Sa oled siin

Aserbaidžaan

viimati uuendatud: 25.05.2018
 
 

Visiidid
Majandussuhted
Kultuurisuhted

 


Eesti ja Aserbaidžaani suhted on head ja viimaste aastatega mõningal määral tihenenud. Mõlemad riigid on huvitatud nii omavaheliste majandus- kui ka poliitiliste sidemete edasiarendamisest. Aserbaidžaani välispoliitika üks põhisuundi viimastel aastatel olnud tihe koostöö Euroopa ning euroatlantiliste struktuuridega.

Eesti ja Aserbaidžaani diplomaatilised suhted sõlmiti 20. aprillil 1992.a. 9. jaanuaril 2017 andis Eesti suursaadik Türgis Marin Mõttus Aserbaidžaani presidendile Ilham Alijevile üle oma volikirja. Eesti suursaadik resideerib Ankaras. Aserbaidžaani suursaadik Eestis Murad N. Najafbayli andis üle oma volikirja vabariigi president Toomas Hendrik Ilvesele 28. jaanuaril 2016. Aserbaidžaani suursaatkond avati Tallinnas 2010. aastal.

Eesti toetas Aserbaidžaani Euroopa Nõukogusse astumisel – Aserbaidžaan esitas oma avalduse 1996. aastal, mil Eesti oli Nõukogu eesistujaks, ning sai Euroopa Nõukogu täieõiguslikuks liikmeks jaanuaris 2001. Eesti toetab Aserbaidžaani lähenemist euro-atlantiliste struktuuridega ja lähenemist Euroopa Liidule (Idapartnerlus, strateegiline partnerlus, assotsiatsioonileping, viisalihtsustusleping, võimalik vabakaubanduslepingu perspektiiv).

Kõrgel poliitilisel tasemel suhtlus on kõige aktiivsemalt toimunud rahvusvaheliste kohtumiste raames.

Eesti ja Aserbaidžaani vahel toimib valitsustevaheline komisjon, mis kohtus viimati aprillis 2017 Bakuus.

 

Visiidid

 

Aserbaidžaani

 

detsember 2017

välisminister Sven Mikser

juuni 2017

välisminister Sven Mikser

aprill 2017

riigihalduse minister Mihhail Korb (valitsustevaheline komisjon)

juuli 2012

majandusminister Juhan Parts (valitsustevaheline komisjon)

aprill 2012

põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

jaanuar 2009

president Toomas Hendrik Ilves koos äridelegatsiooniga

november 2008 peaminister Andrus Ansip osavõtt kohtumisest „Baku Energy Summit 2008”
november 2007 välisminister Urmas Paet koos äridelegatsiooniga

Eestisse

 

september 2014

kommunikatsiooni- ja kõrgtehnoloogiaminister Ali Abbasov

aprill 2010

president Ilham Alijevi riigivisiit

aprill 2008

välisminister Elmar Mammadjarov

detsember 2007

kaitseminister Safar Abijev

Lepingud

 

  • Siseministeeriumite koostöökokkulepe (jõustus 21.10.1992)
  • Kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide jagamise ja ühiskasutuse kokkulepe (jõustus 22.01.1993)
  • Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe (jõustus 1.03.1993)
  • Kaitseministeeriumite koostöömemorandum (allakirjutatud 5.12.2007)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 27.11.2008)
  • Eesti Maksu- ja Tolliameti ning Aserbaidžaani Vabariigi Maksuministeeriumi vaheline koostöömemorandum maksuhalduse tegevusvaldkonnas (jõustus 31.07.2009)
  • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat käsitlev koostöökokkulepe (jõustus 27.11.2009)
  • Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Aserbaidžaani Vabariigi Riikliku Piiriteenistuse vaheline koostööleping (jõustunud 15.03.2010)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 30.06.2011)

Majandussuhted
 

Eesti on huvitatud kahe riigi majanduskontaktide arendamisest ning riikidevahelise kaubavahetuse intensiivistamisest. Aserbaidžaan on avaldanud huvi Eesti e-Riigi alaste kogemuste vastu ning seda ka edukalt üle võtnud. Teatud riskidega, kuid kõrge kasumimääraga kinnisvara ja hüppeliselt arenev telekommunikatsiooni turg (mobiilileviga on kaetud kogu riik pealinnast mägiküladeni) on Eesti ettevõtjatele atraktiivne. Sama võib öelda ka IT valdkonna kohta.

KAUBAVAHETUS

Eesti  - Aserbaidžaani kaubavahetus aastatel 2011-2017 (miljonit eurot):
 

AASTA Käive Eksport Import
2011 16.0 13.7 2.3
2012 9.8 9.1 0.7
2013 8.1 7.5 0.6
2014 4.6 4.4 0.2
2015 5.0 4.8 0.2
2016 4.8 4.1 0.7
2017 4.1 3 1.2

Allikas: Statistikaamet


2016. a. peamised ekspordiartiklid (% kogumahust):

  • Masinad ja seadmed (muud mootorid ja jõuseadmed, tsentrifuugid, masinad ja seadmed termiliseks töötluseks) – 68%
  • Puit ja puittooted (puidust tisleri- ja puusepatooted, puit pidevprofiiliga) – 14%
  • Muud tööstustooted (puitmajad) – 5%
  • Pabermass ja tooted sellest (paber ja papp, pinnakatteta jõupaber) – 5%

2016. a. peamised impordiartiklid (% kogumahust):

  • Taimsed tooted (pähklid) – 39%
  • Toidukaubad ja joogid (mahlad, vesi) – 29%
  • Metallid ja metalltooted – 19%

Eesti otseinvesteeringute suurust Aserbaidžaanis ei ole avaldatud tulenevalt andmekaitse põhimõtetest. Investeeritud on info ja side sektorisse.

Aserbaidžaani otseinvesteeringud Eestis on Eesti Panga andmeil seisuga 30.06.2017. a 2,2 mln eurot. Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse (65%) ja kinnisvarasse (30%). Vähemal määral ka põllumajandusse, töötlevasse tööstusse, veonduse ja laonduse sektorisse, majutusse ja toitlustusse,  info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

 

Hariduskoostöö

 

2013. aastal külastas Tartu Ülikool rektor Bakuu Riikliku Ülikooli. Visiidi järgselt sõlmiti Bakuu Riikliku Ülikooli ning Tartu Ülikooli vahel bilateraalne koostööleping, mis võimaldab teaduskondade ning teiste akadeemiliste üksuste vahelist projektipõhist või muud teadusalast koostööd. Tallinna Ülikoolil on koostöö Aserbaidžaaniga erinevates Erasmus Mundus projektides juba alates 2011. aastast. Lisaks teeb TLÜ Infoteaduste Instituut koostööd Aserbaidžaani ülikoolidega Tempus-projektides. Allkirjastatud on koostöömemorandum Aserbaidžaani Teaduste Akadeemiaga.

Aserbaidžaani üliõpilastel on võimalik programmi State Programme on Education of Azerbaijani Youth Abroad raames õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

 

Kultuurisuhted

 

Eestis elab praegu umbes 2000 aserbaidžaanlast, kes tegelevad väga aktiivselt nii Eesti kultuuri tutvustamisega Aserbaidžaanis kui Aserbaidžaani tutvustamisega siin.

Eesti keelde on tõlgitud aserbaidžaani kirjanike Mirza Shafi Vazehi, Molla Panakh Vagifi ning Mirza Fatali Ahhundovi töid. Ilmunud on aseri-eesti sõnaraamat, mille koostas Vidadi Mamedov.

Alates 1990. aastast töötab Tallinnas aserbaidžaani pühapäevakool, kus lapsed saavad õppida oma emakeelt ning tegelda rahvuskultuuriga.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.