Sa oled siin

Afganistan

(viimati uuendatud: 28.11.2014)
 
 


Eesti Vabariigi esimestel aastatel puudusid Eesti ja Afganistani vahel omavahelised kontaktid. Kuid Afganistani välissidemete laiendamine 1920-30-ndail puudutas ka Eestit. Esimesed diplomaatilised kontaktid Eesti ja Afganistani vahel Londoni saatkondade tasemel (alates 1923) ei arenenud viisakusvisiitidest kaugemale. 1930 tekkisid aga perspektiivid suhete süvendamiseks. Afganistani saadik Moskvas Sardar Mohammed Aziz (kuningas Mohammed Nadir-šahhi vend) oli nõus Eesti saadiku Julius Seljamaa ettepanekuga, et mõlemad riigid sõlmiksid omavahelise sõpruslepingu, mis oleks edasiste suhete aluseks. Eesti valitsus lootis leida Afganistanis turgu eesti kaupadele. Afganistan oli analoogse lepingu sõlminud juba Soome ja Lätiga.

Kui lepinguprojekt, mille eeskujuks oli Afganistani-Läti 1928 sõprusleping, oli kooskõlastatud, kirjutati see 06.12.1930 Tallinnas alla (välisminister J. Lattik ja saadik Mohammed Aziz). Leping oli lühike, formuleeris puutumatu rahu ja tõsise ning igavese sõpruse mõlema maa vahel, nägi ette diplomaatiliste ja konsulaarsuhete loomise võimaluse ning läbirääkimised kaubandusküsimustes. Leping jõustus 1931. a aprillis.
Kaubandusläbirääkimisteni ei jõutud, kuid Eesti-Afganistani kaubavahetus algas 1932. Nimetamisväärset ulatust kaubavahetus siiski ei saavutanud, kuid üksikutel aastatel õnnestus Eestil eksportida Afganistani vähesel määral paberit ja väike kogus telefoniaparaate. Eesti import Afganistanist oli tühine, koosnedes paarist juhuostust (põrandavaibad, karusnahad).

Taasiseseisvumise järel tunnustas Afganistan Eesti iseseisvust 07.09.1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Afganistani vahel sõlmiti aga alles 01.07.2005.

2006. aasta septembris lähetas Eesti Afganistani Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah'is paiknevasse rahvusvahelisse ülesehitusmeeskonda (PRT – Provincial Reconstruction Team) esimese tsiviileksperdi ja diplomaadi, kelle ülesandeks oli osaleda nii PRT töös kui ka täita Eesti diplomaatilise esindaja rolli Afganistanis. 2007. aasta sügisel alustas tööd Eesti erimissioon Kabulis. Erimisioon suleti 2014.a. novembri lõpus seoses ISAF missiooni lõppemisega. 2008. a märtsist kuni 2012.a juulini   lähetas Eesti  Suurbritannia poolt juhitud PRT (Provincial Reconstruction Team) juurde tervishoiueksperdi, kes nõustas PRT juhtkonda ja Helmandi provintsivalitsust sealse tervishoiusüsteemi arendamisel.

Alates 2011. aasta augustist teenivad Euroopa Liidu politseimissioonil (EUPOL Afghanistan)  Eesti tsiviilpolitseinikud.  Eesti on jätkanud panustamist ka NATO väljaõppemissiooni (NTM-A, NATO Training Mission in Afghanistan).

Eesti praegune suursaadik Afganistanis Väino Reinart andis oma volikirja president Hamid Karzaile üle 3. aprillil 2012. aastal. Suursaadik Reinart on alates 2011. aasta augustist ka Eesti eriesindaja Afganistani ja Pakistani küsimustes. Eelmine suursaadik Afganistanis ning samal ajal ka eriesindaja oli Harri Tiido.

Afganistanil ei ole veel diplomaatilist esindatust Eestis.

Eesti esindajad Afganistanis:
 

Toomas Kahur, sept. 2006 – juuni 2007
Andres Kolk, juuni 2007 – juuni 2008
Daniel Erik Schaer, juuli 2008 – juuli 2009
Tanel Sepp, august 2009 – juuli 2011
Vahur Soosaar, juuli 2011 – juuli 2013

Risto Roos, august 2013 - november 2014

2009. a juulis kinnitas vabariigi valitsus Eesti Afganistani kontseptsiooni (386.01 KB, PDF), milles on täpsustatud Eesti Afganistani-poliitika põhimõtted ning tegevussuunad lähiaastatel.

Toimunud visiidid

  • 2006. a detsembris toimus peaminister Andrus Ansipi visiit. Delegatsiooni kuulus ka Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots. Toimusid kohtumised presidendi, parlamendi alamkoja esimehe ja ministritega.
  • 2007. a augustis toimus kaitseminister Jaak Aaviksoo visiit. Toimusid kohtumised Afganistani kaitseministri ja ISAFi juhtkonnaga
  • 2008. a jaanuaris toimus välisminister Urmas Paeti visiit Afganistani. Kohtumised toimusid presidendi, asevälisministri ja Parlamendi Alamkoja Peasekretäri ja ISAFi komandöriga.
  • 2008. a veebruaris toimus Afganistani kaitseminister Abdul Rahim Wardaki visiit Eestisse, kohtumised toimusid kaitseminister Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paetiga.
  • 2008. a aprillis toimus kaitseminister Jaak Aaviksoo visiit Afganistani. Visiidi raames toimusid kohtumised Afganistani kaitseminister Abdul Rahim Wardaki ja erinevate Afganistani ning rahvusvaheliste jõudude võtmeisikutega.
  • 2008. a novembris toimus Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo visiit Afganistani. Toimusid kohtumised ISAFi juhtkonnaga.
  • 2009. a. märtsis toimus välisminister Urmas Paeti visiit Afganistani. Toimusid kohtumised välisministri, Parlamendi alamkoja esimehe, Euroopa Liidu eriesindajaga Afganistanis ning NATO kõrgema tsiviilesindajaga.
  • 2010. a aprillis viibis Eestis NATO välisministrite mitteametliku kohtumise raames Afganistani välisminister Zalmai Rassoul. Toimusid kahepoolsed kohtumised peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga.
  • 2010. a mais toimus peaminister Andrus Ansipi ning Kaitseväe Peastaabi ülem Neeme Väli visiit Afganistani. Toimusid kohtumised president Hamid Karzai, parlamendi spiiker Muhammad Yunus Quanoni, ÜRO, NATO/ISAFi ja EL esindajatega.
  • 2010. a oktoobris toimus president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit Afganistani. Kabulis toimusid kohtumised president Hamid Karzai, kaitseminister Abdul Rahim Wardaki, ÜRO, NATO/ISAF ja EL esindajatega. Samuti külastas president Ilves Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivaid Eesti kaitseväelasi ning osales Afganistanis langenud Eesti kaitseväelastele püstitatud mälestusmärgi avamisel Camp Bastionis.
  • 2011. a jaanuaris viibis Afganistanis välisminister Urmas Paet; kohtumised toimusid välisminister Zalmai Rassouli, ÜRO, NATO/ISAF ja EL esindajatega. Välisminister külastas Helmandi provintsis Eesti kaitseväelasi, provintsi ülesehitusmeeskonda ja kuberner Gulab Mangalit.
  • 2011. a juunis toimus kaitseminister Mart Laari visiit Afganistani; kaitseministrit saatis ka Kaitseväe Peastaabi ülem Riho Terras. Lisaks kohtumistele Afganistani valitsuse ja rahvusvaheliste esindajatega, kül astas kaitseminister ka Eesti kaitseväelasi Helmandis.
  • 2012.a juulis  oli peaminister Andrus Ansip ametlikul visiidil Afganistanis koos Suurbritannia peaminister David Cameroniga. Visiidi raames kohtuti president Hamid Karzaiga, samuti külastas peaminister Camp Bastioni ja kohtus patrullbaasis Wahid teenivate Eesti kaitseväelaste, Ühendkuningriigi pataljoni ülema Mick Astoni, Edelaväekoondise ülema USA kindralmajor C. M. Gurganuse ja Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral Doug Chalmersiga.
  • 2012.a. septembris  viibis Afganistanis kaitseminister Urmas Reinsalu, kes kohtus Camp Bastioni baasis ISAF Edela regionaalse väejuhatuse ülema kindralmajor Charles Gurganuse ja Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral Doug Chalmersiga. Reinsalu tutvus ka Camp Bastionis teenivate Eesti sõjaväelogistikute töö- ja teenistustingimustega ning külastas sõjaväebaasis tegutsevat Role-3 sõjaväehaiglat, kus on korduvalt teeninud Eesti kirurgid.
  • 12.-15. märtsil 2013 külastas KVJ kindralmajor Riho Terras Kabuli ning kohtus ISAF vägede ülejuhataja kindral Jospeh Dunfordi, NATO tsiviilesindaja Maurits Jochems´i, US suursaadiku James Cunninghami ja UK saatkonna aseülemaga. Samuti kohtus Terras Helmandis Eesti kaitseväelastega.
  • 03.-04. aprill 2013 viibis Afganistanis visiidil välisminister Urmas Paet, kes kohtus välisminister Rassouliga; samuti kohtus Paet Helmandis edela regionaalse väeülema kindralmajor Walter Milleri, brigaadikindral Bob Bruce’i ja PRT juhi Catriona Laingiga. VM Paet kohtus ka Eesti kaitseväelastega.
  • 22.-25. aprillil 2013 oli Afganistanis visiidil siseminister Ken-Marti Vaher, kes kohtus Eesti EL ja NATO missioonil viibivate Eesti politseinikega ning tutvus narkovastase võitluse meetmetega.
  • 29.-30. aprillil 2013 viibis Eestis riigivisiidil Afganistani president Hamid Karzai, kes kohtus president T.H. Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja Riigikogu esimees Ene Ergmaga. Afganistani välisminister Z. Rassoul kohtus visiidi raames ka välisminister U. Paetiga.
  • 25.-28. juunil 2013 viibis ametlikul visiidil Afganistanis kaitseminister Urmas Reinsalu, kes kohtus Afganistani kaitseminister Bismillah Khan Mohammadi ja NATO eriesindajaga tsiviilküsimustes Maurits Jochemsiga. Samuti kohtus. U. Reinsalu Eesti kaitseväelastega, kes teenivad Helmandi provintsis Camp Bastionis.
  • 17.-19. november 2014 viibis ametlikult visiidil Afganistanis siseminister Hanno Pevkur, kes kohtus Afganistani valitsuse juhi Abdullah Abdullah´ga ning Afganistanis teenivate Eesti politseinikega.
     

Majandussuhted
 

Kahe riigi majanduskontaktid on seni olnud tagasihoidlikud. Julgeolekuga seotud riskide tõttu on tsiviilkaubavahetus jäänud marginaalseks. Eesti investeeringud Afganistani sisuliselt puuduvad.
 

Arengukoostöö
 

Eesti on alates 2002. aastast vastavalt võimalustele panustanud Afganistani sotsiaalmajanduslikku arengusse erinevate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide (humanitaarabi ja usaldusfondid) ning kahepoolsete projektide kaudu. Alates 2006. aastast on Afganistan üks neljast Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsest partnerriigist. Enamus meie arengukoostööst on olnud suunatud hariduse, naiste ja laste heaolu ning demokraatia ja heade valitsemistavade edendamiseks.

Alates 2006. a lõpust oleme enam keskendunud tervishoiu valdkonnale. 2008. aastal asus Eesti erimissiooni koosseisus tööle tervishoiuekspert, kelle üheks ülesandeks on Lashkar Gah Suurbritannia poolt hallatavas PRT-s (Provincial Reconstruction Team) koordineerida Eesti ja rahvusvahelisi arengukoostööprojekte ning nõustada Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Tervishoiuekspertidena on Afganistanis töötanud Argo Parts, Anu Raisma, Priit Paju ja  Siim Nemvalts.

5. detsembril 2011 toimus Bonnis Afganistani-teemaline rahvusvaheline konverents, mis keskendus Afganistani toetusele aastatel 2015-2024. Sarnaselt teistele riikidele (kohal oli 85 riiki), teatas Eesti delegatsiooni juhtinud välisminister Urmas Paet Eesti valmisolekust Afganistani pikaajaliselt toetada (hetkel on Afganistan Eesti arengukoostöö prioriteetne sihtriik kuni 2015).

Vt. Eesti poolt teostatud arengukoostööprojekte andmebaasist ja Eesti panust Afganistani ülesehitusse

Kaitsealane koostöö

Afganistani kaart

NATO raames tegutsesid Eesti üksused Afganistanis alates 13. märtsist 2003, mil ISAFi (International Security Assistance Force) teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond, kelle ülesandeks oli puhastada rahvusvahelise brigaadi koosseisus Kabuli linna ümbrus mahajäänud lõhkekehadest. 2005. aasta juulis suundus demineerimismeeskond Põhja-Afganistanis paiknevasse Mazar-e-Sharifi PRT-sse, kus peagi alustas teenistust ka sõjaline vaatlusmeeskond. Ajavahemikus juuli 2002 kuni juuni 2005 osalesid terrorismivastasel operatsioonil “Kestev vabadus” päästeameti eridemineerijad koos pommikoertega. Nende viimane missioon toimus 2005. aasta algupoolel, mil viieliikmeline meeskond koos kahe koeraga teenis Bagrami õhubaasis Kabuli lähistel.

Koos Suurbritannia üksuste suundumisega Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi alustasid seal alates 2006. aasta veebruarist teenistust ka Eesti üksused. Teistsuguse julgeolekuolukorra ja ülesannete tõttu asendati eraldiseisev demineerimismeeskond jalaväekompanii koosseisus olevate lahingpioneeridega ja lõpetati sõjalise vaatlusmeeskonna tegevus.

Keskmiselt teenis Helmandi provintsis kuni 2014.a. maini Eesti kontingendi koosseisus pidevalt ligikaudu 170 kaitseväelast. Eesti miinipildujarühmaga tugevdatud jalaväekompanii oli Helmandis arvestatava jõuga manööverüksus, mis viis koos Suurbritannia, USA ja Afganistani üksustega läbi lahinguoperatsioone piirkonnas tegutsevate valitsusvastaste relvagrupeeringute, eeskätt Talibani vastu.

9. mail 2014.a. langetati Camp Bastioni sõjaväebaasis Eesti lipp, millega lõppes Eesti osalus ligi 11 aastat kestnud NATO operatsioonis. Viimane Eesti kaitseväe üksus Afganistanis saabus tagasi Eestisse 10. mail 2014.a

Afganistani Julgeolekujõudude (Afghanistan National Security Forces - ANSF) arendamist on Eesti toetanud läbi Afganistani armee usaldusfondi rahastamise ning ekspertide saatmise politseimissioonidele. 2012.a. juunikuuni tegutses Eesti nõunik Afganistani kaitseministeeriumis (institutsionaalne arendamine).  Oleme valmis toetama ANSF rahastamist peale 2014.a. 500 000 USD ulatuses alates 2015. a. 3 aasta kestel.

 

Infoleht on valminud koostöös Kaitseministeeriumiga.

 

Kasulikud viited:

blog.vm.ee - Eesti asjur Afganistanis

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.