Sa oled siin

Belgia

viimati uuendatud: 25.juuli 2018
 
 
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepingud
- Kaitsekoostöö
- Majandussuhted
- Haridus- ja teaduskoostöö
- Kultuurisuhted
- Eestlased Belgias


Belgia tunnustas Eesti iseseisvust 26. jaanuaril 1921 ja taastunnustas 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted taastati 5. septembril 1991.

Eesti ja Belgia suhted on head ja sõbralikud nii poliitilistes-, kaitse-, kui ka majandusküsimustes. Eesti näeb Belgiat kui kindlat koostööpartnerit nii Euroopa Liidus kui NATOs. Eesti ja Belgia teevad head koostööd ka rahvusvahelistes organisatsioonides. 

Eesti suursaadikud Belgias:

1921 – 1932 Karl Robert Pusta (algul ajutise asjurina, hiljem suursaadikuna, resideeris Pariisis)
1992 – 1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2003 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2008 – 2010 Karin Jaani
2010 – 2011 Mariin Ratnik
2012 – 2017 Gert Antsu
2017 – Lembit Uibo

16. mail 2017 andis Eesti Vabariigi suursaadik Belgia Kuningriigis Lembit Uibo belglaste kuningale Philippe’ile üle oma volikirja.

Eestil on Belgias kaks aukonsulit: Antoine (Tony) Vuylsteke Flandria regioonis ja Alain van Bellingen Valloonia regioonis.

Belgia suursaadikud Eestis:

1992 – 2000 Jacques Ivan D’Hondt (resideerimisega Helsingis)
2000 – 2003 Louis Mouraux
2003 – 2004 Johan van Dessel
2004 – 2008 Pierre Dubuisson (resideerimisega Tallinnas)
2008 – 2012 Nicolaas Buyck
2012 2015 Marc Thunus
20152017 Philippe Beke (resideerimisega Helsingis)
2017 – Carl Peeters
 
Praegune Belgia Kuningriigi suursaadik Eestis Carl Peeters andis president Kersti Kaljulaidile oma volikirja 12. detsembril 2017. Suursaadik resideerib Helsingis. Belgia suursaatkond Eestis oli avatud kümme aastat - ajavahemikus 7.02.2005 - 28.02.2015.
2017. aastal nimetas Belgia Eestisse aukonsuli, kelleks on Erik Sakkov.
 
 

Visiidid

Belgiasse

juuni 2018 Kaitseminister Jüri Luige kohtumine Belgia kaitseminister Steven Vandeputiga
mai 2018 välisminister Sven Mikseri kohtumine Belgia välisminister Didier Reyndersiga
november 2017 Vabariigi president Kersti Kaljulaidi kohtumine Belgia peaminister Charles Micheliga ning kuningas Philippe`iga
oktoober 2013 Riigikogu esimees Ene Ergma kohtumine Flandria parlamendi spiikriga
oktoober 2012 kaitseminister Urmas Reinsalu (Brüsseli NATO kaitseministrite kohtumine)
juuni 2009 peaminister Andrus Ansip
veebruar 2008 Riigikogu esimees Ene Ergma
märts 2007 president Toomas Hendrik Ilves Rooma lepingu juubeliüritustel
detsember 2006 president Toomas Hendrik Ilves
mai 2006 peaminister Andrus Ansip
jaanuar 2005 välisminister Kristiina Ojulandi kohtumine Belgia välisminister Karel De Guchtiga
Eestisse
detsember 2017 kaitseminister Steven Vandeput ja kaitsejõudude juhataja kindral Marc Compernol
september 2017 peaminister Charles Michel EL digitippkohtumisel
mai 2017 poliitikadirektor Pascal Heyman K5 (NATO küberkaitse oivakeskuse) liputseremoonial 
mai 2016 Flandria peaminister Geert Bourgeois
aprill 2016 kaitseminister Steven Vandeput
veebruar 2016 kaitsejõudude juhataja kindral Gerard Van Caelenberge
veebruar 2015 asepeaminister Alexander de Croo
veebruar 2015 asepeaminister ja välis- ning eurominister Didier Reynders Balti-Beneluksi riikide välisministrite kohtumisel
juuni 2013 Flandria parlamendi spiiker Jan Peumans
september 2011 välisminister Steven Vanackere Balti-Beneluksi riikide välisministrite kohtumisel
aprill 2011 peaminister Yves Leterne
juuni 2008 kuningas Albert II riigivisiit
juuli 2007 riigisekretär administratiivse  lihtsustamise alal Vincent van Quickenborn 
oktoober 2005 Flaami väliskaubanduse, välis- ja kultuurisuhete, turismi ja e-valitsuse minister Geert Bourgeois
veebruar 2005 Euroopa asjade riigisekretär Didier Donfut

Lepingud

Eesti ja Flandria valitsuste vahelise lepingu elluviimiseks on sõlmitud koostööprogrammid, praegu kehtib 2014.a. mais sõlmitud programm aastateks 2015-2018 ja peagi sõlmitakse uus koostööprogramm 2019-2022 perioodiks. Analoogsed programmid on sõlmitud Eesti ja Vallooni regiooni ning Belgia prantsuskeelse kogukonna lepingu elluviimiseks, praegu kehtib 2015. aasta suvell sõlmitud koostööprogramm aastateks 2015-2018.

Kaitsekoostöö

 

Belgia oli esimene NATO riik, kelle õhuvägi võttis 2004. a osa Balti õhuturbe missioonist. Belgia on üks enam Balti riikide õhuruumi turvamises osalenud riike, kes on saatnud oma õhuväelasi missioonidele nii Ämarisse (esimest korda 2016.a esimeses pooles ja viimati 2017.a teises pooles), kui ka Leedus asuvasse Šiuliai lennubaasi.

Belgia liitus 1. jaanuarist 2017.a Tallinnas asuva NATO küberkaitse oivakeskusega (K5).

Eesti ja Belgia kaitsekoostöö on keskendunud mereväele ning miinitõrjele. Eesti Merevägi on juba aastaid koolitanud oma ohvitsere Belgia miinitõrjekoolis EGUERMIN, mis on NATO juhtiv õppeasutus antud valdkonnas (miinitõrje oivakeskus, NATO Naval Mine Warfare Centre of Exellence). Belgia mereväelaevad osalevad regulaarselt Eesti juhitaval miinitõrjeoperatsioonil (OPEN SPIRIT).

Belglased on suhteliselt aktiivselt osalenud Eesti sõjalissportlikel võistlustel, samuti tehakse koostööd õhutõrje valdkonnas.

Majandussuhted

 

Kaubavahetus

Belgia on Eesti kaubanduspartnerite seas järjepidevalt asunud teise kümne alguses. 2017.aastal kasvas kaubavahetus Belgiaga 3% ning Belgia oli kaubavahetuspartnerite seas 16. kohal osakaaluga 1,8%, seejuures vähenes eksport 1% ning import kasvas 7%. Ekspordipartnerite seas oli Belgia 2017.a 15.kohal ning impordipartnerite seas 14.kohal.

Eesti ja Belgia kaubavahetus 2012-2017 (miljonit EUR)

Aasta Eksport Osakaal Import Osakaal
2012 230,9 1,8% 279,8 2,0%
2013 275,2 2,2% 263,2 1,9%
2014 280,1 2,3% 262,9 1,9%
2015 166,4 1,4% 245,8 1,9%
2016 209,2 1,8% 268,6 2,0%
2017 206,5 1,6% 287,6 2,0%

Allikas: Statistikaamet

Peamised Eesti ekspordiartiklid Belgiasse on klaas ja klaastooted, mineraalsed tooted ja transpordivahendid.

Peamised impordiartiklid Belgiast on masinad ja seadmed, metallid ja metalltooted ning keemiatooted.

Investeeringud

Belgia otseinvesteeringud Eestisse on viimastel aastatel kasvanud. 31.03.2018 seisuga ulatuvad Belgia otseinvesteeringud 118,6 mln euroni, moodustades 0,6% kogu Eestisse paigutatud otseinvesteeringutest (kasv 11,6 mln eurot võrreldes 2017.a). Peamiselt on investeeritud kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, kinnisvarasse ning info ja side sektorisse. 

Eesti otseinvesteeringud Belgiasse on kasvanud 26,3 mln euroni, mis on 0,4% Eesti välisinvesteeringutest. Investeeritud on mitmetesse erinevatesse sektoritesse: mäetööstusse, töötlevasse tööstusse, elektrienergiaga varustamisse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Turism

Viimase kahe aasta võrdluses on Eestit külastanud Belgia turistide arv Eestis kasvanud. Kokku tehti mitmepäevakülastusi 2016. aastal (Eesti Panga andmetel) 15,5 tuhat ja 2017. aastal 22,1 tuhat.  

Majutatud turistide osakaal on samuti kasvanud: 2013.a. majutati Eestis ligi 8 tuhat turisti aga 2017.a juba üle 15 tuhande Belgiast pärit turisti. Lisaks Tallinnale pakkusid turistidele enim huvi veel Tartumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. 

Eesti residentide Belgia mitmepäevakülastuste arv on enam kui kaks korda suurem. 2016. aastal tehti Belgiasse 50,2 tuhat külastust ja 2017.a 60,2 tuhat külastust.

Haridus- ja teaduskoostöö

Haridus- ja teaduskoostöö toimub Eesti Vabariigi ning Flandria ja Vallooni regiooni koostöölepingute ning -programmide raames. Nii Eesti kui Flandria on eraldanud stipendiume ning vahetanud üliõpilasi suvekursuste raames. Prantsuskeelne kogukond on mitmete aastate jooksul Eestisse lähetanud prantsuse keele lektoreid ning andnud keeleõppe ja õpetajakoolituse stipendiume.

Hea koostöö on Tartu Maaülikoolil kujunenud Vallooni regiooniga, viimati külastati kogemuste vahetuseks Valloonia veeobjekte 2013.a., sama aasta sügisel viibisid Valloonia spetsialistid ka Eestis. Käsitletud on keskkonnaharidust, kalapääse ja väikehüdroenergeetikat, 2013.a. oli peamiseks teemaks jõgede elurikkuse taastamine. Koostööprogrammi alusel toetab haridusministeerium eesti-prantsuse sõnaraamatu koostamist ning Valloonia-Brüssel eraldab Eestile prantsuse keele koolituse stipendiume. Samuti toimub koostöö väljaspool kahepoolseid programme, seda mitmetes ELi poolt toetatud raamistikes.

Kultuurisuhted

 

Eesti ja Belgia kultuurisuhted on väga tihedad, sellele on kaasa aidanud eelpoolmainitud koostöölepingud ja programmid Flandria ning Valloonia regioonide ja vastavate kogukondadega. Eesti kultuurisündmustele Belgias aitab tublisti kaasa ka Eesti Brüsseli saatkonnas töötav kultuurinõunik. Samas toimub palju ka ettevõtmisi, mis rajanevad muuseumide, teatrite, galeriide, kontserdimajade ning muusikute omavahelistel sidemetel. Viimastel aastatel on toimunud rida kunstinäitusi, eesti muusikud on Belgias korduvalt üles astunud kontsertidega, Belgias on ringreisil käinud eesti koorid, ansamblid ja teatrid. Eesti EL-eesistumise kultuuriprogrammi näol 2017 II poolaastal oli tegemist seni suurima Eesti kultuurifestivaliga Belgias. Ühtekokku jõudis Belgia publikuni poole aasta jooksul 25 Eesti kultuuriprojekti: 5 näitust ja 2 installatsiooni, 12 kontserti, Eesti filmid, koomiksid, luule, mood kui ka  disain. Osana Eesti eesistumise ja EV100 programmist leidis lisaks B-Est Jazz Festival’ile Flagey’s jaanuaris aset 2018 Arvo Pärdi festival.

Muusika vallast väärib märkimist 2014.aastal toimunud „1000 voices for peace“ projekt, mis tõi kokku rahvusvahelised koorid üle 18 riigist, sh Voces Musicales Eestist ning mille galakontserti Koekelbergi basiilikas juhtis Eesti dirigent Andres Mustonen. 2015.aastal toimus Erkki-Sven Tüürilt tellitud I Maailmasõja 100. aastapäevale pühendatud teose „Le poids des vies non vécues“ („Elamata elude paine“) maailma esmaettekanne veebruaris Bozari kultuurikeskuses Brüsselis Belgia Rahvusorkestri esituses dirigent Arvo Volmeri juhtimisel. 2015.aasta septembris toimusid Flandria Aquariuse koori kontserdid seoses Arvo Pärdi 80. juubeliga, sh koori Pärdi loomingule pühendatud plaadi „Magnificent Magnificat“ esitluskontsert; ja novembris Paavo Järvi dirigeeritud Pariisi orkestri kontsert Bozaris, päev pärast traagilisi terroriakte Pariisis.  2018.a mais esinesid Vox Clamantis ja Püha Miikaeli Poistekoor Watou Rahvusvahelisel Gregoriaani festivalil ning Gentis toimunud kontserdil („Tintinnabuli – music from a cold land with a warm heart“) kõlas Belgia koori Novacento esituses Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Evelin Seppari ja Pärt Uusbergi looming.

Mitmel puhul on tutvustatud Eesti filmikunsti. 2014.aastal linastus filmifestivalil Cinema, Freedom and Europe „Disko ja tuumasõda“. Eesti esinduses näidati filme „Kirsitubakas“ ja „Risttuules“ ning rahvusvahelisel lastefilmide festivalil Filem´on animafilmi „Limonaadilugu“. Samal aastal avati Brüsselis rahvusvaheline dokfilmide festival Millenium Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi filmiga „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“. 2015.aasta juunis näidati Euroopa Parlamendis koostöös Gruusia saatkonnaga filmi „Mandariinid“. Ka Eesti teater on Brüsseli publikuni jõudnud: näiteks 2015.aasta mais toodi lavale Vanemuise balletietendus „Casanova“ ning 2018.aasta juunis sai Molière´i teatris näha R.A.A.A.M.i etendust „Libahunt“ (lavastaja Sergei Potapov).

Belgias on toimunud mitmed Eesti näitused. 2014.aastal avati Euroopa Parlamendis Teeme ära! liikumist tutvustav näitus, Antwerpeni galeriis toimus Mihkel Maripuu näitus ning Brüsselis Eesti disaini ülevaatenäitus „Size doesn´t matter“. 2018.aasta suvel (20.06-19.08.2018) on Brüsseli kunstikeskuses Bozar väljas näitus „Somewhere in Europe. Contemporary Art Scenes in Europe“, kus Eestist on esindatud kunstnikud Kris Lemsalu, Aili Vint, Raul Keller ja Kiwa ning kuraator Maria Arusoo. Kirjandusalaselt on tähelepanuväärne, et 2015. aasta oktoobris andis Belgia printsess Léa kirjanik Katrina Kaldale üle 4. Richelieu frankofoonia kirjandusauhinna teose „Jumalate aritmeetika“ eest.

Belgia kultuuriüritusi toimub ka Eestis. Märkimist väärivad Flaami kaasaegne tants Eesti etenduskunstide festivalidel (viimati SAAL Biennaalil 2017); ja näitus „Paul Delvaux. Unest ärkaja“ KUMUs koostöös Musée d`Ixelles´iga 25.11.16–12.03.17.

Eestlased Belgias
 

Kajastatud „Eestlased Euroopas“ all.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.