Sa oled siin

Hiina

viimati uuendatud: 13.04.20
 
 

Eesti-Hiina suhted on pärast Eesti taasiseseisvumist arenenud kiires tempos ning on väga head. Suhete arendamine on toimunud tänu vastastikusele initsiatiivile: riikide vahel on toimunud arvukalt visiite, sõlmitud on tähtsamad kahepoolsed baaslepingud.

Diplomaatilised suhted Eesti ja Hiina RV vahel sõlmiti 11. septembril 1991. a. Hiina asevälisministri Tian Zengpei Eesti visiidi käigus. Hiina avas Tallinnas oma saatkonna 1992. a. Alates 14.02.18 esindab Hiinat Eestis suursaadik Li Chao. Lisaks saatkonnale on Hiinal Eestis veel ka majandus- ja kaubandusesindus ning kaitseatašee büroo.

Eesti praegune suursaadik Andres Unga andis volikirja üle Hiina president Xi Jinping'ile 28.08.2019. Eesti esimene suursaadik Hiinas oli Mait Martinson aastatel 2002-2007. Aastatel 1997-2002 oli Eesti Hiinas esindatud ajutise asjuriga (Andrei Birov 1997-2001, Malle Kurbel 2001-2002).

Aastatel 2010-2016 töötas Šanghais Eesti Peakonsulaat, mille koosseisus tegutses ka EAS välisesindus. Praeguseks on need tegevused koondatud saatkonda Pekingis. EASi esindajaks Hiinas on Ilaria Perla ja kultuuriesindajaks Anete Elken. Samuti esindavad Eestit Hiinas aukonsul Liu Chak-Wan Macaus ning aukonsul Matthew Lam Kin Hong Kongis. Majanduslikult hästi arenenud, soodsa asukohaga Macau ning Hong Kong pakuvad huvi nii Eesti majandusringkondadele kui ka ülikoolidele.

Peale majandussuhete ja koostöö rahvusvahelisel tasandil on Eesti huvitatud ka kultuuri- ja haridusalase koostöö edendamisest Hiinaga. Eesti on alati toetanud "ühe Hiina" poliitikat (Eesti käsitleb Taiwani Hiina territooriumi lahutamatu osana). Hiina ametnikud ja diplomaadid on korduvalt kinnitanud, et Hiina austab Eesti poliitilisi valikuid.

Nagu varasemates Riigikogu koosseisudes, tegutseb ka XIV koosseisus Eesti-Hiina parlamendigrupp (esimees Kalev Kallo). Ülehiinalises Rahvaesindajate Kogus asutati 2008.a. suvel Hiina-Eesti sõprusgrupp (NPC China-Estonian Friendship Group).

Tähtsamad visiidid
 

Hiinasse

november 2019 Maaeluminister Mart Järvik (Shanghai Expo)
mai 2019 Maaeluminister Mart Järvik (17+1 formaadi põllumajandusministrite kohtumine Hangzhous)
november 2018 Ettevõtlusministri Rene Tammist koos äridelegatsiooniga (Hi-Tech Fair Shenzhenis)
november 2018 Maaeluminister Tarmo Tamm koos äridelegatsiooniga (Shanghai Expo)
september 2018 Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi visiit

jaanuar 2018

aprill 2017

november 2016

Riigikogu esimees Eiki Nestor (NB8 parlamendiesimeeste visiit)

Riigikogu väliskomisjon Pekingis

maaeluminister Urmas Kruuse (seoses Kunmingi põllumajandusnäitusega)

aprill 2016 kultuuriminister Indrek Saar Eesti nädalal Pekingis (allkiri filmialase koostöö kokkuleppele)
aprill 2016 maaeluminister Urmas Kruuse Eesti nädalal Pekingis (allkiri kalatoodete toiduohutuse protokollile)
detsember 2015 maaeluminister Urmas Kruuse (allkiri ministeeriumidevahelisele koostööprotokollile)
november 2015

peaminister Taavi Rõivas Šanghais ja Pekingis

jaanuar 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus Pekingis; avas ka uue saatkonnahoone
juuni 2014 väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling Ningbo’s
mai 2013 kultuuriminister Rein Lang
oktoober 2012 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Pekingis
september 2012 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Pekingis
jaanuar 2011 Riigikogu esimees Ene Ergma Pekingis, Chengdus ja Hong Kongis
oktoober 2010 välisminister Urmas Paet Eesti päeval Šanghai EXPOl
aprill-mai 2010 välisminister Urmas Paet Šanghai EXPO avamisel, kohtumine välisminister Yang Jiechi´ga
august 2008 peaminister Andrus Ansip olümpiamängudel, kohtumine peaminister Wen´iga
jaanuar 2007 välisminister Urmas Paet
oktoober 2006 kaitseminister Jürgen Ligi
august 2005 president Arnold Rüütel
oktoober 2004 kultuuriminister Urmas Paet
aprill 2002 kultuuriminister Signe Kivi
märts 2001 president Lennart Meri

Eestisse

veebruar 2020 asevälisminister Qin Gang
oktoober 2019 kultuuri- ja turismiminister Luo Shugang
septeber 2019 Rahvakongressi Balti-Hiina sõprusgrupi delegatsioon
september 2019 põllumajanduse aseminister Wu Hongyao
juuni 2019 tolliameti aseminister Zhang Jiwen

mai 2017

aprill 2017

oktoober 2016

ase-sotsiaalminister Zhang Yizhen

ase-peaminister Zhang Gaoli

ase-välisminister Liu Haixing (kahepoolsed konsultatsioonid)

mai 2016  Riiginõukogu esimees Yang Jing
oktoober 2015 ase-kultuuriminister Ding Wei
jaanuar 2015 ase-põllumajandusminister Niu Dun
juuli 2014 Hiina KP Rahvakongressi välisasjade komisjoni delegatsioon eesotsas esinaise Fu Ying’iga
september 2010 Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo liige Li Changchun
november 2009 asepeaminister Zhang Dejiang
oktoober 2006 Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi esimees Jia Qinglin
august 2005 välisminister Li Zhaoxing
juuni 2002 president Jiang Zemin
september 2000 Hiina Rahvavabariigi Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee esimees Li Peng

Eesti ja Hiina peaministrid on kohtunud ka Kesk-ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadi tippkohtumistel 2013.a novembris Bukarestis, 2014.a detsembris Belgradis, 2015.a novembris Suzhous, 2016.a novembris Riias ja 2017.a novembris Budapestis, 2018.a juulis Sofias, 2019.a aprillis Dubrovnikus

Lepinguline baas

 

Eesti ja Hiina valitsuste vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

1. Teadus- ja tehnikaalase koostöö leping (jõustus 20.04.1992)
2. Valitsuste vaheline leping riiklikust krediidist kaupade saatmiseks Eestisse (jõustus 12.05.1992.)
3. Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 14.04.1993)
4. Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 3.09.1993)
5. Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 1.06.1994)
6. Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi president Jiang Zemin’i poolt 1994. aastal alla kirjutatud Ühisdeklaratsioon (jõustus 13.06.1994) (Eesti-Hiina suhete olulisim alusdokument)
7. Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 08.01.99); lepingu muudatus kirjutati alla Tallinnas 09.12.14 (jõustus 18.12.2015)
8. Tsiviillennundusleping (jõustus 3.01.2000). Uuendatud leping sõlmitud Tallinnas 26.10.2019, valitsuses heaks kiidetud 5.03.20
9. Eesti aj Macau erihalduspiirkonna vahelineviisakohustuse kaotamise lepe (jõustunud 29.07.2001)
10. Eesti ja Hongkongi erihalduspiirkonna vaheline viisakohustuse kaotamise kokkulepe (jõustunud 30.07.2001)
11. Meretranspordileping – allkirjastati majandus-ja transpordiminister Juhan Partsi ja Hiina asetranspordiminister Xu Zuyuan poolt 24.09.2008. Jõustunud 18.12.2008.
12. Leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustunud 31.03.2011)
13. Kõrghariduse dokumentide vastastikuse tunnustamise leping (27.04.2015 Riias, ASEM haridusministrite kohtumisel; kehtiv 5 aastat; jaanuaris 2020 saatsime noodi sooviga lepet pikendada).
14. Eesti ja Hongkongi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping (jõustunud 18.12.2019)

Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Jiang Zemini poolt 1994. aastal alla kirjutatud ühisdeklaratsioon annab kahepoolsetele suhetele üldisema raamistiku.

Ministeeriumite tasemel on mitmeid koostöömemorandumeid ja ühiste tegevuste kavasid (näiteks 2017.a. novembris alla kirjutatud memorandumid e-kaubanduse alase koostöö ja digitaalse siiditee raames tehtava teabe ühilduvuse alase koostöö kohta ning valitsuste-vaheline memorandum Siiditee majandusvöö ja XXI saj merelise Siiditee algatuse raames tehtava koostöö kohta).

Majandussuhted
 

Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed ning moodustavad osa EL-Hiina üldisest majandussuhtlusest. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö kaubavahetuses, sh e-kaubandus, logistikas, tööstustootmises ja investeerimise valdkonnas. Majandussuhete praeguses seisus, kus peamised lepingud on sõlmitud, on päevakorral koostöö laiendamine ettevõtete ja ametkondade vaheliste otsekontaktide tasandil.

KAUBAVAHETUS
 

Eesti kaubandust Hiinaga 21.sajandil iseloomustab suur kaubavahetuse puudujääk, erandiks on siin aasta 2006, mil kaubavahetus kahe riigi vahel peaaegu tasakaalustus, kusjuures Eesti ekspordi vedajaks oli elektroonikasektor. Eesti ja Hiina vaheline kaubavahetus kasvas 626 mln eurolt (2014) 814 mln euroni (2017). Alates 2018. a hakkas käive vähenema, 2018. a 4%, 2019. a 8% võrra. Eesti ja Hiina vaheline kaubavahetus moodustas 2019. a 720 mln eurot (2,4% kogu Eesti kaubavahetusest, 11. kaubanduspartner).

Ekspordi langus 2018. a -15%, 2019. a -7%. Hiina turu osakaal koguekspordis oli 2019. a 1,2% ning riik oli Eestile 16. ekspordipartner. Eesti päritolu  kaupade eksport Hiina suunalises ekspordis moodustas 84%. Ekspordi langust mõjutasid enim järgmised kaubagrupid: meditsiini- ja mõõteaparatuur (-9 mln eurot vrd 2018), puittooted (-7 mln eurot), samas kasvas loomsete toodete eksport (+4,3 mln eurot).
2019. a vähenes ka import Hiinast (-8%), põhjuseks eelkõige masinate ja seadmete kaubagrupi toodete vähenenud sissevedu. Hiina püsib Eesti impordipartnerite seas 9. kohal 3,4% osakaaluga.

Hiina eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (osakaal 2019. a ekspordis 40%). Antud kaubagrupi peamised tooted on sideseadmed, tsentrifuugid, trafod ja staatilised muundurid ning seadmed pinnase jm töötlemiseks. Teisel kohal peamiste ekspordiartiklite seas olid puit ja puittooted, mille osakaal ekspordis oli 22%. Puitoodetest eksporditakse enim pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud puitu, töötlemata puitu, puidust tisleri- ja puusepatooteid ning spooni vineerimiseks. Veel eksporditi meditsiini- ja mõõteaparatuuri (ostsilloskoobid, meditsiini-, kirurgia jms seadmed, ortopeedilised abivahendid, areomeetrid jne) (11%) ning loomseid tooteid (vadak, kalatooted) (7%).
Hiinast imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, mille osakaal sisseveos oli 2019. a 52%. Kaubagrupis domineerivad järgmised tooted: sideseadmed, käsiinstrumendid, trükilülitused, trafod ja staatilised muundurid. Teisel kohal impordiartiklite seas olid metallid ja metalltooted (11%), järgnesid tekstiiltooted (10%) ja muud tööstustooted (8%).
Krediidiinfo andmetel eksportis Hiina 2018. a 171 Eesti ettevõtet, suuremad ja tuntumad neist on Eesti Post, Ericsson Eesti, Toftan, NPM Silmet, Scanfil, Norma, Enics Eesti, PKC Eesti, Lemeks, Trafotek, Airest.

Teenuste eksport on kasvanud 29 mln eurolt (2015) 56 mln euroni (2018), mis moodustasid kogu teenuste ekspordist vaid 0,8%. Teenuste import Hiinast moodustas 2018. a 88 mln eurot (1,9% kogu teenuste impordist) (2015. a oli see näitaja 63 mln eurot).

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist www.stat.ee

 

INVESTEERINGUD

Hiina otseinvesteeringute positsioon oli 2019. a septembri seisuga 27 mln eurot (0,1% otseinvesteeringutest Eestis). Peamise sektorina võib välja tuua töötleva tööstuse (49% Hiina otseinvesteeringutest). Eesti Äriregistris oli 2019. a septembri seisuga registreeritud 191 Hiina osalusega ettevõtet.

TURISM

Eesti Panga välisreiside statistika järgi tegid Hiina residendid Eestisse 2019. a ligi 54 tuhat külastust (+25% vrd 2018), neist 60% olid mitmepäevased (keskmine reisi pikkus 2,9 päeva).
Aasiast pärit turistide ööbimiste arv Eestis on aasta-aastalt kasvanud ning nende osakaal välisturistidest oli 2019. a 4,5%. Enim turiste tuleb Eestisse Jaapanist (1,3%), küll on aga Hiina turistide arv kiiremini kasvanud, see oli 2019. a 26,5 tuhat (+30% vrd 2018). Hiina turistide osakaal oli 1,2% (Aasia turistidest 26%). Nii nagu teisedki kaugturud, on ka Hiina suhteliselt Tallinna-keskne välisturg. Lisaks Tallinnale olid populaarsemad sihtkohad veel Pärnumaa ja Tartumaa.
Eesti residendid teevad Hiinasse keskmiselt 5 tuhat külastust aastas, suurem osa neist on mitmepäevakülastused ning Hiinas veedeti 2019. a keskmiselt 6 päeva.

Kultuuri-, teadus- ja haridusalane koostöö
 

Eesti ja Hiina kultuurikoostöö on heal järjel. Riikidevaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping jõustus 3. septembril 1993 ning alates 1998.aastast on lepingu rakendamiseks sõlmitud 2-aastaseid rakendusprogramme. Samas ei piirdu Eesti ja Hiina kultuurivahetus ainult lepinguliste suhetega: Eestis on populaarsust võitnud hiina restoranid, samuti tegutsevad organisatsioonid, kuhu on koondunud Hiina kultuurist ja kultuuripärandist huvitatud inimesed.

Eestis on käinud esinemas Hiina tantsu- ja muusikarühmad, on toimunud Hiina kunstinäitusi ja Eesti kunstnike näitusi Hiinas. Hiina filme on näidatud Tallinnas Pimedate Ööde Filmifestivalil. Tallinna ja Helsingi kui partnerlinnade koostöös esitatakse juba mitmendat aastat järjest üheaegselt  Hiina uusaastapidustuste tähistamisega seotud kultuuriprogrammi. 2010. a märtsis toimusid Hiina Filmipäevad Tallinnas ja 2010. a. oktoobris leidis aset Eesti Filmifestival Šanghais. 2013. a juunis andis Tallinna sõpruslinna Hangzhou sümfooniaorkester kontserdi Estonias. Lasteekraani Muusikastuudio osales 2013. aasta augustis Pekingis Maailma Rahukoori (World Peace Choir) koosseisus Hiina kontsertreisil. 2014. a aprillis andis Tallinnas kontserdi tipp-pianist Yundi Li; Balti muusikasündmuste raames Hiinas (Eesti-poolne korraldaja Eesti Kontsert) esines 2014. a sügisel terve rida Eesti kollektiive ja dirigente, s.h. Filharmoonia Kammerkoor, käsikellade ansambel Arsis, tšellokvartett C-JAM, pianist Rein Rannap  jt. 2015. a esimeses pooles esines Eestis rahvusvaheline menuproduktsioon The Grand Chinese New Year Concert (CN uue aasta pidustusteks; Tallinnas ja veel paaris Eesti linnas), China National Peking Opera Company ORIENT-festivalil jmt. 2016.a. aprillis toimus Hiinas Eesti kultuuri nädal, oktoobris oli Estonian Dream Big Band Pekingis ja Shanghais džässifestivalil ning Eesti filme näidati EL filmifestivalil. 2017.a. septembris osales "Vanemuise" oooperikoor Shanghai Suure teatri etenduses "Aida" ning aasta lõpus andsid rea edukaid kontserte ERSO; Filharmoonia Kammerkoor ja Tallina kammerorkester. Juulis 2018 külastas Shanghai Ooper Saaremaad. Märtsis esinesid Hiinas ERSO ja RAM (Peking, Shanghai, Hongkong). 2018 sügisel esines Hiinas Ivari Ilja, andes ühtekokku 8 kontserti Estonia klaveril (Shanghais, Pekingis, Baotous, Xiamenis, Fuzhous, Wenzhous, Dalianis) ja meistriklasse. Tallinna Poistekoor (dirigent Lydia Rahula) esines Hiinas Shanghai Kunstide Festivalil 28.10-4.11.18, andes 9 kontserti. Koostöö Shanghai International Arts Festivaliga jätkub pikemalt (Eesti Kontsert sõlmis 2017 koostööleppe 2018 -2020, mida pikendatakse). See Festival on Hiina suurim ja tähtsaim. Juunis 2020 asutatakse Pekingi Ooperifoorum, mille kaasasutajaks on Eesti Kontsert (üle maailma osaleb selles vaid 30 festivali- ja kontserdikorraldajat). Asutajaliikme staatus annab juurdepääsu valdkonna absoluutse tipu koostöövõrgustikule.

Teadusalase koostöö raames sõlmisid Eesti ja Hiina Teaduste Akadeemia 2000. a. mais koostöömemorandumi, millele kirjutasid alla tollane Eesti TA president Jüri Engelbrecht ja tema Hiina kolleeg, Hiina TA president akadeemik LU Yongxiang.

Augustis 2018 toimus Šanghais eestlaste initsieeritud Robotexi esimene ülehiinaline sündmus, mis osutus nii edukaks, et aasta hiljem korraldati Šanghais terve Aasia regiooni tippsündmus koos erinevate riikide meeskondi hõlmava robootikavõistlusega Robotix Asia. Osalejaid oli 10 riigist, kokku 3280 võistlejat, kellest parimad osalesid seejärel ka Tallinnas toimuval Robotexil.

Kahepoolne üliõpilaste mobiilsus on suurenenud. Eestlastest tudengeid on haridusteed jätkamas Hiina ülikoolides ning kuna Hiina on viimasel ajal varasemast rohkem huvitatud üliõpilasvahetusest, on stipendiumivõimalused paranenud. Tänu mainitud stipendiumitele on alates 1994. a igal aastal olnud mõnel Eesti üliõpilasel võimalus õppida Hiinas hiina keelt. Hiina keelt ja kultuuri saab erialana õppida vaid Tallinna Ülikoolis. 2010. a septembris avati Tallinna Ülikooli juures Konfutsiuse Instituut.

Aasta-aastalt leiab üha rohkem üliõpilasi Hiinast tee Eesti ülikoolidesse. Hiina üliõpilaste huvi Eestis õppimise vastu on viimasel ajal stabiilselt aktiivne ning igal aastal õpib/täiendab end Eestis sadakond Hiina õppurit. Eesti keele õppekava on olemas Pekingi Välisõpingute Ülikoolis (Beijing Foreign Studies University, BFSU) ning Pekingi rahvusvaheliste suhete instituudis  (BISU). Eesti keelt õpetatakse ka BISU all tegutsevas keskkoolis.

2018/2019. õa on Eesti üldhariduses Aasia keeltest esindatud hiina, jaapani ja korea keel. (Andmed kajastavad seda, mida koolid näitavad õpitavate võõrkeeltena. Ei ole välistatud täiendavad keele ja kultuuri valikained, mida antud statistika ei hõlma.)
Hiina keelt õpib 216 õpilast, rõhuv enamus Kuressaare Gümnaasiumis (165) ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis (33). Hiina keelt on valitud nii teise kohustusliku võõrkeelena kui ka kolmanda ehk valikulise võõrkeelena.
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.