Sa oled siin

Horvaatia

viimati uuendatud: mai 2018
 

Eesti tunnustas Horvaatia Vabariiki 31. detsembril 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 2. märtsil 1992.

Horvaatia suursaadik Eestis on Josip Buljević (alates 20. märtsist 2018), resideerimisega Helsingis.

Esimene Eestisse akrediteeritud Horvaatia suursaadik oli Damir Perincić, kes resideerus Stockholmis (1994-1996). Alates 1999. aastast on Horvaatia suursaadik Eestis resideerinud Helsingis. Horvaatia suursaadikud Eestis on olnud ka Mladen Ibler (1997-1998, resideerimisega Stockholmis), Zeljko Bošnjak (1999 - 2002), Marin Andrijašević (2003-2006), Damir Kušen (2007-2012), Krešimir Kopčić (2012-2018).

Horvaatia kaitseatašeed Eestis (resideerimisega Varssavis) on olnud kaptenleitnant Andrija Ljulj (2013-2017), kolonel Krešimir Trstenjak (2004-2008) ja  kolonel Nediljko Bojič (2008-2012).

Eesti suursaadikud Horvaatias:

  • Sten Schwede (alates 07.06. 2017 resideerimisega Prahas)
  • Celia Kuningas Saagpakk (01.12.2015-06.06.2017, resideerimisega Roomas)
  • Priit Pallum (2010-2015, sh 17.12.2010-29.09.2014 resideerimisega Budapestis ja 30.09.2014-30.11.2015 Tallinnas)
  • Miko Haljas (2006-2010, resideerimisega Budapestis)
  • Toivo Tasa (2003 – 2006, resideerimisega Budapestis)

Visiidid

Eestisse
 
aprill 2018 parlamendi spiiker Gordan Jandroković
september 2017 asepeaminister, välis- ja Euroopa asjade minister Marija Pejčinović Burić
jaanuar 2015 peaminister Zoran Milanović
märts 2013

parlamendi spiiker Josip Leko

mai 2011 president Ivo Josipović
oktoober 2008 välisminister Gordan Jandrokovič
november 2007 president Stjepan Mesić
veebruar 2007 välis- ja eurominister Kolinda Grabar–Kitarović ja kaitseminister Berislav Rončević Balti ja Aadria hartade liikmesriikide ja USA välis- ja kaitseministrite kohtumisel Tallinnas
mai 2006 kaitseminister Berislav Ronćević
november 2005 peaminister Ivo Sanader

Horvaatiasse

juuli 2017 peaminister Jüri Ratase visiit Zagrebisse EL nõukogu eesistujana – kohtumised Horvaatia peaministri ja parlamendi esimehega
märts 2016 president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit. Vabariigi Presidendi delegatsiooni kuulusid välisminister Marina Kaljurand, siseminister Hanno Pevkur, ettevõtlusminister Liisa Oviir ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras
juuni 2015 peaminister Taavi Rõivas
veebruar 2012 Riigikogu esimees Ene Ergma
juuli 2011 välisminister Urmas Paet
aprill 2009 kaitseminister Jaak Aaviksoo
märts 2009 president Toomas Hendrik Ilves
september 2008 peaminister Andrus Ansip
oktoober 2007 välisminister Urmas Paet  Aadria – USA harta ja Balti – USA harta riikide ning Bosnia Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia välis- ja kaitseministrite kohtumisel Splitis
aprill 2006 välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Jürgen Ligi Aadria-Balti-Atlandi välis- ja kaitseministrite kohtumisel Horvaatias Brijunis
veebruar 2006 president Arnold Rüütel

Kahepoolsed suhted


Eesti ja Horvaatia suhted on viimastel aastatel olnud üsna aktiivsed: toimunud on kõrgetasemelisi visiite ning välis- ja sise- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumide esindajate kohtumisi ja konsultatsioone.

Alates 1. aprillist 2009 on Horvaatia NATO liige ja alates 1. juulist 2013 Euroopa Liidu liige. Laienemismeelse Euroopa Liidu liikmesriigina toetas Eesti Horvaatia liitumispürgimusi ja jagas võimaluste piires oma liitumiskogemust. Horvaatia kaitseväelased on osalenud mitmel aastal Balti Kaitsekolledžis kõrgematel juhtimiskursustel.

Eesti toetab Horvaatiat valmistumisel esimeseks EL Nõukogu eesistumiseks 2020. aastal. Samuti toetab Eesti Horvaatia pürgimist Schengeni ja euroalasse.

Lepingud

  • 09.05.2006 allkirjastati Eesti-Horvaatia kaitseministeeriumide vaheline kaitsekoostöö kokkulepe.
  • 31.03.2004 allkirjastati lennunduskokkulepe (Air Services Agreement), mis on ajutiselt rakendatav.
  • 03.04.2002 allkirjastati tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (Agreement on Avoidance of Double Taxation), mis jõustus 12.07.2004.
  • 22.05.2000 allkirjastati isikute tagasivõtmise kokkulepe (Agreement on the Readmission of Persons), mis jõustus 28.04.2001.
  • 22.05.2000 allkirjastati viisanõuete kaotamise kokkulepe (Agreement on Abolition of Visa Requirements), mis jõustus 03.09.2000.
  • 21.02.2000 allkirjastati teaduse-, tehnoloogia- ja kõrgharidusalase koostöö kokkulepe (Agreement on Cooperation in the Fields of Science, Technology and Higher Education), mis jõustus 15.05.2001.
  • 02.06.1999 allkirjastati kultuurikoostöö kokkulepe (Agreement on Cultural Cooperation), mis jõustus 31.08.1999.

Majandussuhted


KAUBAVAHETUS

 

Eesti ja Horvaatia vahelised kaubandus- ja majandussuhted on üsna tagasihoidlikud. Viimaste aastate statistika põhjal on Horvaatia Eesti kaubanduspartnerina jäänud peamiselt kuuendasse-seitsmendasse kümnendisse  2017. aastal on kaubavahetus aga jõudsalt kasvanud – võrreldes 2016. aastaga tõusis Eesti ja Horvaatia kaubavahetuse käive 35% võrra, jõudes 5,5 miljoni euroni, millest eksport moodustas 2,9 miljonit ja import 2,6 miljonit eurot.

Peamised ekspordiartiklid Eestist Horvaatiasse 2017. a olid loomsed tooted (elusveised, juust ja kohupiim, sealiha, veiseliha) – 24%, keemiatooted (provitamiinid ja vitamiinid, mastiksid, värvid ja lakid) – 14%, metallid ja metalltooted (rauast või terasest metallkonstruktsioonid ja nende osad) – 14% ning masinad ja seadmed – 12%.

Peamised importartiklid Horvaatiast Eestisse samal perioodil: masinad ja seadmed – 55%, metallid ja metalltooted – 14% ning puit ja puittooted – 10%.

Eesti-Horvaatia kaubavahetus 2011-2017 (mln eurot):

  2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
eksport 2,9 7,6 1,9 1,8 1,4 1,9 2,9
import 3,1 5,0 3,5 2,0 1,7 2,1 2,6

Allikas: Statistikaamet

OTSEINVESTEERINGUD


Eesti Panga andmetel oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Horvaatias 23,7 miljonit eurot (seisuga 31.12.2017). Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvaraalasse.

Horvaatia otseinvesteeringute positsioon Eestis oli 108 000 eurot (seisuga 31.12.2017), peamiseks investeeringuvaldkonnaks hulgi- ja jaekaubandus.

TURISM


Alates 2014. aastast on toimunud hooajalised otselennud Eestist Horvaatiasse. 2018. aastal pakub Nordica hooajalisi otselende Rijekasse ja Spliti. Eestist Horvaatiasse tehtud reiside arv on aasta-aastalt suurenenud ja on kümne aastaga kolmekordistunud – kui 2008. aastal oli Eesti residentide poolt tehtud külastuste koguarv Horvaatias 7835, siis 2017. aastal oli külastusi Horvaatias juba 19 753, mille kestuseks oli keskmiselt 5 päeva inimese kohta.

Kaitsealane koostöö


Alates 2003. aastast on Horvaatia kaitseväelased osalenud Balti Kaitsekolledžis kolonelide ja tippjuhtide täiendõppel, lisaks korra vanemstaabiohvitseride kursusel (2009/2010). Kaitsekolledž on huvitatud koostöö jätkumisest horvaatidega, sealjuures ka Horvaatia õppejõudude tulekust kolledžisse õpetama.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osales 2008. aasta septembris Horvaatias toimunud Aadria harta ja Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumisel.
2009. aasta jaanuaris toimusid kaitseministeeriumide vahelised konsultatsioonid Tallinnas.
2009. aasta aprillis viibis Horvaatias visiidil kaitseminister Jaak Aaviksoo. 2016. aasta märtsis Horvaatia riigivisiidi raames kohtus kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Horvaatia kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga.

Kultuurisuhted


Eesti ja Horvaatia kultuurisuhted ei ole olnud kuigi aktiivsed. Märkimisväärsemaks kultuurisündmuseks oli 2009. aastal skulptor Merike Halliku portselanskulptuuride näitus „Valged linnud valgele linnale“ Zagrebis Kuldse hobuse galeriis.

2011. aastal ilmus horvaatia keeles Sofi Oksaneni romaan „Puhastus“. 2016. aasta sügisel esilinastub Toomas Hussari mängufilm „Luuraja ja luuletaja, mis on valminud Eesti Allfilmi ja Horvaatia stuudio Nukleus Film koostöös.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.