Sa oled siin

Bosnia ja Hertsegoviina

Viimati muudetud: aprill 2019

Eesti tunnustas Bosniat ja Hertsegoviinat 1. juunil 1992 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 8. veebruaril 1993.

Bosnia ja Hertsegoviina katab Eestit Stockholmis asuvast suursaatkonnast. Novembris 2018 lahkunud suursaadik Vesna Ćužić esitas oma volikirjad Vabariigi Presidendile Toomas Hendrik Ilvesele 8. detsembril 2015. Hetkel katab Eestit asjur Željko Grbić.

Budapestis resideeriv Eesti suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas Kristi Karelsohn andis oma volikirja presidentuuri esimehele Milorad Dodikule üle 18. veebruaril 2019. Eesti esimene suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas oli Arti Hilpus ja aastatel 2016-2018 oli suursaadikuks Daniel Erik Schaer, resideerimisega Tallinnas.

Olulisemad visiidid ja kohtumised

25.-26. oktoober 2017 Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri esimees dr Dragan Čović visiidil Eestis
22. märts 2017 Eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas visiidil Bosnias ja Hertsegoviinas
6. aprill 2016 Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Igor Crnadak visiidil Eestis
29. september 2015 Välisminister Marina Kaljurand kohtus ÜRO Peaassamblee serval Bosnia ja Hertsegoviina välisministri Igor Crnadakiga
6. mai 2014 Eesti välisminister Urmas Paet ning Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Zlatko Lagumdžija kohtusid Euroopa Nõukogu välisministrite kohtumise serval
2. juuni 2010 Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide kõrgetasemelise kohtumise raames Sarajevos
22.-23. aprill 2010 Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Sven Alkalaj NATO välisministrite kohtumisel Tallinnas
17.-18. august 2009 Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Sven Alkalaj Eestis töövisiidil
26. september 2008 Välisminister Urmas Paet ja Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Sven Alkalaj kohtusid ÜRO Peaassamblee raames New Yorgis
25.-27. juuni 2007 Eesti peaminister Andrus Ansipi töövisiidil Bosnias ja Hertsegoviinas, mille käigus peaminister osales EUFOR baasi Camp Eagle Base sulgemistseremoonial

Riigikogu XII koosseisu raames toimis Eesti ja Bosnia ja Hertsegoviina sõprusrühm, mille esimeheks oli Margus Hanson. XIII parlamendi koosseisus sõprusrühma ei moodustatud. Eesti kuulub Bosnia ja Hertsegoviina parlamendis 11-liikmelise Kesk- ja Ida-Euroopa sõprusrühma riikide hulka (kuulus ka eelmises parlamendi koosseisus). Rühma esimeheks on Staša Košarac.

Lepingud

Eesti ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel on sõlmitud järgnev leping:

  • Ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu rakendamise protokoll (Protocol on the implementation of the Agreement on the readmission of persons residing without authorization) sõlmiti Sarajevo kohtumise raames 2. juunil 2010. aastal ning protokoll jõustus 06.12.2010.

Majandussuhted

Eesti majandussuhted Bosnia ja Hertsegoviinaga on võrdlemisi tagasihoidlikud.

2018. aastal oli Bosnia ja Hertsegoviina Eestile kaubavahetuse kogumahtude alusel 107. kaubanduspartner, ekspordi käibe osas 103. kohal ja impordi osas 87. kohal. 2017. aastal oli Bosnia ja Hertsegoviina Eestile kaubavahetuse kogumahtude alusel 101. kaubanduspartner.

2018. aastal eksporditi Bosnia ja Hertsegoviinasse peamiselt masinaid ja mehaanilisi seadmeid (32%), puitu ning puit- ja korktooteid (31%) ning keemiatööstusega seotud tooteid (10%) ning plasti ja plasttooteid (9%). Käesoleva aasta esimestel kuudel on Bosniasse ja Hertsegoviinasse eksporditud peamiselt valmistoidukaupu ning masinaid ja mehaanilisi seadmeid.

2018. aastal imporditi Bosnia ja Hertsegoviinast kui saatjariigist Eestisse mitmesuguseid tööstustooteid (49%) ning puit- ja korktooteid (48%).

Eesti Äriregistris oli mai 2018 seisuga registreeritud kaks Bosnia ja Hertsegoviina osalusega ettevõtet ning Krediidiinfo andmetel eksportis 2017. aastal Bosniasse ja Hertsegoviinasse 10 Eesti ettevõtet.

Märkimisväärsed otseinvesteeringud Eestist Bosnia ja Hertsegoviinasse viimastel aastatel puuduvad. Küll aga registreeriti 2018. aastal investeeringuid Bosniast ja Hertsegoviinast Eestisse kogumahus 9000 eurot, millest umbes pool suunati info ja side valdkonda.

Kaubavahetus Bosnia ja Hertsegoviinaga 2012 – 2018 (tuhat eurot):

  2012 2013 2014  2015  2016  2017 2018
Käive 1790 2467 1478 1235 1198 1173 989
Eksport 1377 2150 1156 974 944 988 754
Import 413 316 323 261 254 184 236
Saldo 964 1834 833 712 690 804 518

Allikas: Statistikaamet

Arengukoostöö

Eesti on toetanud Bosnia ja Hertsegoviina riigi ülesehitust ja arendamist mitmetes valdkondades. Toetust on pakutud ka kaitsealase koostöö raames. Bosnia ja Hertsegoviina sõjaväelased on õppinud Balti Kaitsekolledžis alates 2001. aastast nii Taani, Šveitsi kui ka Hollandi rahastuse toel. 2014/15 osales kursusel Joint Command and General Staff Course kokku kolm ning õppeaastatel 2015/16 ja 2016/17 üks BiH õppur. BiH kaitseministeeriumi ametnikud on käinud tutvumas Eesti kõrgemate riigikaitse kursuste korraldamisega.

Koolitusi ja õppevisiite on Bosnia ja Hertsegoviina ametnikele korraldatud muu hulgas ka piirivalve, e-riigi, maksunduse, auditi, statistika, keskkonnakaitse ja meediavabaduse teemadel.

Mais 2014 osutas välisministeerium 87 000 euro ulatuses humanitaarabi Bosniale ja Hertsegoviinale riiki tabanud üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks, mille abil rahastati kolme Balti riigi ühismeeskonna BaltFloodCombat koosseisus Bosniasse ja Hertsegoviinasse sõitnud Eesti päästemeeskonda.

Eesti ekspertidel on olnud võimalus viimasel paaril aastal osaleda Bosnias ja Hertsegoviinas ühes mestimise (Twinning) ja ühes TAIEX-i projektis. Mestimise projekti viisid ajavahemikul november 2013 kuni mai 2015 läbi e-Riigi Akadeemia ja Siseministeeriumi eksperdid. Projekti eesmärgiks oli IDDEEA (The Agency for Identification Documents, Registers and Data Exchange of Bosnia and Herzegovina) tehnilise võimekuse ja inimressursside tugevdamine. Novembrist 2006 kuni detsembrini 2008 viis E-Riigi Akadeemia regioonis läbi e-valitsemise teadmiste arendamise projekti, kuhu hõlmati riike nagu Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Horvaatia ning Serbia.

Oktoobris 2015 viisid Eesti e-hääletamise komitee eksperdid TAIEX-i raames Bosnias ja Hertsegoviinas läbi kolmepäevase e-hääletamist tutvustava koolituse.

1.-8. aprillil 2017 võttis Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi õppeprogrammist osa kaks Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanikku. Kursust finantseeriti Eesti arengukoostöö eelarvest.

Osalemine rahutagamisoperatsioonidel

Eesti kaitseväelased osalesid rahutagamisoperatsioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas alates 1996. aastast. Aastatel 1996-1999 osales Eesti rahutagamisoperatsioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas 40-liikmelise jalaväerühmaga ESTPLA Taani pataljoni koosseisus rahvusvaheliste täitevvägede (IFOR – Implementation Force) raames. Järgnevatel aastatel osales Eesti rahvusvahelistes stabiliseerimisjõududes (SFOR – Stabilization Force) väiksema arvu rahuvalvajatega.

Eesti osales EUFOR Althea operatsioonil aastatel 2005-2011. 2005. aasta detsembrist kuni 2007. aasta juunini teenis operatsioonil kaitseliidu baasil komplekteeritud jalaväerühm ESTGUARD. Meie staabiohvitserid olid Bosnias aastail 2004-2011. Tänaseks on meie toetus finantsiline, Eesti panustab operatsiooni planeeritud ühiskuludesse.

2003. aastal algas Bosnias ja Hertsegoviinas Euroopa Liidu politseimissioon (EUPM – EU Police Mission), kus Eesti osales 2011. aasta lõpuni.
15. septembril 2015 sõlmisid Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister ja Euroopa Liidu kõrge esindaja raamlepingu Bosnia ja Hertsegoviina osalemiseks EL kriisireguleerimise operatsioonides. Kokkulepitud raamistik lubab Bosnial ja Hertsegoviinal osaleda EL kriisireguleerimise operatsioonides üle kogu maailma. Euroopa Liidul on Bosnia ja Hertsegoviinaga selles vallas juba eelnev koostöökogemus EUPM ja EUFOR Althea kaudu.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.