Sa oled siin

Jaapan

viimati uuendatud: 26.02.2019

 

Jaapan tunnustas Eesti Vabariiki 6. märtsil 1919 de facto, 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu (sh Jaapan) Eesti Vabariiki de iure. 8. märtsil 1921 tunnustas Jaapan Eesti Vabariiki de iure ka eraldi aktiga. 1921. aastal Riiasse määratud ajutine asjur kattis ka Eestit.

1934. a. määrati ametisse Eesti aukonsul Dairenis, Lõuna-Mandžuurias Alfred Ruthe, kelle tegevuspiirkonnaks sai kogu Jaapan.

1935. a. alustas tegevust esimene Jaapani aukonsul Tallinnas - Voldemar Puhk, 1937. a. akrediteeriti Riias resideeriv Jaapani saadik Shin Sakuma ka Tallinnasse. 1939. a. avati Tallinnas Jaapani diplomaatiline büroo, mis tegutses 29. juulini 1940.

Suhted alates 1991
 

6. septembril 1991. a. andis Jaapani erivolitustega suursaadik Hirokazu Arai Tallinnas üle Jaapani valitsuse ametliku läkituse EV iseseisvuse tunnustamise kohta.

10. oktoobril 1991 taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted ja 1. jaanuaril 1993. a. avati Tallinnas Jaapani saatkond.

4. märtsil 1996. a. avati Eesti Vabariigi Suursaatkond Tokyos.

9.märtsil  2016 andis Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa üle volikirjad President T.H. Ilvesele.

13. detsembril 2018 andis Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Jaapanis Väino Reinart volikirja Jaapani keiser Akihitole.

2015.a. märtsis taasasutati Eesti - Jaapani parlamendirühm. Rühma esimees on Anne Sulling. 2017. aastast on Jaapani-Eesti sõprusrühma esimees Takuya Hirai, kes on parlamendiliige ning 2018. oktoobrist teaduse ja tehnoloogia poliitika eest vastutav minister.

1991. aastal asutati Hokkaido saarel Jaapani-Eesti sõprusühing (esimees Masatoshi Nakamura). 1992. aastal loodi Tallinnas Eesti-Jaapani Assotsiatsioon (esimees Heikki Vallaste), mis tegeleb näituste ja loengusarjade korraldamise ning jaapani kultuuri tutvustamisega. 2004. a. veebruaris asutati Tokyos Jaapani-Eesti sõprusühing (ühingu asutamisel oli esimees Kosaku Yamaguchi, ühingu esimees on praegu hr Tadahiko Yoshino ). Nagano prefektuuri Saku linnas tegutseb samuti Jaapani-Eesti sõprusühing.

Olulisemad visiidid

Jaapanisse
oktoober 2018 kaitseminister Jüri Luik 
mai 2018 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
oktoober 2017 haridusminister Mailis Reps
aprill 2917 maaeluminister Tarmo Tamm
märts 2917 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
aprill 2016 peaminister Taavi Rõivas
jaanuar 2015 ettevõtlusminister Anne Sulling
juuni 2014 haridusministerJevgeni Ossinovski
märts 2014 president Toomas Hendrik Ilves
jaanuar 2014 välisminister Urmas Paet
märts 2013 kaitseväe juhataja Riho Terras
oktoober 2011 Riigikogu esimees Ene Ergma
veebruar 2010 peaminister Andrus Ansip
veebruar-märts 2008 välisminister Urmas Paet
oktoober - november 2004 president Arnold Rüütel
juuni 2002 välisminister Kristiina Ojuland
september 2001 majandusminister Mihkel Pärnoja
Eestisse
september 2018 parlamentaarne asevälisminister Mitsunari Okamoto
mai 2018 kaitseminister Itsunori Onodera
jaanuar 2018 peaminister Shinzō Abe
november 2015 parlamentaarne asevälisminister Miki Yamada
oktoober 2015 reformiminister Akira Amari
mai 2015 asekaitseminister Akira Sato ja IT minister Shunichi Yamaguchi
juuli 2014 Parlamendi Nõunikekoja president Masaaki Yamazaki
september 2013 valitsuskabineti vanem-aseminister Yasutoshi Nishimura
mai 2011 asevälisminister Yutaka Banno ametlik visiit
august 2007 aserahandusminister Kazunori Tanaka
mai 2007 Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko ametlik visiit Eestisse
juuli 2006 Jaapani majandus- ja haldusreformi, eripiirkondade strukturaalreformi ja regionaalarengu minister Kouki Chuma
september 2002 aserahandusminister Hidehisa Otsuji
mai 2002 asevälisminister Shigeo Uetake

Lepinguline baas

  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani Tööstuspanga vaheline kavatsuste memorandum (jõustunud 11.03.96)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vaheline vastastikusest viisanõudest loobumise kokkulepe (jõustunud 01.12.99)
  • 19.12. 2000 fikseeriti Eesti ja Jaapani vaheline õiguslik alus edasisteks lepingulisteks suheteks, st - jõus on ainult need kahepoolsed lepingud, mis on sõlmitud peale 20.08.91.
  • Eesti ja Jaapani välisministeeriumide vaheline koostööprotokoll allkirjastati juunis 2002 välisminister Ojulandi töövisiidi käigus. Sellega pandi alus regulaarsetele poliitilistele konsultatsioonidele.
  • Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustunud 30.08.18, rakendatakse alates 01.01.2019).

Majandussuhted

Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on head ja arenevad stabiilselt. Uusi võimalusi annavad 1. veebruaril 2019 jõustunud EL-Jaapani majandus- ja strateegilise partnerluse lepped (EPA ja SPA). 

Tänu Eesti valitsuse edukale koostööle Jaapani autotootja Mitsubishiga sai 2011-2013 teoks maailmas unikaalne projekt: rajatakse tervet riiki kattev elektriautode laadimise taristu (250 elektriauto laadimisjaama) ning Eesti teedele jõudis 509 Mitsubishi MieV elektriautot, mida hakkavad kasutama Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad.

Kaubavahetus
 

Eesti kaubavahetuse saldo Jaapaniga on viimastel aastatel positiivne ning ekspordimaht on stabiilselt samaks jäänud, moodustadesca 0,6% Eesti koguekspordist. 2017. a  oli Jaapan Eesti kaubavahetuspartnerite seas 32. kohal (osakaal 0,4%). Ekspordipartnerite seas hoidis Jaapan 26. kohta (vrd 2016. a -3%) ning impordipartnerite seas 33. kohta (vrd 2016. a +24%).  

Eesti Äriregistris oli 2017. a seisuga registreeritud 43 Jaapani osalusega Eesti ettevõtet.
 

Eesti kaubavahetus Jaapaniga aastatel 2009 – 2018 (miljonites eurodes):

aasta eksport import
2009 39,4 17,4
2010 47,7 27,1
2011 60,9 24,9
2012 66,1 36,8
2013 64,9 25,9
2014 59,8 23,1
2015 64,2 19,6
2016 72,7 21,5
2017 70,3 26,6
2018 71,0 43,7

2018. a eksporditi peamiselt puitu ja puittooteid, masinaid ja seadmeid, meditsiini- ja mõõteaparatuuri. 

2018. a imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid (sõiduautod, mootorrattad), metalle ja metallitooteid.

Investeeringud
 

Eesti Panga andmeil on seisuga 30.09.2018 Jaapanist Eestisse tehtud otseinvesteeringuid summas ligi 28,1 mln eurot. Investeeritud on peamiselt hulgi- ja jaekaubandusse (48% Jaapani investeeringutest), kinnisvarasse (24%) ning finants- ja kindlustustegevusse (20%).  

Haridus- ja kultuurisuhted

Jaapanis on Eesti kultuurist hinnatud koorilaul ja animatsioon. Tiia Ester Loitmele omistati 2008. a detsembrikuus Jaapani teenetemärk. Jaapani juhtivaid orkestreid on käinud juhatamas nii Neeme, Paavo kui ka Kristjan Järvi.

Muusikavaldkonnas võib veel esile tuua Kanazawa sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi koostööd, mille tulemusena esines 2013.aastal Kanazawa sümfooniaorkester Tallinnas ja Narvas ning  kammerkoor Voces Musicales Kanazawas. Ühisprojektid jätkuvad ka 2016.a aastal.  2014.aastal andis Jaapani kunstiühing (The Japan Art Association) Tokios Arvo Pärdile üle maineka kultuuripreemia „Praemium Imperiale“, mida loetakse kultuurivaldkonnas samaväärseks Nobeli preemiaga. Alates 2015.aasta veebruarist on Paavo Järvi NHK sümfooniaorkestri peadirigent. Helilooja Urmas Sisaski muusikat on Jaapanis esitatud nii 2014 kui 2015 aastal. Jaapanis on sage külalisesineja ka Vox Clamantis, viimati andsid nad kontserte Jaapani suurimal klassikalise muusika festivalil  La Folle Journée au Japon käesoleva aasta maikuuus (Biwakos ja Tokyos). Festivalil „Orient“ esines 2015 aastal taiko-ansambel Indra. Alates 2015.aastast mängib ERSO koosseisus Jaapani viiuldaja Nina Kawaguchi. 2012.a sügisel toimusid Tokyos, Kyotos ja Naras Mari Kalkuni plaadiesitluskontserdid. Korraldajaks oli Sonihouse, Mari Kalkuni plaadi välja andnud firma Nature Bliss, Pastaca plaatide väljaandja Afterhouse. Loodi uusi kontakte kontserdikohtade, produtsentide ja loovisikutega. Plaadimüük („Üü tulõk“, „Vihmakõnõ“) läks hästi. 

Mari Kalkuni 2015.aastal välja tulnud plaadi „Tii ilo“ esitlusturnee Jaapanis toimub 2017. aastal. 

Jaapani keelt saab õppida Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Keeltekoolis. Üldhariduskoolides saab jaapani keelt 2015/2016 õppeaastal C-võõrkeelena õppida Lasnamäe Gümnaasiumis, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis, Tallinna Ühisgümnaasiumis.

Tunnustatuim jaapani keele ja kultuuri asjatundja on Eestis Tallinna Ülikooli professor Rein Raud, kellele on omistatud Jaapani prestiižika Tõusva Päikese Ordeni Kuld ja Hõbe Tähe Aumärk tema panuse eest Jaapani-uuringute juhtimisel ning jaapani keele õpingute arendamisel Eestis.

2004. a. mais sai Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson esimese eestlase ja üldse väheste eurooplastena Jaapani professionaalse sumo föderatsiooni liikmeks. 2010. aastal 31. märtsil omistati Kaido Höövelsonile alias Barutole, Ozeki tiitel, mis on sumo kõrgliiga teine auaste. Baruto on kaheksas välismaalane, kes on eelmainitud tiitli pälvinud. Märkimisväärne on ka fakt, et esimesed noorte sumo maailmameistrivõistlused väljaspool Jaapanit toimusid 2006. a. augustis Rakveres, kus kahe aasta pärast 11.-12.10.2008. a. leidsid aset ka täiskasvanud amatööride sumo maailmameistrivõistlused.
31.juulil 2011.a. avati Kadrioru pargis Jaapani aed, kuhu on paigutatud ka Jaapani Hiroshima Rahukivi Assotsiatsiooni poolt 21.oktoobril 2011.a. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvesele kingitud Hiroshima rahukivi.

Jaapani filmikunstnik Koji Fukada võitis oma filmiga “Au revoir l'été ” parima režissööri auhinna 2013. a. Pimedate Ööde Filmifestivalil. 2015 aasta Pimedate Ööde Filmifestivali  lõpufilmiks oli Jaapani animatsioon „Poiss ja koletis“, programmis oli Jaapani filme veelgi.

Eesti osaleb aktiivselt Jaapanis korraldatavatel EL filmifestivalidel.  Käesoleva aasta EL filmifestivalidel Tokios ja Kyotos esitlesime nt EE-GE koostööfilmi „Mandariinid“.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.