Sa oled siin

Iisrael

viimati uuendatud: 17.09.2021
 
 


Iisraeli Riik tunnustas Eesti Vabariiki 4. septembril 1991 ning riikide vahel sõlmiti diplomaatilised suhted 9. jaanuaril 1992.
Iisraeli suursaadik Eestis  Hagit Ben-Yaakov, kes resideerib Helsinkis.
Eesti suursaadik Iisraelis oli aastatel 1999-2004 Jüri Seilenthal, 2004-2006 Marina Kaljurand ning 2007-2010 Aino Lepik von Wiren, kes resideerusid Tallinnas. 2009. aasta novembris avas välisminister Urmas Paet EV Suursaatkonna Tel Avivis. Eesti esimeseks Iisraelis resideerivaks suursaadikuks oli alates jaanuarist 2011 kuni novembrini 2011 Tiina Intelmann. 2012- 2016 oli suursaadikuks Malle Talvet-Mustonen ja  2016 -2021 Sulev Kannike. 14. septembril 2021 andis Eesti suursaadik Iisraelis, Veikko Kala volikirja Iisraeli president Isaac Herzogile.

Esimene Eesti-Iisraeli parlamendigrupp Riigikogus moodustati 2007. a , mida juhtis Igor Gräzin.  Praeguses Riigikogu koosseisus on Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimeheks Eerik-Niiles Kross.  Knessetis on moodustatud Eesti sõprusgrupp, mida juhib Simon Davidson.

 

Visiidid
 

Iisraeli
juuni 2019 siseminister Mart Helme
november 2018 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
november 2018 Riigikogu esimees Eiki Nestor
juuni 2018 juustiitsminister Urmas Reinsalu
mai 2018 haridus- ja teadusminister Mailis Reps
oktoober 2017 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
märts, juuni 2017 välisminister Sven Mikser
jaanuar 2016 välisminister Marina Kaljurand
november 2013 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
detsember 2012 peaminister Andrus Ansip
november 2012 kultuuriminister Rein Lang
detsember 2010 Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon
juuni 2010 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
november 2009 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2007 välisminister Urmas Paet
november 2004 peaminister Juhan Parts
Eestisse
mai 2017 sotsiaalse võrdsuse ja digiminister Gila Gamliel
jaanuar 2017 Knesseti spiiker Yuli-Yoel Edelstein
mai 2014 Knesseti delegatsioon eesotsas asespiiker Gila Gamliel'iga
september 2013 Knesseti Eesti sõprusgrupi esinaine Rina Frenkel
mai 2011 asevälisminister Daniel Ayalon
august 2010 riigiminister Michael Eitan
mai 2007 Iisraeli pearabi Jona Metzger ja Iisraeli asepeaminister Shimon Peres seoses Tallinna sünagoogi avamisega
september 2005 president Moshe Katzav riigivisiidil
november 2001 Infrastruktuuride minister Avigdor Lieberman

Välisministrid on korduvalt kohtunud erinevatel rahvusvahelistel üritustel. Alates 2000. aastast on regulaarselt toimunud poliitilised konsultatsioonid.

Lepinguline baas

  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.1995)
  • Telekommunikatsioonide, posti ja informaatika alase koostöö kokkulepe (jõustus 02.12.1997)
  • Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 05.08.1998)
  • Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 07.10.2001)
  • Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 28.12.2009)
  • Haridus-, teadus-, kultuuri-, noorsoo- ja spordikoostöö programm aastateks 2012-2015 (jõustus 12.11.2012)

Majandussuhted
 

Kaubavahetus
 

2019. aastal oli kaubavahetuse käive Iisraeliga 68 mln eurot (0,2% kogukäibest), kasv võrreldes 2018. a 92%. Nende näitajatega oli Iisrael Eestile 37. kaubanduspartner (41. ekspordipartner ja 33. kohal impordipartnerina). Eksport kasvas 2019. a võrdluses 2018. aaastaga 48% ning kasvu vedasid masinate ja seadmete kaubagrupp. Impordi kasv oli 2019. aastal 139% ning eelkõige kasvas relvade ja laskemoona sissevedu Eestisse. 

Eesti-Iisraeli kaubavahetuse areng 2009-2019 (põhikaubandus, miljonit eurot)

  Eksport Import
2009 5.8 3.6
2010 12.0 5.2
2011 12.1 8.0
2012 12.7 7.2
2013 10.7 9.5
2014 10,6 7,6
2015  12,7 6,1
2016 17,0 7,5
2017  17,0 6,1
2018 18,0 17,1
2019 26,6 40,9

Allikas Statistikaamet

Iisraeli eksporditi 2019. aastal peamiselt masinaid ja seadmeid (turboreaktiivmootorid, seadmed vedelike või gaaside filtreerimiseks, käsiinstrumendid, monitorid ja projektorid) (41% ekspordist).Veel eksporditi loomseid ja taimseid rasvu (rapsi-, rüpsiõli) (17%) ning paberimassi ja tooteid sellest (paber ja papp, ajalehepaber rullides) (12%). Iisraelist imporditi 2019. aastal peamiselt relvi ja laskemoona (83% impordist). 

Investeeringud

Eesti Panga andmeil on Iisraeli investorid 30.09.2019 seisuga investeerinud Eestisse 18,5 mln eurot. Peamiselt on investeeritud finants – ja kindlustustegevusse (43% investeeringutest), kinnisvarasse (36%), ning hulgi- ja jaekaubandusse (7%). 
Eesti otseinvesteeringute positsioon Iisraelis on 2,9 mln eurot. Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvarasse.

Eesti Äriregistris oli 2019. a septembri seisuga registreeritud 197 Iisraeli osalusega Eesti ettevõtet. 

 

Kultuurisuhted
 

Peaminister Mart Laari ametliku visiidi ajal Iisraeli allkirjastati 12.07.1993 kahe riigi vaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 04.08.1998). Lepingu järgi ergutavad pooled otsekontakte ja koostööd, kutsuvad teineteist rahvusvahelistele kongressidele ja seminaridele, toetavad koostööd kahe maa spordi- ja noorsoo-organisatsioonide vahel jms. Lepingu esimene rakendusprogramm allkirjastati välisminister Toomas Hendrik Ilvese Iisraeli visiidi käigus juulis 1998. Viimati uuendati  rakendusprogrammi  2012. aastal, selle allkirjastasid Eesti kultuuriminister Rein Lang ja Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman.

Eesti ja Iisraeli kultuurialased sidemed on viimastel aastatel hoogustunud: muusikud, kunstnikud, disainerid ja filmitegijad on leidnud vastastikku huvitavaid koostöövorme, esinenud vastamisi näitustel, muusikafestivalidel, töötubades jms. Viimastel aastatel toimunuks tuleks nimetada Eesti Kunstiakadeemia õppejõudude ja üliõpilaste ehtekunstinäitust ja töötubasid Shenkari Tehnika- ja Disainikolledžis (mais 2012), Eesti disaini väljapanekut Holoni Disainimuuseumis toimunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühisel näitusel (novembrist 2012 kuni jaanuarini 2013), Arvo Pärdi muusikale loodud koreograaf Marina Kesleri balleti „Othello“ etendusi Jeruusalemmas ja mujal Iisraelis 2012-2013 aasta jooksul. Eesti muusikakollektiivid (Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, Vox Clamantis jt) on korduvalt esinenud Iisraeli muusikafestivalidel Abu Goshis, Eilatis jm. Silmapaistva kavaga „Taevane linn – Jeruusalemm“ esinesid Hortus Musicus ja koor Latvija Andres Mustoneni käe all Iisraeli suurimal festivalil „Israel Festival“ 2013. aastal. Iisraeli ooperiteatris on esinenud sopran Moonika Liiv, Jeruusalemma sümfooniaorkestri solistina tenor Matti Turi ja mezzosopran Helen Lokuta. Dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen on viimaste aastate jooksul korduvalt esinenud koos Iisraeli orkestritega (Jeruusalemma sümfooniaorkester, Israel Camerata, Kibbutz-orkester) ning paljude muusikutega, keda on kutsunud ka oma festivalile Tallinna.

2014. aasta kevadel toimus Eesti koorijuhtide reis Iisraelisse, mille jooksul Eesti koorijuhid juhendasid Iisraeli koore ning korraldasid õpitube kohalikele koorijuhtidele. Kooridevaheline läbikäimine sai uut hoogu ning vastastikuseid külaskäike ja kontsertreise on oodata ka edaspidi.

2015. aasta kui Eesti muusika-aasta tähistamine algas jaanuaris helilooja Erkki-Sven Tüüri meistriklassidega kolmes ülikoolis ja ooperi „Wallenberg“ linastusega. Eesti filminädalal Tel Avivi, Jeruusalemma ja Haifa kinokeskuses näidati oktoobris 2015 viit filmi ( „Mandariinide“, „Kertu“, „Elavad pildid“, „Risttuules“ ja „Seenelkäik“).

Viimased seitse aastat järjest on Iisraelis toimunud MustonenFest, mille raames on toimuvad kontserdid erinevates Iisraeli linnades rohkearvuliste Eesti muusikute osavõtul.  Festivali kunstiline juht on dirigent Andres Mustonen.

Eesti ja Iisraeli postiasutused andsid EV100/IL70 tähistamiseks välja Eesti-Iisraeli ühismargi, mida tutvustati Eestis 28.08.2018 ning Iisraelis 4.09.2018 Ühismark kujutab Tel Avivis asuvat Litwinski maja, kus 1930. aastatel tegutses Eesti aukonsul.

Alates 4. maist 2019 viibib Iisraelis Eesti Eurovisiooni delegatsioon, seoses Eesti osalemisega lauluvõistlusel (Eesti osales poolfinaalis 14.05. ning finaalis 18.05.). 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.