Sa oled siin

Holland

viimati uuendatud: 18.06.2018
 

Kahepoolsed suhted

 

Eesti ja Hollandi suhteid iseloomustab sarnane arusaam euroopalikest väärtusest ja panustamine Põhja-Atlandi ruumi julgeoleku tagamisse, mis loovad kindla põhja harmooniliseks, tihedaks ja vastastikku kasulikuks koostööks. Viimase paari aasta jooksul on eriti intensiivistunud kaitse-, küber- ja IT-koostöö.

Holland tunnustas Eesti Vabariiki de iure 5. märtsil 1921. aastal ning taastunnustas 2. septembril 1991. Diplomaatilised suhted taastati 21. septembril 1991. Eesti suursaadik Hollandis Kaili Terras esitas oma volikirja kuningas Willem-Alexanderile 6. septembril 2017. Eelmine suursaadik Peep Jahilo oli ametis perioodil juuni 2012 - juuni 2017. Hollandi suursaadik Eestis on Karen van Stegeren, kes esitas oma volikirja 7. septembril 2016.

Eestil on Hollandis neli aukonsulit: Jan Brouwer Rotterdamis, Nicolaas Anthony van de Griendt Zwolles, Marcel Edwin van den Heuvel Amsterdamis ja Theodoor Willebrord (Wibo) Aris ülemereterritooriumil Curaçaol (Antillid ja Aruba). Hollandil Eestis aukonsuleid ei ole.

Olulisemad visiidid

Hollandisse
juuni 2017 peaminister Jüri Ratas
aprill 2016 kaitsejõudude juhataja kindral Riho Terras
aprill 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus küberkonverentsil Haagis, kohtumine Hollandi välisministriga
detsember 2014 kaitseminister Sven Mikser
august 2013 välisminister Urmas Paet
november 2012 välisminister Urmas Paet
detsember 2011 välisminister Urmas Paet internetivabaduse konverentsil
detsember 2010 välisminister Urmas Paet
oktoober 2009 peaminister Andrus Ansip
juuni 2007 president Toomas Hendrik Ilves, kohtumine kuninganna Beatrix’iga
Eestisse
12.-13.juuni 2018 kuningas Willem-Alexanderi riigivisiit
september 2015 kaitseminister Jeanine Hennis-Plasschaert
veebruar 2015 välisminister Bert Koenders Balti riikide ja Beneluxi välisministrite kohtumisel Tallinnas
oktoober 2014 kaitseminister Jeanine Hennis-Plasschaert
aprill 2014 välisminister Frans Timmermans internetivabaduse (FOC) konverentsil Tallinnas
aprill 2010 välisminister Maxime Verhagen Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel
märts 2010 välisminister Maxime Verhagen
august 2009 parlamendi spiiker Gerdi Verbeet naisspiikrite kohtumisel Tallinnas
oktoober 2008 välisminister Maxime Verhagen Balti-Beneluxi välisministrite kohtumisel
mai 2008 kuninganna Beatrix riigivisiit

Kaitsekoostöö

 

Hollandi ja Eesti kaitsekoostöö on aktiivne nii kahepoolselt kui NATO-partneritena. Alates 2014. a kevadest on kaitsekoostöö saavutanud täiesti uue taseme. Holland on üks aktiivsemaid liitlasi, kes väga nähtavalt on asunud ellu viima NATO tippkpohtumisel Walesis (sept 2014) antud lubadust ning tõhustama heidutusmeetmeid, mis suunatud NATO idatiivale.

Eesti poolt väga hinnatav on väljaõppealane koostöö, mille raames on toimunud mitmeid erinevad kursusi, õppusi ja visiite. Hollandi kaitseministeerium on pakkunud Eesti ohvitseridele ja kaitsepoliitikaga tegelevatele ametnikele väljaõppevõimalusi Hollandi Kaitsekolledžis, samuti Belgia-Hollandi miinikoolis EGUERIM. Holland on toetanud Balti Kaitsekolledžit nii materiaalselt kui ka õppejõu lähetamisega.

Holland on kaitsehangete vallas Eestile kõige olulisem koostööpartner. Hollandist on hangitud eeskätt erinevat liikurtehnikat: maastureid, meditsiinisõidukeid, treilerveokeid ja soomukeid (SISU XA). 2014.a. oktoobris toimunud Hollandi kaitseministri visiidil Eestisse kirjutati alla kahepoolsele ühiste kavatsuste kokkuleppele, mis käsitleb koostööd soomustehnika vallas. Eesti hangib Hollandilt 44 jalaväe lahingumasinat CV90 ja toetusmasinaid, mis tarnitakse 2016.a. jooksul. Leppe kohaselt hakkavad kahe riigi kaitseväed vahetama infot mehhaniseeritud üksuste väljaõppe, taktika, laskemoona ja harjutusalade kohta. Hollandi sõjaväelased ja jalaväe lahingumasinad osalesid 2015.a veebruaris meie iseseisvuspäeva paraadil Narvas.

2015.a. juunis Eestis avatud NFIUs (NATO Force Integration Unit) on Holland üks suurimaid panustajaid. Holland on oma hävitajatega osalenud Leedust juhitavas NATO Balti riikide õhuturbemissioonis (2005 aprill - juuni). Alates 2014. aasta septembrist kuni aasta lõpuni toetasid viis Hollandi hävitajat (F-16) NATO Balti riikide õhuturbemissiooni, asudes Poolas Malborki õhuväebaasis.
Holland on liitunud Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega (CCDCoE) aprillis 2012. Keskuses töötab Hollandi juriidiline nõustaja. Eesti on liitunud Hollandis paikneva NATO C2 Kompetentsikeskusega (Command and Control Centre of Excellence).

NATO tippkohtumisel Walesis (sept 2014) sõlmiti Eesti, Ühendkuningriigi, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Hollandi vahel ühiste kavatsuste leppe, mille alusel alustatakse ettevalmistusi uue sõjalise kiirreageerimisjõu – ühendekspeditsiooniväe loomiseks. Tegemist on nimetatud seitsme NATO liikmesriigi relvaüksustest koosneva kiirreageerimisjõuga, mille koosseisus hakkavad olema nii maa-, mere- kui ka õhuväeüksused.

Majandussuhted

 

Kaubavahetus
 

Kaubavahetus on arenenud stabiilselt tõusvas joones. Holland on järjepidevalt meie väliskaubanduspartnerite esikümnes (7.-9 koht). Kaubavahetuse kogukäive kasvas 2017. a. võrreldes eelmise aastaga 14%, ulatudes 1,345 mld euroni (4,9% kogu kaubavahetusest, 7. koht). Kasvas nii välja- kui ka  sissevedu; vastavalt 44% ja 2,3%. Eksport moodustas 472 mln ja import 873 mln eurot (osakaal vastavalt 3,7 ja 5,9%). Seejuures kasvas Eesti eksport Hollandisse TOP 15 riikidest kõige enam ja seda eelkõige mineraalsete toodete (+128 mln eurot) ning taimsete toodete (+21 mln eurot) väljaveo kasvu tõttu.

Eesti-Hollandi põhikaubavahetus aastatel 2008 – 2017 (miljonites eurodes)

AASTA EKSPORT % ekspordist IMPORT % impordist
2008 194,1 2,3 362,2 3,3
2009 160,5 2,5 257,4 3,5
2010 203,1 2,3 308,5 3,3
2011 324,2 2,7 465,2 3,7
2012 306,3 2,4 526,4 3,8
2013 281,3 2,3 449,5 3,3
2014 323 2,7 487,0 3,5
2015 375 3,2 721,0 5,5
2016 330 2,8 848,0 6,3
2017 472 3,7 873,0 5,9

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordiartiklid 2017. aaastal:

  • mineraalsed tooted - 48,3%
  • puit ja puittooted - 9,3%
  • taimsed tooted - 6,8%

Peamised impordiartiklid 2017. aastal:

  • masinad ja seadmed - 51,7%
  • taimsed tooted - 8,1%
  • keemiatooted – 8%

Investeeringud
 

Otseinvesteeringute mahult on Holland juba aastaid olnud Eesti suuruselt kolmas välisinvestor Rootsi ja Soome järel ca 10% suurusega osakaaluga. Eesti Panga 2017.a. lõpu andmetel moodustasid Hollandi investeerigud Eestis 1,55 mld eurot, olles aastaga vähenenud 8,8%. Hollandi investeeringud on paigutatud peamiselt veonduse-laonduse sektorisse (28% investeeringutest), kinnisvarasse (18%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (11%).

Äriregistri 01.04.2016 andmetel oli Eestis registreeritud 315 Hollandi osalusega ettevõtet. Neist suurimad on Alexela Logistics, Maxima Eesti, Adven Eesti, Repo Vabrikud, Kunda Nordic Tsement, Starman, Tallinna Vesi. Mitmed nimetatud investeeringutest on NL päritolu vaid seetõttu, et firma peakontor on registreeritud Hollandis, tegelikud investeeringud aga pärinevad mõnest kolmandast riigist.

Eesti investeeringute sihtriigina oli Holland 2017. a. lõpu seisuga seitsmendal positsioonil (194 mln eurot e 3% Eesti otseinvesteeringutest välismaal; aastane langus -12,6%). Investeeritud on kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, finants- ja kindlustustegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, elektrienergiaga varustamisse, veonduse ja laonduse sektorisse, info- ja sidesektorisse ning kinnisvarasse.

Eesti ettevõtete üha kasvava huvi tõttu Hollandi suunal avas EAS 1. detsembril 2014 oma esinduse Hollandis, Rotterdami lähistel, mis on mehitatud ühe ekspordiesindajaga (Thijs de Neeve).

Turism

2017. aastal külastas Eestit umbkaudu 55 600 hollandi turisti, mis on enam kui 5000 võrra rohkem kui aasta varem. Kasvanud on ka hollandi turistide Eestis viibimise aeg, mis 2017. aastal ulatus keskmiselt veidi üle kolme päeva. (Eesti Panga andmed). Vahemikus 2010-2015 kahekordistus Eestit külastanud hollandi turistide arv 25 000-lt 50 000ni.

2017. aastal külastas Hollandit rekordiliselt palju eesti residente - kokku registreeriti enam kui 75 000 külastust. 2016. aastal oli see näitaja ligi 70 000. Keskmiselt peatuti Hollandis 2,7 päeva. Seega ületab eesti residentide Hollandi külastuste arv aasta lõikes hollandlaste Eesti-reiside arvu.

IT- ja e-riigi koostöö

 

Alates 2014. aastast on hoogustunud kahepoolne suhtlus digiteemadel. 2015. aasta lõpus loodi Eesti saatkonnas Haagis grupi mainekate Hollandi IT-valdkonna ärimeeste ja visionääride ettevõtmisel e-arengu survegrupp, nn e-valitsemise mitteformaalne ühendus (tööpealkiri Tallinn Tigers). Hollandis e-valdkonda koordineeriv nn digikomissar Bas Eenhorn on mitmeid kordi väisanud Eestit (viimati 2016. juulis), tundes huvi Eesti digiarengu, eriti e-residentsuse ja Eesti-Soome digikoostöö vastu. Eesti eksperdid on oodatud kõnelejad Hollandi vastavatel konverentsidel ja töötubades (2016.a. nt Google’i, Hollandi Infotehnoloogia Liidu ja i-Gov korraldatud üritustel).
2016. aastal sai alguse Haagis paikneva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) ja Eesti e-kohtu süsteemi loojate vaheline koostöö. Pea kogu aasta vältel peeti konsultatsioone ICC kohtusekretäri tasemel, leidmaks võimalusi meie e-kohtu lahenduste kasutamiseks ICCs. Vastavad konsultatsioonid jätkuvad tehniliste ekspertide ja Eesti IT-ettevõtete vahel.


Kultuuri- ja hariduskoostöö

 

Tihe hariduskoostöö seob juba aastakümneid Groningeni ja Tartu Ülikoole. Sõlmitud on leping vahetusüliõpilaste saatmiseks Erasmus programmi raames. Groningenis õpib 12 Eestist pärit üliõpilast, neist 6 vahetusüliõpilasena ja 6 kraadiõppes.  2013. õppeaastal lõpetati soome-ugri keelte õpetamine Groningeni Ülikoolis, mis oli Hollandis ainus, kus oli võimalik kõrgkooli tasemel eesti keelt õppida. Eestis on võimalik hollandi keelt õppida Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli keelekeskustes.

2007. aastal alustas Eesti välisministeeriumi kaasabil tegevust Eesti kool Hollandis. Üks kord kuus pühapäeviti toimuvast õppetööst võtab osa ca 40 last. Lisaks toimuvad eesti keele tunnid ka teistele huvilistele.

Kultuurisuhted Eesti ja Hollandi vahel on aktiivsed ja toimivad enamjaolt otsekontaktide teel.

Viimastel aastatel on Hollandis ilmunud mitmeid nii Eesti ajalugu käsitlevaid teoseid kui ka ilukirjandust:

  • 2014.a. novembris esitles Jan Bakken Tallinnas oma raamatut Baltiche Zielen (Balti hinged), mis käsitleb Eesti ajalugu.
  • 2012. aastal ilmus hollandi keeles esmakordselt suurem Eesti ajalugu käsitlev koguteos, mille autor on estofiilist professor Cornelius Hasselblat. Teos kannab pealkirja „Jääajast Skype’ini“ („Van Ijstijd tot Skype“).
  • 2009. aastal ilmus hollandi keeles Sofi Oksaneni „Puhastus“.
  • 2008. aastal ilmus "Hollandi ja Eesti suhted kahe maailmasõja vahel 1918-1940“ Onno Bus’i ja John de Jonge sulest.

Olulise panuse eesti kultuuri ja muusika nähtavamaks muutmisele Hollandis andis aastail 2006-2012 Haagi Resident Orkestri külalispeadirigendi ametis olnud Neeme Järvi. 20.-22.03.2015 toimusid Haagis Arvo Pärdi nädalalõpu nime all mitmed kontserdid, kus erinevad esinejad nii Hollandist kui väljastpoolt esitasid kavu, kus rõhk oli Pärdi muusikal.

2016. aastal oli eesti kultuuri kõige nähtavam esitlus Hollandis seotud etenduskunstifestivaliga Holland Festival, millle avaürituseks oli valitud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojassoo poolt Hamburgi Thalia teatri trupiga lavastatud tükk Die Stunde da wir nichts voneinander wussten. NO99 lavastuse Ühtne Eesti suurkogu filmivarianti Ash and Money on näidatud mitmetel Hollandi festivalidel Utrechtis ja Amsterdamis.

Eesti filmid on viimasel ajal Hollandis väga edukalt linastunud. Vlissingeni filmifestivalil Films by the Sea (sept 2014) sai peapreemia Ilmar Raagi film Ma ei tule tagasi. Samas linastusid väga menukalt ka Eesti filmid Kertu ja Kirsitubakas. 2014. detsembris toimus Amsterdami mainekas EYE filmikeskuses ulatuslik Veiko Õunpuu filmide retrospektiiv, mille raames näidati kõiki Õunpuu täispikki mängufilme. Samal ajal linastus Hollandi kinodes Õunpuu uus film "FREE RANGE/Ballaad maailma heakskiitmisest" (2013). 2015. a. märtsis pälvis Priit Tenderi film „Alateadvuse maja“ (House of Unconsciousness) maailma animafestivalide A-klassi kuuluval Utrechti animafestivali jutustava filmi kategoorias grand prix. Sama film sai aprillis (8.-12.04.2015) Nijmegenis toimunud 7. lühifilmide festivalil Go Short Euroopa parima animafilmi auhinna.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.