Sa oled siin

Itaalia

viimati muudetud: 02.07.2018

 

- Visiidid
- Lepinguline baas
- Kaitsekoostöö
- Majandussuhted
- Kultuuri- ja haridussuhted


Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki 26. jaanuaril 1921. Itaalia esimene saadik Eestis oli Agostino Depretis, kes alustas tööd veebruaris 1921. Enne Teist maailmasõda tegutses Eestis ka Itaalia Kultuuriinstituut, mida juhatas Itaalia ajakirjanduse suurkuju ajaloolane Indro Montanelli.

Juunis 1921 andis oma volikirja üle Eesti esimene diplomaatiline esindaja Itaalias Karl Robert Pusta, kes samaaegselt oli Eesti saadik Prantsusmaal ning resideeris Pariisis. Eesti esimene Roomas resideeriv saadik oli Karl Tofer (1927-31). Lisaks Roomas asuvale saatkonnale asusid mitmes Itaalia linnas (Genuas, Milanos, Napolis, Palermos, Triestes) ka Eesti aukonsulid.

Itaalia taastunnustas Eestit 27. augustil 1991, Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted kehtestati taas sama aasta 31. augustil. Itaalia esimeseks suursaadikuks iseseisvunud Eestis oli Carlo Siano (1991-1996). Itaalia esindajaks Eestis on olnud ka suursaadikud Roberto Martini (1996-1999), Luchino Cortese (1999-2002), Ruggero Vozzi (2002-2005), Fabrizio Piaggesi (2005-2009), Rosa Maria Chicco Ferraro (2009-2012). Eelmine Itaalia suursaadik Marco Clemente asus oma riiki esindama 2012. aastal ja lõpetas siin töö 2016. aasta novembris. Praegune Itaalia suursaadik Filippo Formica andis president Kersti Kaljulaidile oma volikirja üle 20. detsembril 2016.

Eesti saatkond Roomas alustas taas tööd 1996. a septembris ajutise asjuri Ruth Lausma juhtimisel. Septembrist 1998 kuni maini 2002 oli Roomas Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Jaak Jõerüüt. Seejärel esindas Eestit aastatel 2002-2006 Jüri Seilenthal, aastatel 2006-2010 Andres Tomasberg ning aastatel 2010-2014 Merike Kokajev. Suursaadik Celia Kuningas-Saagpakk andis president Giorgio Napolitanole oma volikirja üle 17. septembril 2014.

Eestit esindavad Itaalias ka kuus aukonsulit: Luigi Cecchini Firenzes, Eugenio Kielland Genovas, Giuseppe Barranco di Valdivieso Milanos, Gaspare Panfalone Trapanis (Sitsiilias), Piero Bettini Veneetsias ning Giuseppe Iazeolla Baris.

 

 Visiidid

Eestisse
juuni 2017 Itaalia parlamendi saadikutekoja välis- ja Euroopa asjade komisjoni esimees Fabrizio Cicchitto
oktoober 2013 infrastruktuuri- ja transpordiminister Maurizio Lupi
aprill 2010 välisminister Franco Frattini
september 2009 välisminister Franco Frattini
jaanuar ja märts 2009 asevälisminister Alfredo Mantica
september 2007 kaitseväe juhataja Giampaolo Di Paola
september 2005 asekaubandusminister Adolfo Urso
aprill 2004 president Carlo Azeglio Ciampi riigivisiit
märts 2004 asepeaminister Gianfranco Fini
mai 2003 eurominister Roberto Buttiglione ja töö- ja sotsiaalminister Roberto Maroni
aprill 2003 kaitseminister Antonio Martino
aprill 2003 infrastruktuuri- ja transpordiminister Pietro Lunardi
november 2002 asevälisminister Roberto Antonione
Itaaliasse
veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas kohtus Roomas Itaalia peaminister Paolo Gentiloniga
oktoober 2017 president Kersti Kaljulaid avas Rooma Kaasaegse Kunsti Rahvusgaleriis Konrad Mägi maalide näituse
juuli 2017 välisminister Sven Mikser kohtus Roomas Itaalia välisminister Angelino Alfanoga
juuni 2017 president Kersti Kaljulaid Naiste Foorumil Roomas
mai 2017 president Kersti Kaljulaid visiidil Firenzes
mai 2017 kaitseminister Margus Tsahkna
mai 2017 kultuuriminister Indrek Saar 57. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni avamisel
mai 2017 president Kersti Kaljulaid konverentsil The State of the Union Firenzes
juuni 2015 president Toomas Hendrik Ilves Eesti rahvuspäeva avamisel Milano EXPO-l, delegatsioonis kultuuriminister Indrek Saar
juuni 2015 kultuuriminister Indrek Saar Veneetsia biennaalil
juuni 2015 ettevõtlusminister Urve Palo turismipäevadel Milanos EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis
aprill 2014 välisminister Urmas Paet
veebruar 2014 siseminister Ken-Marti Vaher
jaanuar 2014 Riigikogu esimees Ene Ergma
mai-juuni 2013 kultuuriminister Rein Lang Veneetsia arhitektuuribiennaalil
veebruar 2013 välisminister Urmas Paet Roomas kolme Balti riigi välisministrite kohtumisel USA välisministri John Kerryga
oktoober 2012 president Toomas Hendrik Ilves
august 2012 kultuuriminister Rein Lang Veneetsia arhitektuuribiennaalil
juuni 2011 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
juuni 2011 Riigikogu esimees Ene Ergma
juuni 2011 välisminister Urmas Paet
juuli 2009 president Toomas Hendrik Ilves
aprill 2006 Riigikohtu esimees Märt Rask
november 2005 välisminister Urmas Paet
november 2002 president Arnold Rüütel
juuni 2001 majandusminister Mihkel Pärnoja koos Eesti ärimissiooniga
aprill 2001 peaminister Mart Laar

 

Lepinguline baas

 

Enne Teist maailmasõda oli Eestil Itaaliaga sõlmitud kaks lepingut: ajutine kaubanduslik kokkulepe (jõustus 27.02.1929) ning isikute väljaandmise ja kriminaalasjus kohtuliku abiandmise leping (jõustus 01.03.1938).

Praegu on Eesti ja Itaalia vahel jõustunud järgmised kahepoolsed lepingud:

  • Turismialase koostöö kokkulepe (jõustus 07.10.98)
  • Vastastikune viisakohustuste kaotamise kokkulepe (jõustus 08.02.99)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 03.03.99)
  • Sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepe (jõustus 26.01.00)
  • Kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalane koostööleping (jõustus 30.01.00)
  • Topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 22.02.00)
  • Kaitsealase koostöö leping (jõustus 09.02.01)
  • Salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 08.03.01)

Lisaks on Eesti ja Itaalia välisministeeriumide vahel sõlmitud ühisavaldus omavahelise koostöö tugevdamisest (allkirjastati 18.03.2009).

Kaitsekoostöö
 

Alates 2017. a kevadest katab Itaaliat kaasakrediteeringuga Berliinis baseeruv kaitseatašee kolonelleitnant Mark Trubok. Itaalia kaitseatašee Eestis on kolonel Davide Di Bartolo, kes resideerib Varssavis. 

NATO Balti õhuturbes Ämarist osales Itaalia esmakordselt rotatsiooniga jaanuar-aprill 2018. Varasemalt on Itaalia õhuturbes osalenud 2015. a Leedus Šiauliais jaanuarist aprillini ning sama aasta maist augustini seal ka põhirotatsiooni toetusena. NATO Küberkaitsekoostöö keskuses on Itaalia esindatud alates 2008. a. Itaalia on üks keskuse asutajaliikmetest.

eFP (enhanced Forward Presence) raames panustab Itaalia Lätis, kus juhtriigiks on Kanada ning panustajariikideks veel Hispaania, Sloveenia, Albaania ja Poola.

Kontaktid Itaalia kaitsestruktuuridega said alguse 1995. a. 1998. a sõlmiti kaitsealase koostöö kokkulepe, mis jõustus veebruaris 2001. Väga hea on olnud rahuvalvealane koostöö, kui Eesti osales koos Itaalia karabinjeeridega alates 1999. a novembrist kuni 2006. a detsembrini NATO KFOR-i multinatsionaalses eriüksuses MSU (Multinational Support Unit) Kosovos. 

Majandussuhted

 

Itaalia kuulub Eesti peamiste kaubavahetuspartnerite hulka, olles pingereas 14-15. kohal ning kaubavahetus Itaaliaga moodustab kogukäibest ligi 2%. 2017. aastal moodustas kaubavahetuskäive Itaaliaga 510 mln eurot (+9% vrd 2016), millega Itaalia oli 15. kohal. Ekspordipartnerite seas oli Itaalia 2017. a 17. kohal (osakaal 1,1%) ning impordipartnerite seas kümnendal kohal (osakaal 2,5%). Eesti eksport on pärast mõningast langus hakanud jälle kasvama (2016. a +1%, 2017. a +22%). Ka import Itaaliast näitas kahel viimasel aastal kasvu (2016. a +7%, 2017. a +5%).

KAUBAVAHETUS
 

Eesti-Itaalia kaubavahetus 2010-2017 (mln eurot):

  Eksport Import Saldo
2009 73.5 163.9 -90.4
2010 80.6 221.5 -140.9
2011 193.5 277.9 -84.4
2012 179.7 337.7 -158.4
2013 146.5 355.4 -208.9
2014 121.9 378.2 -256.3
2015 110.3 331.0 -220.7
2016 111,5 355,0 -243,6
2017 135,8 374,6 -238,8

Allikas: Statistikaamet

Nii peamisteks ekspordi- kui impordiartikliteks on masinad ja seadmed.  Ekspordi puhul on nendeks näiteks telefonid, elektronkomponendid, elektrimootorid, -generaatorid ja trafod ning heli- ja visuaalsignalisatsiooniseadmed. Olulisemateks artikliteks on veel paberimass ning papp, küttepuit, tahkekütus, presspuit, spoon ja profileeritud puit, samuti juustud ja kalatooted, trükkplaadid ja puitmajad. Eesti impordib Itaaliast tööpinke, kraane ja pumpasid, alumiiniumtraati, toruliitmikke ja õõnesprofiile ning loomulikult Itaalia rõivatööstuse toodangut.

OTSEINVESTEERINGUD

 

Itaalia otseinvesteeringud Eestis on viimaste aastate jooksul kasvanud, kui 2012. a lõpul oli positsioon 85 mln eurot, siis 2015. a lõpul 93 mln eurot ning 30.09.2017 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 0,5% on pärit Itaaliast kogusummas 103 miljonit eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse (44% Itaalia otseinvesteeringutest Eestis), kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse 20% ning finants- ja kindlustustegevusse 13%.

Eesti otseinvesteeringud Itaalias on samuti kasvanud, kui 2012. a lõpul oli positsioon 81 mln eurot, siis 2015. a lõpul ligi 98 mln eurot ning 30.09.2017. a seisuga 109 mln eurot, mis moodustas investeeringutest välisriikidesse 1,7%. Investeeritud on erinevatesse sektoritesse: töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, majutusse ja toitlustusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse ning kunsti ja meelelahutusse.

TURISM
 

Eesti ja eelkõige meie pealinn tundub itaallastele meeldiva valikuna.  Jätkuvalt on Tallinn oluliseks kruiisilaevade ankrusadamaks Läänemerel. Eestit  kui suurepärast turismisihtkohta on korduvalt tutvustatud Itaalia ajakirjanduses. Turismivõimaluste suurenemisele aitaks kindlasti kaasa paremate lennuühenduste olemasolu. Itaalia turistide huvi Eesti vastu on aasta-aastalt kasvanud, kui 2013. a majutati Eestis 26,5 tuhat turisti Itaaliast, siis 2017. a kasvas see arv 34,7 tuhandeni.

Kultuuri- ja haridussuhted

 

Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu, mis jõustus juunis 2002. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd.

Sama lepingu raames allkirjastasid Eesti ja Itaalia esindajad kahe riigi koostööprogrammi aastateks 2004-2008, mis tõi Eestisse Itaalia õppejõude, üliõpilasi ja kultuuriinimesi ning hõlbustas kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd. Programm toetas kirjanduse tõlkimist, koostööd raamatukogu-, arhiivi- ja muinsuskaitsetöötajate vahel. Mõlemad riigid toetavad kultuuri- ja kunstiasutuste koostööd, pakuvad stipendiume teadustööks, keele ja kirjanduse õppimiseks ning kultuuriuuringuteks.

Eestis on itaalia keelt ja kultuuri võimalik süvendatult õppida Tallinna Ülikoolis. Lisakeelena saab itaalia keelt õppida Tartu Ülikoolis, samuti mitmetes keeltekoolides.

Tänu Itaalia välisministeeriumi stipendiumidele ning Tallinnas asuva Itaalia suursaatkonna aktiivsele tööle on paljud Eesti tudengid ning magistrandid saanud võimaluse end Itaalias täiendada.

Eestis tegutsev Dante Alighieri Selts Eestis (DAS) taasasutati 1999. a. Seltsi liikmete hulgas on erinevate valdkondade inimesi üle Eesti, kes on huvitatud itaalia keelest ning kultuurist. Selts tegeleb nii keelekursuste ja kokandus- ning filmiõhtute korraldamisega, kui ka kirjanduseteematiliste loengutega.

Valik kultuurisündmusi 

 

Mais 2018 toimus Roomas EV100 raames Santa Sabina kirikus maestro Pärdi autorikontsert. 2017. aasta kõrghetkeks võib pidada president Kaljulaidi avatud Konrad Mägi suurnäitust Rooma Kaasaegse Kunsti Rahvusgaleriis. Näitus oli üks osa Eesti EL Nõukogu eesistumise ja EV100 kultuuriprogrammist Itaalias. Riigikantselei koordineerib Eesti EL Nõukogu eesistumisega seotud kultuuriprogrammi ja Itaalia on üks programmi sihtriikidest. Konrad Mägil oli Itaaliaga tihe side, mitmed tema maalid valmisid Roomas, Capril ja Veneetsias ning neid maale eksponeeritakse ka Roomas. Tegemist oli Konrad Mägi loomingut tutvustava esimese ulatusliku välisnäitusega, millega soovitakse esile tõsta Mägi isiklikku kontakti loodusega ning selle kujutamist pühalikult kõikehõlmava saladusena. Näitus oli avatud kuni 08.01.2018.

Varem toimunud:

  • 2016. aasta teise poolaasta olulisimaks Eesti kultuurisündmuseks kujunes Roomas 22. septembril Lennart Meri „Hõbevalge“ itaaliakeelse väljaande esitlus, IX Reisikirjanduse Festivali raames.
  • 27.05.2016 avati 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäitus "Balti paviljon". Näituse avamisest võttis osa kultuuriminister Indrek Saar.
  • 31.01-12.02.2015 Enn Kunila kollektsiooni kuuluva Eesti kuldaja kunsti maalinäitus “Nordic colours” ja EXPO paviljoni tutvustus Vittoriano muuseumis Roomas.
  • Bologna raamatumess 30.03-02.04.2015 -  2 Eesti lasteraamatut valiti ka 100 maailma parima 2014 aastal kirjastatud raamatu nimistusse.
  • Bologna animafilmifestival Future Film Festival 5-10.05.2015 -  17. animafilmifestivalil osalesid Priit ja Olga Pärn ning programm kandis pealkirja Focus On Estonia.
  • Eesti Disainerite Liidu ja Briti PR organisatsiooni Designersblock koostöös osalesid Milano disaininädalal 11.-21.04.2015 ka mitmed Eesti disainerid.
  • 56. kunstibiennaalil Veneetsias 9.05-22.11.2015 osales Jaanus Samma/Eugenio Viola projektiga „NSFW. Esimehe lugu“.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.