Sa oled siin

Hispaania

viimati uuendatud: 07.08.2020
 
 

- Diplomaatilised suhted
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Kaitsealased suhted, NATO
- Majandussuhted
- Kultuur

 

Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki 8. märtsil 1921. a. Esimene Eesti suursaadik nimetati Hispaaniasse 1928. a. ja selleks sai alaliselt Pariisis resideerinud Karl Robert Pusta. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Hispaania Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 10. septembril 1991.

2004 märtsis avas Hispaania oma saatkonna Tallinnas. Praegune Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal esitas volikirja president Kersti Kaljulaidile 21. märtsil 2017.

Eesti avas oma saatkonna Madridis 30. juunil 1997. a. Alates 5. septembrist 2019 on Eesti suursaadikuks Hispaanias Mariin Ratnik.

Eestil on Hispaanias seitse aukonsulit: Josep Lluis Rovira ja David Rovira Kataloonia piirkonnas (Barcelona) ning Fernando Franco Fernández Andaluusia piirkonnas (Sevilla), Sergio Tadeo Benitez Kanaari saartel, José Vicente Morata Estragués Valencias, Guillermo Carlos Dezcallar Enseñat Baleaari saartel (Palma de Mallorca) ja Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus Baskimaal.

Visiidid
 

Hispaaniasse
juuni 2018 välisminister Sven Mikser
juuni 2017 peaminister Jüri Ratas

jaanuar 2017

välisminister Sven Mikser Vahemeremaade Liidu (UfM) Regionaalsel Foorumil Barcelonas, kohtumine Hispaania välisminister Alfonso Dastisega
november 2015 kaitseminister Hannes Hanso
september 2014 välisminister Urmas Paet
detsember 2009 peaminister Andrus Ansip
veebruar 2009 välisminister Urmas Paet
juuli 2007 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
veebruar 2004 peaminister Juhan Parts parempoolsete ja kristlik-demokraatlike parteide ühenduse juhtide tippkohtumisel, kohtumine peaminister José Maria Aznariga
veebruar 2000 peaminister Mart Laar Madridis parempoolsete parteide foorumil „Europa 2010“, kohtumine peaminister José María Aznariga
november 1998 president Lennart Meri avas Eesti suursaatkonna Madridis ning kohtus Hispaania peaministri José Maria Aznariga
Eestisse
aprill 2017 välisminister Alfonso Dastis visiidil Eestis
veebruar 2015 kaitseminister Pedro Morenés Eulate
oktoober 2013 välisminister José Manuel García-Margallo
mai 2009 Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia riigivisiidil Eestis. Delegatsiooni koosseisus välisminister Miguel Angel Moratinos
september 2006 kaitseminister José Antonio Alonso Suárez
mai 2006 Hispaania parlamendi ülemkoja esimees Javier Rojo
mai 2006 välisminister Miguel Angel Moratinos
september 2001 peaminister José Maria Aznar
aprill 2001

välisminister Josep Piqué

Lepinguline baas

 

Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahel on sõlmitud alljärgnevad lepingud:

  • Salastatud teabe kaitse kokkuleppe muutmise kokkulepe (jõustus 14.01.2011)
  • Välisministeeriumide vaheline ühisavaldus koostöö tugevdamisest (04.05.2009)
  • Eesti ja Hispaania vaheline viisaesindusleping (jõustus 29.04.2009)
  • Kultuuri- ja haridusalase koostöö leping (jõustus 07.11.2007)
  • Salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 26.01.2007)
  • Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 01.01.2005)
  • Kokkulepe kurjategijate väljaandmise kohta (jõustus 07.02.2000)
  • Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (jõustus 07.02.2000)
  • Kokkulepe viisanõuete kaotamisest (jõustus 30.01.2000)
  • Kaitseministeeriumide vaheline koostööprotokoll (jõustus 24.11.1999)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.07.1998)
  • Rahvusvahelise maanteeveo kokkulepe (jõustus 24.11.1997)

Kaitsealased suhted, NATO

 

NATO Balti õhuturbemissioonil on Hispaania osalenud alates 2006. aastast. Hispaania on juhtinud õhuturvet Ämarist kahel korral: jaanuarist aprillini 2015 ja maist augustini 2017. Aastatel 2019, 2020 ja 2021 teeb Hispaania õhuturvet Leedust Šiauliaist.

Hispaania on üks Eestis loodud NATO küberkaitsekeskuse asutajaliikmetest ja kaks Hispaania eksperti (sõjaväelane ja tsiviilspetsialist) alustasid keskuses tööd 2008. a augustis. Balti-Hispaania julgeoleku- ja kaitsepoliitika seminar toimus esmakordselt 2009. a Riias, seejärel veebruaris 2013 Madridis ja mais 2015 Riias.

Nii Eesti kui ka Hispaania on liitunud Euroopa Kaitsevalmiduse algatusega EI2 ning kuuluvad Prantsusmaa juhitud Saheli töögruppi.

Hispaania on Eestisse määranud kaitseatašee, kes resideerib Varssavis, hetkel kolonel José Aleman Asensi. Eesti on Hispaaniasse kaasakrediteerinud Prantsusmaal resideeruva kaitseatašee, kelleks paregu on kolonel Andres Helm-Rosin.

Majandussuhted
 

Eesti-Hispaania kaubavahetus 2012-2019 (mln eurot):

  Käive Eksport Import
2012 242.7 137.6 105.1
2013 246,1 108,1 138,0
2014 241,5 114,4 127,1
2015 300,4 119,8 180,6
2016 279,6 108,6 170,9
2017 297,9 117,6 180,3
2018 304,3 132,7 171,6
2019 400,0 219,0 181,0

Allikas: Statistikaamet
* Import arvestatud saatjariigi järgi

2019. aasta seisuga on Hispaania suuruselt 15. Eesti ekspordipartner ja 18. Eesti impordipartner.

Eesti peamised ekspordiartiklid Hispaaniasse 2019. aastal olid mineraalsed tooted (rafineeritud naftatooted ja õlid) (53,4%), masinad ja seadmed (11,7%) ning taimsed tooted (teravili) (6,11%).

Eesti peamised impordiartiklid Hispaaniast 2019. aastal olid taimsed tooted (puu- ja köögiviljad) (13,5%), tekstiil ja tekstiiltooted (12,8%), masinad ja seadmed (10,9%) ning valmistoidukaubad (eelkõige joogid, alkohol ja äädikas) (10,6%).

Investeeringud

Hispaania otseinvesteeringud Eestisse 2010-2019 (mln eurot)
31.12.2010 44,8
31.12.2011 31,4
31.12.2012 28.6
31.12.2013 37,6
31.12.2014 46,0
31.12.2015 48,4
31.12.2016 63,5
31.12.2017 68,9
31.12.2018 77,1
31.12.2019 81,9

Hispaania otseinvesteeringud Eestisse on alates 2012. aastast pidevalt tõusnud. Kui 2012. aastal investeeriti vaid 28,6 mln ulatuses, siis 2019. aastaks oli investeeringute maht küündinud 81,9 mln euroni. See moodustas 0,3% otseinvesteeringutest Eestisse. Kõige rohkem investeeriti hulgi- ja jaekaubandusse, mootorsõidukite ja mootorrataste remonti, töötlevasse tööstusesse ja kinnisvarasse.

Suurim Hispaania osalusega ettevõte Eestis on Fersa Energias Renovables SA. Turismisektorisse on jõudnud üks suuremaid Hispaania investeeringuid Marbella Club Hotel S.A. poolt, kes ostis Schlössle Hotel Group AS.

Eesti otseinvesteeringute maht Hispaaniasse on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud. Kui veel 2010. aastal investeeriti 54,2 mln euro ulatuses, siis 2019. aastal juba 127,1 mln euro ulatuses. See moodustas 1,4% otseinvesteeringutest välismaale. Kõige rohkem investeeringuid tehti kinnisvarasse, finants- ja kindlustustegevusse ja hulgi- ja jaekaubandusse.

Allikas: Eesti Pank

Turism
 

Hispaaniast pärit turistide arv Eestis on järjekindlalt kasvamas, mis ilmselt peegeldab nii Hispaania majanduskasvu kui huvi uute, ajalooliselt huvitavate ning turvaliste sihtkohtade vastu. Kui 2010. aastal oli Hispaaniast pärit turistide külastuste koguarv 56 460, siis 2019. aastaks oli see arv tõusnud 115 803 külastuskorrani. Neist 53,4% viibis Eestis mitmepäevasel külastusel.

Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on Eesti turisti Hispaania külastuste koguarv kahekordistunud. Aastal 2019 oli külastuste koguarv 91 139, kelle seast 95,5% viibis mitmepäevasel külastusel.

Paremad lennuühendused aitaksid seda trendi kindlasti veelgi parandada. Lennuühenduste osas tasub ära märkida, et Air Baltic alustas otselende Riiast, avades Riia-Madrid liini ning juba üle aasta on otselend Vilniuse ja Madridi vahel (Ryanair, sõltuvalt hooajast 2-3 korda nädalas).

Kultuur

 

Eesti ja Hispaania kultuurisuhted on tihedad ja dünaamilised. Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992. aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele. Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. 2003. aastast alates on Tallinna Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena). Tallinnas tegutsevad aktiivselt hispaania keele ja kultuuri keskus Hispaania Maja ja MTÜ Centro Picasso. Hispaania saatkonna eestvedamisel korraldatakse Eestis igal kevadel Ibero-Ameerika kultuurifestivali Iberofest.

Märtsis 2020 kuulutas Hispaania BBVA fond välja Frontiers of Knowledge muusika valdkonna laureaadi, preemia pälvis helilooja Arvo Pärt uue helikeele loomise eest. Auhinda antakse välja kaheksas kategoorias ning sellega tunnustatakse väljapaistvaid saavutusi loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, humanitaarteadustes ning muusikas. Auhinna nimi viitab sellele, et laureaatidel on läinud korda nihutada meie teadmiste piire maailmast.
Arvo Pärt pälvis preemia muusika ja ooperi kategoorias, mille on varasematel aastatel saanud teiste seas heliloojad Steve Reich, Pierre Boulez, John Adams, György Kurtág, Helmut Lachenmann, Sofia Gubaidulina ja Kaija Saariaho. Pärdi esitas preemiale Pau Casals fondi juht Jordi Pardo.

2016. a oktoobris toimusid Eesti esimesed filmipäevad Hispaanias „ESTilo nórdico“ Cine Dorés Madridis. Linastusid „Risttuules“, „Kirsitubakas“, „Seenelkäik“, „Kertu“ ja „Vehkleja“.  Lisaks näidati Hispaania kinodes filme „Risttuules“, „Vehkleja“ ja „1944“. Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm „Mandariinid“ linastus 2015. a kevadel kinodes Madridis, Barcelonas ning veel 16 linnas üle Hispaania. Filmipäevad on ainus regulaarne kultuurisündmus hispaaniakeelses kultuuriruumis. Aastal 2018 oli see pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Aprillis 2019 toimus Barcelonas lühi- ja animefilmide festival Mecal Pro, kus Eesti oli samuti esindatud.

Hispaania keeles on ilmunud väike, aga esinduslik valik eesti kirjandust: Jaan Krossi "Paigallend", "Keisri hull" ja "Professor Martensi tagasitulek", Jaan Kaplinski "Seesama jõgi", Viivi Luige "Seitsmes rahukevad", Tõnu Õnnepalu "Piiririik". Ka on hispaania keeles avaldatud proosavormis "Kalevipoeg" ja eesti muinasjutte. 2003. a kevadel ilmus esimese Eesti luuleraamatuna hispaania keeles Jüri Talveti "Eesti eleegia ja teisi luuletusi", 2014. a ilmus hispaaniakeelsena Juhan Liivi luulegkogu "La nieve cae, mi voz canta" (Lumi tuiskab, mina laulan).

Eesti ajaloost saab lugeda hispaania keelde tõlgitud Sofi Oksaneni raamatutest "Kui tuvid kadusid" ja "Puhastus". 2012 mais toimus "Puhastuse" esietendus ning seda mängiti täissaalidele San Sebastianis, Madridis ja teistel teatrifestivalidel. 2016. aastal ilmus hispaaniakeelsena Andres Kasekampi ülevaade „Balti riikide ajalugu“ „Historia de los Estados bálticos“ Barcelona kirjastuse Edicions Bellaterra poolt.

Akadeemilistes ringkondades on väga tuntud Juri Lotman ja tema semiootikakoolkond. Hispaania keeles on ilmunud ka väga paljud Juri Lotmani vene kultuuriloo ja semiootikaalased artiklid ja raamatud.

Jüri Talvetile ja Ain Kaalepile on omistatud Isabella Katoliiklase orden (Orden de Isabel la Católica).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.