Belgia

Belgia tunnustas Eesti iseseisvust 26. jaanuaril 1921 ja taastunnustas 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted taastati 5. septembril 1991.

Eesti ja Belgia suhted on head ja sõbralikud nii poliitilistes-, kaitse- kui ka majandusküsimustes. Eesti näeb Belgiat kui kindlat koostööpartnerit nii Euroopa Liidus kui ka NATOs. Eesti ja Belgia teevad head koostööd ka rahvusvahelistes organisatsioonides. 

Eesti suursaadikud Belgias:

1921 – 1932 Karl Robert Pusta (algul ajutise asjurina, hiljem suursaadikuna, resideeris Pariisis)
1992 – 1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2003 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2008 – 2010 Karin Jaani
2010 – 2011 Mariin Ratnik
2012 – 2017 Gert Antsu
2017 – 2018 Lembit Uibo
2018 –           Toomas Tirs

11. septembril 2018 andis Eesti Vabariigi suursaadik Belgia Kuningriigis Toomas Tirs belglaste kuningale Philippe'ile üle oma volikirja.

Eestil on Belgias kaks aukonsulit: Antoine (Tony) Vuylsteke Flandria regioonis ja Alain van Bellingen Valloonia regioonis.

Belgia suursaadikud Eestis:

Visiidid

Lepingud

• Eesti, Läti ja Leedu ning Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline maanteeveo kokkulepe (jõustus 01.12.1994)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse vaheline koostööleping (jõustus 29.01.1997)
• Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi Majandusuniooni vaheline investeeringute kaitse ja soodustamise leping (jõustus 23.09.1999, redaktsioon jõustus 01.06.2002)
• Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 15.04.2003)
• Eesti ja Belgia vaheline lennunduskokkulepe (jõustus 01.06.2003)
• Eesti Vabariigi valitsuse ning Belgia prantsuskeelse kogukonna ja Vallooni regiooni vaheline koostöökokkulepe (jõustus 07.08.2003)
• Eesti Vabariigi Valitsuse ja Beneluxi riikide valitsuste vaheline riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 01.02.2005)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Belgia Kuningriigi valitsuse vaheline politseikoostöökokkulepe (jõustus 07.02.2005)
• Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise leping (jõustus Eesti suhtes 22.12.2008)
• Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi viisaküsimustes esindamise kokkulepe (jõustus 10.04.2012)

Eesti ja Flandria valitsuste vahelise lepingu elluviimiseks on sõlmitud 2018. a novembris koostööprogramm perioodiks 2019–2022. Eesti ja Vallooni regiooni ning Belgia prantsuskeelse kogukonna vahelise lepingu elluviimiseks sõlmiti 2015. aasta koostööprogramm aastateks 2015–2018.

Kaitsekoostöö

Eesti ja Belgia vaheline kaitsekoostöö on viimastel aastatel märkimisväärselt intensiivistunud.

Belgia oli esimene NATO riik, kelle õhuvägi võttis 2004. a osa Balti õhuturbe missioonist. Belgia on üks enam Balti riikide õhuruumi turvamises osalenud riike ja on saatnud oma õhuväelasi missioonidele nii Ämarisse (esimest korda 2016. a esimeses pooles ja viimati 2017. a teises pooles) kui ka Leedus asuvasse Šiuliai lennubaasi.

Belgia liitus 1. jaanuaril 2017. a Tallinnas asuva NATO küberkaitse oivakeskusega.

Belgia osaleb suurendatud liitlaste kohaolekus NATO idatiival NATO Enhanced Forward Presence (eFP) raames. 2019. a jaanuaris ühines Belgia kaitseväe kontingent neljaks kuuks NATO Enhanced Forward Presence raames Tapal paikneva Ühendkuningriigi juhitud NATO lahingugrupiga. Belgia üksuse tuumik põhineb väärika ajalooga Chasseur Ardennais’ ehk „Ardennais' küttide“ pataljonil, kokku on üksuses ligikaudu 300 Belgia kaitseväelast ning umbes 100 ühikut lahingutehnikat. Kontingent osaleb erinevatel väljaõppeüritustel ning harjutustel, sealhulgas kevadisel õppusel Kevadtorm.

Eesti ja Belgia kaitsekoostöö on keskendunud mereväele ning miinitõrjele. Eesti Merevägi on juba aastaid koolitanud oma ohvitsere Belgia miinitõrjekoolis EGUERMIN, mis on NATO juhtiv õppeasutus antud valdkonnas (miinitõrje oivakeskus, NATO Naval Mine Warfare Centre of Exellence). Belgia mereväelaevad osalevad regulaarselt Eesti juhitaval miinitõrjeoperatsioonil (OPEN SPIRIT).

Belglased on suhteliselt aktiivselt osalenud Eesti sõjalis-sportlikel võistlustel, samuti tehakse koostööd õhutõrje valdkonnas. Lisaks osaleb Belgia aktiivselt õppustel Kevadtorm ja Siil.

Majandussuhted

Kaubavahetus

Belgia on Eesti kaubanduspartnerite seas järjepidevalt asunud teise kümne alguses. 2017. aastal kasvas kaubavahetus Belgiaga 3% ning Belgia oli kaubavahetuspartnerite seas 16. kohal osakaaluga 1,8%, seejuures vähenes eksport 1% ning import kasvas 7%. 2017. aastal oli Belgia ekspordipartnerite seas 15. kohal ning impordipartnerite seas 14. kohal.

Eesti ja Belgia kaubavahetus 2012-2017 (miljonit EUR)

Allikas: Statistikaamet

Peamised Eesti ekspordiartiklid Belgiasse on klaas ja klaastooted, mineraalsed tooted ja transpordivahendid.

Peamised impordiartiklid Belgiast on masinad ja seadmed, metallid ja metalltooted ning keemiatooted.

Investeeringud

Belgia otseinvesteeringud Eestisse on viimastel aastatel kasvanud. 30.09.2018 seisuga ulatuvad Belgia otseinvesteeringud 109 mln euroni, moodustades 0,5% kogu Eestisse paigutatud otseinvesteeringutest (aastane muutus +17%). Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, kinnisvarasse ning veonduse ja laonduse sektorisse. 

Eesti otseinvesteeringud Belgiasse on vähenenud 3,3 mln euroni. Investeeritud on mitmetesse erinevatesse sektoritesse: mäetööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Turism

Viimastel aastatel on Eestit külastanud Belgia turistide arv Eestis kasvanud. Eesti Panga andmetel tehti mitmepäevakülastusi 2016. aastal  15 500 ja 2017. aastal 24 000.

Majutatud turistide osakaal on samuti kasvanud: 2013. a majutati Eestis ligi 8000 Belgiast pärit turisti, aga 2017. a juba üle 15 000. Lisaks Tallinnale pakkusid turistidele enim huvi veel Tartumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. 

Eesti residentide mitmepäevakülastuste arv Belgiasse on enam kui kaks korda suurem. 2016. aastal tehti Belgiasse ligi 50 000 külastust ja 2017. aastal ligi 60 000 külastust.

Kultuurisuhted

Eesti ja Belgia kultuurisuhted on väga tihedad, sellele on kaasa aidanud koostöölepingud ja programmid Flandria ning Belgia prantsuse kogukonna ja Vallooni piirkonnaga. Eesti kultuurisündmustele Belgias aitab tublisti kaasa ka Eesti Brüsseli esinduses töötav kultuurinõunik. Samas toimub palju ka ettevõtmisi, mis rajanevad kultuuriasutuste (muuseumide, teatrite, galeriide, kontserdimajade, muusikute jne) otsekontaktidel. Viimastel aastatel on toimunud rida kunstinäitusi, Eesti muusikud on Belgias korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames, Belgias on ringreisil käinud eesti koorid, ansamblid ja teatrid. Eesti kultuuri tutvustavaid üritusi korraldab ka Belgia Eesti Selts. Eesti on aktiivne liige EUNIC (European Union National Institutes for Culture) Brüsseli klastris ja osaleb arvukates koostööprojektides kirjanduse, filmi, disaini, koomiksikunsti jne vallas.

Eesti ELi nõukogu eesistumise kultuuriprogramm 2017. aasta II poolaastal ja EV 100 tähistamine 2018. aastal kujutas endast seni suurimat Eesti kultuurifestivali Belgias. Ühtekokku jõudis Belgia publikuni üle 30 Eesti kultuuriprojekti. Olulisemateks koostööpartneriteks olid BOZARi ja Flagey’ kultuurikeskused, kusjuures 2018. aasta jaanuaris toimunud Arvo Pärdi festivali raames allkirjastati Flagey ja Arvo Pärdi Keskuse vaheline koostöölepe.  Lisaks eelmainitule väärib muusika vallas märkimist jätkuv koostöö Belgia kooriga Aquarius, kelle programmis on jätkuvalt eesti heliloojate loomingut, eelkõige Pärt, aga ka  Tormis. Teisteks olulisemateks koostööpartneriteks on Watou Festival, Vallooni festivalid, Flandria Sümfooniaorkester, jazzklubi The Music Village jt. Koostööd on ka pärimusmuusika vallas, näiteks toimus 2018. aastal Belseles ansambli Trad.Attack! kontsert. Selles Flandria alal asuvas kontserdikohas on päris sageli eesti pärimusmuusika kontserte. Aastaid on toimunud vahetus Eesti ETNO ja Flanders Ethno laagrite vahel.

Mitmel puhul on tutvustatud Eesti filmikunsti. Jätkub koostöö ja eesti filmide linastumine erinevatel festivalidel Brüsselis (festival Anima, dokumentaalfilmide festival Millenium), aga jätkub ka koostöö rahvusvahelise laste- ja noortefilmide festivaliga Filem’On.

Tihenenud on koostöö kunstiresidentuuride vallas. 2018. aastal osalesid Eesti kunstnikud esimest korda residentuuris WIELSi kaasaegse kunsti keskuses Brüsselis, mis on üks hinnatumaid residentuuriprogramme Euroopas. 2018. aastal resideerisid keskuses Paul Kuimet ja Jaanus Samma, 2019. aastal koostöö jätkub ja programmis osalevad Anna Škodenko ja Tõnis Saadoja. Koostöö jätkub ka residentuuriprogrammiga HISKis Gentis (Higher Institute of Fine Arts Ghent), kus varasemalt on residentuuris viibinud Marge Monko ja läti juurtega Eesti kunstnik Diana Tamane. Aastail 2018–2019 viibib HISKis visuaalkunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla. Eesti fotokunstnik Paul Kuimet viibis residentuuris Brüsseli galeriis Contretype 2016. a.

Kirjandusalaselt on tähelepanuväärne, et 2015. aasta oktoobris omistati kirjanik Katrina Kaldale teose „Jumalate aritmeetika“ eest 4. Richelieu frankofoonia kirjandusauhind. Aastaid on toimunud kirjanike ja tõlkijate vahetusprojekt ja resideerimine vastavalt Passa Porta residentuuris Brüsselis ja Käsmu loomemajas.

Belgia kultuuriüritusi toimub ka Eestis. Märkimist väärivad Flaami kaasaegne tants Eesti etenduskunstide festivalidel (viimati SAAL Biennaalil 2017) ja mitmed suured näituseprojektid (viimastest aastatest näiteks Belgia sürrealistliku foto näitus KUMUs koostöös Charleroi’ fotomuuseumiga juuli-november 2016, näitus „Paul Delvaux. Unest ärkaja“ KUMUs koostöös Musée d'Ixelles'iga (25.11.16–12.03.17)). Prantsuse päritolu belgia lavastaja Armel Rousseli lavastus „Kevadine ärkamine“ etendus Vaba Lava kuraatoriprogrammi raames Tallinnas ja Brüsselis Belgia rahvusteatris.
 

Eestlased Belgias
 

Kajastatud „Eestlased Euroopas“ all.