Sa oled siin

Hispaania

viimati uuendatud: 05.12.2018
 
 

- Diplomaatilised suhted
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Kaitsealased suhted, NATO
- Majandussuhted
- Kultuur

 

Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki 25. märtsil 1921. a. Esimene Eesti suursaadik nimetati Hispaaniasse 1928. a. ja selleks sai alaliselt Pariisis resideerinud Karl Robert Pusta. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Hispaania Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 10. septembril 1991.

2004 märtsis avas Hispaania oma saatkonna Tallinnas. Praegune Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal esitas volikirja president Kersti Kaljulaidile 21. märtsil 2017.

Eesti avas oma saatkonna Madridis 30. juunil 1997. a. Alates 6. oktoobrist 2014 on Eesti suursaadikuks Hispaanias Rasmus Lumi.

Eestil on Hispaanias seitse aukonsulit: Josep Lluis Rovira ja David Rovira Kataloonia piirkonnas (Barcelona) ning Fernando Franco Fernández Andaluusia piirkonnas (Sevilla), Sergio Tadeo Benitez Kanaari saartel, José Vicente Morata Estragués Valencias, Tomás Antón Lorca Galicia piirkonnas (Ferrolis) ja Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus Baskimaal.

Visiidid
 

Hispaaniasse
juuni 2018 välisminister Sven Mikser
juuni 2017 peaminister Jüri Ratas

jaanuar 2017

välisminister Sven Mikser Vahemeremaade Liidu (UfM) Regionaalsel Foorumil Barcelonas, kohtumine Hispaania välisminister Alfonso Dastisega
november 2015 kaitseminister Hannes Hanso
september 2014 välisminister Urmas Paet
detsember 2009 peaminister Andrus Ansip
veebruar 2009 välisminister Urmas Paet
juuli 2007 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
veebruar 2004 peaminister Juhan Parts parempoolsete ja kristlik-demokraatlike parteide ühenduse juhtide tippkohtumisel, kohtumine peaminister José Maria Aznariga
veebruar 2000 peaminister Mart Laar Madridis parempoolsete parteide foorumil „Europa 2010“, kohtumine peaminister José María Aznariga
november 1998 president Lennart Meri avas Eesti suursaatkonna Madridis ning kohtus Hispaania peaministri José Maria Aznariga
Eestisse
aprill 2017 välisminister Alfonso Dastis visiidil Eestis
veebruar 2015 kaitseminister Pedro Morenés Eulate
oktoober 2013 välisminister José Manuel García-Margallo
mai 2009 Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia riigivisiidil Eestis. Delegatsiooni koosseisus välisminister Miguel Angel Moratinos
september 2006 kaitseminister José Antonio Alonso Suárez
mai 2006 Hispaania parlamendi ülemkoja esimees Javier Rojo
mai 2006 välisminister Miguel Angel Moratinos
september 2001 peaminister José Maria Aznar
aprill 2001

välisminister Josep Piqué

Lepinguline baas

 

Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahel on sõlmitud alljärgnevad lepingud:

  • Rahvusvahelise maanteeveo kokkulepe (jõustus 24.11.1997)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.07.1998)
  • Kaitseministeeriumide vaheline koostööprotokoll (jõustus 24.11.1999)
  • Kokkulepe viisanõuete kaotamisest (jõustus 30.01.2000)
  • Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (jõustus 07.02.2000)
  • Kokkulepe kurjategijate väljaandmise kohta (jõustus 07.02.2000)
  • Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 01.01.2005)
  • Salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 26.01.2007)
  • Kultuuri- ja haridusalase koostöö leping (jõustus 07.11.2007)
  • Eesti ja Hispaania vaheline viisaesindusleping (jõustus 29.04.2009)
  • Välisministeeriumide vaheline ühisavaldus koostöö tugevdamisest (04.05.2009)
  • Salastatud teabe kaitse kokkuleppe muutmise kokkulepe (jõustus 14.01.2011)
     

Kaitsealased suhted, NATO

 

2017. mais võttis Hispaania üle Balti õhuturbe rotatsiooni Ämaris. Hispaania osales Balti õhuturbemissiooni tugevdamisel Ämaris ka 2015. aasta jaanuarist aprillini ja korralisel rotatsioonil Šiauliais jaanuarist aprillini 2016. Hispaania osales Balti riikides õhuturbe rotatsioonis ka 2006. aastal.

Hispaania on üks Eestis loodud NATO küberkaitse keskuse asutajaliikmetest ja kaks Hispaania eksperti (sõjaväelane ja tsiviilspetsialist) alustasid keskuses tööd 2008. a augustis. Balti-Hispaania julgeoleku- ja kaitsepoliitika seminar toimus esmakordselt 2009. a Riias, seejärel veebruaris 2013 Madridis ja mais 2015 Riias.

Hispaania on Eestisse määranud kaitseatašee, kes resideerib Varssavis.

Majandussuhted
 

Eesti-Hispaania kaubavahetus 2012-2017 (mln eurot):

  Käive Eksport Import
2012 242.7 137.6 105.1
2013 246,1 108,1 138,0
2014 241,5 114,4 127,1
2015 300,4 119,8 180,6
2016 279,6 108,6 170,9
2017 297,9 117,6 180,3

Allikas: Statistikaamet
* Import arvestatud saatjariigi järgi

2017. a oli Hispaania Eestile 17. kaubavahetuspartner, moodustades 1,1% suuruse käibe kogu Eesti väliskaubanduskäibest.

Eesti peamised ekspordiartiklid Hispaaniasse on masinad ja seadmed, puit ja puittooted, taimsed tooted, sõidukid, transpordivahendid ja keemiatooted.

Eesti peamised impordiartiklid Hispaaniast on sõidukid, transpordivahendid, valmistoidukaubad ja joogid, tekstiilitooted, masinad ja seadmed ning taimsed tooted.

Investeeringud

Hispaania otseinvesteeringud Eestisse 2010-2017 (mln eurot)
31.12.2010 45.2
31.12.2011 32.1
31.12.2012 28.8
31.12.2013 16,0
31.12.2014 30,2
31.12.2015 43,3
31.12.2016 60,5
31.12.2017 60,4

Seisuga 31.12.2017 olid Hispaania otseinvesteeringud Eestisse 60,4 miljonit eurot.

Kõige rohkem on investeeritud töötlevasse tööstusesse, finants- ja kindlustustegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse. Suurim Hispaania osalusega ettevõte Eestis on Fersa Energias Renovables SA, turismisektorisse on jõudnud üks suuremaid Hispaania investeeringuid Marbella Club Hotel S.A. poolt, kes ostis Schlössle Hotel Group AS.

2017. a lõpuks oli Eesti otseinvesteeringute maht Hispaanias 101 mln eurot. Kõige rohkem investeeringuid on tehtud kinnisvarasse, finants- ja kindlustustegevusse ja hulgi- ja jaekaubandusse.

Allikas: Eesti Pank

Turism
 

Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Aastal 2017 oli külastuste koguarv 97 241, kusjuures keskmine külastuse pikkus oli 7 päeva.

Paremad lennuühendused aitaksid seda trendi kindlasti veelgi parandada. Lennuühenduste osas tasub ära märkida, et Air Baltic alustas otselende Riiast, avades Riia-Madrid liini ning juba üle aasta on otselend Vilniuse ja Madridi vahel (Ryanair, sõltuvalt hooajast 2-3 korda nädalas).

Statistikaameti andmetel on Hispaaniast pärit turistide arv Eestis järjekindlalt kasvamas, mis ilmselt peegeldab nii Hispaania majanduskasvu kui huvi uute, ajalooliselt huvitavate ning turvaliste sihtkohtade vastu. 2017. aastal oli Hispaaniast pärit turistide külastuste koguarv 121 205, mis oli pea 20 000 võrra suurem kui 2016. aastal. Keskmine külastuse pikkus oli 2017. aastal 3 päeva.

Kultuur

 

Eesti ja Hispaania kultuurisuhted on tihedad ja dünaamilised. Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992. aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele. Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. Hispaanias on stažeerinud Hispaania-poolsete stipendiumidega mitmed hispaania keele õpetajad, aga ka erinevate valitsusasutuste ametnikud Eestist. 2003. aastast alates on Tallinna Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena). Tallinnas tegutsevad aktiivselt hispaania keele ja kultuuri keskus Hispaania Maja ja MTÜ Centro Picasso.

Pärast Hispaania saatkonna avamist Tallinnas (2004) on Eestis toimunud arvukalt hispaania kultuuri tutvustavaid üritusi. Toimunud on mitmeid kunstinäitusi, erinevates kinodes on näidatud hispaania filmikunsti, erinevate tantsuetendustega on tutvustatud hispaania tantsu ning aset on leidnud väga erinevad kontserdid. Hispaania saatkonna eestvedamisel korraldatakse Eestis igal kevadel ka Ibero-Ameerika riikide kultuuri festival Iberofest. Eesti Vabariigi suursaatkond Madridis on aga aktiivselt tegelenud Eesti kultuuri tutvustamisega Hispaanias.

Muusika

 

2016. a septembris toimusid Maarja Nuudi kontserdid Hispaanias Tenerifel ja Madridis;

Septembris toimus ka Maren Ülevainu (laul) ja Maria Bachmanni (klaver) kontsert  Centro Cultural de los Ejércitos´i saalis Madridis. Kõlasid R. Schumanni, R. Straussi, A. Kappi, M. Saare, E. Mägi, L. Sumera, M. de Falla ja F. García Lorca tuntud palad;

Oktoobris astus Hispaanias Santiago De Compostelas kõige olulisemal maailmamuusika messi ja showcase-festivalil WOMEX üles
Eesti folkmuusikaansambel Trad.Attack!

Varem toimunud:

  • Märtsis 2012 toimunud kontserdil esitas Hispaania Riikliku TV ja Raadio orkester Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut.
  • Juulis 2013 toimus Eesti tütarlastekoori Ellerhein ringreis Andorras ja Hispaanias, mille raames esineti Andorra kaitsepühaku Meritxelli Püha Jumalaema kirikus, Kataloonia maakonnas Vici linnas, Madridi ja Burgose konservatooriumites.
  • Septembris 2013 andis viiuldaja Andres Mustonen koos hispaania klaverimängija Alfredo Oyaguez Montero’ga Palma de Mallorcal, Deias ja Kataloonia maakonnas l'Escalas kontserttuuri "Mustonen is 60!: Crazy Opera and Broadway Musicals" raames neli kontserti.
  • Oktoobris-novembris 2013 andis oma 25. aastapäeva tähistav Tallinna Poistekoor kontserte Tolosa ja Bilbao piirkonnas ning osales Tolosas toimuval mainekal Euroopa Grand Prix' sarja kuuluval noortekooride konkursil.
  • 2014. aastal esinesid kontsertidega Maren Ülevain ja Kristi Mühlinkg maikuus ning Mari Järvi ja Miina Järvi septembris.
  • Märtsis 2015 Madridis ja Barcelonas toimunud Carta Blanca festivali aukülaline oli  Arvo Pärt.
  • Märtsis 2015 osales Neidudekoor Kurekell rahvusvahelisel kooride festivalil „Canta en Primavera“ Málagas, kus valiti parimaks noortekooriks ning folklooris saavutati II koht. Ka esines Kurekell Málaga katedraalis.
  • Juunis 2015 toimus Maren Ülevainu ja Kristi Mühlingu kontsert eesti muusikast Granada Rahvusvahelisel Muusika- ja Tantsufestivalil.
  • Musamari Koorikooli lastekoor saavutas oktoobris 2015 Tolosas, Baskimaal rahvusvahelisel koorikonkursil kolmanda koha.
  • Madridis tegutseb ja teeb Eesti saatkonnaga koostööd muusikaõpetaja ja klavessiinimängija Karin Madsen.

Näitused

  • Estonia Kontserdimajas oli 2006/2007 hooaja jooksul eksponeeritud näitus “Hispaania noored maalikunstnikud”. Projekti algataja oli Eesti pool ning see sai teoks Hispaania Suursaatkonna toetusel.
  • Detsember 2007–märts 2008 oli Kumus rahvusvaheliselt tuntud 20. sajandi hispaania kunstniku Joan Miró (1893-1983) tööde väljapanek. Näitusel oli 57 tööd ning 8 fotot.
  • Juuni- juuli 2008 Barcelona Torculu kunstigaleriis Eestist pärit kunstniku Sergei Inkatovi maalide näitus.
  • Märts-juuli 2010 toimus Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus Santanderis ja Madridis.
  • Juulis 2013 eksponeeriti Eesti kultuuripäevade raames Burgose linna San Juani kloostris kaht Eesti-teemalist näitust: “Eesti tuletornid läbi aegade” ja “Liivimaa ajaloolised kaardid”.
  • Juunis 2014 sai Barcelonas tutvuda Eesti kaasaegse kunstiga „The Hypnotist Collector“ projekti raames.

Film

 

2016. a oktoobris toimusid Eesti esimesed filmipäevad Hispaanias „ESTilo nórdico“ Cine Dorés Madridis. Linastusid „Risttuules“, „Kirsitubakas“, „Seenelkäik“, „Kertu“ ja „Vehkleja“. Publikule tutvustasid filme Tristan Priimägi, Toomas Hussar ja Katrin Maimik. Lisaks filmipäevadele näidati Hispaania kinodes veel filme „Risttuules“, „Vehkleja“ ja „1944“.

Varem toimunud:

  • Alates 2005. aastast on kevaditi Hispaania saatkonna Tallinnas eestvedamisel toimunud Hispaania filmide nädal Tallinnas ja Tartus. Ettevõtmine on saanud teoks Sõpruse kino, Kultuuriministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Filmi Sihtasutuse toetusel.
  • 2007. a augustis leidis Portugali ja Hispaania suursaatkondade toetusel aset Ibeeria filmide nädal Tallinnas ja Tartus.
  • 2008. a aprillis näidati Hispaanias filmi „Klass”.
  • 2008. a juulis osales Veiko Õunpuu film „Sügisball” Valencias toimunud Cinema Jove rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai seal peaauhinna.
  • 2010. a aprillis näidati Eesti dokumentaalfilme Madridi Suite filmifestivalil.
  • 2011. a. mais näidati kaasaegse kunsti festivali raames Madridi filmoteegis Jaan Toomiku lühimängufilmi „Oleg“.
  • Aprillis 2013 võitis Eesti, Hispaania ja Portugali koostöös valminud film „Black Diamonds“ Malaga filmifestivalil publikuauhinna.
  • Juunis 2013 võitis Janno Jürgensi lühifilm „Distants" Hispaanias festivalil Huesca International Film Festival rahvusvahelises võistlusprogrammis Francisco Garcia de Paso auhinna, mis antakse kõige paremini inimlikke väärtusi edasi andvale lühifilmile.
  • Augustis 2013 korraldas keele- ja kultuurikeskus Hispaania Maja koostöös kino Artisega ning Hispaania saatkonna toetusel Hispaania maailma festivali, mille raames pakuti filme, muusikat, raamatuid, kokakunsti ja lasteprogrammi hispaaniakeelsest maailmast.
  • Märtsis 2014 toimus Hispaania, Argentiina ja Mehhiko saatkondade initsiatiivil Hispaania maailma festival, programmis oli nii filme, loenguid, kontserte ja näitusi kui ka hispaania keele tasuta proovitunde. Märtsis 2016 toimunud Ibero-Ameerika riikide kultuuri tutvustava festivali Iberofest korraldajate hulgas olid Hispaania, Argentina, Hondurase, Kolumbia, Mehhiko, Nicaragua, Paraguay, Portugal ja Tšiili suursaatkonnad.
  • Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm „Mandariinid“ linastus 2015. a kevadel kinodes Madridis, Barcelonas ning lisaks veel 16 linnas üle Hispaania.

 

Kirjandus ja teater

 


 

15. detsembril 2016 toimus Aino Kallase raamatu Hundimõrsja (La Novia del lobo) esitlus Põhjamaade kirjanduse klubi raames raamatupoes Tierra de Fuego Madridis. Koostöös Soome kultuuriinstituudi töötaja ja tõlgiga Luisa Gutiérrez Ruiziga toimus Aino Kallase raamatu teemaline arutelu nii Aino Kallase isikust, tema raamatust ja Hiiumaast.

2016. aastal ilmus ka hispaaniakeelsena Andres Kasekampi ülevaade „Balti riikide ajalugu“ „Historia de los Estados bálticos“ Barcelona kirjastuse Edicions Bellaterra poolt.

Hispaania keeles on ilmunud väike, aga esinduslik valik eesti kirjandust: Jaan Krossi "Paigallend", "Keisri hull" ja "Professor Martensi tagasitulek", Jaan Kaplinski "Seesama jõgi", Viivi Luige "Seitsmes rahukevad", Tõnu Õnnepalu "Piiririik". Ka on hispaania keeles avaldatud proosavormis "Kalevipoeg" ja eesti muinasjutte. 2003. a kevadel ilmus esimese Eesti luuleraamatuna hispaania keeles Jüri Talveti "Eesti eleegia ja teisi luuletusi", 2014. a ilmus hispaaniakeelsena Juhan Liivi luulegkogu "La nieve cae, mi voz canta" (Lumi tuiskab, mina laulan). Eesti ajaloost saab lugeda hispaania keelde tõlgitud Sofi Oksaneni raamatutest "Kui tuvid kadusid" ja "Puhastus".

Akadeemilistes ringkondades on väga tuntud Juri Lotman ja tema semiootikakoolkond. Hispaania keeles on ilmunud ka väga paljud Juri Lotmani vene kultuuriloo ja semiootikaalased artiklid ja raamatud.

Jüri Talvetile ja Ain Kaalepile on omistatud Isabella Katoliiklase orden (Orden de Isabel la Católica).

  • Aprillis 2008 toimus Madridis traditsiooniline „Raamatute öö”, kus sel korral osales eesti luuletaja Triin Soomets.Mais 2008 osales Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet oma seitsmenda luulekoguga „Silmad peksavad seinu” Barcelona Rahvusvahelise Poeesia festivalil.
  • Mais 2010 külastasid hispaania kirjanik ja aktiivne naisõiguslane Rosa María Rodríguez Magda ja hispaania kirjanik, filoloog ja publitsist Josep Carles Lainezi Tartu kirjandusfestivali Prima Vista.
  • 2011. a alguses ilmus hispaania keeles Jaan Kaplinski „Seesama jõgi“. Märtsis 2011. a Madridis toimunud raamatu esitlusel osales ka autor.
  • 2011. a ilmus Sofi Oksaneni „Puhastuse“ tõlge hispaania keelde. 2012 mais toimus „Puhastuse“ esietendus ning seda mängiti täissaalidele San Sebastianis, Madridis ja teistel teatrifestivalidel.
  • Mais 2013 tuli Eesti Draamateatri Maalisaalis esimesele lugemisele hispaania kirjaniku Juan Mayorga näidend "Lõputu rahu". Mayorga esines ka Euroopa Majas Kirjanduskohviku Hispaania kirjanduse õhtul.Augustis 2013 tuli Pärnu rahvusvahelisele teatrifestivalil MONOMAFFIA lavale etendusega „Medeal on midagi südamel“ Hispaania näitleja Ana Asensio. Detsembris 2013 toodi Draamateatris lavale Jordi Galcerani „Leke“.
  • Mais 2014 esitles kirjastus Ediciones Xorki Eesti muinasjuttude raamatu „Cuentod tradicionales estonios“ teist trükki. Raamatu toimetaja on Jüri Talvet, tõlkija Hella Aarelaid.
  • Novembris 2014 esitleti Madridis hispaaniakeelset Juhan Liivi luulekogu „La nieve cae, mi voz canta” (Lumi tuiskab, mina laulan). Teos jõudis hispaania keelde Madridi kirjastuse Xorki, koostaja Jüri Talveti ning tõlkijate Ángela Artero Navarro ja Albert Lázaro-Tinauti ühistöös.
  • Veebruaris 2015 esitles José Miguel Cejas oma raamatut „El baile tras la tormenta“ Madridis. Raamatuesitlusel rääkis Eesti kogemusest ja elust Katoliku kiriku apostellik administraator Eestis, piiskop Philippe Jourdan.
  • Jaan Krossi raamatut Paigallend esitleti Valencias detsembris 2015. Teos on trükitud kirjastuse IMPEDIMENTA poolt.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.