Sa oled siin

Itaalia

viimati muudetud: 13.06.2019

 

- Visiidid
- Lepinguline baas
- Kaitsekoostöö
- Majandussuhted
- Kultuuri- ja haridussuhted


Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki 26. jaanuaril 1921. Itaalia esimene saadik Eestis oli Agostino Depretis, kes alustas tööd veebruaris 1921. Enne Teist maailmasõda tegutses Eestis ka Itaalia Kultuuriinstituut, mida juhatas Itaalia ajakirjanduse suurkuju ajaloolane Indro Montanelli.

Juunis 1921 andis oma volikirja üle Eesti esimene diplomaatiline esindaja Itaalias Karl Robert Pusta, kes samaaegselt oli Eesti saadik Prantsusmaal ning resideeris Pariisis. Eesti esimene Roomas resideeriv saadik oli Karl Tofer (1927-31). Lisaks Roomas asuvale saatkonnale asusid mitmes Itaalia linnas (Genuas, Milanos, Napolis, Palermos, Triestes) ka Eesti aukonsulid.

Itaalia taastunnustas Eestit 27. augustil 1991, Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted kehtestati taas sama aasta 31. augustil. Itaalia esimeseks suursaadikuks iseseisvunud Eestis oli Carlo Siano (1991-1996). Itaalia esindajaks Eestis on olnud ka suursaadikud Roberto Martini (1996-1999), Luchino Cortese (1999-2002), Ruggero Vozzi (2002-2005), Fabrizio Piaggesi (2005-2009), Rosa Maria Chicco Ferraro (2009-2012). Eelmine Itaalia suursaadik Marco Clemente asus oma riiki esindama 2012. aastal ja lõpetas siin töö 2016. aasta novembris. Praegune Itaalia suursaadik Filippo Formica andis president Kersti Kaljulaidile oma volikirja üle 20. detsembril 2016.

Eesti saatkond Roomas alustas taas tööd 1996. a septembris ajutise asjuri Ruth Lausma juhtimisel. Septembrist 1998 kuni maini 2002 oli Roomas Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Jaak Jõerüüt. Seejärel esindas Eestit aastatel 2002-2006 Jüri Seilenthal, aastatel 2006-2010 Andres Tomasberg ning aastatel 2010-2014 Merike Kokajev. Suursaadik Celia Kuningas-Saagpakk andis president Giorgio Napolitanole oma volikirja üle 17. septembril 2014.

Eestil on Itaalias viis aukonsulit: Luigi Cecchini Firenzes, Eugenio Kielland Genovas, Antonello Miranda Palermos, Piero Bettini Veneetsias ning Giuseppe Iazeolla Baris.

 

 Visiidid

Eestisse
juuli 2018 Itaalia president Sergio Mattarella, välisminister Enzo Moavero Milanesi
juuni 2017 Itaalia parlamendi saadikutekoja välis- ja Euroopa asjade komisjoni esimees Fabrizio Cicchitto
aprill 2010 välisminister Franco Frattini
september 2009 välisminister Franco Frattini
jaanuar ja märts 2009 asevälisminister Alfredo Mantica
september 2007 kaitseväe juhataja Giampaolo Di Paola
aprill 2004 president Carlo Azeglio Ciampi riigivisiit
Itaaliasse
veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas
oktoober 2017 president Kersti Kaljulaid Roomas, Konrad Mägi maalide näituse avamisel Kaasaegse kunsti rahvusgaleriis
juuli 2017 välisminister Sven Mikser
juuni 2017 president Kersti Kaljulaid Naiste Foorumil Roomas
mai 2017 president Kersti Kaljulaid visiidil Firenzes
mai 2017 kaitseminister Margus Tsahkna
mai 2017 president Kersti Kaljulaid visiidil Firenzes
juuni 2015 president Toomas Hendrik Ilves Eesti rahvuspäeva avamisel Milano EXPO-l
aprill 2014 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2014 Riigikogu esimees Ene Ergma
oktoober 2012 president Toomas Hendrik Ilves
juuni 2011 Riigikogu esimees Ene Ergma
juuni 2011 välisminister Urmas Paet
juuli 2009 president Toomas Hendrik Ilves

 

Lepinguline baas

 

Enne Teist maailmasõda oli Eestil Itaaliaga sõlmitud kaks lepingut: ajutine kaubanduslik kokkulepe (jõustus 27.02.1929) ning isikute väljaandmise ja kriminaalasjus kohtuliku abiandmise leping (jõustus 01.03.1938).

Praegu on Eesti ja Itaalia vahel jõustunud järgmised kahepoolsed lepingud:

  • Turismialase koostöö kokkulepe (jõustus 07.10.98)
  • Vastastikune viisakohustuste kaotamise kokkulepe (jõustus 08.02.99)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 03.03.99)
  • Sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepe (jõustus 26.01.00)
  • Kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalane koostööleping (jõustus 30.01.00)
  • Topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 22.02.00)
  • Kaitsealase koostöö leping (jõustus 09.02.01)
  • Salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 08.03.01)

Lisaks on Eesti ja Itaalia välisministeeriumide vahel sõlmitud ühisavaldus omavahelise koostöö tugevdamisest (allkirjastati 18.03.2009).

Kaitsekoostöö
 

Alates 2017. a kevadest katab Itaaliat kaasakrediteeringuga Berliinis baseeruv kaitseatašee kolonelleitnant Mark Trubok. Itaalia kaitseatašee Eestis on kolonel Davide Di Bartolo, kes resideerib Varssavis. 

NATO Balti õhuturbes Ämarist osales Itaalia esmakordselt rotatsiooniga jaanuar-aprill 2018. Varasemalt on Itaalia õhuturbes osalenud 2015. a Leedus Šiauliais jaanuarist aprillini ning sama aasta maist augustini seal ka põhirotatsiooni toetusena. NATO Küberkaitsekoostöö keskuses on Itaalia esindatud alates 2008. a. Itaalia on üks keskuse asutajaliikmetest.

eFP (enhanced Forward Presence) raames panustab Itaalia Lätis, kus juhtriigiks on Kanada ning panustajariikideks veel Hispaania, Sloveenia, Albaania ja Poola.

Kontaktid Itaalia kaitsestruktuuridega said alguse 1995. a. 1998. a sõlmiti kaitsealase koostöö kokkulepe, mis jõustus veebruaris 2001. Väga hea on olnud rahuvalvealane koostöö, kui Eesti osales koos Itaalia karabinjeeridega alates 1999. a novembrist kuni 2006. a detsembrini NATO KFOR-i multinatsionaalses eriüksuses MSU (Multinational Support Unit) Kosovos. 

Majandussuhted

 

Itaalia kuulub Eesti peamiste kaubavahetuspartnerite hulka, olles pingereas 14-15. kohal ning kaubavahetus Itaaliaga moodustab kogukäibest ligi 2%. 2018. aastal moodustas kaubavahetuskäive Itaaliaga 565 mln eurot (+10,6% vrd 2017), millega Itaalia oli 15. kohal. Ekspordipartnerite seas oli Itaalia 2018. a 18. kohal (osakaal 1,1%) ning impordipartnerite seas 12. kohal (osakaal 2,6%). Eesti eksport on pärast mõningast langust hakanud jälle kasvama viimaste aastate jooksul. Ka import Itaaliast näitas paaril viimasel aastal kasvu (2018. a +10,3%).

KAUBAVAHETUS
 

Eesti-Itaalia kaubavahetus 2010-2018 (mln eurot):

  Eksport Import Saldo
2009 73.5 163.9 -90.4
2010 80.6 221.5 -140.9
2011 193.5 277.9 -84.4
2012 179.7 337.7 -158.4
2013 146.5 355.4 -208.9
2014 121.9 378.2 -256.3
2015 110.3 331.0 -220.7
2016 111,5 355,0 -243,6
2017 135,8 374,6 -238,8
2018 151,4 413.8 -262,4

Allikas: Statistikaamet

Nii peamisteks ekspordi- kui impordiartikliteks on masinad ja seadmed.  Ekspordi puhul on nendeks näiteks telefonid, elektronkomponendid, elektrimootorid, -generaatorid ja trafod ning heli- ja visuaalsignalisatsiooniseadmed. Olulisemateks artikliteks on veel paberimass ning papp, küttepuit, tahkekütus, presspuit, spoon ja profileeritud puit, samuti juustud ja kalatooted, trükkplaadid ja puitmajad. Eesti impordib Itaaliast tööpinke, kraane ja pumpasid, alumiiniumtraati, toruliitmikke ja õõnesprofiile ning loomulikult Itaalia rõivatööstuse toodangut.

OTSEINVESTEERINGUD

 

Itaalia otseinvesteeringud Eestis on viimaste aastate jooksul kasvanud, kui 2012. a lõpul oli positsioon 85 mln eurot, siis oli 2017. a lõpuks 109,6 mln euro väärtuses otseinvesteeringuid Eestis. Eelmine aasta, 2018. a kahanes Itaalia otseinvesteeringute summa 72.5 mln euroni, mis moodustas 0,3% kogu otseinvesteeringutest Eestis. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse (47.7% Itaalia otseinvesteeringutest Eestis), hulgi- ja jaekaubandusse (14,7%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (9.9%).

Eesti otseinvesteeringud Itaalias on samuti kasvanud, kui 2012. a lõpul oli positsioon 81 mln eurot, siis oli see 2017. a lõpul ligi 117,1 mln eurot. 2018. a aga kahanes Eesti otseinvesteeringute summa 78,6 mln euroni, mis moodustas otseinvesteeringutest välisriikidesse 1,1%. Investeeritud on erinevatesse sektoritesse: kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, ning majutusse ja toitlustusse.

TURISM
 

Itaalia turistide huvi Eesti vastu on aasta-aastalt kasvanud, kui 2013. a külastas Eestit 74 300 turisti Itaaliast, siis 2018. a kasvas see arv kuni 85 200-ni.

Eesti turistide hulgas on Itaalia jätkuvalt populaarne sihtkoht. 2018. a külastas Itaaliat ligi 79 500 Eesti residenti.

Kultuuri- ja haridussuhted

 

Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu, mis jõustus juunis 2002. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd.

Sama lepingu raames allkirjastasid Eesti ja Itaalia esindajad kahe riigi koostööprogrammi aastateks 2004-2008, mis tõi Eestisse Itaalia õppejõude, üliõpilasi ja kultuuriinimesi ning hõlbustas kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd. Programm toetas kirjanduse tõlkimist, koostööd raamatukogu-, arhiivi- ja muinsuskaitsetöötajate vahel. Mõlemad riigid toetavad kultuuri- ja kunstiasutuste koostööd, pakuvad stipendiume teadustööks, keele ja kirjanduse õppimiseks ning kultuuriuuringuteks.

Eestis on itaalia keelt ja kultuuri võimalik süvendatult õppida Tallinna Ülikoolis. Lisakeelena saab itaalia keelt õppida Tartu Ülikoolis, samuti mitmetes keeltekoolides.

Tänu Itaalia välisministeeriumi stipendiumidele ning Tallinnas asuva Itaalia suursaatkonna aktiivsele tööle on paljud Eesti tudengid ning magistrandid saanud võimaluse end Itaalias täiendada.

Eestis tegutsev Dante Alighieri Selts Eestis (DAS) taasasutati 1999. a. Seltsi liikmete hulgas on erinevate valdkondade inimesi üle Eesti, kes on huvitatud itaalia keelest ning kultuurist. Selts tegeleb nii keelekursuste ja kokandus- ning filmiõhtute korraldamisega, kui ka kirjanduseteematiliste loengutega.

Valik kultuurisündmusi 

 

Mais 2018 toimus Roomas EV100 raames Santa Sabina kirikus maestro Pärdi autorikontsert. 2017. aasta kõrghetkeks võib pidada president Kaljulaidi avatud Konrad Mägi suurnäitust Rooma Kaasaegse Kunsti Rahvusgaleriis. Näitus oli üks osa Eesti EL Nõukogu eesistumise ja EV100 kultuuriprogrammist Itaalias. Riigikantselei koordineerib Eesti EL Nõukogu eesistumisega seotud kultuuriprogrammi ja Itaalia on üks programmi sihtriikidest. Konrad Mägil oli Itaaliaga tihe side, mitmed tema maalid valmisid Roomas, Capril ja Veneetsias ning neid maale eksponeeritakse ka Roomas. Tegemist oli Konrad Mägi loomingut tutvustava esimese ulatusliku välisnäitusega, millega soovitakse esile tõsta Mägi isiklikku kontakti loodusega ning selle kujutamist pühalikult kõikehõlmava saladusena. Näitus oli avatud kuni 08.01.2018.

Varem toimunud:

  • 2016. aasta teise poolaasta olulisimaks Eesti kultuurisündmuseks kujunes Roomas 22. septembril Lennart Meri „Hõbevalge“ itaaliakeelse väljaande esitlus, IX Reisikirjanduse Festivali raames.
  • 27.05.2016 avati 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäitus "Balti paviljon". Näituse avamisest võttis osa kultuuriminister Indrek Saar.
  • 31.01-12.02.2015 Enn Kunila kollektsiooni kuuluva Eesti kuldaja kunsti maalinäitus “Nordic colours” ja EXPO paviljoni tutvustus Vittoriano muuseumis Roomas.
  • Bologna raamatumess 30.03-02.04.2015 -  2 Eesti lasteraamatut valiti ka 100 maailma parima 2014 aastal kirjastatud raamatu nimistusse.
  • Bologna animafilmifestival Future Film Festival 5-10.05.2015 -  17. animafilmifestivalil osalesid Priit ja Olga Pärn ning programm kandis pealkirja Focus On Estonia.
  • Eesti Disainerite Liidu ja Briti PR organisatsiooni Designersblock koostöös osalesid Milano disaininädalal 11.-21.04.2015 ka mitmed Eesti disainerid.
  • 56. kunstibiennaalil Veneetsias 9.05-22.11.2015 osales Jaanus Samma/Eugenio Viola projektiga „NSFW. Esimehe lugu“.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.