüügivarustus) (7%). Kanadast imporditi 2016. a peamiselt: transpordivahendeid (60%), masinaid ja seadmeid (18%) ning metalle ja metalltooteid (4,4%).

Krediidiinfo  andmetel oli Kanadasse eksportivate ettevõtete arv 2015. a 174 (2009. a oli see arv 89). Suurimad eksportöörid Kanadasse on: Wendre (tekstiiltooted), AdCash (veebiportaalid), Technomar&Adrem (puittaara ja puitaluste tootmine), Ehvert Mission Critical Estonia (ehituslik insener-tehniline projekteerimine), SRC Group (laevade ja paatide remont ja hooldus), Lax Handel (kalade ja kalatoodete hulgimüük), Reach-U (endine Regio) (programmeerimine), Interconnect Product Assembly (mootorite ja turbiinide tootmine), Tene Kaubandus (puitmajad), Envirolyte Industries International (üldmasinate tootmine), Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (teadustegevus), Nanoprotech (keemiatoodete hulgimüük), Fors MW (haagiste ja konteinerite tootmine), Vesset (saematerjal).

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Kultuur
 

Eesti-Kanada kultuurivahetus on kõrgel tasemel ja mitmekülgne. Eestlaste poolt pakutavast on Kanadas kõige laiemat kõlapinda leidnud – Eesti film ja Eesti muusika.

Euroopa Liidu Filmifestivalil, mis toimub üheaegselt  Ottawas, Torontos ja Vancouveris, on Eesti läbi aastate saanud ära näidata oma filmiparemiku. 2015. aastal valis Kanada filmipublik parimaks filmiks Soome-Eesti koostööfilmi „Vehkleja“. 2016. aastal tekitas filmisõprade seas palju kõneainet Martti Helde „Risttuules“.   Ottawa kultuurikalendris on oma kindel koht alati talvefestivali Winterlude raames toimuval Balti- ja Põhjamaade Filmifestivalil Bright Nights. Juba üle 10 aasta on kinokülastajad saanud näha Balti- ja Põhjamaade kineastide uudisloomingut, olgu tegu mängu-, dokumentaal – või animafilmiga. Suurt huvi on äratanud Eesti dokumentaalfilmid – H. Pikkovi „Õlimäe õied“, L. Linna „Veregrupp“ ja H. Meritsa „ Klass 1943“ ja „Balti Ülikool“. 2017. aastal näitas Eesti kõige väiksematele filmisõpradele H. Ernitsa - J. Põldmaa „Lotte ja kuukivi saladust“. Ottawa Rahvusvahelisel Animafilmide Festivalil (OIAF) on eestlased alati esindatud ja tavaliselt ei lahkuta tühjade kätega. Eriti rikas oli 2015. aasta, kus Eestisse tuli koguni kaks peaauhinda – erinevates kategooriates olid võidukad Riho Unt ja Priit Tender. Eesti animaatoritest on Kanadas tuntuim vanameister Priit Pärn, kelle loomingule pühendas Montreali Cinémathèque 2013. a sügisel mitmenädalase retrospektiivi.  

Igal sügisel leiab Torontos väliseestlaste ettevõtmisena  aset EstDocs Filmifestival, mis pakub filmihuvilistele Eesti kõige värskemat dokumentalistikat. Aasta-aastalt on EstDocsi vaatajanumbrid kasvanud  ja publik rahvusvahelisemaks muutunud.

Kontsertturneedel Kanadas on kuulsust pälvinud ja Eesti koorimuusikat tutvustanud Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor ja Rahvusooper Estonia poistekoor.  Eesti tuntuima ja enimesitatud helilooja Arvo Pärdi loomingu kõrval on tutvustatud ka Eesti noorte heliloojate, sealhulgas Kanada-eestlase Riho Esko Maimetsa kooriloomingut.

Kanada ei ole võõras ka Eesti jazzmuusikutele: teljel Ottawa, Toronto, Montreal on kontserte andnud Tõnu Naissoo, Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Peedu Kass jt.

Kanada omalt poolt on toonud Eestisse staaresinejaid nii Jazzkaarele, Birgitta Festivalile kui soolokontserte andma Laulukaare alla. Eesti publik on saanud valida Brian Adamsi, Michael Bublé, Inuiidi kurgulaulja Tanya Tagaq’ ja Kwakwakwa’wakw indiaanlaste vahel.  Meeldejäävalt on esinenud Avril Lavigne ja Rufus Wainwright. Eesti džässihuvilised on saanud nautida Montreal Guitar Trio ja džäss-kitarrist Kevin Breiti kitarri-interpretatsioone. Lisaks on Eesti kontserdi- ja ooperilavadel üles astunud mitmed nimekad pianistid ja lauljad ning tantsijad Kanadast. Samuti ei saa märkimata jätta eesti publiku viimaste aastate suurt lemmikut,  Cirque du Soleil’d. 2014. aastal etendus Nokia Kontserdimajas Robert Lepage’i külalisetendus „Kuu tagumine külg,“.  Kui 2013. aastal pälvis Kanada filmikunst Eestis palju tähelepanu kuna Kanada oli PÖFFi fookusriigiks, siis ka kõigil järgnevatel aastatel on Kanada filmid festivalil esindatud olnud ja enamasti publiku lemmikute seas. Eesti filmisõprade hulgas on suurt tunnustust leidnud Kanada kino wunderkind Xavier Dolan oma filmidega „Mommy/Emme“ ja „Kõigest maailma lõpp/Just la fin du Monde“. Kirjandusfestivalil HeadRead on olnud külaliseks tuntud Kanada kirjanik Margaret Atwood, kelle mitmekülgne looming on eestlastele juba aastaid tuttav.

Eestlased Kanadas
 

Riik on koduks arvukale väliseesti kogukonnale, kes on ühiskondlikult aktiivne ja kellel on märkimisväärsed teened eestluse säilitamisel väljaspool Eesti piire. Kanada eestlasi ühendab Kanada Eestlaste Kesknõukogu, mis asutati 1951. aastal, eesmärgiga hoida ja arendada sidemeid Kanada eestlaste ja Eesti vahel. Lisaks sellele tegutsevad mitmetes linnades Eesti seltsid. Eesti kogukonna suuremad keskused Kanadas on Toronto, Vancouver ja Montreal.  Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on mitmed Kanadas sündinud eestlased pöördunud tagasi Eestisse, kus töötavad edukalt nii riigiametis, kultuurivallas kui  äris. Lisaks väljakujunenud traditsioonilisele Eesti kogukonnale  Kanadas on viimastel aastatel kodu-Eesti noorte huvi Kanadasse õppima või tööle asumise vastu täheldatavalt suurenenud. Augustis 2010 jõustunud Eesti ja Kanada vaheline noorsoovahetuse leping on viimasel paaril aastal andnud võimaluse aastas kummagi riigi 125 noorele asuda elama/tööle vastavalt Kanadasse või Eestisse Siiani on eestlaste huvi selle lepingu alusel Kanadasse mineku vastu olnud suur.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.