Sa oled siin

Island

Viimati uuendatud: 25.06.2018

Island on esimene riik, kes tunnustas 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. "Islandil on maailma muutmisel 1991. aastal suurem roll kui jäälõhkujal, kuna Island meenutas kõigile kadunud väärtusi," sõnas president Lennart Meri külastades Islandi Vabariiki 1999. a septembris.

Tänutäheks legendaarseks muutunud tunnustuse eest nimetati 1998. a augustikuus Eesti Välisministeeriumi esine väljak Islandi väljakuks ning oktoobrist 1999 sai ministeeriumi aadressiks Islandi väljak 1. 2006. a augustis avasid Islandi ja Eesti peaminister välisministeeriumi fassaadil Islandile pühendatud mälestustahvli.

Island tunnustas Eesti Vabariiki de iure küll juba 30. jaanuaril 1922, kuid kuna Islandi välissuhteid korraldas sel ajal Taani, piirdus siis riikidevaheline suhtlemine Islandi esindajaga Taanis, hilisema Islandi esimese presidendi Sveinn Björnssoniga.

Aukonsulina esindas Eesti Vabariiki Islandil alates 1. maist 1934 Tomas Tomasson, kes täitis oma ülesandeid kuni aukonsulaadi sulgemiseni Nõukogude Liidu survel 1958. aastal. Eesti ja Islandi poliitilised kontaktid katkesid 1940. aastal ning Islandi aukonsulaat Eestis ning vastastikused saatkonnad jäid avamata.
11. veebruaril 1991 võttis Islandi parlament (Althingi) vastu resolutsiooni, milles avaldati toetust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusele ning pandi rõhku selle saavutamisele rahumeelsete läbirääkimistega. Island taastunnustas Eesti iseseisvust 22. augustil 1991.

26. augustil 1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson Reykjavíkis alla diplomaatiliste suhete taaskehtestamise ühisdeklaratsioonile.
Islandi suursaadik Eestis Árni Þór Sigurðsson, kes resideerub Helsingis, andis oma volikirja president Kersti Kaljulaidile üle 20. märtsil 2018. Praegune Eesti suursaadik Islandil Janne Jõesaar-Ruusalu andis oma volikirja Islandi presidendile Guðni Thorlacius Jóhannessonile üle 14. veebruaril 2017. Suursaadik resideerib Oslos.
Eesti aukonsul Islandil on aastast 1995 Jón Sigurðarson, Islandi aukonsul Eestis on Helen Tälli.
Riigikogus on loodud ka 6-liikmeline Eesti-Islandi parlamendirühm, selle esimees on Artur Talvik.

 

Visiidid

Islandile
november 2018 kultuuriminister Indrek Saar
mai 2018 peaminister Jüri Ratas
november 2017 president Kersti Kaljulaid
juuni 2017 välisminister Sven Mikser
september 2016 välisminister Jürgen Ligi
oktoober 2015 peaminister Taavi Rõivas Reykjavikis NB8+UK peaministrite kohtumisel
aprill 2013 välisminister Urmas Paet
detsember 2012 välisminister Urmas Paet
juuni 2010 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
august 2009 välisminister Urmas Paet NB8 välisministrite kohtumisel Reykjavíkis
veebruar 2008 välisminister Urmas Paet
oktoober 2005 peaminister Andrus Ansip
juuni 2005 Riigikogu esimees Ene Ergma
mai 2004 president Arnold Rüütel riigivisiidil
august 2001 välisminister Toomas Hendrik Ilves
mai 2001 peaminister Mart Laar
Eestisse
juuni 2018 president Guðni Th. Jóhannesson ametlikul visiidil ja EV 100 tähistamisel Tartus Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus
märts 2017 president Guðni Th. Jóhannesson
juuni 2015 kultuuriminister Illugi Gunnarsson
september 2014 välisminister Gunnar Bragi Sveinsson
märts 2014 välisminister Gunnar Bragi Sveinsson
märts 2013 välisminister Össur Skarphéðinsson
august 2011 välisminister Össur Skarphéðinsson
august 2011 president Ólafur Ragnar Grímsson
oktoober 2010 välisminister Össur Skarphéðinsson
september 2008 välisminister Ingibjörg Sólrún Gísladóttir NB8 välisministrite kohtumisel Pärnus
mai 2008 välisminister Ingibjörg Sólrún Gísladóttir
august 2006 peaminister Geir Hilmar Haarde
märts 2006 president Ólafur Ragnar Grímsson president Lennart Meri matustel
august 2000 peaminister Davíð Oddsson

 

Kahepoolsed suhted

"Me räägime ühises keeles, see keel on demokraatia ja enesemääramise keel." (Lennart Meri kõne Islandi parlamendis septembris 1999).

Eesti ja Islandi suhted on väga head, oluline on kahe väikeriigi koostöö ka erinevate multilateraalsete formaatide raames.
2001. aasta augustis, kui Islandil tähistati Balti riikide taastunnustamise 10. aastapäeva, kirjutasid kolme Balti riigi välisministrid (Eesti poolt Toomas Hendrik Ilves) ning Islandi pea- ja välisminister 25. augustil 2001 Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile, rõhutamaks sõbralike ja tihedate koostöösidemete jätkumist.
Seoses 21. augustil 2011 toimunud Islandi päevaga Tallinnas, millega tähistati taastunnustamise 20. aastapäeva, külastasid Eestit Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson ning välisminister Össur Skarphéðinsson.

2009. a oli Island Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (NB8) eesistuja. 20.-21.08.09 toimus Reykjavíkis korraline NB8 välisministrite ning poliitikadirektorite kohtumine, kus osales ka välisminister Urmas Paet. 2014. aastal, mil NB8 eesistujaks oli Eesti, külastas Eestit Islandi välisminister Gunnar Bragi Sveinsson.

Island oli Läänemeremaade Nõukogu (LMN) eesistuja 2016-2017 ning prioriteetseteks teemadeks eesistujana olid võrdõiguslikkus, demokraatia, naiste õiguste kaitse, naiste tegevuse toetamine ja lapsed. Islandi eesmärk oli rõhutada regiooni tugevat identiteeti ning muuta regiooni edukamaks.

NATO asutajaliikmena (1949. a) toetas Island järjekindlalt Balti riikide, sh ka Eesti püüdlusi NATOga ühinemisel. NATO õhuturbealase koostöö raames osales Eesti 2009. aasta märtsis Islandi õhuturbe missioonil. Euroopa Liidu kontekstis tulenevad Eesti suhted Islandiga Euroopa Majanduspiirkonna lepingust ning Islandi EFTA-liikmelisusest.
Esimese ühise arengukoostööprojekti elluviimiseks kirjutasid Eesti ja Islandi välisministeeriumi esindajad 2006. a alla koostöömemorandumi. Projekti raames koolitati Islandi Välisministeeriumi kaasfinantseerimisel Sisekaitseakadeemia Politseikolledžis Paikusel Gruusia Siseministeeriumi Akadeemia instruktoreid ja politseiametnikke. Lisaks Eesti ja Islandi välisministeeriumile olid partnerid veel Soome Siseministeerium ja ÜRO vaatlusmissioon Gruusias.

 

Lepingud

Alates Eesti liitumisest ELiga 01.05.2004 reguleerib Eesti ja Islandi kaubavahetust 1992. a Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning EFTA riikide vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna leping.

Eesti ja Islandi vahel on jõus järgmised olulisemad lepingud:

  • Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 10.11.1995)
  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline viisanõuete kaotamise kokkulepe (jõustus 01.05.1997)
  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 01.05.1997)

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Islandi vaheline kaubavahetus on aasta-aastalt kasvanud. Kaubavahetuse kogukäive 2017. aastal oli üle 31 mln euro ning Eesti kaubanduspartnerite hulgas on Island 47. kohal. Väljavedu kasvas paljudes kaubagruppides, enim suurenes transpordivahendite, muude tööstuskaupade ja keemiatoodete eksport.

Eesti ja Islandi kaubavahetus 2011-2017 (miljonit eurot):

Aasta Käive Osakaal Eksport Osakaal Import
2013 20,7 0,1% 19,3 0,2% 1,4
2014 20,8 0,1% 18,5 0,2% 2,3
2015 22,1 0,1% 21,0 0,2% 1,1
2016 22,6 0,1% 21,6 0,2% 1,0
2017 31,3 0,1% 31,0 0,2% 0,3

Olulisemad ekspordiartiklid 2017:

• Keemiatööstuse tooted – 22%
• Puit ja puidutooted – 17%
• Elusloomad ja loomsed tooted – 14%


Olulisemad impordiartiklid 2017:

• Valmistoidukaubad – 65%
• Elusloomad ja loomsed tooted – 31%
• Optilised, foto-, mõõte- või meditsiiniinstrumendid – 18%

KALANDUS

Kõige aktiivsem majanduskoostöö valdkond on olnud kalandus. Island ja Eesti osalevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalanduskomitee ja rahvusvahelise mere-uuringute nõukogu tegevuses.

Eesti laevad püüavad NAFO (Northwest Atlantic Fisheries Organisation) reguleeritaval merealal peamiselt krevetti ning on selles piirkonnas Euroopa Liidu suurimad krevetipüüdjad juba aastaid.

INVESTEERINGUD

Eestil pole märkimisväärseid otseinvesteeringuid Islandil. Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.12.2017 on Islandi otseinvesteeringud Eestis 55,9 mln eurot (0,2% kogu investeeringutest Eestis).

TURISM

Aastatel 2013-2016 majutati Eestis umbes 1000 Islandi turisti aastas, aastal 2017 oli Islandilt saabunud turiste veidi enam, üle 1600.

 

Kultuuri- ja haridussuhted

Kunsti- ja kultuuriringkondades on palju kontakte isiklikul tasandil, samuti on suhete arenemisele kaasa aidanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. 

Island on Norra ja Liechtensteini kõrval kolmas riik, kes Euroopa Majanduspiirkonna ühe doonorriigina toetas 2014. aastal Eesti mõisakoolide ning nende ümbruse edendamist projekti „Mõisakoolid – säilitamine kasutamise abil” kaudu.

KUJUTAV KUNST

2015. a kevadel osalesid kolm eesti kunstnikku – Raul Keller, Kris Lemsalu, Ene-Liis Semper – Islandil biennaalil: reaalajakunsti festivalil Sequences VII. 2015. a sügisel oli Kumu näitusesaalis näitus „Saaga. Islandi kunsti lood”. 

MUUSIKA

Islandil tegutseb kümmekond eesti muusikaõpetajat. 2010. augustis toimus Reykjavíkis Põhja-Balti koorifestival (Nordic-Baltic Choral Festival), millest Eesti esindajana võttis osa Kiviõli segakoor Loit. 2014. a talvel toimusid Tartus ja Tallinnas islandi ööd – tutvustati saare kultuuri, muusikat, luulet ning pakuti temaatilisi sööke-jooke. Õhtute peaesineja oli Reykjavíkist pärit folklauljatar Myrra Rós. Muusik Tui Hirv on Reykjavikis kontserte andnud ja eesti muusikat tutvustanud, ka on ta raamatu „Minu Reykjavik” autor.

KIRJANDUS

Eesti keelde on tõlgitud mitmed islandi kirjandusklassika teosed, nagu „Vanem Edda” ja „Noorem Edda”, Grettiri ja Njalli saagad ning Nobeli preemia (1955) laureaadi Halldór Laxnessi olulisemad romaanid. Tuntumad islandi kirjanduse vahendajad eesti keelde on olnud Henrik Sepamaa, Rein Sepp ja Arvo-Jürgen Alas. Eesti kirjandusest on islandi keelde tõlgitud nt Jaan Kaplinski ja Kristiina Ehini luulet. 

Kevadel 2016 nägi ilmavalgust esimene islandi keelde tõlgitud Eesti lasteraamat - Kätlin Kaldmaa „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”. Lisaks sellele, et tegemist on esimese eesti lasteraamatuga islandi keeles, on see ka esimene Eesti autori raamat, mis on tõlgitud otse eesti keelest. Raamat ilmus Marge Nelgi originaalillustratsioonidega ja selle tõlkis üle kahekümne aasta Islandil elanud Lemme Linda Olafsdóttir.

FILMIKUNST

Eesti ja Islandi filmitegijate ühistööna on valminud mängufilm „Luukas’’ (1993, režissöör Tõnu Virve, Freyja Film), mille stsenaariumi kirjutas islandi näitekirjanik Gudmundur Steinsson. Iga-aastasel Stockfishi filmifestivalil Reykjavikis osalesid 2016. aastal kaks eesti filmi: „Ema’’ ja „Teesklejad’’.

Islandi filmide näitamine Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil on muutnud juba traditsiooniks. 

2014. aasta märtsis toodi Eesti teleekraanidele kuue eestlasest rännumehe avastusretk Islandile. Reisisari kannab nime „Eesti lipp ümber Islandi’’ ning näitab Islandi kohalikku elu eestlastest reisijate silmade kaudu, keskendudes ühtlasi ka kohapeal elavate eestlaste eluolule.

2015. aastal linastus Eesti, Läti, Leedu ja Islandi ühistööna dokumentaalfilm „Need, kes julgevad” (Deir Sem Dora), mis räägib 1991. a. ajaloosündmustest, mil Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalssoni juhtimisel astus Island esimese suure sammu, taastunnustades Eesti Vabariiki juba kaks päeva pärast iseseisvuse väljakuulutamist. 

2015 linastus Eestis ja 2016 aprillis Islandil Peter Pedaku ja Ruti Murusalu film „Kirjad Islandilt”, mis kõneleb varalahkunud lauljast Annika Tõnurist, kes oma viimastel eluaastatel oli muusikaõpetaja Islandil.

SPORT

1996-1999 oli Eesti jalgpallikoondise peatreener islandlane Teitur Thordarsson, kellele president Lennart Meri andis IV klassi Maarjamaa Risti (24.02.2000). Islandlane Vésteinn Hafsteinsson on olnud kettaheitjate Märt Israeli ning Gerd Kanteri treener.

HARIDUS

Eesti ja Island on teinud hariduskoostööd EL kõrghariduse programmi Erasmus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus raames.  Erasmus-programmi hea näide on Tallinna Ülikooli infoteaduste instituudi ja Islandi Ülikooli sotsiaalteaduskonna sotsiaalteaduste kooli vaheline koostöö, milles vahetatakse raamatukogunduse ja infoteaduse valdkonna üliõpilasi ja õppejõude. 

Islandi haridus-, kultuuri- ja teadusministeerium pakub Eesti üliõpilasele stipendiumi islandi keele ja kirjanduse õpinguteks Islandi ülikoolis Reykjavíkis, samuti saavad Eesti üliõpilased võrdsetel alustel koos teiste kandidaatidega osaleda Islandi valitsuse stipendiumiprogrammis „Icelandic for Foreign Students’’

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.