Sa oled siin

Itaalia

viimati muudetud: 30.07.2020

 

- Visiidid
- Lepinguline baas
- Kaitsekoostöö
- Majandussuhted
- Kultuuri- ja haridussuhted


Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki 26. jaanuaril 1921. Itaalia esimene saadik Eestis oli Agostino Depretis, kes alustas tööd veebruaris 1921. Enne Teist maailmasõda tegutses Eestis ka Itaalia Kultuuriinstituut, mida juhatas Itaalia ajakirjanduse suurkuju ajaloolane Indro Montanelli.

Juunis 1921 andis oma volikirja üle Eesti esimene diplomaatiline esindaja Itaalias Karl Robert Pusta, kes samaaegselt oli Eesti saadik Prantsusmaal ning resideeris Pariisis. Eesti esimene Roomas resideeriv saadik oli Karl Tofer (1927–31). Lisaks Roomas asuvale saatkonnale asusid mitmes Itaalia linnas (Genuas, Milanos, Napolis, Palermos, Triestes) ka Eesti aukonsulid.

Itaalia taastunnustas Eestit 27. augustil 1991, Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted kehtestati taas sama aasta 31. augustil. Itaalia esimeseks suursaadikuks iseseisvunud Eestis oli Carlo Siano (1991–1996). Itaalia esindajaks Eestis on olnud ka suursaadikud Roberto Martini (1996–1999), Luchino Cortese (1999–2002), Ruggero Vozzi (2002–2005), Fabrizio Piaggesi (2005–2009), Rosa Maria Chicco Ferraro (2009–2012), Rosa Maria Chicco Ferraro (2009–2012), Marco Clemente (2012–2016), Filippo Formica (2016–2019). Praegune Itaalia suursaadik Daniele Rampazzo andis president Kersti Kaljulaidile oma volikirja üle 4. detsembril 2019. aastal.

Eesti saatkond Roomas alustas taas tööd 1996. a septembris ajutise asjuri Ruth Lausma juhtimisel. Septembrist 1998 kuni maini 2002 oli Roomas Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Jaak Jõerüüt. Seejärel esindas Eestit aastatel 2002–2006 Jüri Seilenthal, aastatel 2006–2010 Andres Tomasberg ning aastatel 2010–2014 Merike Kokajev, 2014–2020 Celia Kuningas-Saagpakk. Praegune suursaadik Paul Teesalu andis president Sergio Mattarellale oma volikirja üle 24. septembril 2020.

Eestil on Itaalias viis aukonsulit: Luigi Cecchini Firenzes, Eugenio Kielland Genovas, Antonello Miranda Palermos, Piero Bettini Veneetsias ning Giuseppe Iazeolla Baris.

 

 Visiidid

Eestisse
juuli 2018 Itaalia president Sergio Mattarella, välisminister Enzo Moavero Milanesi
juuni 2017 Itaalia parlamendi saadikutekoja välis- ja Euroopa asjade komisjoni esimees Fabrizio Cicchitto
aprill 2010 välisminister Franco Frattini
september 2009 välisminister Franco Frattini
jaanuar ja märts 2009 asevälisminister Alfredo Mantica
september 2007 kaitseväe juhataja Giampaolo Di Paola
aprill 2004 president Carlo Azeglio Ciampi riigivisiit
Itaaliasse
november 2019 president Kersti Kaljulaid Torinos Musei Realis Konrad Mägi maalide näituse avamisel
oktoober 2018 kaitseminister Jüri Luik Roomas
veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas
oktoober 2017 president Kersti Kaljulaid Roomas, Konrad Mägi maalide näituse avamisel Kaasaegse kunsti rahvusgaleriis
juuli 2017 välisminister Sven Mikser
juuni 2017 president Kersti Kaljulaid Naiste Foorumil Roomas
mai 2017 president Kersti Kaljulaid visiidil Firenzes
mai 2017 kaitseminister Margus Tsahkna
mai 2017 president Kersti Kaljulaid visiidil Firenzes
juuni 2015 president Toomas Hendrik Ilves Eesti rahvuspäeva avamisel Milano EXPO-l
aprill 2014 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2014 Riigikogu esimees Ene Ergma
oktoober 2012 president Toomas Hendrik Ilves
juuni 2011 Riigikogu esimees Ene Ergma
juuni 2011 välisminister Urmas Paet
juuli 2009 president Toomas Hendrik Ilves

 

Lepinguline baas

 

Enne Teist maailmasõda oli Eestil Itaaliaga sõlmitud kaks lepingut: ajutine kaubanduslik kokkulepe (jõustus 27.02.1929) ning isikute väljaandmise ja kriminaalasjus kohtuliku abiandmise leping (jõustus 01.03.1938).

Praegu on Eesti ja Itaalia vahel jõustunud järgmised kahepoolsed lepingud:

  • Turismialase koostöö kokkulepe (jõustus 07.10.98)
  • Vastastikune viisakohustuste kaotamise kokkulepe (jõustus 08.02.99)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 03.03.99)
  • Sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepe (jõustus 26.01.00)
  • Kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalane koostööleping (jõustus 30.01.00)
  • Topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 22.02.00)
  • Kaitsealase koostöö leping (jõustus 09.02.01)
  • Salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 08.03.01)
  • Pealkiri Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vaheline organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku narkootikumidega kaubitsemise vastane koostöökokkulepe (jõustus 09.03.2015)
  • Eesti Vabariigi ja Itaalia Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepe (jõustus 01.01.2016)
  • Pealkiri Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse julgeolekukokkuleppe salastatud teabe vastastikuse kaitse osas muutmise protokoll (jõustus 06.01.2017)

Lisaks on Eesti ja Itaalia välisministeeriumide vahel sõlmitud ühisavaldus omavahelise koostöö tugevdamisest (allkirjastati 18.03.2009).

Kaitsekoostöö
 

Itaaliat katab kaasakrediteeringuga Berliinis baseeruv kaitseatašee kolonelleitnant Martin Kukk. Itaalia kaitseatašee Eestis on kolonel Raffaele Vladimir Forgione, kes resideerib Varssavis.

NATO Balti õhuturbes Ämarist osales Itaalia esmakordselt rotatsiooniga jaanuaraprill 2018. Varasemalt on Itaalia õhuturbes osalenud 2015. a Leedus Šiauliais jaanuarist aprillini ning sama aasta maist augustini seal ka põhirotatsiooni toetusena. Sel aastal tehakse õhuturvet veel Leedust, kuid 2021. a tullakse tagasi Ämarisse. NATO Küberkaitsekoostöö keskuses on Itaalia esindatud alates 2008. a. Itaalia on üks keskuse
asutajaliikmetest. Hetkel osaleb Itaalia CCDCOE-s 2 õhuväelasega.

eFP (enhanced Forward Presence) raames panustab Itaalia Lätis, kus juhtriigiks on Kanada ning panustajariikideks veel Hispaania, Sloveenia, Albaania ja Poola.

Kontaktid Itaalia kaitsestruktuuridega said alguse 1995. a. 1998. a sõlmiti kaitsealase koostöö kokkulepe, mis jõustus veebruaris 2001. Väga hea on olnud rahuvalvealane koostöö, kui Eesti osales koos Itaalia karabinjeeridega alates 1999. a novembrist kuni 2006. a detsembrini NATO KFOR-i multinatsionaalses eriüksuses MSU (Multinational Support Unit) Kosovos. Itaalia liitumine EI2ga võimaldab suurendada Eesti ja Itaalia julgeolekualast koostööd veelgi.

Majandussuhted

 

Aastal 2019 oli Itaaliasse eksporditavate kaupade väärtus 156,6 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 17. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas eksport Eestist Itaaliasse 3.13%, aastal 2018 oli ekspordi väärtus 151,4 miljonit eurot . Viimasel ajal on eksporti vedanud juust ja kohupiim, mis moodustab 10.8% koguekspordist Itaaliasse. Sellele järgneb puidutselluloos, mille osatähtsus on 8.48%. Imporditavate kaupade väärtus Itaaliast oli 2019. aastal 402 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 10. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga vähenes import Itaaliast Eestisse 1.67%. Aastal 2018 oli impordi väärtus 408,8 miljonit eurot. Viimasel ajal on importi vedanud vein, mis moodustab 4.69% Itaaliast toodavast koguimpordist. Sellele järgneb vasktraat, mille osatähtsus on 3.42%.

KAUBAVAHETUS
 

Eesti-Itaalia kaubavahetus 2010-2019 (mln eurot):

  Eksport Import Saldo
2010 80.6 221.5 -140.9
2011 193.5 277.9 -84.4
2012 179.7 337.7 -158.4
2013 146.5 355.4 -208.9
2014 121.9 378.2 -256.3
2015 110.3 331.0 -220.7
2016 111,5 355,0 -243,6
2017 135,8 374,6 -238,8
2018 151,4 408.8 -262,4
2019 156,6 402,0 -245,4

Allikas: Statistikaamet

2019. aasta peamiseks ekspordiallikaks valdkondade kaupa lähenedes olid masinad ja seadmed, mis moodustasid 27,6% koguekspordist. Nendest suurima osa moodustasid kommunikatsiooni ja sideseadmed, samuti tõste-, teisaldus- ja ehitusmasinate osad. Eksporditi ka optika-, mõõte- ja täppinstrumente, mis moodustasid 13,9% koguekspordist.

2019. aasta peamiseks impordiallikaks valdkondade kaupa lähenedes olid sarnaselt ekspordiga masinad ja seadmed, mis moodustasid 25,9% koguimpordist. Sinna alla kuulusid peamiselt ventiilid, madalpinge lülitus- ja kaitseseadmed, puidutööpingid jms. Imporditi ka metalle ja metalltooteid, mis moodustasid 13,9% koguimpordist.

OTSEINVESTEERINGUD

 

Itaalia otseinvesteeringud Eestis on viimaste aastate jooksul kasvanud. Kui 2012. aasta lõpul oli positsioon 85 mln eurot, siis 2017. aasta lõpuks oli Itaalia Eestis teinud 109,6 mln euro väärtuses otseinvesteeringuid. 2018. aastal kahanes Itaalia otseinvesteeringute summa 72.5 mln euroni, mis moodustas 0,3% kogu otseinvesteeringutest Eestis. 2019. aastal Itaalia otseinvesteeringute summa Eestis taas tõusis, ulatudes 87,2 mln euroni. See moodustas 0,35% kogu otseinvesteeringutest Eestis. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse ning finants- ja kindlustustegevusse.

Eesti otseinvesteeringud Itaalias 2012. a lõpul ulatusid 81 mln euroni, hakates seejärel hoogsalt kasvama. 2016. aastaks ulatus investeeringute summa 113,5 mln euroni.  2017. aastal toimus järsk investeeringute langus 77,1 mln euroni. 2018. aastal hakkasid otseinvesteeringud tasahaaval taas tõusma ja ulatusid 2019. aastaks 80,2 mln euroni. See moodustas 0,9% otseinvesteeringutest välisriikidesse. Investeeritud on erinevatesse sektoritesse: kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, majutusse ja toitlustusse.

TURISM
 

Itaalia turistide huvi Eesti vastu on viimase kümne aasta jooksul üles-alla kõikunud. Enim Itaalia turiste külastas Eestit 2011. aastal, kui külastuste koguarv ulatus 88 088 korrani. Umbes sama palju itaallasi külastas Eestit ka 2017. aastal, kui külastuste koguarv Itaaliast oli 87 194. 2019. aastaks oli huvi Eesti vastu vähenenud. Itaaliast külastas Eestit 83 828 turisti, kelle seast 60% viibis mitmepäevasel külastusel.

Ka eestlaste huvi Itaalia vastu on viimase kümne aasta jooksul olnud kõikuv. Kui 2010. aastal külastasid Eesti turistid Itaaliat 57 185 korral, siis 2015. aastaks oli külastuste arv tõusnud 101 861ni. Peale seda on huvi Itaaliasse reisimise vastu veidike vähenenud. 2019. aastal külastasid Eesti turistid Itaaliat 79 287 korral. Neist 92% viibis Itaalias mitmepäevasel külastusel.

Kultuuri- ja haridussuhted

 

1997 sõlmiti Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahel kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö leping, mis jõustus aastal 2002. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd.

Eestis on itaalia keelt ja kultuuri võimalik süvendatult õppida Tallinna Ülikoolis. Lisakeelena saab itaalia keelt õppida Tartu Ülikoolis, samuti mitmetes keeltekoolides.

 

Valik kultuurisündmusi 

 

Mais 2018 toimus Roomas EV100 raames Santa Sabina kirikus maestro Pärdi autorikontsert. 2017. aasta kõrghetkeks võib pidada president Kaljulaidi avatud Konrad Mägi suurnäitust Rooma Kaasaegse Kunsti Rahvusgaleriis. Näitus oli üks osa Eesti EL Nõukogu eesistumise ja EV100 kultuuriprogrammist Itaalias. Riigikantselei koordineeris Eesti EL Nõukogu eesistumisega seotud kultuuriprogrammi ja Itaalia on üks programmi sihtriikidest. Konrad Mägil oli Itaaliaga tihe side, mitmed tema maalid valmisid Roomas, Capril ja Veneetsias ning neid maale eksponeeritakse ka Roomas. Tegemist oli Konrad Mägi loomingut tutvustava esimese ulatusliku välisnäitusega, millega soovitakse esile tõsta Mägi isiklikku kontakti loodusega ning selle kujutamist pühalikult kõikehõlmava saladusena. Näitus oli avatud kuni 08.01.2018.

Järgmisel aastal osaleb Eesti kunstibiennaalil. Sel aastal tähistatakse Fellini 100. sünniaastapäeva, sellel puhul tuleb PÖFFil Fellini programm. MustonenFestil osaleb Itaalia barokkorkester. Eesti algatusel tehti ettepanek Itaalia Kultuuriministeeriumi filmosakonnale avada Balti-Itaalia filmifond.

Varem toimunud:

  • 2016. aasta teise poolaasta olulisimaks Eesti kultuurisündmuseks kujunes Roomas 22. septembril Lennart Meri „Hõbevalge“ itaaliakeelse väljaande esitlus, IX Reisikirjanduse Festivali raames.
  • 27.05.2016 avati 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäitus "Balti paviljon". Näituse avamisest võttis osa kultuuriminister Indrek Saar.
  • 31.01-12.02.2015 Enn Kunila kollektsiooni kuuluva Eesti kuldaja kunsti maalinäitus “Nordic colours” ja EXPO paviljoni tutvustus Vittoriano muuseumis Roomas.
  • Bologna raamatumess 30.03-02.04.2015 -  2 Eesti lasteraamatut valiti ka 100 maailma parima 2014 aastal kirjastatud raamatu nimistusse.
  • Bologna animafilmifestival Future Film Festival 5-10.05.2015 -  17. animafilmifestivalil osalesid Priit ja Olga Pärn ning programm kandis pealkirja Focus On Estonia.
  • Eesti Disainerite Liidu ja Briti PR organisatsiooni Designersblock koostöös osalesid Milano disaininädalal 11.-21.04.2015 ka mitmed Eesti disainerid.
  • 56. kunstibiennaalil Veneetsias 9.05-22.11.2015 osales Jaanus Samma/Eugenio Viola projektiga „NSFW. Esimehe lugu“.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.