Sa oled siin

Hispaania

viimati uuendatud: 05.06.2019
 
 

- Diplomaatilised suhted
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Kaitsealased suhted, NATO
- Majandussuhted
- Kultuur

 

Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki 25. märtsil 1921. a. Esimene Eesti suursaadik nimetati Hispaaniasse 1928. a. ja selleks sai alaliselt Pariisis resideerinud Karl Robert Pusta. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Hispaania Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 10. septembril 1991.

2004 märtsis avas Hispaania oma saatkonna Tallinnas. Praegune Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal esitas volikirja president Kersti Kaljulaidile 21. märtsil 2017.

Eesti avas oma saatkonna Madridis 30. juunil 1997. a. Alates 6. oktoobrist 2014 on Eesti suursaadikuks Hispaanias Rasmus Lumi.

Eestil on Hispaanias seitse aukonsulit: Josep Lluis Rovira ja David Rovira Kataloonia piirkonnas (Barcelona) ning Fernando Franco Fernández Andaluusia piirkonnas (Sevilla), Sergio Tadeo Benitez Kanaari saartel, José Vicente Morata Estragués Valencias, Tomás Antón Lorca Galicia piirkonnas (Ferrolis) ja Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus Baskimaal.

Visiidid
 

Hispaaniasse
juuni 2018 välisminister Sven Mikser
juuni 2017 peaminister Jüri Ratas

jaanuar 2017

välisminister Sven Mikser Vahemeremaade Liidu (UfM) Regionaalsel Foorumil Barcelonas, kohtumine Hispaania välisminister Alfonso Dastisega
november 2015 kaitseminister Hannes Hanso
september 2014 välisminister Urmas Paet
detsember 2009 peaminister Andrus Ansip
veebruar 2009 välisminister Urmas Paet
juuli 2007 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
veebruar 2004 peaminister Juhan Parts parempoolsete ja kristlik-demokraatlike parteide ühenduse juhtide tippkohtumisel, kohtumine peaminister José Maria Aznariga
veebruar 2000 peaminister Mart Laar Madridis parempoolsete parteide foorumil „Europa 2010“, kohtumine peaminister José María Aznariga
november 1998 president Lennart Meri avas Eesti suursaatkonna Madridis ning kohtus Hispaania peaministri José Maria Aznariga
Eestisse
aprill 2017 välisminister Alfonso Dastis visiidil Eestis
veebruar 2015 kaitseminister Pedro Morenés Eulate
oktoober 2013 välisminister José Manuel García-Margallo
mai 2009 Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia riigivisiidil Eestis. Delegatsiooni koosseisus välisminister Miguel Angel Moratinos
september 2006 kaitseminister José Antonio Alonso Suárez
mai 2006 Hispaania parlamendi ülemkoja esimees Javier Rojo
mai 2006 välisminister Miguel Angel Moratinos
september 2001 peaminister José Maria Aznar
aprill 2001

välisminister Josep Piqué

Lepinguline baas

 

Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahel on sõlmitud alljärgnevad lepingud:

  • Rahvusvahelise maanteeveo kokkulepe (jõustus 24.11.1997)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.07.1998)
  • Kaitseministeeriumide vaheline koostööprotokoll (jõustus 24.11.1999)
  • Kokkulepe viisanõuete kaotamisest (jõustus 30.01.2000)
  • Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (jõustus 07.02.2000)
  • Kokkulepe kurjategijate väljaandmise kohta (jõustus 07.02.2000)
  • Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 01.01.2005)
  • Salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 26.01.2007)
  • Kultuuri- ja haridusalase koostöö leping (jõustus 07.11.2007)
  • Eesti ja Hispaania vaheline viisaesindusleping (jõustus 29.04.2009)
  • Välisministeeriumide vaheline ühisavaldus koostöö tugevdamisest (04.05.2009)
  • Salastatud teabe kaitse kokkuleppe muutmise kokkulepe (jõustus 14.01.2011)
     

Kaitsealased suhted, NATO

 

2017. mais võttis Hispaania üle Balti õhuturbe rotatsiooni Ämaris. Hispaania osales Balti õhuturbemissiooni tugevdamisel Ämaris ka 2015. aasta jaanuarist aprillini ja korralisel rotatsioonil Šiauliais jaanuarist aprillini 2016. Hispaania osales Balti riikides õhuturbe rotatsioonis ka 2006. aastal.

Hispaania on üks Eestis loodud NATO küberkaitse keskuse asutajaliikmetest ja kaks Hispaania eksperti (sõjaväelane ja tsiviilspetsialist) alustasid keskuses tööd 2008. a augustis. Balti-Hispaania julgeoleku- ja kaitsepoliitika seminar toimus esmakordselt 2009. a Riias, seejärel veebruaris 2013 Madridis ja mais 2015 Riias.

Hispaania on Eestisse määranud kaitseatašee, kes resideerib Varssavis.

Majandussuhted
 

Eesti-Hispaania kaubavahetus 2012-2018 (mln eurot):

  Käive Eksport Import
2012 242.7 137.6 105.1
2013 246,1 108,1 138,0
2014 241,5 114,4 127,1
2015 300,4 119,8 180,6
2016 279,6 108,6 170,9
2017 297,9 117,6 180,3
2018 304,3 132,7 171,6

Allikas: Statistikaamet
* Import arvestatud saatjariigi järgi

2018. a oli Hispaania Eestile 19. kaubavahetuspartner, moodustades 1% suuruse käibe kogu Eesti väliskaubanduskäibest.

Eesti peamised ekspordiartiklid Hispaaniasse on masinad ja seadmed, puit ja puittooted, taimsed tooted, sõidukid, transpordivahendid ja keemiatooted.

Eesti peamised impordiartiklid Hispaaniast on sõidukid, transpordivahendid, valmistoidukaubad ja joogid, tekstiilitooted, masinad ja seadmed ning taimsed tooted.

Investeeringud

Hispaania otseinvesteeringud Eestisse 2010-2018 (mln eurot)
31.12.2010 45.2
31.12.2011 32.1
31.12.2012 28.8
31.12.2013 16,0
31.12.2014 30,2
31.12.2015 43,3
31.12.2016 60,5
31.12.2017 60,4
31.12.2018 77,3

Seisuga 31.12.2018 olid Hispaania otseinvesteeringud Eestisse 77,3 miljonit eurot.

Kõige rohkem on investeeritud töötlevasse tööstusesse, finants- ja kindlustustegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse. Suurim Hispaania osalusega ettevõte Eestis on Fersa Energias Renovables SA, turismisektorisse on jõudnud üks suuremaid Hispaania investeeringuid Marbella Club Hotel S.A. poolt, kes ostis Schlössle Hotel Group AS.

2018. a lõpuks oli Eesti otseinvesteeringute maht Hispaanias 123 mln eurot. Kõige rohkem investeeringuid on tehtud kinnisvarasse, finants- ja kindlustustegevusse ja hulgi- ja jaekaubandusse.

Allikas: Eesti Pank

Turism
 

Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Aastal 2018 oli külastuste koguarv 84 536, kusjuures keskmine külastuse pikkus oli 7 päeva.

Paremad lennuühendused aitaksid seda trendi kindlasti veelgi parandada. Lennuühenduste osas tasub ära märkida, et Air Baltic alustas otselende Riiast, avades Riia-Madrid liini ning juba üle aasta on otselend Vilniuse ja Madridi vahel (Ryanair, sõltuvalt hooajast 2-3 korda nädalas).

Statistikaameti andmetel on Hispaaniast pärit turistide arv Eestis järjekindlalt kasvamas, mis ilmselt peegeldab nii Hispaania majanduskasvu kui huvi uute, ajalooliselt huvitavate ning turvaliste sihtkohtade vastu. 2018. aastal oli Hispaaniast pärit turistide külastuste koguarv 119 582, mis oli pea 20 000 võrra suurem kui 2016. aastal. Keskmine külastuse pikkus oli 2018. aastal 3 päeva.

Kultuur

 

Eesti ja Hispaania kultuurisuhted on tihedad ja dünaamilised. Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992. aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele. Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. 2003. aastast alates on Tallinna Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena). Tallinnas tegutsevad aktiivselt hispaania keele ja kultuuri keskus Hispaania Maja ja MTÜ Centro Picasso. Hispaania saatkonna eestvedamisel korraldatakse Eestis igal kevadel Ibero-Ameerika  kultuurifestivali Iberofest.

2016. a oktoobris toimusid Eesti esimesed filmipäevad Hispaanias „ESTilo nórdico“ Cine Dorés Madridis. Linastusid „Risttuules“, „Kirsitubakas“, „Seenelkäik“, „Kertu“ ja „Vehkleja“.  Lisaks näidati Hispaania kinodes filme „Risttuules“, „Vehkleja“ ja „1944“. Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm „Mandariinid“ linastus 2015. a kevadel kinodes Madridis, Barcelonas ning veel 16 linnas üle Hispaania.

Hispaania keeles on ilmunud väike, aga esinduslik valik eesti kirjandust: Jaan Krossi "Paigallend", "Keisri hull" ja "Professor Martensi tagasitulek", Jaan Kaplinski "Seesama jõgi", Viivi Luige "Seitsmes rahukevad", Tõnu Õnnepalu "Piiririik". Ka on hispaania keeles avaldatud proosavormis "Kalevipoeg" ja eesti muinasjutte. 2003. a kevadel ilmus esimese Eesti luuleraamatuna hispaania keeles Jüri Talveti "Eesti eleegia ja teisi luuletusi", 2014. a ilmus hispaaniakeelsena Juhan Liivi luulegkogu "La nieve cae, mi voz canta" (Lumi tuiskab, mina laulan).

Eesti ajaloost saab lugeda hispaania keelde tõlgitud Sofi Oksaneni raamatutest "Kui tuvid kadusid" ja "Puhastus". 2012 mais toimus „Puhastuse“ esietendus ning seda mängiti täissaalidele San Sebastianis, Madridis ja teistel teatrifestivalidel. 2016. aastal ilmus hispaaniakeelsena Andres Kasekampi ülevaade „Balti riikide ajalugu“ „Historia de los Estados bálticos“ Barcelona kirjastuse Edicions Bellaterra poolt.

Akadeemilistes ringkondades on väga tuntud Juri Lotman ja tema semiootikakoolkond. Hispaania keeles on ilmunud ka väga paljud Juri Lotmani vene kultuuriloo ja semiootikaalased artiklid ja raamatud.

Jüri Talvetile ja Ain Kaalepile on omistatud Isabella Katoliiklase orden (Orden de Isabel la Católica).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.