Sa oled siin

Austria

viimati uuendatud: 22.10.2018
 
 

 

Austria tunnustas Eesti Vabariiki 26. juunil 1921 ning pärast Eesti iseseisvuse taastamist uuesti 28. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 8. jaanuaril 1992. Austria saatkonna pidulikul avamisel Tallinnas 1997. aasta oktoobris viibis välisminister Wolfgang Schüssel.

Eesti ja Austria kahepoolsed suhted on väga head ning koostöö on laiapõhjaline, hõlmates nii tihedat suhtlust poliitilistes suhetes kui majanduse, hariduse kui ka kultuuri vallas. Eesti suursaadik Austrias Toomas Kukk esitas oma volikirja Austria presidendile 19.09.2018. Varasemalt on Eestit esindanud Viinis suursaadikud Rein Oidekivi (2015-2018), Eve-Külli Kala (2010-2015), Katrin Saarsalu-Layachi (aastatel 2003-2009), Mart Laanemäe (aastatel 1999-2003) ja Toivo Tasa (aastatel 1995-1999).

Eestil on Austrias viis aukonsulit: Sirje Winding-Frauenlob on tegev Salzburgis, Michael Friedrich Seidl Steiermarki ja Kärnteni liidumaades, aukonsul Rainer Henni tööpiirkonnaks on Viin, Alam-Austria ja Burgenland, aukonsul Klaus Schmied on tegev Ülem-Austria liidumaal ning Hubert Tramposch Innsbruckis esindades Eestit Tiroolis ja Vorarlbergi liidumaades.

Austria suursaadikud Eestis:

alates 08.09.2015  Doris Danler
23.11.2011 - 17.08.2015 Renate Kobler
08.02.2007 - 06.11.2011 Angelika Saupe-Berchtold
04.12.2001 – 15.12.2006 Jakub Forst-Battaglia
30.10.1997 – 28.11.2001 Michael Miess
15.12.1994 – 30.10.1997 Wendelin Ettmayer (asukohaga Helsingis)
08.01.1992 – 15.12.1994 Manfred Ortner (asukohaga Helsingis)

Austria aukonsul Eestis on alates 24. novembrist 1992. a. Enn Vels.

Austria kaitseatašee Eestis on brigaadi-kindral August Reiter, kes resideerib Stockholmis. Eesti ei ole oma kaitseatašeed Austriasse määranud.

14. oktoobril 2004 taasasutati Riigikogus Eesti-Austria parlamendirühm.
 

Visiidid
 

Eestisse
mai - juuni 2018 president Alexander Van der Bellen
september 2017 välisminister Sebastian Kurz
juuni 2014 Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischeri ametlik visiit
august 2009 välisminister Michael Spindelegger
aprill 2007 Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischeri töövisiit
märts 2007 Austria kaitseväe juhataja kindral Roland Ertl
mai 2006 Ülem-Austria liidumaa peaminister Josef Pühringer
august-september 2005 kaitseminister Günther Platter
juuni 2005 Austria parlamendi alamkoja (Nationalrat) president dr. Andreas Khol
aprill 2002 liidupresident Thomas Klestil
aprill 2001 välisminister Benita Ferrero-Waldner
Austriasse
juuli 2018 peaminister Jüri Ratas
jaanuar 2018 president Kersti Kaljulaid EL trio presidentide kohtumisel
detsember 2011 president Toomas Hendrik Ilves
jaanuar 2011 peaminister Andrus Ansip
november 2010 president Toomas Hendrik Ilves
veebruar 2010 välisminister Urmas Paet
juuni 2007 Riigikogu esimees Ene Ergma
märts 2005 kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts
detsember 2004 Riigikogu esimees Ene Ergma
september 2004 välisminister Kristiina Ojuland 
juuli 2004 president Arnold Rüütel
jaanuar 2003 välisminister Kristiina Ojuland
november 2002 president Arnold Rüütel
september 2002 president Arnold Rüütel
juuli 2002 president Arnold Rüütel 
november 2001 Lennart Meri, rahandusminister Siim Kallas ja majandusminister Henrik Hololei
august 2001 peaminister Mart Laar
juuli 2001 peaminister Mart Laar
november 2000 välisminister Toomas Hendrik Ilves
juuli 2000 president Lennart Meri

Lepinguline baas
 

Eesti ja Austria valitsuste vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

  • Laenuleping (kirjutati alla 05.07.93)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.10.95)
  • Sõitjate rahvusvahelise liinibussiveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
  • Mitteregulaarse rahvusvahelise sõitjateveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
  • Viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkulepe (jõustus 20.07.99)
  • Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (tagasivõtmiskokkulepe) (jõustus 01.09.01)
  • Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 12.11.02)
  • Alates Eesti ühinemisest EL-ga 01.05.2004 reguleerivad mõlema riigi majandussuhteid EL liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides)
  • Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vastastikust esindamist viisade menetlemisel käsitlev kokkulepe, millega Austria hakkab esindama Eestit viisaküsimustes Saudi Araabias ja Kataris (jõustus 01.11.2009)
  • Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 01.02.2010)
  • Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Austria Vabariigi Töö,-Sotsiaal- ja Tarbimisministeeriumi leping koostöö kohta tööturu valdkonnas (jõustus 07.03.2011).

Majandussuhted
 

Eesti majanduskontaktid Austriaga on aastatega järjepidevalt tihenenud. Kuigi Austria firmade põhiliseks huvipiirkonnaks on Kesk-Euroopa ja viimasel ajal väga tunnetatavalt Balkani piirkond, on Austria ettevõtted viimasel kümnendil näidanud üles huvi ka kaugemate turgude vastu.

Helsingis asuva kahepoolsete majandus- ja kaubandusküsimuste vahendamisega tegeleva Austria kaubandusesinduse Tallinna büroo on organiseerinud regulaarselt Austria äridelegatsioonide visiite Eestisse. Viimastel aastatel toimunud Austria firmade külaskäigud Eestisse on mõjutanud positiivselt kahe riigi kaubavahetuse arengut ja soodustanud firmadevahelisi otsekontakte.

KAUBAVAHETUS
 

Austria on püsinud stabiilselt 20.-24. kohal Eesti väliskaubanduspartnerite seas, moodustades ca 0,7% osatähtsuse väliskaubanduse kogumahust. 2010. aastast alates on kaubavahetus püsinud väiksemate kõikumistega kasvukursil. Alates 2013. a. on  kaubavahetus järk-järgult kasvanud.  2017. aastal kasvas kaubavahetus võrreldes 2016. aastaga 8%, moodustades pea 196 mln EUR. Hoolimata Eesti ekspordi järjepidevast kasvust Austriasse,  kasvab Austria import Eestisse tunduvalt kiiremini. 2017.a. oli kaubavahetuse saldo Eesti jaoks ligi 105 mln euro võrra miinuses. Suurimateks ekspordiartikliteks on erinevad masinad ja seadmed ning puittooted.

 

Eesti - Austria kaubavahetus 2013-2017 (mln eurot):

 

  EKSPORT % IMPORT * % KÄIVE %
2013 35,1 0,3 119,1 0,9 154,2 0,6
2014 36,3 0,3 116,1 0,8 152,4 0,6
2015 39,7 0,3 122,0 0,9 161,7 0,7
2016 42,4 0,4 138,9 1,0 181,3 0,7
2017 44,6 0,4 150,8 1,0 195,4 0,7

Allikas: Statistikaamet

 

Suuremad ekspordiartiklid 2017. a:

  •   masinad ja seadmed – 28%
  •   puit ja puittooted - 24%
  •   muud tööstuskaubad - 12%
  •   keemiatooted – 9%

Suuremad impordiartiklid 2017. a:

  •   masinad ja seadmed – 28%
  •   keemiatooted - 22%
  •   vääriskivid ja metallid – 10%

 

INVESTEERINGUD
 

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2017 seisuga Eestisse tehtud Austriast otseinvesteeringuid kogusummas 316 mln eurot (1,6% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest ja 15. välisinvestor Eestis). Aastaga vähenesid Austria otseinvesteeringud Eestis ligi 14%. Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse (40% investeeringutest), töötlevasse tööstusse (34%) ning põllumajandusse (7%). 

Eesti investeeringud Austrias sama seisuga moodustasid 3,3 mln eurot (aastane muutus -0,2 mln eurot). Investeeritud on mäetööstusse, töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvarasse.

TURISM

 

Eesti Panga välisreiside statistika järgi tegid Austria residendid ajavahemikul 2013-2015. a 13-14 tuhat mitmepäevakülastust, 2017. a kasvas see arv ligi 20 tuhande külastuseni. Eestis veedeti 2017. a keskmiselt 4,9 päeva.

Eesti majutusasutuses ööbis 2014-2015 keskmiselt 8 tuhat Austria turisti, 2016. a huvi Eesti vastu kasvas ning 2017. a majutati Eestis 12 tuhat Austria turisti. Austria turistidele pakkusid lisaks Tallinnale enim huvi veel Pärnumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa.  

Ka eestlaste jaoks on Austria reisisihtkohana muutunud järjest populaarsemaks. 2013-2014. a tehti ligi 35 mitmepäevakülastust aastas, ning 2017. a juba üle 44 tuhande mitmepäevakülastuse, kellest paljud on suusareisidel osalejad. Eesti residendid veetsid 2017. a Austrias 3,4 päeva.

 

Haridus- ja kultuurikoostöö
 

Eesti koostöö Austria haridus-, teadus- ja kultuuriministeeriumiga on olnud läbi aastate väga tihe ja hästi toimiv. Eraldi esiletoomist väärib kahepoolne koostöö saksa keele õpetajate täienduskoolituse alal. Lisaks on aastaid kestnud Austria külalisõpetajate vahetusprogramm, mille raames viibib Austriast pärit õpetaja 4 nädalat erinevates Eesti koolides. Alates 2003. aastast on igal aastal ka kahel Eesti õpetajal võimalik osaleda analoogilises programmis Austria koolides. Juba alates 1978. aastast on Viini Ülikoolis õpetatud eesti keelt. Pea igal Eesti suuremal kõrgkoolil on olemas otsesidemed koostöö arendamiseks Austria ülikoolidega. Levinud on partnerluslepingud üliõpilaste ja õppejõudude vahetuseks Socrates-Erasmus programmi raames ning koostööd tehakse ka erinevate ühisprojektide ja võrgustike raames.

Tihedad kultuurikontaktid tekkisid kahe riigi vahel kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, kõrvuti kirjanduse ja kunstiga on kujunenud eriti tihedaks koostöö teatri ja muusika vallas.

Eesti esimese aukonsuli Henn-Jüri Uibopuu initsiatiivil kinkis Austria Vabariik juba 1991. aastal Eesti Rahvusraamatukogule üle 3000 raamatu. Austria Suursaatkonna, Austria Välisministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös avati 1993. aastal Rahvusraamatukogus Austria lugemissaal.

Mitmete Eesti kirjanike loomingut (Jaan Kross, Jaan Undusk, Ene Mihkelson) on tunnustatud Viini Ülikooli poolt väljaantava Herderi preemiaga. Tõlkija Rita Tasa pälvis 2000. aastal Austria Teaduse ja Kunsti I klassi auristi.

Märkimisväärselt tihedaks on kujunenud teatri- ja muusikainimeste kontaktid. Austrias on tegevad mitmed Eesti päritolu kunstnikud, nt. Ain Anger solistina Viini Riigiooperis (Staatsoper Wien) ja Annely Peebo solistina Viini Rahvaooperis (Volksoper Wien).

Arvukaid kokkupuutepunkte Eesti ja Austria vahel on tekitanud helilooja Arvo Pärdi looming. Lisaks varasemale Herderi preemiale anti 2008. aasta mais Arvo Pärdile üle Austria Teaduse ja Kunsti I klassi Aurist.

 

Eestlaste ühendused Austrias
 

Eesti kogukond Austrias ei ole teiste väliseesti kogukondadega võrreldes suur. Eesti kodanike arv, kes oma elukoha Austrias on registreerinud jääb 500 juurde. 

2000. aastal, kui Salzburgi külastas tollane Eesti president Lennart Meri, sai mitteametliku alguse Salzburgi Eesti Selts. Seltsi ametlik asutamine toimus 2002. aastal (asutajaliikmeid tol ajal 14). Seltsi president on Eesti aukonsul Salzburgi liidumaal Sirje Winding Frauenlob.

Lisaks Eesti seltsile Salzburgis, tegutseb Viinis ka austerlasi koondav Eesti selts.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.