Sa oled siin

Brasiilia

 

Brasiilia tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 5.12.1921, samuti hääletas Brasiilia 22.09.1921 Eesti vastuvõtmise poolt Rahvasteliitu.

04.09.1991 taastunnustas Brasiilia Eesti iseseisvust, diplomaatilised suhted sõlmiti 16.12.1991. Brasiilia avas 2011. aasta suvel oma suursaatkonna Tallinnas, varem kaeti Eestit Helsingist. Esimene Brasiilia suursaadik Eestis oli Bernardo de Azevedo Brito (1994-1998). Esimene Tallinnas resideeriv suursaadik Vergniaud Elyseu Filho andis oma volikirjad Vabariigi Presidendile üle 28.09.2011. Tema ametiaeg lõppes 24.06.2016 ning 7.09.2016 andis Toomas Hendrik Ilvesele oma volikirja üle uus suursaadik Roberto Colin.

09.04.2013 alustas tööd Eesti erimissioon Brasiilias, mis paiknes sealses Portugali saatkonnas pealinnas Brasílias. 19.08.2014. avas välisminister Urmas Paet koos Brasiilia välisministri Luiz Alberto Figueiredo Machadoga Eesti saatkonna Brasílias. President Ilves nimetas Eesti esimeseks suursaadikuks Brasiilias Mart Tarmaku, kes andis volikirja Brasiilia presidendile üle 10.11.2014. Alates 01.01.2017 on Eesti suursaatkond Brasílias suletud, suursaadik Mart Tarmak resideerib Tallinnas.

Eestil on Brasiilias neli aukonsulit. Alates 1996. aastast esindab Eestit Brasiilias aupeakonsul Jüri Saukas, konsulaarpiirkonnaga São Paulo ja Paraná osariigid. 2001. aastast on Eesti aukonsul Santoses Flemming Patrick Rickfors. 2008. aastal sai aukonsuliks Eesti soost Brasiilia moekunstnik ja rõivatootja Oskar Metsavaht, aukonsulaat asub Rio de Janeiros. 2019. aastast on Eesti aukonsul Joinville’s hr Almir Maestri, kes esindab Eestit Santa Catarina ja Rio Grande do Sul osariikides.

Aastatel 2004-2012 oli Brasiilia aukonsuliks Eestis Magnus Skjörshammer. Alates 2018. aastast on Brasiilia aukonsul Eestis Andrei Dvorjaninov.

Visiidid

 

Brasiiliasse

august 2014

välisminister Urmas Paeti ja Brasiilia välisministri Luiz Alberto Figueiredo kahepoolne kohtumine Brasiilia pealinnas Brasilias.

jaanuar 2013

välisminister Urmas Paeti ja Brasiilia välisministri Antonio de Aguiar Patriota kahepoolne kohtumine Santiagos, EL-CELAC tippkohtumise ajal

juuni 2012

välisminister Urmas Paet Rio de Janeiros ÜRO kestliku arengu konverentsil (Rio+20)

aprill 2012

välisminister Urmas Paeti ja Brasiilia välsiministri Antonio de Aguiar Patriota Open Government Partnership kohtumine Brasiilias. Põgus kohtumine ka president Dilma Rousseffiga

mai 2010

välisminister Urmas Paet Rio de Jaineros Tsivilisatsioonide Alliansi Foorumil

aprill 2008

Välisminister Urmas Paeti visiit Brasiliasse (ja Argentiinasse)

Eestisse

juuni 2010

välisminister Celso Amorim’i ametlik visiit Eestisse, mille raames toimusid kohtumised PM Ansipi, VP Ilvese, VM Paeti ja RK esimees Ene Ergmaga.

Eesti ja Brasiilia välisministeeriumite vahel peetakse regulaarselt poliitilisi konsultatsioone.
 

Lepingud

  • 17.06.2010 jõustus Eesti ja Brasiilia vaheline vastastikuse mõistmise memorandum.
  • 24.04.2006 jõustus Eesti ja Brasiilia vaheline turismialase koostöö kokkulepe.
  • 31.03.2006 jõustus Eesti ja Brasiilia vaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe.
  • 1932. aastal sõlmiti Pariisis Eesti ja Brasiilia kaubanduslik kokkulepe.

Majandussuhted
 

Brasiilia on Eesti tähtsaim kaubanduspartner Lõuna-Ameerikas. 2018. aastal oli Eesti ja Brasiilia vaheline kaubavahetuskäive 42 mln €, millega Brasiilia oli Eesti kaubavahetuspartnerite seas 42. kohal (osakaal kogukäibest 0,1%). Ekspordipartnerite seas 48. kohal ning impordipartnerite seas 35. kohal. Eesti päritolu kaupade  osakaal Brasiilia suunalises ekspordis oli kolmel viimasel aastal ca 91%

Eesti-Brasiilia kaubavahetus 2014-2019 I pa (mln eurot)

Aasta  Eksport Osatähtsus Import Osatähtsus
2019 I pa 4,1 0,1% 9,0 0,1%
2018 17,8  0,1% 24,3 0,2%
2017 20,3 0,2% 20,6 0,1%
2016 19,9 0,2% 12,4 0,1%
2015 25,9 0,2% 25,7 0,2%
2014 24,6 0,2% 21,1 0,2%

2018. aastal eksporditi Brasiiliasse peamiselt: keemiatooteid (väetised, orgaanilised kemikaalid) – 37% ekspordist, masinad ja seadmed (nõudepesumasinad, tõeste- ja teisaldusseadmed) – 33% ning meditsiini- ja mõõteaparatuur (ostsilloskoobid, hüdromeetrid, areomeetrid) – 18%. 

2018. aastal imporditi Brasiiliast peamiselt: metalli ja metallitooteid (ferrosulamid)  - 52% impordist, puitu ja puittooteid (vineer) – 16% ning masinaid ja seadmeid (ehitusmasinad) – 12%. 

Brasiiliasse eksportis 2017. aastal 42 Eesti ettevõtet.

31.03.2019 on Brasiilia otseinvesteeringute positsioon Eestis -0,1 mln €, peamiselt on investeeritud töötlevasse tööstusse ning info ja side sektorisse, vähesemal määral ka hulgi- ja jaekaubandusse, veondusse ja laondusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Eesti otseinvesteeringud Brasiilias on sama seisuga 13,9 mln €, investeeritud on töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse ning kinnisvarasse. 

2019. aaasta augusti seisuga oli 517 Brasiilia kodanikust e-residenti, neist 77 on loonud ettevõtte.

Varasematel aastatel kasvas Brasiilia turistide arv 2,5 tuhandelt (2014) 3,6 tuhandeni (2017). 2018. aga kasv ei jätkunud, nii ööbis Eestis 2,8 tuhat Brasiilia turisti, mis on 0,1% kogu välisturistide arvust. Lisaks Tallinnale olid populaarsemad sihtkohad Tartumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa.  

Brasiilia residendid tegid 2018. aastal 8,5 tuhat reisi Eestisse, ca pooled külastustest olid mitmepäevased ning Eestis viibiti keskmiselt 1,6 päeva. 
Eesti residendid tegid Brasiiliasse 2018. aastal 1,7 tuhat reisi (2017 - 1.4 tuhat), enamus neist olid mitmepäevased ning riigis viibiti keskmiselt 7,8 päeva.

Kultuurisuhted 

  • 2018. aastal osales Brazil PianOrquestra Tallinnas festivalil KLAVER ning Sergio ja Odair Assad Tallinna kitarrifestivalil
  • Eestis on linastatud mitmeid Brasiilia filme, sh Iberofestivalil ja PÖFFi festivalidel.
  • 2018. aasta juulis avati Viljandis Kondase Keskuses Brasiilia naivistliku maalija Luciana Mariano näitus „Naise elu“.
  • 2016. aasta mais toimus Brasílias ja Florianopolises kontsert-etendus "Diiva", milles esinesid metsosopran Annaliisa Pillak ja pianist Siim Sellis.
  • 2013. aasta novembris ja detsembris toimusid Brasílias järjekorras 15. rahvusvahelised noorte gümnaasiumiealiste atleetide jõukatsumised Gümnasiaad 2013, kus Eestit esindasid noored kergejõustiklased, ujujad ning iluvõimlejad. Osalevatele riikidele loositi kohalike koolide seast nn fännikoolid.
  • 2013. aasta augustis andis Paavo Järvi ja Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie São Paulos neli kontserti.
  • 2013. aasta kevadel Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis toimunud näitusel “Mõtle järele: uus Ladina-Ameerika ehe” eksponeeriti ka Brasiilia ehtekunstnike loomingut.
  • 2012. aasta Eesti Disainiauhindade Gala aukülaliseks oli Eesti päritolu Brasiilia moelooja Oskar Metsavaht, kes lisaks Oskleni kollektsiooni esitlusele andis eesti disaineritele ka seminari.
  • 2012. aastal esines Brasiilias, Jundiais ja Piracicabas, kontsertidega Tallinn Sinfonietta kammerkoosseis.
  • 2009. aasta augustis toimus Tallinnas MM valikturniiri Eesti-Brasiilia jalgpallimäng, kus Eesti kaotas Brasiiliale vaid 0:1.
  • Eestlastel on mitmel korral olnud võimalust nautida suurepäraseid Brasiilia jazz artiste nagu Joyce 2007. a, Leny Andrade 2008. a, Joao Bosco 2009. a kevadel. 9.12.2009 esines Jõulujazzil noor lauljatar Giana Viscardi. 2009. aasta Viljandi pärimusmuusikafestival esines Brasiilia pereansambel Clić Brazil.
  • 2008. a lõpus toimus Tallinnas esimene Brasiilia muusikafestival „Tallinn Winter Tropics“. Brasiilia muusikud on esinenud ka festivalil Juu Jääb Muhus ning 2013. a juulis esines Tallinnas Brasiilia bossa nova kuulsus Marcia Lisboa. 2013. aasa sügisel pakkus muusikalist laengut Rio de Janeirost pärit nii akustilist- kui ka elektrikitarri valdav keelpilligeenius Daniel Marques. Muusikavaldkonnast võib veel nimetada Raivo Tafenau ja Sergio Bastose pikajalist koostööd.
  • 2006. aastal osales Jaan Elken rühmanäitusel Santa Catarina Kunstimuuseumis.
  • 2006. aastal toimunud Brasiilia filmifestivalil võitis animafilm „Kuidas boamadu lugema õppis“ auhinnalise koha. Brasiilia filmid on osalenud Eestis filmifestivalidel (PÖFFil).

Brasiilia saatkond Helsingis on kinkinud raamatuid Eesti Rahvusraamatukogus asuvale Simon Bolívari nimelisele Ladina-Ameerika lugemissaalile. Brasiilia kirjandusest on eesti keelde tõlgitud J. Amado ja J. Machado de Assisi loomingut.

Eesti kogukond Brasiilias

(Brasiilia eestlaste Alide Sleti ja Aksella Lutsu andmete põhjal)

Praegu on eestlasi Brasiilias umbes 500. Suurem osa neist on koondunud São Paulo linna ja osariiki ning vähemal arvul Rio de Janeiro, Paraná, Rio Grande do Sul’i ja muudesse osariikidesse. Nad on heal majanduslikul järjel ja huvitatud sidemete tihendamisest kodumaaga.

Üksikud eestlased jõudsid Brasiiliasse juba 19. sajandi lõpus. Suurem arv eestlasi emigreerus Brasiiliasse kolme grupina: esimene grupp saabus 1917-1918 Brasiilia valitsuse kutsel, neil maksti kinni reis ning neile annetati riigi poolt maad. Teine grupp saabus aastail 1924-1925 sarnastel tingimustel. Kuna eestlastel ei olnud mingit kogemust Brasiilia kliima ja põllundusega, siis jätsid paljud eestlased maa ning siirdusid linnadesse, kus olid paremad töövõimalused. São Paulo osariigi andmetel saabus Santose sadama kaudu ajavahemikus 1921-1939 Brasiiliasse   2597 eestlast. Tegelikult oli aga Brasiiliasse rännanud eestlaste arv suurem. Kolmas grupp saabus pärast Teist maailmasõda. Neil oli kindel elukutse ja selletõttu suundusid nad otse linnadesse, et oma kutsealal töötada. Neid töötab suurtes rahvusvahelistes firmades ning paljudel on oma ettevõtted. Samuti on eestlasi juhtivatel ametikohtadel Brasiilia riiklikes ettevõtetes.

Brasiilias tegutsevad mitmed Eesti organisatsioonid ning seal on veel mitmeid Eesti Vabariigi kodanikke, kes pole kohaliku riigi kodakondsust võtnud.

Tulles vastu Brasiilias elava eestlaskonna vajadustele, korraldati 2006. aastal konsulaarmissioon São Paulosse. Missiooni käigus osutas muidu New Yorgis resideeriv Eesti konsul kohalikele eestlastele erinevaid konsulaarteenuseid ning võttis vastu Eesti kodaniku passi taotlusi.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.