Austria

• Visiidid
• Lepingud
• Majandussuhted
• Haridus- ja kultuurikoostöö

Austria tunnustas Eesti Vabariiki 26. juunil 1921 ning pärast Eesti iseseisvuse taastamist uuesti 28. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 8. jaanuaril 1992. Austria saatkonna pidulikul avamisel Tallinnas 1997. aasta oktoobris viibis välisminister Wolfgang Schüssel.

Eesti ja Austria kahepoolsed suhted on väga head ning koostöö on laiapõhjaline, hõlmates suhtlust nii poliitilistes suhetes kui majanduse, hariduse ja ka kultuuri vallas. Eesti suursaadik Austrias Toomas Kukk esitas oma volikirja Austria presidendile 19.09.2018. Varasemalt on Eestit esindanud Viinis suursaadikud Rein Oidekivi (2015-2018), Eve-Külli Kala (2010-2015), Katrin Saarsalu-Layachi (aastatel 2003-2009), Mart Laanemäe (aastatel 1999-2003) ja Toivo Tasa (aastatel 1995-1999).

Eestil on Austrias viis aukonsulit: Sirje Winding-Frauenlob on tegev Salzburgis, Michael Friedrich Seidl Steiermarki ja Kärnteni liidumaades, aukonsul Rainer Henni tööpiirkonnaks on Viin, Alam-Austria ja Burgenland, aukonsul Klaus Schmied on tegev Ülem-Austria liidumaal ning Hubert Tramposch Innsbruckis esindades Eestit Tiroolis ja Vorarlbergi liidumaades.

Austria suursaadikud Eestis:

Austria aukonsul Eestis on alates 24. novembrist 1992 Enn Vels.

Austria kaitseatašee Eestis on kolonel Ronald Rainer, kes resideerib Varssavis. Eesti ei ole oma kaitseatašeed Austriasse määranud.

14. oktoobril 2004 taasasutati Riigikogus Eesti-Austria parlamendirühm.
 

Visiidid
 

Lepingud
 

Eesti ja Austria valitsuste vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Laenuleping (kirjutati alla 05.07.93)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.10.95)
• Sõitjate rahvusvahelise liinibussiveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
• Mitteregulaarse rahvusvahelise sõitjateveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
• Viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkulepe (jõustus 20.07.99)
• Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (tagasivõtmiskokkulepe) (jõustus 01.09.01)
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 12.11.02)
• Alates Eesti ühinemisest EL-ga 01.05.2004 reguleerivad mõlema riigi majandussuhteid EL liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides)
• Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vastastikust esindamist viisade menetlemisel käsitlev kokkulepe, millega Austria hakkab esindama Eestit viisaküsimustes Saudi Araabias ja Kataris (jõustus 01.11.2009)
• Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 01.02.2010)
• Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Austria Vabariigi Töö,-Sotsiaal- ja Tarbimisministeeriumi leping koostöö kohta tööturu valdkonnas (jõustus 07.03.2011).

Majandussuhted
 

Eesti majanduskontaktid Austriaga on aastatega järjepidevalt tihenenud. Kuigi Austria firmade põhiliseks huvipiirkonnaks on Kesk-Euroopa ja viimasel ajal väga tunnetatavalt Balkani piirkond, on Austria ettevõtted viimasel kümnendil näidanud üles huvi ka kaugemate turgude vastu.

Helsingis asuva kahepoolsete majandus- ja kaubandusküsimuste vahendamisega tegeleva Austria kaubandusesinduse Tallinna büroo on organiseerinud regulaarselt Austria äridelegatsioonide visiite Eestisse. Viimastel aastatel toimunud Austria firmade külaskäigud Eestisse on mõjutanud positiivselt kahe riigi kaubavahetuse arengut ja soodustanud firmadevahelisi otsekontakte.

KAUBAVAHETUS
 

Austria on püsinud stabiilselt 20.-25. kohal Eesti väliskaubanduspartnerite seas. 2019 oli kogu kaubavahetuse käive pea 217 mln EUR (23. koht kaubanduspartnerite seas ning 0.7% osakaal). Hoolimata Eesti ekspordi järjepidevast kasvust Austriasse, kasvab Austriast import Eestisse tunduvalt kiiremini. 2019 oli kaubavahetuse saldo Eesti jaoks peaaegu 100 mln euro võrra miinuses. Suurimateks ekspordiartikliteks on erinevad masinad ja seadmed ning puittooted.

Eesti - Austria kaubavahetus 2014-2019 (mln eurot):

Allikas: Statistikaamet

Suuremad ekspordiartiklid 2019:

•  masinad ja seadmed – 32%
•  puit ja puittooted - 20.3%
•  metallitooted – 14.8%

Suuremad impordiartiklid 2019:

•   keemiatooted - 25%
•   masinad ja seadmed – 23.7%
•   valmistoidukaubad, joogid – 9.25%

INVESTEERINGUD
 

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2019 seisuga Eestisse tehtud Austriast otseinvesteeringuid kogusummas 436.6 mln eurot.

Eesti investeeringud Austrias sama seisuga moodustasid 4,6 mln eurot.

TURISM

Austria turistidele pakuvad lisaks Tallinnale enim huvi veel Pärnumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa.  

Ka eestlaste jaoks on Austria reisisihtkohana muutunud järjest populaarsemaks.

Haridus- ja kultuurikoostöö
 

Eesti koostöö Austria haridus-, teadus- ja kultuuriministeeriumiga on olnud läbi aastate väga tihe ja hästi toimiv. Eraldi esiletoomist väärib kahepoolne koostöö saksa keele õpetajate täienduskoolituse alal. Lisaks on aastaid kestnud Austria külalisõpetajate vahetusprogramm, mille raames viibib Austriast pärit õpetaja 4 nädalat erinevates Eesti koolides. Alates 2003. aastast on igal aastal ka kahel Eesti õpetajal võimalik osaleda analoogilises programmis Austria koolides. Juba alates 1978. aastast on Viini Ülikoolis õpetatud eesti keelt. Pea igal Eesti suuremal kõrgkoolil on olemas otsesidemed koostöö arendamiseks Austria ülikoolidega. Levinud on partnerluslepingud üliõpilaste ja õppejõudude vahetuseks Socrates-Erasmus programmi raames ning koostööd tehakse ka erinevate ühisprojektide ja võrgustike raames.

Tihedad kultuurikontaktid tekkisid kahe riigi vahel kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, kõrvuti kirjanduse ja kunstiga on kujunenud eriti tihedaks koostöö teatri ja muusika vallas.

Eesti esimese aukonsuli Henn-Jüri Uibopuu initsiatiivil kinkis Austria Vabariik juba 1991. aastal Eesti Rahvusraamatukogule üle 3000 raamatu. Austria Suursaatkonna, Austria Välisministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös avati 1993. aastal Rahvusraamatukogus Austria lugemissaal.

Mitmete Eesti kirjanike loomingut (Jaan Kross, Jaan Undusk, Ene Mihkelson) on tunnustatud Viini Ülikooli poolt väljaantava Herderi preemiaga. Tõlkija Rita Tasa pälvis 2000. aastal Austria Teaduse ja Kunsti I klassi auristi.

Märkimisväärselt tihedaks on kujunenud teatri- ja muusikainimeste kontaktid. Austrias on tegevad mitmed Eesti päritolu kunstnikud, nt. Ain Anger solistina Viini Riigiooperis (Staatsoper Wien) ja Annely Peebo solistina Viini Rahvaooperis (Volksoper Wien).

Arvukaid kokkupuutepunkte Eesti ja Austria vahel on tekitanud helilooja Arvo Pärdi looming. Lisaks varasemale Herderi preemiale anti 2008. aasta mais Arvo Pärdile üle Austria Teaduse ja Kunsti I klassi Aurist.

Eestlaste ühendused Austrias
 

Eesti kogukond Austrias ei ole teiste väliseesti kogukondadega võrreldes suur. Eesti kodanike arv, kes oma elukoha Austrias on registreerinud jääb 500 juurde. 

2000. aastal, kui Salzburgi külastas tollane Eesti president Lennart Meri, sai mitteametliku alguse Salzburgi Eesti Selts. Seltsi ametlik asutamine toimus 2002. aastal (asutajaliikmeid tol ajal 14). Seltsi president on Eesti aukonsul Salzburgi liidumaal Sirje Winding Frauenlob.

Lisaks Eesti seltsile Salzburgis, tegutseb Viinis ka austerlasi koondav Eesti selts.