Sa oled siin

Island

Viimati uuendatud: 01.03.2019

Island on esimene riik, kes tunnustas 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. "Islandil on maailma muutmisel 1991. aastal suurem roll kui jäälõhkujal, kuna Island meenutas kõigile kadunud väärtusi," sõnas president Lennart Meri külastades Islandi Vabariiki 1999. a septembris.

Tänutäheks legendaarseks muutunud tunnustuse eest nimetati 1998. a augustikuus Eesti Välisministeeriumi esine väljak Islandi väljakuks ning oktoobrist 1999 sai ministeeriumi aadressiks Islandi väljak 1. 2006. a augustis avasid Islandi ja Eesti peaminister välisministeeriumi fassaadil Islandile pühendatud mälestustahvli.

Island tunnustas Eesti Vabariiki de iure küll juba 30. jaanuaril 1922, kuid kuna Islandi välissuhteid korraldas sel ajal Taani, piirdus siis riikidevaheline suhtlemine Islandi esindajaga Taanis, hilisema Islandi esimese presidendi Sveinn Björnssoniga.

Aukonsulina esindas Eesti Vabariiki Islandil alates 1. maist 1934 Tomas Tomasson, kes täitis oma ülesandeid kuni aukonsulaadi sulgemiseni Nõukogude Liidu survel 1958. aastal. Eesti ja Islandi poliitilised kontaktid katkesid 1940. aastal ning Islandi aukonsulaat Eestis ning vastastikused saatkonnad jäid avamata.
11. veebruaril 1991 võttis Islandi parlament (Althingi) vastu resolutsiooni, milles avaldati toetust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusele ning pandi rõhku selle saavutamisele rahumeelsete läbirääkimistega. Island taastunnustas Eesti iseseisvust 22. augustil 1991.

26. augustil 1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson Reykjavíkis alla diplomaatiliste suhete taaskehtestamise ühisdeklaratsioonile.
Islandi suursaadik Eestis Árni Þór Sigurðsson, kes resideerub Helsingis, andis oma volikirja president Kersti Kaljulaidile üle 20. märtsil 2018. Praegune Eesti suursaadik Islandil Janne Jõesaar-Ruusalu andis oma volikirja Islandi presidendile Guðni Thorlacius Jóhannessonile üle 14. veebruaril 2017. Suursaadik resideerib Oslos.
Eesti aukonsul Islandil on aastast 1995 Jón Sigurðarson, Islandi aukonsul Eestis on Helen Tälli.
Riigikogus on loodud ka 6-liikmeline Eesti-Islandi parlamendirühm, selle esimees on Artur Talvik.

 

Visiidid

Islandile
november 2018 kultuuriminister Indrek Saar
mai 2018 peaminister Jüri Ratas
november 2017 president Kersti Kaljulaid
juuni 2017 välisminister Sven Mikser
september 2016 välisminister Jürgen Ligi
oktoober 2015 peaminister Taavi Rõivas Reykjavikis NB8+UK peaministrite kohtumisel
aprill 2013 välisminister Urmas Paet
detsember 2012 välisminister Urmas Paet
juuni 2010 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
august 2009 välisminister Urmas Paet NB8 välisministrite kohtumisel Reykjavíkis
veebruar 2008 välisminister Urmas Paet
oktoober 2005 peaminister Andrus Ansip
juuni 2005 Riigikogu esimees Ene Ergma
mai 2004 president Arnold Rüütel riigivisiidil
august 2001 välisminister Toomas Hendrik Ilves
mai 2001 peaminister Mart Laar
Eestisse
veebruar 2019 peaminister Katrín Jakobsdóttir ning rahandus- ja majandusminister Bjarni Benediktsson
juuni 2018 president Guðni Th. Jóhannesson ametlikul visiidil ja EV 100 tähistamisel Tartus Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus
märts 2017 president Guðni Th. Jóhannesson
juuni 2015 kultuuriminister Illugi Gunnarsson
september 2014 välisminister Gunnar Bragi Sveinsson
märts 2014 välisminister Gunnar Bragi Sveinsson
märts 2013 välisminister Össur Skarphéðinsson
august 2011 välisminister Össur Skarphéðinsson
august 2011 president Ólafur Ragnar Grímsson
oktoober 2010 välisminister Össur Skarphéðinsson
september 2008 välisminister Ingibjörg Sólrún Gísladóttir NB8 välisministrite kohtumisel Pärnus
mai 2008 välisminister Ingibjörg Sólrún Gísladóttir
august 2006 peaminister Geir Hilmar Haarde
märts 2006 president Ólafur Ragnar Grímsson president Lennart Meri matustel
august 2000 peaminister Davíð Oddsson

 

Kahepoolsed suhted

"Me räägime ühises keeles, see keel on demokraatia ja enesemääramise keel." (Lennart Meri kõne Islandi parlamendis septembris 1999).

Eesti ja Islandi suhted on väga head, oluline on kahe väikeriigi koostöö ka erinevate multilateraalsete formaatide raames.
2001. aasta augustis, kui Islandil tähistati Balti riikide taastunnustamise 10. aastapäeva, kirjutasid kolme Balti riigi välisministrid (Eesti poolt Toomas Hendrik Ilves) ning Islandi pea- ja välisminister 25. augustil 2001 Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile, rõhutamaks sõbralike ja tihedate koostöösidemete jätkumist.
Seoses 21. augustil 2011 toimunud Islandi päevaga Tallinnas, millega tähistati taastunnustamise 20. aastapäeva, külastasid Eestit Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson ning välisminister Össur Skarphéðinsson.

2009. a oli Island Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (NB8) eesistuja. 20.-21.08.09 toimus Reykjavíkis korraline NB8 välisministrite ning poliitikadirektorite kohtumine, kus osales ka välisminister Urmas Paet. 2014. aastal, mil NB8 eesistujaks oli Eesti, külastas Eestit Islandi välisminister Gunnar Bragi Sveinsson.

Island oli Läänemeremaade Nõukogu (LMN) eesistuja 2016-2017 ning prioriteetseteks teemadeks eesistujana olid võrdõiguslikkus, demokraatia, naiste õiguste kaitse, naiste tegevuse toetamine ja lapsed. Islandi eesmärk oli rõhutada regiooni tugevat identiteeti ning muuta regiooni edukamaks.

NATO asutajaliikmena (1949. a) toetas Island järjekindlalt Balti riikide, sh ka Eesti püüdlusi NATOga ühinemisel. NATO õhuturbealase koostöö raames osales Eesti 2009. aasta märtsis Islandi õhuturbe missioonil. Euroopa Liidu kontekstis tulenevad Eesti suhted Islandiga Euroopa Majanduspiirkonna lepingust ning Islandi EFTA-liikmelisusest.
Esimese ühise arengukoostööprojekti elluviimiseks kirjutasid Eesti ja Islandi välisministeeriumi esindajad 2006. a alla koostöömemorandumi. Projekti raames koolitati Islandi Välisministeeriumi kaasfinantseerimisel Sisekaitseakadeemia Politseikolledžis Paikusel Gruusia Siseministeeriumi Akadeemia instruktoreid ja politseiametnikke. Lisaks Eesti ja Islandi välisministeeriumile olid partnerid veel Soome Siseministeerium ja ÜRO vaatlusmissioon Gruusias.

 

Lepingud

Alates Eesti liitumisest ELiga 01.05.2004 reguleerib Eesti ja Islandi kaubavahetust 1992. a Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning EFTA riikide vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna leping.

Eesti ja Islandi vahel on jõus järgmised olulisemad lepingud:

  • Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 10.11.1995)
  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline viisanõuete kaotamise kokkulepe (jõustus 01.05.1997)
  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 01.05.1997)

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Islandi vaheline kaubavahetus on aasta-aastalt kasvanud. Kaubavahetuse kogukäive 2017. aastal oli üle 31 mln euro ning Eesti kaubanduspartnerite hulgas on Island 47. kohal. Väljavedu kasvas paljudes kaubagruppides, enim suurenes transpordivahendite, muude tööstuskaupade ja keemiatoodete eksport.

Eesti ja Islandi kaubavahetus 2011-2017 (miljonit eurot):

Aasta Käive Osakaal Eksport Osakaal Import
2013 20,7 0,1% 19,3 0,2% 1,4
2014 20,8 0,1% 18,5 0,2% 2,3
2015 22,1 0,1% 21,0 0,2% 1,1
2016 22,6 0,1% 21,6 0,2% 1,0
2017 31,3 0,1% 31,0 0,2% 0,3

Olulisemad ekspordiartiklid 2017:

• Keemiatööstuse tooted – 22%
• Puit ja puidutooted – 17%
• Elusloomad ja loomsed tooted – 14%


Olulisemad impordiartiklid 2017:

• Valmistoidukaubad – 65%
• Elusloomad ja loomsed tooted – 31%
• Optilised, foto-, mõõte- või meditsiiniinstrumendid – 18%

KALANDUS

Kõige aktiivsem majanduskoostöö valdkond on olnud kalandus. Island ja Eesti osalevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalanduskomitee ja rahvusvahelise mere-uuringute nõukogu tegevuses.

Eesti laevad püüavad NAFO (Northwest Atlantic Fisheries Organisation) reguleeritaval merealal peamiselt krevetti ning on selles piirkonnas Euroopa Liidu suurimad krevetipüüdjad juba aastaid.

INVESTEERINGUD

Eestil pole märkimisväärseid otseinvesteeringuid Islandil. Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.12.2017 on Islandi otseinvesteeringud Eestis 55,9 mln eurot (0,2% kogu investeeringutest Eestis).

TURISM

Aastatel 2013-2016 majutati Eestis umbes 1000 Islandi turisti aastas, aastal 2017 oli Islandilt saabunud turiste veidi enam, üle 1600.

Kultuuri- ja haridussuhted

Kultuurisuhted on  viimasel ajal jõudsalt arenenud, sellele on kaasa aidanud ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Island on muuhulgas üks kolmest riigist (Norra ja Liechtensteini kõrval), kes toetas Eesti mõisakoolide projekti. 

Filmikunst

Veebruaris 2016 linastusid Reykjavikis koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Islandi filmifestivaliga Stockfish viis Eesti mängufilmi. Islandi filmiprofessionaalide poolt ellu kutsutud festivali üks põhisuundi on rahvusvahelise koostöö edendamine.
2016. aastal teist korda toimunud festivalil oli lisaks filmidele fookuses kaastootmisvõimalused Eestiga ning Pimedate Ööde Filmifestival. Filmidest linastusid festivalil Katrin ja Andres Maimiku “Kirsitubakas”, Ilmar Raagi “Kertu”, Mihkel Ulki “Nullpunkt”, Veiko Õunpuu “FREE RANGE/Ballaad maailma heakskiitmisest” ning Jaan Toomiku “Maastik mitme kuuga”.

2017. aastal osalesid eesti filmid Euroopa filmipäevade raames sama festivali programmis.

2018. aasta septembri lõpupäevil oli Reykjaviki filmifestivali raames Balti filmide fookus, kus näidati mitmeid eesti uusi filme ja osalesid Eesti filmitegijad. Üritust toetas EV100 välisprogramm. Programmis oli Nõukogude Liidu hipiliikumist analüüsiv «Nõukogude hipid», mida on esitlema sõitnud filmi režissöör Terje Toomistu. Samuti linastus taasiseseisvunud Eesti valitsust lahkav meeleolukas dokumentaalfilm «Rodeo» (rež. Raimo Jõerand, Kiur Aarma), mida esitleb kohalikule publikule Kiur Aarma. Iseseisvuse temaatikat jätkas lühifilmide programmi valitud «Kolm päeva augustis» (rež. Madli Lääne) ning publikut naerutas Chintis Lundgreni humoorikas animafilm «Manivald», mis sel aastal EFTA galal ka Eesti parima lühianima auhinna võitis.
Festivalil linastus ka Islandi, Eesti, Norra koostöös valminud mängufilm «Mihkel» (rež. Ari Alexander Magnusson).

Muusika

Muusikavallas väärib märkimist, et Eesti on panustanud ka Islandi noorte muusikalisse kasvatusse – kümmekond Eestis pärit muusikaõpetajat on leidnud töö Islandi koolides. Eesti Filharmoonia Kammerkoor andis 2008. aastal Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks  Islandil 3 kontserti. EMTA-l on pikaajaline koostöö Islandi Kunstide Akadeemiaga – on vahetatud delegatsioone, korraldatud töötubasid.

Tallinn Music Weekil on pikaaegsed suhted talendifestivaliga Island Airwaves, samuti Islandi muusikaekspordi agentuuriga ja eripärase plaadifirmaga Bedroom Community. Island Airwavesil on esinenud ka meie muusikud. 

Eesti nüüdismuusikutel ja heliloojatel on hea kontakt Euroopa ühe olulisema nüüdismuusikafestivaliga Dark Music Days.
Peaaegu igal aastal on seal esindatud mõni meie ansambel ja eesti heliloojate looming. Viimati osales ansambel U, toimusid Helena Tulve ja Mirjam Tally teoste maailmaesiettekanded.
Maailma üks juhtivaid nüüdismuusikaansambleid Nordic Affect esinesid Tallinnas Eesti Muusika Päevade festivalil 2016. Nende repertuaaris on palju eesti heliloojate teoseid.

2018. aasta juuni alguses andis Islandil kontserte Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor. Norrat ja Islandit haaranud tuur kandis nime Men from Next Door.

Oktoobris 2018 toimus Islandil kontsert eesti muusikast "Hljómur Eistlands" (Eesti helid), mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Esinesid kammerkoor Hljómeyki, Põhja-Islandi sümfooniaorkester ja eesti solistid, dirigent Erki Pehk.

2018. aasta veebruaris esines Alexela Kontserdimajas Islandilt pärit multiinstrumentalist ja produtsent Ólafur Arnalds. Kaasaegse muusika pärl andis Eestis kontserdi maailmaturnee “re:member” raames.

Teatrivaldkond

Islandiga teatrivaldkonnas koostöö on toimunud peamiselt rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide raames, on etenduskunstnikke Islandilt osalenud siinsetel festivalidel ning on Eestist käinud kuraatoreid sealsetel festivalidel. Koostöö on olnud harv ja üksikjuhtumite põhine.

Kirjandus

Islandi kirjanikest on enim tõlgitud Nobeli preemia laureaati (1955) Halldor Laxnessi – „Salka Valka“ (eesti k 1963), „Iseseisvad inimesed“ (e.k 1960), „Aatomijaam“ (e.k 1970). Tema näidendit „Hõbedane kuu“ on lavastatud Eestis (1957) „Müüdud hällilaulu“ nime all,  samuti esitatud kuuldemänguna raadios. Islandi eeposed (Vanem ja noorem Edda) on samuti eestindatud. Islandi keelde on tõlgitud Jaan Kaplinskit ja Kristiina Ehinit. Mitmed Islandi kirjanikud on käinud Eestis kirjandusfestivalidel (Einar Karason, Eirikur Örn Norddahl)

Kevadel 2016 nägi ilmavalgust esimene islandi keelde tõlgitud Eesti lasteraamat - Kätlin Kaldmaa “Lugu Keegi Eikellegitütre isast”. Lisaks sellele, et tegemist on esimese eesti lasteraamatuga islandi keeles, on see ka esimene Eesti autori raamat, mis on tõlgitud otse eesti keelest. Raamat ilmus Marge Nelgi originaalillustratsioonidega ja selle tõlkis üle kahekümne aasta Islandil elanud Lemme Linda Olafsdóttir.

Kujutav kunst

Mitmed eesti kunstnikud on käinud Islandil sealsetes residentuurides, mille põhjal on nad esinenud Islandi-teemaliste näitustega (Pille Tammela 2008, Evi Tihemets 2009, Uno Roosvalt 2010). 2015. aasta kevadel osalesid kolm eesti kunstnikku – Raul Keller, Kris Lemsalu, Ene-Liis Semper – Islandil biennaalil: reaalajakunsti festivalil Sequences VII. 2015. aaasta sügisel oli Kumu näitusesaalis näitus „Saaga. Islandi kunsti lood”.
2014. Aastal osales Islandi kunstnik Ragnar Helgi Olafsson Tartu Kunstimuuseumis näitusel „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist“.
2017. augustis avati Kuressaare Raegaleriis kahe Islandi naiskunstniku Halldóra Helgadóttiri ja Gudrún Halldórsdóttiri näitus.

Sport

Märkimist väärib, et Eesti jalgpallikoondist treenis aastail 1996 -1999 islandlane Teitur Thordarsson, kes sai president Lennart Merilt 2000. aasta IV klassi Maarjamaa Risti. Vesteinn Hafsteinsson on treeninud Eesti kettaheitjaid Gerd Kanterit ja Märt Israeli.

HARIDUS

Eesti ja Island on teinud hariduskoostööd EL kõrghariduse programmi Erasmus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus raames.  Erasmus-programmi hea näide on Tallinna Ülikooli infoteaduste instituudi ja Islandi Ülikooli sotsiaalteaduskonna sotsiaalteaduste kooli vaheline koostöö, milles vahetatakse raamatukogunduse ja infoteaduse valdkonna üliõpilasi ja õppejõude. 

Islandi haridus-, kultuuri- ja teadusministeerium pakub Eesti üliõpilasele stipendiumi islandi keele ja kirjanduse õpinguteks Islandi ülikoolis Reykjavíkis, samuti saavad Eesti üliõpilased võrdsetel alustel koos teiste kandidaatidega osaleda Islandi valitsuse stipendiumiprogrammis „Icelandic for Foreign Students’’

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.