Sa oled siin

Iirimaa

viimati muudetud: 22.10.2018

 

Iirimaa (Éire) tunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. a, millele järgnes 10. septembril 1991 riikide diplomaatiliste suhete sõlmimine. Iirimaa ei ole kunagi tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist de iure ega de facto.

Iiri suursaadik Eestis on Frances Kiernan (alates 04.09.2018) ja Eesti suursaadik Iirimaal on Aino Leppik von Wirèn (alates 04.09.2018).

Eelnevalt on Eestit Iirimaal esindanud suursaadikuna Riivo Sinijärv (1994-1995), Raul Mälk (1996-2003), Simmu Tiik (2003-2006), Andre Pung (2006-2010), Mait Martinson (2010-2014) ja Kristi Karelsohn (2014-2018) ning ajutise asjurina Jüri Seilenthal (1997-1999), Triin Parts (1999-2002) ja Krista Kilvet (2002-2003).

3. detsembril 1991. a akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerinud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004), seejärel Noel Kilkenny (2004-2008), Thomas Bolster (2008-2010), Peter McIvor (2010-2014) ja Frank Flood (2014-2018).

Aastatel 1927–1931 oli Eesti Vabariigi auasekonsuliks Dublinis Richard J. Kelly, 1937–1938 Thomas Franklin Laurie, 1938–1960 John McEvoy.

2016. aastal alustas oma tegevust Eesti esimene aukonsul Iiri Vabariigis John Dennehy, asukohaga Corkis.

Olulisemad visiidid

 

Eestisse
september 2018 välisminister Simon Coveney, parlamendi alamkoja esimees Seán Ó Fearghaíl

september 2017

peaminister Leo Varadkar
mai 2017 Euroopa asjade, EL digitaalse siseturu ja andmekaitse nooremminister Dara Murphy, Väikeettevõtluse ja tööturu nooremminister Pat Breen
mai 2004 peaminister Bertie Ahern
oktoober 2003 kaitseminister Michael Smith
juuni 2003 peaminister Bertie Ahern
mai 2001 presidendi Mary McAleese’i riigivisiit, teda saatsid kultuuriminister Sile de Valera ja aseriigisekretär Peter Ryan
Iirimaale
jaanuar - veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas
veebruar 2017 Riigikogu spiiker Eiki Nestor
jaanuar 2016 kaitseväe juhataja kin-ltn Riho Terras
märts 2013 välisminister Urmas Paet
veebruar 2013 kaitseminister Urmas Reinsalu
detsember 2012 välisminister Urmas Paet OSCE ministeriaalil
juuni 2012 president Toomas Hendrik Ilves Dublinis OSCE internetivabaduse konverentsil
aprill 2012 president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil
aprill 2008 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
oktoober 2006 välisminister Urmas Paet
mai 2004 peaminister Juhan Parts
veebruar 2003 peaminister Siim Kallas
märts 2000 välisminister Toomas Hendrik Ilves

Lepinguline baas
 

Eesti ja Iirimaa vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

  • Viisavabadusleping (jõustus 01.05.96)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 29.12.98)
  • Kultuuriekspertide vahetamise kokkulepe (sõlmitud 16.04.99)

Majandussuhted

 

Iirimaa on Eesti peamiste kaubanduspartnerite hulgas neljandas kümnes.

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Iirimaa vaheline kaubavahetus on viimastel aastatel kasvanud, seda aga eelkõige impordi arvelt.

2017. a oli Iirimaa Eesti 34. kaubanduspartner (2017 käive 89,7 mln eurot, osatähtsus 0,3%). Eksport Iirimaale oli 2017 .a seisuga 13,9 mln eurot ja import Iirimaalt 75,7 mln eurot.
Eesti eksport Iirimaale on kolmel viimasel aastal vähenenud eelkõige taimsete toodete,  puittoodete ning masinate ja seadmete väljaveo kahanemise tõttu. Eesti päritolu kaupade osakaal Iirimaa suunalises ekspordis on vähenenud - kui 2014. a oli osakaal 95% siis 2017. a 79%.  Peamiste ekspordipartnerite hulgas on langenud Iirimaa 50. kohale. Impordipartnerite seas on Iirimaa tõusnud 26. kohale.

Eesti ja Iirimaa kaubavahetus 2013-2017 (mln eurot)

Aasta Eksport Osakaal Import Osakaal Käive Osakaal
2013 26,3 0,2% 40,2 0,3% 66,5 0,3%
2014 24,9 0,2% 36,3 0,3% 61,2 0,2%
2015 19,6 0,2% 33,3 0,3% 63,9 0,3%
2016 18,1 0,2% 48,8 0,4% 67,2 0,3%
2017 14,0 0,1% 75,6 0,5% 89,6 0,3%

 

Peamised eksportartiklid 2017. a:

  • puit ja puittooted – 36%
  • masinad ja seadmed – 21%
  • muud tööstustooted – 16%

 

Peamised importartiklid 2017. a:

  • masinad ja seadmed – 44%
  • transpordivahendid – 33%

 

INVESTEERINGUD
 

Eesti Panga andmetel oli Iirimaa otseinvesteeringute positsioon Eestis seisuga 31.12.2017 –(miinus) 49 mln eurot.
Enim on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning info- ja sidesektorisse.

Eesti Äriregistris oli 2018. a mai seisuga registreeritud 102 Iirimaa osalusega ettevõtet. Suurimad Iiri päritolu investeeringud on ettevõtetes Domina Vacanze Holding (Pro Kapital), Baltic Advisor (ärinõustamine), Eesti ERA (põllumajandus), Saka ERA (põllumajandus), OÜ Kserum Trans Service (eriehitustööd).

Eesti ettevõtted on 31.12.2017 seisuga investeerinud Iirimaale ligi 2 mln eurot. Investeeritud on töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

TURISM
 

Iiri turistide külastuste koguarv on alates 2015. a tõusnud - 2017. aastal oli see 9258. Viimastel aastatel on Eesti majutusasutustes ööbinud ca. kolm tuhat turisti Iirimaalt. Lisaks Tallinnale pakkusid enim huvi veel Tartumaa ja Pärnumaa. Turismi elavdamisele on kaasa aidanud Ryanairi otselennud Dublinist Tallinna.

Eestlaste külastuste koguarv Iirimaale on viimaste aastate jooksul olnud stabiilselt ühesugune - aastas tehakse Iirimaale ca. 7800-7900 visiiti.

Kultuurisuhted

Tartu Ülikoolil on head koostöösidemed vanima Iirimaa ülikooliga - Trinity College’iga. Suhteid aitab hoida EL Erasmus programm.

Eesti tuntusele Iirimaal on aidanud teed sillutada ka jalgpall. Euroopa jalgpalli meistrivõistluste 2012. a finaalturniirile pääsemiseks toimus 2011. a novembris kaks play-off  kohtumist Eesti-Iiri jalgpallimeeskondade vahel Tallinnas ja Dublinis. Sellega seoses ilmus ka Iiri meedias arvukalt Eestit ja Tallinna tutvustavaid artikleid.

2016. aasta juulis pandi Dublinis Eesti saatkonna algatusel ning koostöös Läti ja Leedu saatkondadega alus iga-aastasele festivalile Baltic Day . Festivali raames tutvustatakse Balti riikide rahvuskultuuri ning on võimalik osta meie toidukaupu ja käsitööd.

KIRJANDUS
 

Kultuurivahetuses osutus teetähiseks esimese kolmekeelse eesti-inglise-iirikeelse luulekogu ilmumine, selleks oli Kristiina Ehini „Põletades pimedust“, mida esitleti Dublinis novembris 2009.

Eesti keelde on tõlgitud arvukalt tuntud Iiri kirjanike teoseid, nende hulgas James Joyce, Maeve Binchy, John Banville jt. 2005. a ilmus Doris Kareva poolt tõlgitud seitsme iiri luuletari koguteos Rogha Danta. Iiri keelde on tõlgitud Kristiina Ehini luulekogud „Lume lõplik minek“ ja „Luuletused: Põletades pimedust“ ning Andres Ehini „Haikud“.

2012. a ilmus Petrone Prindilt Kristiina Piibu raamat „Minu Dublin“.

Veebruaris 2012 toimus Iiri kirjanike Keskuses Eesti ja Iiri kaasaegse muusika ja luule õhtu, kus loeti eesti luulet ning esines ansambel Resonabilis.

Aprillis osales Tõnu Õnnepalu Corki kirjandusfestivalil ning toimus tema romaani „Raadio“ esitlus.

KUNST

Märtsis 2004. a. avati Iiri Rahvusgaleriis näitus „New Frontiers“, kus Eesti Kunstimuuseumi kogudest oli kohal Konrad Mägi „Vilsandi motiiv“, Arnold Akbergi „Daam lapsega“, Johannes Greenberg „Naine maskidega“,  Andrus Johani „Köögis“, Kristjan Raud „Ohverdamine“, Aleksander Vardi „Alasti suvel“.

Jaanuaris 2005 toimus Eesti ehtekunstnike rühmituse FFFF näitus Vision Centre's, mis oli avalöögiks Kultuuripealinn Cork 2005 käivitamisele. Märtsis 2005 avati Ene-Liis Semperi ja Mark Raidpere näitus Dublini Temple Bar Galeriis.

Juunis 2006 avati Dublinis Oscar Wilde’i majas koostöös Jaapani saatkonnaga Ann Tenno fotonäitus „Jaapani aed“.

Novembris 2006 oli Dublini City Hallis avatud Aet Kuuskemaa Tallinna litograafia näitus ning Endel Grensmanni aerofotonäitus „Linnu Eesti“. Endel Grensmanni aerofotonäitus oli üleval lisaks veel European Union House'is Dublinis veebruaris 2007.

2008. a aprillis avati Dublinis Eesti Arhitektuurimuuseumi kaasabil näitus „History Reflected in Architecture“.

Augustis 2011 toimus Iirimaa läänerannikul, Ennistymoni linnas kunstifestival „The Power of Local“, kus Eestit esindas kunstirühm „Vedelik“.

Aprillis 2012 oli Mad Art Gallery’s noore Eesti kunstniku Ulla Juske Gatecrasheri näitus.

2013. a juulist novembrini olid kunstnik Marko Mäetamme tööd näitusel „Modern Families: Relatives and Relationships in Art“ University College Corkis Lewis Glucksman Gallerys. Märtsis olid samas galeriis näituse „Passports: Globalisation in Contemporary European Video“ raames esitlemisel Eesti videokunstniku Kai Kaljo tööd.

Märtsis-aprillis 2014 oli Cork Vision Centre’is üleval näitus „Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969-1988“ koos Loit Jõekalda graafikanäitusega.

Maist juulini 2014 oli Dublinis Farmeligh’ galeriis üleval Eesti kaasaegse ehtekunsti ja nutitekstiilide näitus „Rethinking the Everyday“.

MUUSIKA

Mitmed Eesti koorid on osalenud Corki koorifestivalil, Iiri orkestritega on töötanud dirigendid Eri Klas ja Paul Mägi, Tõnu Kaljuste, Kristjan Järvi.

Novembris 2006 toimusid Iirimaal vendade ja õe Johansonide kontserdid. Esineti Dublinis pubis Gobblestone ning Cork’i ülikooli O'Riada Hall'is.

2007. a juulis avas noor lootustandev pianist Sten Lassmann Corkis iga-aastase kontsertsarja „Our mEUsical partners“. Programmi oli lülitatud Heino Elleri looming. Septembris leidis aset Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori Iirimaa kontsertturnee, mille raames toimus neli kontserti Iirimaa eri paigus.

2008. a veebruaris toimus Arvo Pärdi heliteose The Deer's Cry maailmaesiettekanne, mis oli tellitud Louthi kaasaegse muusika seltsi poolt ning mille inspiratsiooniks on tekst Püha Patricku rinnaplaadil. Sama sündmuse raames tulid esitamisele ka Arvo Pärdi instrumentaaltööd Fratres, Spiegel im Spiegel ja Für Alina. Ka igaaastane RTE Living Music festival oli 2008. a täielikult pühendatud Arvo Pärdile. Festivali avalöögi andis National Concert Hall'is Tõnu Kaljuste juhatusel RTE filharmoonia koor ning Dublini suurtes kontsertsaalides esitati Arvo Pärdi teoseid. Kohal oli ka helilooja ise ning lisaks oli festivali raames võimalik osaleda töötubades.

2009. a oli iirlastel võimalus Dublinis tutvuda Eesti teatri- ja muusikamuuseumi poolt koostatud näitusega „Arvo Pärt - tuntud ja tundmatu“.

Veebruaris 2011 toimus Heiki Mätliku kitarriõhtu Royal Dublin Society majas.

Juulis 2012 tuli Iiri Mereinstituudi korraldatud üritusel „The Longest River“ St. Ann kirikus esmaettekandele helilooja Urmas Sisaski looming.

Märtsis 2013 tuli festivalil 10 Days in Dublin ettekandele Arvo Pärdi „Passio“, esitajateks The National Chamber Choir of Ireland, Theatre of Voices Taanist ja YXUS Ensemble Eestist, dirigeeris Paul Hillier. Detsembris 2013 andis Liisi Koiksoni Trio kontserdi Dublinis St. Catherine kirikus.

Märtsis 2014 esines kaitseväe orkester Iirimaal püha Patricku festivalil. Aprillis 2014 esines Dublinis ja Corkis trio Kristi Mühling, Aare Tammesalu ja Arete Teemets. Aprillis-mais Corkis toimunud Fleischmanni-nimelisel rahvusvahelisel koorifestivalil võitis peapreemia E STudio noortekoor. Oktoobris esines Guiness Cork Jazz Festivalil ja Dublinis Farmeligh House’is duo Villu Veski-Tiit Kalluste. Samuti toimusid oktoobris ansambli Resonabilis kontserdid Iirimaal. Detsembris toimus Galways kvarteti Clarinette Omnitonique ja Iiri nüüdsimuusikaansambli Concorde ühiskontsert „Gift from Estonia“, esitati Eesti ja Iiri heliloojate loomingut.

Aprillis 2015 Corkis toimunud koorifestivalil osales Eestist kaks koori: Tallinna Ülikooli kammerkoor võistlemas ning TTÜ vilistlaste naiskoor külalisesinejana.

2016. aasta aprillis andis Galways pianist Mihkle Poll kontserdi koos Galway kammerkooriga Clois Cladaigh ning Iiri rahvusringhäälingu RTÉ keelpillikvartetiga Con Tempo. Esitusele tulid Eesti heliloojate Arvo Pärdi, Urmas Sisaski, Artur Lemba, Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa looming. Sama turnee käigus andis Mihkel Poll kontserdi ka Dublinis Hugh Lane Gallery kontserdisarjas.


TEATER, FILM, TANTS

Eesti teatrite repertuaaris on olnud arvukalt iiri autorite näidendeid, näiteks Brian Frieli “Aristokraadid” Eesti Draamateatris ja Martin MacDonaghi “Connemara. Üksildane lääs” Rakvere Teatris, “Inishmaani igerik” Tallinna Linnateatris ja “Mägede iluduskuninganna” teatris Vanemuine. 2003. a esietendus Eesti Draamateatris MacDonaghi näidend “Inishmore’i leitnant” ning Eesti Riiklikus Nukuteatris noore iiri lavastaja Annabelle Comyni lavastatud Judy Uptoni näidend “Ashes and Sand”. Oktoobris 2013 esinesid iiri koomikud Keith Farnan ja Paddy Lennox Tallinnas ja Tartus.

Iiri filme on näidatud PÖFFil. 2006. a toimus festivalil tuntuima iiri filmimehe Neil Jordani filmide eriprogramm. 2010. ja 2011. a linastus Eesti kinodes Neil Jordani romantiline fantaasiafilm “Undiin”.

2008. a veebruaris osalesid eesti filmid “Sügisball” ja “Klass” Dublinis iga-aastasel rahvusvahelisel Jamesoni filmifestivalil. Aprillis linastus Imbi Paju film “Tõrjutud mälestused”.

2011. a novembris linastusid Corki Corona Filmifstivalil eesti filmid “Rotilõks” ja “Lumekuninganna”.

Juulis 2011 osales Corki rahvusvahelisel tantsufestivalil ning esines mitmel pool Corki maakonnas ansambel Sõprus.

Novembris 2013 linastus “Puhastus” Kilkenny Subtitle Europe filmifestivalil.

Veebruaris 2015 linastus Dublinis ja aprillis 2015 Corkis Eesti ja Gruusia koostöös valminud mängufilm “Mandariinid”.

EESTLASKOND IIRIMAAL

Hinnanguliselt elab Iirimaal umbes 3000 Eesti kodanikku. Iirimaa eestlaskond on väga aktiivne, kuid ühtset eestlaste seltsi või esindusorganisatsiooni ei ole loodud. Septembrist 2012. a tegutseb Dublinis Eesti Kool Iirimaal ning 2013-2016 tegutses Eesti Kool ka Corkis.

Dublinis loodi 2011. aastal eesti naisrahvatantsuansambel Iiris. 2009. a aprillis asutati Corki Eesti Pereselts Üheskoos, kuhu kuuluvad Corki piirkonnas elavad eesti perekonnad.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.