Sa oled siin

Island

Viimati uuendatud: 07.05.2020

Island on esimene riik, kes tunnustas 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. "Islandil on maailma muutmisel 1991. aastal suurem roll kui jäälõhkujal, kuna Island meenutas kõigile kadunud väärtusi," sõnas president Lennart Meri külastades Islandi Vabariiki 1999. a septembris.

Tänutäheks legendaarseks muutunud tunnustuse eest nimetati 1998. a augustikuus Eesti Välisministeeriumi esine väljak Islandi väljakuks ning oktoobrist 1999 sai ministeeriumi aadressiks Islandi väljak 1. 2006. a augustis avasid Islandi ja Eesti peaminister välisministeeriumi fassaadil Islandile pühendatud mälestustahvli.

Island tunnustas Eesti Vabariiki de iure küll juba 30. jaanuaril 1922, kuid kuna Islandi välissuhteid korraldas sel ajal Taani, piirdus siis riikidevaheline suhtlemine Islandi esindajaga Taanis, hilisema Islandi esimese presidendi Sveinn Björnssoniga.

Aukonsulina esindas Eesti Vabariiki Islandil alates 1. maist 1934 Tomas Tomasson, kes täitis oma ülesandeid kuni aukonsulaadi sulgemiseni Nõukogude Liidu survel 1958. aastal. Eesti ja Islandi poliitilised kontaktid katkesid 1940. aastal ning Islandi aukonsulaat Eestis ning vastastikused saatkonnad jäid avamata.
11. veebruaril 1991 võttis Islandi parlament (Althingi) vastu resolutsiooni, milles avaldati toetust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusele ning pandi rõhku selle saavutamisele rahumeelsete läbirääkimistega. Island taastunnustas Eesti iseseisvust 22. augustil 1991.

26. augustil 1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson Reykjavíkis alla diplomaatiliste suhete taaskehtestamise ühisdeklaratsioonile.
Islandi suursaadik Eestis Árni Þór Sigurðsson, kes resideerub Helsingis, andis oma volikirja president Kersti Kaljulaidile üle 20. märtsil 2018. Praegune Eesti suursaadik Islandil Janne Jõesaar-Ruusalu andis oma volikirja Islandi presidendile Guðni Thorlacius Jóhannessonile üle 14. veebruaril 2017. Suursaadik resideeris Oslos, olles aprilliks 2020 töö saatkonnas lõpetanud. Hetkel esindab Eestit Islandil Charge d'affaires Merje Stanciene, resideerides Oslos.
Eesti aukonsul Islandil on Pétur Már Jónsson, Islandi aukonsul Eestis on Helen Tälli.

 

Visiidid

Islandile
november 2018 kultuuriminister Indrek Saar
mai 2018 peaminister Jüri Ratas
november 2017 president Kersti Kaljulaid
juuni 2017 välisminister Sven Mikser
september 2016 välisminister Jürgen Ligi
oktoober 2015 peaminister Taavi Rõivas Reykjavikis NB8+UK peaministrite kohtumisel
aprill 2013 välisminister Urmas Paet
detsember 2012 välisminister Urmas Paet
juuni 2010 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
august 2009 välisminister Urmas Paet NB8 välisministrite kohtumisel Reykjavíkis
veebruar 2008 välisminister Urmas Paet
oktoober 2005 peaminister Andrus Ansip
juuni 2005 Riigikogu esimees Ene Ergma
mai 2004 president Arnold Rüütel riigivisiidil
august 2001 välisminister Toomas Hendrik Ilves
mai 2001 peaminister Mart Laar
Eestisse
veebruar 2020 välisminister Guðlaugur Þór Þórðarson
veebruar 2019 peaminister Katrín Jakobsdóttir ning rahandus- ja majandusminister Bjarni Benediktsson
juuni 2018 president Guðni Th. Jóhannesson ametlikul visiidil ja EV 100 tähistamisel Tartus Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus
märts 2017 president Guðni Th. Jóhannesson
juuni 2015 kultuuriminister Illugi Gunnarsson
september 2014 välisminister Gunnar Bragi Sveinsson
märts 2014 välisminister Gunnar Bragi Sveinsson
märts 2013 välisminister Össur Skarphéðinsson
august 2011 välisminister Össur Skarphéðinsson
august 2011 president Ólafur Ragnar Grímsson
oktoober 2010 välisminister Össur Skarphéðinsson
september 2008 välisminister Ingibjörg Sólrún Gísladóttir NB8 välisministrite kohtumisel Pärnus
mai 2008 välisminister Ingibjörg Sólrún Gísladóttir
august 2006 peaminister Geir Hilmar Haarde
märts 2006 president Ólafur Ragnar Grímsson president Lennart Meri matustel
august 2000 peaminister Davíð Oddsson

 

Kahepoolsed suhted

"Me räägime ühises keeles, see keel on demokraatia ja enesemääramise keel." (Lennart Meri kõne Islandi parlamendis septembris 1999).

Eesti ja Islandi suhted on väga head, oluline on kahe väikeriigi koostöö ka erinevate multilateraalsete formaatide raames.
2001. aasta augustis, kui Islandil tähistati Balti riikide taastunnustamise 10. aastapäeva, kirjutasid kolme Balti riigi välisministrid (Eesti poolt Toomas Hendrik Ilves) ning Islandi pea- ja välisminister 25. augustil 2001 Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile, rõhutamaks sõbralike ja tihedate koostöösidemete jätkumist.
Seoses 21. augustil 2011 toimunud Islandi päevaga Tallinnas, millega tähistati taastunnustamise 20. aastapäeva, külastasid Eestit Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson ning välisminister Össur Skarphéðinsson.

2009. a oli Island Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (NB8) eesistuja. 20.-21.08.09 toimus Reykjavíkis korraline NB8 välisministrite ning poliitikadirektorite kohtumine, kus osales ka välisminister Urmas Paet. 2014. aastal, mil NB8 eesistujaks oli Eesti, külastas Eestit Islandi välisminister Gunnar Bragi Sveinsson. 2019. aastal on Island taas NB8 eesistuja.

Island oli Läänemeremaade Nõukogu (LMN) eesistuja 2016-2017 ning prioriteetseteks teemadeks eesistujana olid võrdõiguslikkus, demokraatia, naiste õiguste kaitse, naiste tegevuse toetamine ja lapsed. Islandi eesmärk oli rõhutada regiooni tugevat identiteeti ning muuta regiooni edukamaks.

NATO asutajaliikmena (1949. a) toetas Island järjekindlalt Balti riikide, sh ka Eesti püüdlusi NATOga ühinemisel. NATO õhuturbealase koostöö raames osales Eesti 2009. aasta märtsis Islandi õhuturbe missioonil. Euroopa Liidu kontekstis tulenevad Eesti suhted Islandiga Euroopa Majanduspiirkonna lepingust ning Islandi EFTA-liikmelisusest.

Esimese ühise arengukoostööprojekti elluviimiseks kirjutasid Eesti ja Islandi välisministeeriumi esindajad 2006. a alla koostöömemorandumi. Projekti raames koolitati Islandi Välisministeeriumi kaasfinantseerimisel Sisekaitseakadeemia Politseikolledžis Paikusel Gruusia Siseministeeriumi Akadeemia instruktoreid ja politseiametnikke. Lisaks Eesti ja Islandi välisministeeriumile olid partnerid veel Soome Siseministeerium ja ÜRO vaatlusmissioon Gruusias.

2019. aastal oli Island taas NB8 koostöö eesistuja. Islandi prioriteedid eesistujana olid julgeolek, kaasa arvatud küberturvalisus, inimõigused ja ookeaniküsimused. Viimane teema oli NB8 koostöös tegelikult uus, kuid erakordselt asjakohane, kui pidada silmas olulist seost ülemaailmsete kliimamuutuste ja ookeanide vahel. 2020. aastal koordineerib NB8 koostööd Eesti. Välisminister Urmas Reinsalu võttis NB8 eesistumise sümboolselt üle Islandi välisministrilt Guðlaugur Þór Þórðarsonilt tema visiidil Tallinna veebruaris 2020. Kaks välisministrit avaldasid ka ühisartikli, rõhutades Eesti-Islandi ning Põhjala-Balti koostöö tähtsust.

Lepingud

Alates Eesti liitumisest ELiga 01.05.2004 reguleerib Eesti ja Islandi kaubavahetust 1992. a Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning EFTA riikide vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna leping.

Eesti ja Islandi vahel on jõus järgmised olulisemad lepingud:

  • Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 10.11.1995)
  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline viisanõuete kaotamise kokkulepe (jõustus 01.05.1997)
  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 01.05.1997)

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti eksport Islandile on aasta-aastalt kasvanud ning oli 2019. aastal 28 mln eurot, moodustades 0,2% Eesti koguekspordist (44. ekspordipartner). Import Eestisse on see-eest tuntavalt kahanenud ning moodustas 2019. aastal vaid 0,2 miljonit eurot, jäädes samas eelmise aastaga samale tasemele. 

Eesti ja Islandi kaubavahetus 2013-2019 (miljonit eurot):

Aasta Osakaal Eksport Osakaal Import
2013 0,2% 19,3 0,01% 1,4
2014 0,2% 18,5 0,02% 2,3
2015 0,2% 21,0 0,01% 1,1
2016 0,2% 21,6 0,01% 1,0
2017 0,2% 30,9 0,0% 0,3
2018 0,2% 28,1 0,0% 0,2
2019 0,2% 28,1 0,0% 0,2

Islandile eksporditi 2019. a peamiselt: loomseid tooteid (krevetid, garneelid); (43% ekspordist), erinevaid puittooteid (12%); keemiatooteid (väetised) (6%); laevu, paate ja ujuvkonstruktsioone (7%) ning mitmesuguseid tööstustooteid (mööbel, puitmajad) (10%).

Islandilt imporditi 2019. a peamiselt: toidukaupu (38%), elektriseadmeid (24%), mehaanilisi masinaid (18%), loomseid tooteid (kalad, vähid, muud veeselgrootud) (13%).

KALANDUS

Kõige aktiivsem majanduskoostöö valdkond on olnud kalandus. Island ja Eesti osalevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalanduskomitee ja rahvusvahelise mere-uuringute nõukogu tegevuses.

Eesti laevad püüavad NAFO (Northwest Atlantic Fisheries Organisation) reguleeritaval merealal peamiselt krevetti.

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.12.2019 Islandi otseinvesteeringute positsioon Eestis ligi 64 mln eurot, mis moodustas kõigist otseinvesteeringutest 0,3%. Enim on investeeringuid tehtud hulgi- ja jaekaubanduses (31%).

Tulenevalt andmekaitse põhimõtetest ei ole avaldatud Eesti otseinvesteeringute mahtu Islandil; investeeritud on majutuse ja toitlustuse sektorisse.

TURISM

Islandi turisti huvi Eesti vastu on kasvanud: kui veel 2016. aastal ööbis EEs kokku 1070 Islandi turisti, siis 2018. aastaks oli see kasvanud 1838 inimeseni. Ka siin veedetud ööde arv on kasvanud: 2415 ööbimise pealt 2016. aastal 5390 ööbimiseni 2018. aastal. Eesti Panga välisreiside statistika järgi tegid Eesti residendid Islandile 2,5 tuhat külastust (2017 – 3,3 tuhat), enamik neist olid mitmepäevased.  

Kultuuri- ja haridussuhted

Islandil elab ja töötab sadakond eestlast. Tegutseb Eesti selts, selle aktiivsemad liikmed on Lemme Saukas ja Tui Hirv. Selts korraldab Reykjavikis EV aastapäeva ja jaanipäeva tähistamist. Muusik Tui Hirv on Reykjavikis kontserte andnud ja eesti muusikat tutvustanud, ka on ta raamatu „Minu Reykjavik“ autor.

Kunsti- ja kultuuriringkondades on palju kontakte isiklikul tasandil, samuti on suhete arenemisele kaasa aidanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. 21. augustil 2011 toimus Tallinnas Islandi päev tänamaks Islandit 20 aasta taguse julge otsuse eest tunnustada esimesena taasiseseisvunud Eesti Vabariiki: Tallinnas esinesid islandi muusikud, toimus rida näitusi ja muid kultuurisündmusi, välisministeeriumi esisel Islandi väljakul leidis aset islandi toidu turg.

Island on ka Norra ja Liechtensteini kõrval kolmas riik, kes Euroopa Majanduspiirkonna ühe doonorriigina toetas 2014. aastal Eesti mõisakoolide ning nende ümbruse edendamist projekti „Mõisakoolid – säilitamine kasutamise abil“ kaudu.

Film. 2018. aasta septembri lõpupäevil oli Reykjaviki filmifestivali raames Balti filmide fookus, kus näidati mitmeid eesti uusi filme ja osalesid Eesti filmitegijad. Üritust toetas EV100 välisprogramm. Programmis oli Nõukogude Liidu hipiliikumist analüüsiv «Nõukogude hipid», mida on esitlema sõitnud filmi režissöör Terje Toomistu. Samuti linastus taasiseseisvunud Eesti valitsust lahkav meeleolukas dokumentaalfilm «Rodeo» (rež. Raimo Jõerand, Kiur Aarma), mida esitleb kohalikule publikule Kiur Aarma. Iseseisvuse temaatikat jätkas lühifilmide programmi valitud «Kolm päeva augustis» (rež. Madli Lääne) ning publikut naerutas Chintis Lundgreni humoorikas animafilm «Manivald», mis sel aastal EFTA galal ka Eesti parima lühianima auhinna võitis. estivalil linastus ka Islandi, Eesti, Norra koostöös valminud mängufilm «Mihkel» (rež. Ari Alexander Magnusson).

2019 PÖFFil linastus mitu Islandiga seotud filmi: „Rituaalid vees“; „Piimasõda“ (Island-Saksamaa-Prantsusmaa-Taani); „Lause lõpp“ (Island-Iirimaa-USA); „Kaja“ (Island-Prantsusmaa-Šveits).

Muusika. EMTA-l on pikaajaline koostöö Islandi Kunstide Akadeemiaga – on vahetatud delegatsioone, korraldatud töötubasid. Tallinn Music Weekil on pikaaegsed suhted talendifestivaliga Island Airwaves, samuti Islandi muusikaekspordi agentuuriga ja eripärase plaadifirmaga Bedroom Community. Island Airwavesil on esinenud ka meie muusikud. Eesti nüüdismuusikutel ja heliloojatel on hea kontakt Euroopa ühe olulisema nüüdismuusikafestivaliga Dark Music Days.

2018. aasta juuni alguses andis Islandil kontserte Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor. Norrat ja Islandit haaranud tuur kandis nime Men from Next Door. Oktoobris 2018 toimus Islandil kontsert eesti muusikast "Hljómur Eistlands" (Eesti helid), mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Esinesid kammerkoor Hljómeyki, Põhja-Islandi sümfooniaorkester ja eesti solistid, dirigent Erki Pehk. 2018. aasta veebruaris esines Alexela Kontserdimajas Islandilt pärit multiinstrumentalist ja produtsent Ólafur Arnalds. Kaasaegse muusika pärl andis Eestis kontserdi maailmaturnee “re:member” raames.

Kirjandus. Kevadel 2016 nägi ilmavalgust esimene islandi keelde tõlgitud Eesti lasteraamat - Kätlin Kaldmaa “Lugu Keegi Eikellegitütre isast”. Lisaks sellele, et tegemist on esimese eesti lasteraamatuga islandi keeles, on see ka esimene Eesti autori raamat, mis on tõlgitud otse eesti keelest. Raamat ilmus Marge Nelgi originaalillustratsioonidega ja selle tõlkis üle kahekümne aasta Islandil elanud Lemme Linda Olafsdóttir.

Sport. Märkimist väärib, et Eesti jalgpallikoondist treenis aastail 1996 -1999 islandlane Teitur Thordarsson, kes sai president Lennart Merilt 2000. aasta IV klassi Maarjamaa Risti. Vesteinn Hafsteinsson on treeninud Eesti kettaheitjaid Gerd Kanterit ja Märt Israeli.

HARIDUS

Eesti ja Island on teinud hariduskoostööd EL kõrghariduse programmi Erasmus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus raames.  Erasmus-programmi hea näide on Tallinna Ülikooli infoteaduste instituudi ja Islandi Ülikooli sotsiaalteaduskonna sotsiaalteaduste kooli vaheline koostöö, milles vahetatakse raamatukogunduse ja infoteaduse valdkonna üliõpilasi ja õppejõude. 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.