Austraalia

• Visiidid
• Majandussuhted
• Kultuurisuhted
• Austraalia eestlased

Eesti suursaatkond Canberras avati 2015. a. veebruaris. Austraalia saatkond Tallinnas avati 23. aprillil 2018.

Eesti esimene suursaadik Austraalias oli Andres Unga. Eesti praegune suursaadik Austraalias on Kersti Eesmaa, kes resideerib Canberras. Austraalia suursaadik Eestis on Kerin Ayyalaraju.

Eestil on Austraalias seitse aukonsulit: Anu Ethel van Hattem (Perth, Lääne-Austraalia), Delaney Michael Skerrett (Brisbane,South Queensland), Peter Thomas Sexton (Hobart, Tasmania), Lembit Villem Marder (Melbourne, Victoria), Sulev Kalamäe (Sydney, New South Wales), Sally Mlikota (Cairns,North Queensland) ja Kevin Stephens (Darwin, Northern Territory).
 

Olulisemad visiidid

Lisaks külastas 2017. a. 9. juunil Eestit Austraalia naiste ja tütarlaste suursaadik dr Sharon Stone ning 28.-29. juunil kübersuursaadik Tobias Feakin.
 

Lepingud

Vastastikuse mõistmise memorandum töötamisõigusega viisade kohta (Memorandum of Understanding between the Government of Estonia and the Government of Australia Relating to Working Holiday Visas) jõustus 20.05.2005.

14.09.2015 kirjutati alla sotsiaalkindlustusleppele, mis jõustus 2018.a.
 

Majandussuhted

Eesti ja Austraalia vaheline kaubavahetus oli 2019. a 81,8 mln eurot (+2% vrd 2018), millega Austraalia oli Eestile 35. kaubanduspartner. Eesti ettevõtjate majandushuvi Austraalia vastu on endiselt tagasihoidlik, põhjsteks eelkõige geograafiline kaugus, samuti Austraalia kui sihtturu suhteline tundmatus. Samas on kaubavahetus kasvav. Austraalia on Eesti jaoks endiselt piirkonna kõige olulisem kaubanduspartner. 

Eesti - Austraalia kaubavahetus 2015-2019 (miljonit eurot)

Peamised eksportartiklid 2019. a:

• mineraalkütused - 48%
• puit ja puutooted - 35%

Peamised importartiklid 2019. a:

• pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, ehted - 73%

Allikas: Statistikaamet

Investeeringud

Eesti Panga andmetel olid Austraalia ettevõtted seisuga 31.12.2017 investeerinud Eestisse 3,5 mln eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse. Eesti Äriregistris oli 2017. a mai seisuga registreeritud 30 Austraalia osalusega ettevõtet.

Eesti ettevõtted on sama seisuga investeerinud Austraaliasse 2,4 mln eurot. Investeeritud on finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ning tehnikaalasesse tegevusse ning haldus- ja abitegevustesse.
 

Kultuurisuhted

Austraalias on eesti kultuuri käinud tutvustamas paljud Eesti kultuuritegelased (kunsti-, muusika), sh. Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhtimisel, Camerata Tallinn, Ellerhein, pianistid Tanel Joamets ja Toomas Vana, helilooja Arvo Pärt – Sydney Ülikooli audoktor, Pärnu teater "Endla", Tallinna Tehnikaülikooli Meeskoor, Neeme Järvi ja oratoorium "Joonase lähetamine" jt.
2004 2013 oli Arvo Volmer Adelaide'i sümfooniaorkestriorkestri kunstiline juht. 19. novembril 2011.a. toimus Sydneys Erki-Sven Tüüri kontsert.

Aprillis 2013 külastas Austraaliat Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja andis Sydney Ooperimajas kontserdi Arvo Pärdi loomingust.

2014. aasta juulis Sydneys toimunud 12. maailma harfi kongressil (World Harp Congress) osales ansambel „Una Corda“.  Ansambel andis kontserdi ka Sydney Eesti Majas.

2012. aasta detsembri lõpus toimusid Sydneys XXIV Eesti Päevad Austraalias. Eesti Päevade peaesinejateks olid Eestist saabunud Nukuteatri trupp ning Kaire Vilgats, Jaagup Kreem ja Taavi Langi. 2014. aasta detsembris toimunud Eesti päevadele Melbourne tulid Eestist esinema Tanel Padar, Ott Lepland ja Jalmar Vabarna, kes andsid kontserte ka Sydney Eesti Majas. 2016. aasta veebruaris käis Austraalias Perthi, Melbourne'i, Sydney ja Adelaide'i Eesti Majades kontserte andmas Ivo Linna koos Antti Kammistega. Märtsikuus andis Sydney Eesti Majas kontserdi Anne Veski.

1.-13. novembril 2012 toimus Sydney Gaffa galeriis Eesti ehtekunstnike Linda al-Assi, Anni Kagovere, Merle Kasoneni ja Maarja Niinemägi näitus "forEST" 2013. aasta novembris ja detsembris oli NSW Kunstigalerii raamatukogu ruumides avatud Eesti-Austraalia raamatute nahkköidete näitus, kus olid välja pandud 11 Eesti kunstniku nahkehistööd. 2015. aasta märtsist kuni maini olid samade kunstnike tööd välja pandud Hobarti raekojas Tasmaanias. Märtsis ja aprillis 2015 näitusel „In Memories of Motion“, Sydney M Contemporary galeriis olid teiste hulgas välja pandud eesti kunstniku Jaanika Peenra tööd.
2014. aasta juunis toimunud Sydney Filmifestivalil näidati Hardi Volmeri ja Kiur Aarma filmi „Kullaketrajad“.  2014. aastal toimus esimene Balti Filmifestival Sydneys, kus Eesti filmidest linastusid filmid „Seenelkäik“ ja „Regilaul“.  2015. aasta Balti Filmifestivalil Sydneys näidati Eesti filmi „Ristteel“. 2016. aasta jaanuaris Sydneys toimunud rahvusvahelisel filmifestivalil Flickerfest näidati Eesti lühifilmi „Piano“.

Austraalia Eestlased

Sydneys elaval kultuuriloolasel Valdemar Vilderil on õnnestunud tuvastada, et juba 1697. a, ühe esimese eurooplaste alusena Austraaliat külastanud hollandi kapteni Willem de Valminaghi laevas teenisid leiba ka kolm Eestimaa meest – Barent Jans Tallinnast ning Martinus Stypen ja Christian Clajus Tartust.

Teadaolevalt esimene eestlane saabus Austraaliasse 1853. aastal. Esimene Eesti Selts asutati 1914 Melbourne'is. Koonduti peamiselt Sydneysse, kus 1920. aastatel asutati kaks eesti seltsi, mis hiljem ühinesid. Esimesed II Maailmasõja järgsed eestlastest pagulased (Displaced Persons) saabusid 1947. aasta novembris (142 eestlast).

Eestis sündinud elanike arv Austraalias:

1933. aastal - 997
1947. aastal - 1102
1954. aastal - 6549
1986. aastal - 3895
1991. aastal - 3381
1996. aastal - 2828
2001. aastal - 2391
2006. aastal - 1933
2011. aastal - 1928

Eesti päritoluga elanikke oli Austraalias 2011. a. rahvaloenduse andmeil 8551. Eesti rahvastikuregistri andmetel elas 2017. a seisuga Austraalias 2836 Eesti kodanikku. Eesti samas 30 Austraalia kodanikku. Austraalia viimase rahvaloenduse (2006. a) kohaselt elab Aus Hinnanguliselt on Austraalias elavate Eesti päritolu inimeste arv isegi suurem, 10 000 – 12 000 inimest. Enamus Austraalia eestlasi on saabunud sinna eelmise sajandi esimesel poolel, Teise Maailmasõja järgselt.  Alates 2005. a jõustunud töö- ja puhkeviisade kokkulepe on andnud võimaluse paljudele noortele Austraaliasse liikumiseks. 2015. a juuni lõpu seisuga viibis sellel alusel Austraalias 1270 eesti noort.
Austraalias on suuruselt kuues eesti kogukond peale Soomet, Venemaad, Rootsit, USAd ja Kanadat. 

Suuremad eestlaste kogukonnad on Sydneys, Adelaide'is, Melbourne'is, kus on olemas ka Eesti Majad. Kogukonna tegemisi üle Austraalia koordineerib Austraalia Eesti Seltside Liit (AESL), mis on Eesti organisatsioonide kõrgeim organ Austraalias. Sydneyst mitte kaugel Thirlmere'is asub eesti küla, mis sai alguse juba 1924. a Eesti päevi on Austraalias peetud 13 korda ajavahemikus 1954-1986 (1988 peeti Austraalias ülemaailmsed Eesti päevad ESTO'88). Praegu korraldatakse Eesti päevi üle kahe aasta - viimati toimusid need 2018. a lõpus. Juba kuuskümmend aastat korraldatakse igal suvel (jaanuaris) eesti laste laagrit “Sõrve”.

Kord nädalas läheb Austraalia SBS (Special Broadcasting Service) raadios eetrisse pooletunnine eestikeelne program. Estonians in Australia inglisekeelne veebileht www.eesti.org.au kaudu jõuab info eesti kogukonna ja Eesti kohta ka eesti keelt mitte oskavate huvilisteni.

Austraalia Eesti Arhiiv Sydneys asutati 1952. a, sinna on kogutud valdav enamus pärast Teist maailmasõda väljaspool Eestit trükis avaldatud töödest.