Sa oled siin

Austraalia

viimati uuendatud: 18.10.2018
 


Eesti suursaatkond Canberras avati 2015. a. veebruaris. Austraalia saatkond Tallinnas avati 23. aprillil 2018.

Suursaadik Andres Unga andis oma volikirja kindralkuberner Quentin Bryce’le üle 28. märtsil 2013. a. Suursaadik Unga, kes on akrediteeritud ka Uus-Meremaale, alustas tööd Canberras 1. augustil 2015. Austraalia suursaadik Eestis on Kerin Ayyalaraju.

Eestil on Austraalias kuus aukonsulit: Anu Ethel van Hattem Perth’is (konsulaarpiirkond: Lääne-Austraalia), dr. Delaney Michael Skerrett Brisbane’is (Queensland), Peter Thomas Sexton Hobart’is (Tasmaania), Jaak Oks Adelaide’is (Lõuna-Austraalia), Lembit Villem Marder (Melbourne) ja Sulev Kalamäe (New South Wales).
 

Olulisemad visiidid
 

Eestisse
oktoober 2017 Esindajatekoja spiiker Tony Smith
aprill 2017 välisminister Julie Bishop
oktoober 2013 Austraalia senati president John Hogg’i visiit
aprill 2002 immigratsiooniminister Philip Ruddocki eravisiit
mai 2000 keskkonnaminister senaator Robert Hilli eravisiit
Austraaliasse
märts 2016 välisminister Marina Kaljurand äridelegatsiooniga
november 2011 välisminister Urmas Paet
aprill 2009 välisminister Urmas Paet
märts 2008 Riigikogu delegatsioon ja Riigikogu esimees Ene Ergma
aprill 2000 Riigikogu delegatsioon ja Riigikogu esimees Toomas Savi

Lisaks külastas 2017. a. 9. juunil Eestit Austraalia naiste ja tütarlaste suursaadik dr Sharon Stone ning 28.-29. juunil kübersuursaadik Tobias Feakin.
 

Lepinguline baas

 

Vastastikuse mõistmise memorandum töötamisõigusega viisade kohta (Memorandum of Understanding between the Government of Estonia and the Government of Australia Relating to Working Holiday Visas) jõustus 20.05.2005.

14.09.2015 kirjutati alla sotsiaalkindlustusleppele, mis jõustub 2018.a.
 

Majandussuhted
 

Eesti ettevõtjate majandushuvi Austraalia vastu jätkas 2017. a. tõusvat trendi. Eesti kaupade eksport Austraaliasse kasvas 2015. a. pea kolmandiku võrra, seda peamiselt puidutööstustoodete arvelt. Ka import kasvas üle kolmandiku (0,03% kogu impordist). Austraalia on Eesti jaoks endiselt piirkonna kõige olulisem eksporditurg (koguarvestuses 32. ekspordipartner). 2/3 kaubast moodustab puidutööstuse toodang. Põhilisteks ekspordiartikliteks 2015. a. olid puit ja puidutooted ( 70,8%), masinad ja seadmed – 8,1%,  ning meditsiini-ja mõõteaparatuur 6,4%.

Impordist moodustasid 2015. a. põhiosa kalliskivid ja väärismetallid – 67,5%, järgnevad keemiatooted – 19,2% ning masinad ja seadmed 5,1%.

Eesti - Austraalia kaubavahetus 2010-2017 (miljonit eurot)

Aasta Eksport Import
2010 24.3 0.9
2011 24.2 14.2
2012 22.4 10.5
2013 23.1 7.7
2014 25.6 3.1
2015 34.4 6.7
2016 32.6 12.3
2017 42.7 13.4

Allikas: Statistikaamet
 

INVESTEERINGUD
 

Eesti Panga andmetel olid Austraalia ettevõtted seisuga 31.12.2017 investeerinud Eestisse 3,5 mln eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse. Eesti Äriregistris oli 2017. a mai seisuga registreeritud 30 Austraalia osalusega ettevõtet.

Eesti ettevõtted on sama seisuga investeerinud Austraaliasse 2,4 mln eurot. Investeeritud on finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ning tehnikaalasesse tegevusse ning haldus- ja abitegevustesse.
 

Kultuurisuhted
 

Austraalias on eesti kultuuri käinud tutvustamas paljud Eesti kultuuritegelased (kunsti-, muusika), sh. Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhtimisel, Camerata Tallinn, Ellerhein, pianistid Tanel Joamets ja Toomas Vana, helilooja Arvo Pärt – Sydney Ülikooli audoktor, Pärnu teater "Endla", Tallinna Tehnikaülikooli Meeskoor, Neeme Järvi ja oratoorium "Joonase lähetamine" jt.
2003. a. dirigeerisid Adelaide’i Sümfooniaorkestrit Arvo Volmer, Olari Elts ning Kristjan Järvi (kokku 12 kontserti). Alates 2004. a. on Arvo Volmer Adelaide orkestri kunstiline juht. 2010,a, suvel esietendus Sydney Ooperimajas tema ettevalmistatud Puccini ooper "Tütarlaps kuldsest läänest". 2012. aastal dirigeeris ta seal kaht ooperit - Verdi "Aida" ja Puccini "Turandot".
19. novembril 2011.a. toimus Sydneys Erki-Sven Tüüri kontsert.

Aprillis 2013 külastas Austraaliat Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja andis 7. aprillil Sydney Ooperimajas kontserdi Arvo Pärdi loomingust.

2014. aasta juulis Sydneys toimunud 12.ndal maailma harfi kongressil (World Harp Congress) osales ansambel „Una Corda“.  Ansambel andis kontserdi ka Sydney Eesti Majas.

2012. aasta detsembri lõpus toimusid Sydneys XXIV Eesti Päevad Austraalias. Eesti Päevade peaesinejateks olid Eestist saabunud Nukuteatri trupp ning Kaire Vilgats, Jaagup Kreem ja Taavi Langi. 2014. aasta detsembris toimunud Eesti päevadele Melbourne tulid Eestist esinema Tanel Padar, Ott Lepland ja Jalmar Vabarna, kes andsid kontserte ka Sydney Eesti Majas. 2016. aasta veebruaris käis Austraalias Perth, Melbourne, Sydney ja Adelaide Eesti Majades kontserte andmas Ivo Linna koos Antti Kammistega. Märtsikuus andis Sydney Eesti Majas kontserdi Anne Veski.

1.-13. novembril 2012 toimus Sydney Gaffa galeriis Eesti ehtekunstnike Linda al-Assi, Anni Kagovere, Merle Kasoneni ja Maarja Niinemägi näitus "forEST" 2013. aasta novembris ja detsembris oli NSW Kunstigalerii raamatukogu ruumides avatud Eesti-Austraalia raamatute nahkköidete näitus, kus olid välja pandud 11 Eesti kunstniku nahkehistööd. 2015. aasta märtsist kuni maini olid samade kunstnike tööd välja pandud Hobarti raekojas Tasmaanias. Märtsis ja aprillis 2015 näitusel „In Memories of Motion“, Syndey .M Contemporary galeriis olid teiste hulgas välja pandud eesti kunstniku Jaanika Peenra tööd.
2014. aasta juunis toimunud Sydney Filmifestivalil näidati H.Volmeri ja K.Aarma filmi „Kullaketrajad“.  2014. aastal toimus esimene Balti Filmifestival Sydneys, kus Eesti filmidest linastusid filmid „Seenelkäik“ ja „Regilaul“.  2015. aasta Balti Filmifestivalil Sydneys näidati Eesti filmi „Ristteel“. 2016. aasta jaanuaris Sydneys toimunud rahvusvahelisel filmifestivalil Flickerfest näidati Eesti lühifilmi „Piano“.

Austraalia eestlased

 

Sydneys elaval kultuuriloolasel Valdemar Vilderil on õnnestunud tuvastada, et juba 1697. a, ühe esimese eurooplaste alusena Austraaliat külastanud hollandi kapteni Willem de Valminaghi laevas teenisid leiba ka kolm Eestimaa meest – Barent Jans Tallinnast ning Martinus Stypen ja Christian Clajus Tartust.

Teadaolevalt esimene eestlane saabus Austraaliasse 1853. aastal. Esimene Eesti Selts asutati 1914 Melbourne'is. Koonduti peamiselt Sydneysse, kus 1920. aastatel asutati kaks eesti seltsi, mis hiljem ühinesid. Esimesed II Maailmasõja järgsed eestlastest pagulased (Displaced Persons) saabusid 1947. aasta novembris (142 eestlast).

Eestis sündinud elanike arv Austraalias:

1933. aastal - 997
1947. aastal - 1102
1954. aastal - 6549
1986. aastal - 3895
1991. aastal - 3381
1996. aastal - 2828
2001. aastal - 2391
2006. aastal - 1933
2011. aastal - 1928

Eesti päritoluga elanikke oli Austraalias 2011. a. rahvaloenduse andmeil 8551. Hinnanguliselt on Austraalias elavate Eesti päritolu inimeste arv isegi suurem, 10 000 – 12 000 inimest. Enamus Austraalia eestlasi on saabunud sinna eelmise sajandi esimesel poolel, Teise Maailmasõja järgselt.  Alates 2005. a. jõustunud töö- ja puhkeviisade kokkulepe on andnud võimaluse paljudele noortele Austraaliasse liikumiseks. 2015. a. juuni lõpu seisuga viibis sellel alusel Austraalias 1270 eesti noort.
Austraalias on suuruselt kuues eesti kogukond peale Soomet, Venemaad, Rootsit, USAd ja Kanadat. Üheks tuntumaks eestlaseks Austraalias võib pidada kaevandusmagnaat Sir Arvi Parbot.

Suuremad eestlaste kogukonnad on Sydneys, Adelaide'is, Melbourne'is, kus on olemas ka Eesti Majad. Kogukonna tegemisi üle Austraalia koordineerib Austraalia Eesti Seltside Liit (AESL), mis on Eesti organisatsioonide kõrgeim organ Austraalias. Sydneyst mitte kaugel Thirlmere'is asub eesti küla, mis sai alguse juba 1924. a. Eesti päevi on Austraalias peetud 13 korda ajavahemikus 1954-1986 (1988 peeti Austraalias ülemaailmsed Eesti päevad ESTO'88). Praegu korraldatakse Eesti päevi üle kahe aasta - viimati toimusid need 2016. aasta detsembris Adelaide’is ja järgmised  toimuvad 2018. aasta lõpus.

Kord nädalas läheb Austraalia SBS (Special Broadcasting Service) raadios eetrisse pooletunnine eestikeelne program. Estonians in Australia ingliskeelne veebileht www.eesti.org.au kaudu jõuab info eesti kogukonna ja Eesti kohta ka eesti keelt mitte oskavate huvilisteni.

Juba kuuskümmend aastat korraldatakse igal suvel (jaanuaris) eesti laste laagrit “Sõrve”.
Austraalia Eesti Arhiiv Sydneys asutati 1952. a., sinna on kogutud valdav enamus pärast II Maailmasõda väljaspool Eestit trükis avaldatud töödest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.