Iirimaa

viimati muudetud: 24.03.2020

 

Iirimaa (Éire) tunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. a, millele järgnes 10. septembril 1991 riikide diplomaatiliste suhete sõlmimine. Iirimaa ei ole kunagi tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist de iure ega de facto.

Iiri suursaadik Eestis on Frances Kiernan (alates 04.09.2018) ja Eesti suursaadik Iirimaal on Aino Lepik von Wirèn (alates 04.09.2018).

Eelnevalt on Eestit Iirimaal esindanud suursaadikuna Riivo Sinijärv (1994-1995), Raul Mälk (1996-2003), Simmu Tiik (2003-2006), Andre Pung (2006-2010), Mait Martinson (2010-2014) ja Kristi Karelsohn (2014-2018) ning ajutise asjurina Jüri Seilenthal (1997-1999), Triin Parts (1999-2002) ja Krista Kilvet (2002-2003).

3. detsembril 1991. a akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerinud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004), seejärel Noel Kilkenny (2004-2008), Thomas Bolster (2008-2010), Peter McIvor (2010-2014) ja Frank Flood (2014-2018).

Aastatel 1927–1931 oli Eesti Vabariigi auasekonsuliks Dublinis Richard J. Kelly, 1937–1938 Thomas Franklin Laurie, 1938–1960 John McEvoy.

 

Olulisemad visiidid

 

Eestisse
september 2018	välisminister Simon Coveney, parlamendi alamkoja esimees Seán Ó Fearghaíl
september 2017	peaminister Leo Varadkar
mai 2017	Euroopa asjade, EL digitaalse siseturu ja andmekaitse nooremminister Dara Murphy, Väikeettevõtluse ja tööturu nooremminister Pat Breen
mai 2004	peaminister Bertie Ahern
oktoober 2003	kaitseminister Michael Smith
juuni 2003	peaminister Bertie Ahern
mai 2001	presidendi Mary McAleese’i riigivisiit, teda saatsid kultuuriminister Sile de Valera ja aseriigisekretär Peter Ryan

Iirimaale
jaanuar - veebruar 2018	peaminister Jüri Ratas
veebruar 2017	Riigikogu spiiker Eiki Nestor
jaanuar 2016	kaitseväe juhataja kin-ltn Riho Terras
märts 2013	välisminister Urmas Paet
veebruar 2013	kaitseminister Urmas Reinsalu
detsember 2012	välisminister Urmas Paet OSCE ministeriaalil
juuni 2012	president Toomas Hendrik Ilves Dublinis OSCE internetivabaduse konverentsil
aprill 2012	president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil
aprill 2008	president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
oktoober 2006	välisminister Urmas Paet
mai 2004	peaminister Juhan Parts
veebruar 2003	peaminister Siim Kallas
märts 2000	välisminister Toomas Hendrik Ilves

Lepinguline baas
 

Eesti ja Iirimaa vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Kultuuriekspertide vahetamise kokkulepe (sõlmitud 16.04.99)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 29.12.98)
• Viisavabadusleping (jõustus 01.05.96)

Majandussuhted

 

KAUBAVAHETUS

Iirimaa on püsivalt olnud Eesti kaubanduspartnerite neljandas kümnes. Kaubavahetus on viimastel aastatel kasvanud, seda aga eelkõige impordi arvelt.

2019. a oli Iirimaa Eesti suuruselt 36. kaubanduspartner, kaubavahetuse kogukäive oli 72,3 mln eurot (osatähtsus 0,2%). Eksport moodustas sellest 20 mln eurot (45. koht) ja import 52,2 mln eurot (29. koht). Ca 50% Eesti ekspordist Iirimaale on seotud puiduga (puit, puittooted ning puidust tööstustooted). Eesti päritolu kaupade osakaal Iirimaa suunalises ekspordis on vähenenud - kui 2014. a oli osakaal 95% siis 2019. a 60%.

Eesti ja Iirimaa kaubavahetus 2013-2019 (mln eurot)

Aasta	Eksport	Osakaal	Import	Osakaal	Käive	Osakaal
2013	26,3	0,2%	40,2	0,3%	66,5	0,3%
2014	24,9	0,2%	36,3	0,3%	61,2	0,2%
2015	19,6	0,2%	33,3	0,3%	63,9	0,3%
2016	18,1	0,2%	48,8	0,4%	67,2	0,3%
2017	14,0	0,1%	75,6	0,5%	89,6	0,3%
2018	17,5	0,1%	52,2	0,3%	69,7	0,2%
2019	20,0	0,1%	52,0	0,3%	72,0	0,2%

 

Peamised ekspordiartiklid 2019. a:

• puit ja puittooted – 20%
• masinad ja seadmed - 16,5%
• keemiatooted– 15%

 

Peamised impordiartiklid 2019. a:

• masinad ja seadmed – 64%
• valmistoidukaubad - 8,8%
• keemia-, sh farmaatsiatooted– 8%

 

INVESTEERINGUD
 

Eesti Panga andmetel kasvas Iiri otseinvesteeringute positsioon Eestis 2019.a. ligi 80 mln euro võrra - 101 mln eurolt 2018.a. lõpus 182 mln euroni 2019.a. lõpus. Enim on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvarasse.

Eesti Äriregistris oli 2019.a. sept seisuga registreeritud 133 Iirimaa osalusega ettevõtet. Suurimad Iiri päritolu investeeringud on ettevõtetes Domina Vacanze Holding (Pro Kapital), Baltic Advisor (ärinõustamine), Eesti ERA (põllumajandus), Saka ERA (põllumajandus), OÜ Kserum Trans Service (eriehitustööd).

Eesti ettevõtted on 31.12.2019 seisuga investeerinud Iirimaale 1,5 mln eurot. Investeeritud on töötlevasse hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

TURISM
 

Iirimaa residentide huvi Eesti vastu on kasvanud. 2016. a tehti 8,1 tuhat külastust, 2018. a 9,8 tuhat külastust. Ligi 70% külastustest olid mitmepäevased ning Eestis viibiti keskmiselt 5,1 päeva. Lisaks Tallinnale pakkusid enim huvi veel Tartumaa ja Pärnumaa. Turismi elavdamisele on kaasa aidanud Ryanairi otselennud Dublinist Tallinna.

Eesti residendid tegid 2018. a Iirimaale 7,3 tuhat külastust (2017. a oli see arv ligi 8 tuhat). Enamus reisidest olid mitmepäevased ning Iirimaal viibiti keskmiselt 4,9 päeva.

Kultuurisuhted

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva (2018) tähistati Iirimaal mitmete kultuuriüritustega. Jaanuaris leidis Dublinis aset Eesti Filharmoonia Kammerkoori menukas kontsert, millele eelnes vastuvõtt peaminister Jüri Ratase osavõtul. Aprillis toimusid Eesti-Iiri duo Kärt Ruubel/Neasa Ni Bhriain kontserdid. Pika ajalooga Bray Jazz’il esines Maarja Nuut, kelle kontserdi salvestas ka Iiri riiklik ringhääling.

2019. a. esines Doris Kareva Corki luulefestivalil, Tartu Puhkpillorkester Dublinis ja Limerickis.

Arvo Pärdi muusika ettekanded on Iirimaal sagedased. Märtsis 2013 tuli festivalil 10 Days in Dublin ettekandele Arvo Pärdi „Passio“. 2008. a veebruaris toimus Arvo Pärdi heliteose The Deer's Cry maailmaesiettekanne. Iga-aastane RTE Living Music festival oli samal aastal täielikult pühendatud Arvo Pärdile.

Mitmed Eesti koorid on osalenud Corki koorifestivalil. Iiri orkestritega on töötanud dirigendid Eri Klas ja Paul Mägi, Tõnu Kaljuste, Kristjan Järvi.

Iiri kirjandust on eesti keeles ilmunud hulgaliselt, sealhulgas W.B. Yeatsi, Jonathan Swifti, G.B. Shaw, James Joyce’i, Maeve Binchy, John Banville’i loomigut. Iiri keelde on tõlgitud Kristiina Ehini ja Andres Ehini teoseid. 2009.a. ilmus esimene eesti-inglise-iiri keelne luulekogu - Kristiina Ehini „Põletades pimedust“ („An Dorchadas à Dhó“).

Iiri autorite näidendid jõuavad sageli Eesti teatrite repertuaari, näiteks Samuel Becketti, Brian Frieli, Martin MacDonaghi ja Judy Uptoni looming.
2019. a. linastus "Seltsimees laps" Dublini filmifestivalil ja 31. Galway filmifestival oli pühendatud Eestile. Eesti filmidest on viimastel aastatel Iirimaal linastunud „Puhastus“, „Mandariinid“, "Teesklejad", „November” ning Eesti-Iiri-Belgia-Suurbritannia ühistöös valminud “Morten lollide laeval”.

Tartu Ülikoolil on head koostöösidemed Trinity College’i - vanima Iirimaa ülikooliga. Suhteid aitab hoida ka ELi Erasmuse programm.
Eesti saatkonna algatusel ning koostöös Läti ja Leedu saatkondadega toimub alates 2016. aastast Dublinis iga-aastane festivalil Baltic Day. Festivali raames tutvustatakse Balti riikide rahvuskultuuri ning on võimalik osta meie toidukaupu ja käsitööd.

Eestlaskond Iirimaal

Hinnanguliselt elab Iirimaal umbes 3000 Eesti kodanikku. Iirimaa eestlaskond on väga aktiivne, kuid ühtset eestlaste seltsi või esindusorganisatsiooni ei ole loodud. Septembrist 2012. a tegutseb Dublinis Eesti Kool Iirimaal ning 2013-2016 tegutses Eesti Kool ka Corkis. Dublinis loodi 2011. aastal naisrahvatantsuansambel Iiris. 2009. aastast tegutseb Corki Eesti Pereselts Üheskoos, kuhu kuuluvad Corki piirkonnas elavad eestlased.