Sa oled siin

Rahvusvahelised sanktsioonid (piiravad meetmed)

Mis on rahvusvaheline sanktsioon ja miks seda kehtestatakse?

Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise eesmärk kitsamalt on suunata kolmandaid riike või sanktsioneeritud isikuid järgima rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid, muuta sanktsioneeritud tegevuse jätkamine võimalikult kulukaks ja ebamugavaks või tõkestada sanktsioonide adressaadi vastuvõetamatut tegevust.

Euroopa Liidu terminoloogias kasutatakse mõiste „sanktsioon“ asemel ka mõistet „piirav meede“.

Kelle vastu või suhtes kehtestatakse rahvusvahelisi sanktsioone?

Rahvusvahelisi sanktsioone kehtestatakse riigi, režiimi, organisatsiooni, asutuse, üksuse ja füüsilise isiku suhtes või vastu, või hoopis seoses hukka mõistetud tegevusega.

2019. aasta seisuga on kehtestatud üle 40 sanktsioonide režiimi (sh nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka ÜRO Julgeolekunõukogu otsusega kehtestatud sanktsioonirežiimid). Sanktsioonide režiimi nimest on näha, millega seoses sanktsioonid kehtestati, kuid sanktsioneeritud isikud, üksused ja asutused on loetletud sanktsiooni kehtestava õigusakti (nõukogu otsus ja/või määrus) lisas.

Mõned sanktsioonide režiimid sisaldavad kohustusi ja keelde, mis ei ole seotud ühegi konkreetse isikuga, vaid pigem kindla tegevusega (nt piiravad meetmed vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele). Esineb ka sanktsioonide režiime, mis on kehtestatud ennetava vahendina.

Kes kehtestab rahvusvahelise sanktsiooni? Millise õigusaktiga?

Rahvusvahelisi sanktsioone kehtestavad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga (ÜRO Harta VII peatüki artikkel 41 alusel), Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja määrusega (Euroopa Liidu Lepingu artikli 29 alusel) või riik (nt Eesti Vabariigi Valitsus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 alusel).

Teoreetiliselt võiks rahvusvahelisi sanktsioone kehtestada ka muu rahvusvaheline organisatsioon, mille otsused on Eestile siduvad.

Kes rakendab rahvusvahelisi sanktsioone Euroopa Liidus? Milliste õigusaktide alusel?

Euroopa Liidus reguleerib sanktsioonide rakendamist Euroopa Liidu Nõukogu, milles liikmesriike esindavad ministrid, kes võivad koguneda kümnes erinevas koosseisus. Nõukogu kehtestab määrused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel. Nõukogu määrused on kõigis liikmesriikides otsekohalduvad, ehk neil on sama mõju kui riigisisestel õigusaktidel, näiteks seadustel ja määrustel.

Nõukogu otsused hõlmavad kõiki kehtestatud piiravaid meetmeid. Nõukogu ei saa kehtestada määrusi selliste piiravate meetmete rakendamiseks, mis jäävad väljapoole Euroopa Liidule liikmesriikide poolt delegeeritud pädevusvaldkondi (nt sissesõidukeeld ja relvaembargo). Liikmesriikide pädevuse piires rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone riigisisese seadusandluse alusel.

Lisaks Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonide režiimidele (autonoomsed sanktsioonid) rakendatakse Euroopa Liidus ka ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioone. Seda tehakse Euroopa Liidu Nõukogu otsuste kaudu ja määruste alusel.

Kes rakendab rahvusvahelisi sanktsioone Eestis? Milliste õigusaktide alusel?

Euroopa Liidu Nõukogu otsuseid rakendatakse Eestis nõukogu otsekohalduvate määruste ja Eesti riigisiseste õigusaktide alusel. Sellisteks Eesti riigisisesteks õigusaktideks on eelkõige rahvusvahelise sanktsiooni seadus, strateegilise kauba seadus, relvaseadus, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, tolliseadus ja karistusseadustik. Sanktsiooni rakendamise aluseks võib olla ükskõik milline õigusakt, mis reguleerib valdkonda, milles on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon (nt võiks kõne alla tulla kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus kultuurialase koostöö piirangu korral).

Kui rahvusvahelist sanktsiooni pole võimalik juba kehtiva riigisisese õiguse alusel rakendada, tuleb Vabariigi Valitsusel vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 8 lg-le 1 võtta selleks vastu täiendav riigisisene õigusakt.

Millised on kõige levinumad sanktsioonitüübid?

1. Vara külmutamise kohustus ja kättesaadavaks tegemise keeld (ehk finantssanktsioon)

Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise eesmärk on tõkestada sanktsioneeritavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste ligipääs Euroopa Liidu majandusruumi. Selle saavutamiseks peavad Euroopa Liidu avaliku ja erasektori osalised nende valduses olevad sanktsioneeritud isikute rahalised vahendid ja majandusressursid külmutama kuni sanktsiooni kehtimise lõppemiseni.

Vara külmutamine tähendab, et sanktsioneeritud isikud ei pääse ligi oma Euroopa Liidus asuvatele rahalistele vahenditele (sh sularaha, tšekid, pangahoiused, aktsiad) ega saa neid realiseerida. Samuti ei ole neile lubatud müüa ega rentida muud materiaalset või immateriaalset vara, sealhulgas kinnisvara. Külmutamine ei tähenda varade konfiskeerimist - sanktsioneeritud isiku, üksuse või asutuse omandiõigus varale säilib.

Teatud juhtudel võivad riiklikud pädevad asutused lubada vara külmutamise kohustusest erandite tegemist ning mõnes olukorras on erandite tegemine kohustuslik. Eranditeks võivad olla näiteks põhivajadustest tulenevad kulutused (toiduained, üür, ravimid, maksud) või mõistlikus ulatuses õigusabitasud.

Vara kättesaadavaks tegemise keeld tähendab, et Euroopa Liidus elavad inimesed, siin tegutsevad ettevõtted ega avaliku sektori osalised ei tohi sanktsioneeritud isikutele või üksustele teha otse ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse.

Kõnealuse sanktsiooni rakendamise üle teostab järelevalvet rahapesu andmebüroo.

2. Sissesõidukeeld

Sissesõidukeeld kohustab liikmesriike võtma meetmed selleks, et takistada sanktsioneeritud isikute sisenemist nende territooriumile või sealt läbisõitu. Kolmandate riikide sanktsioneeritud isikutele keelatakse Euroopa Liitu sisenemine selle välispiiril ja neile ei väljastata Schengeni ega liikmesriigi viisat. Kui sanktsioneeritud isik riigi territooriumil tabatakse, saadetakse ta sealt välja.

Üldreeglina kehtestatakse sissesõidukeeld eranditega, mis välistavad selle rakendamise humanitaarsetel kaalutlustel (nt tervislikud põhjused, haiglaravi osutamise vajadus ELis) või selleks, et võimaldada Euroopa Liidu liikmesriikidel täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi või viia läbi kohtumenetlus. Samuti võivad liikmesriigid mitmes sanktsioonide režiimis teha sissesõidukeelust erandeid, kui nende territooriumil asub mõni rahvusvaheline organisatsioon või korraldatakse üritus rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse raames.

Põhiseadusest tulenevalt on Eesti kodanikel õigus alati Eesti territooriumile siseneda – seega ei takista kodanike riiki sisenemist sissesõidukeeld. Lisaks ei kohusta sanktsioonide režiimid liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

Kõnealuse sanktsiooni rakendamise üle teostab järelevalvet siseministeerium.

3. Relvaembargo

Relvaembargo eesmärk on vältida Euroopa Liidust pärinevate relvade, sõjalise kauba ja sõjalise varustuse jõudmist sanktsioneeritud riiki või sanktsioneeritud isikutele, et seda ei kasutataks konfliktis ega sanktsioneeritud riigi sõjatööstuse arendamiseks. Liikmesriigid on kohustatud tagama, et relvasid ja nendega seotud materjali ei ekspordita sanktsioneeritud isikutele või riigile. Mõnikord keelatakse ka import või hankimine sanktsioneeritud territooriumilt. Sellega seoses võib olla keelatud ka tehnilise abi osutamine, informatsiooni edastamine, sõjalise tegevusega seotud finantstehingute tegemine ja muud teenused.

Lisaks relvaembargole võib olla keelatud eksportida varustust, mida võidakse kasutada siserepressioonideks. Selline varustus hõlmab nt politsei seadmeid (veekahuritega varustatud sõidukid, vangide transpordiks mõeldud sõidukid, okastraat ja märulipolitsei kiivrid ning kilbid). Samuti võidakse keelata kahesuguse kasutusega kauba (mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) eksport sihtriikidesse.

Selliste kaupade sisse- ja väljaveoks ning selle läbi Eesti territooriumi kolmandatesse riikidesse transiidiks vajalike sisse- ja väljaveolitsentside ning transiidilubade väljastamist, pikendamist ning nende kehtetuks tunnistamist teostab Vabariigi Valitsuse korralduse alusel moodustatud ametkondadevaheline strateegilise kauba komisjon.

Milliseid sanktsiooni tüüpe on veel?

Ammendavat loetelu võimalikest rahvusvahelistest sanktsioonidest ei ole, kuna sanktsioonid muutuvad ajas. Lisaks eelpoolnimetatud tüüpilistele sanktsioonidele on kehtestatud veel  sadamasse sisenemise keelde, lennukeelde, ekspordi-impordikeelde (nt maavarad, puit, luksuskaubad, kütus, kultuurikaubad, kuld, väärismetallid jms), investeeringute, maksete ja kapitali liikumise keelustamist, piiranguid turismisektorile, kaitsekoostöö keelde, haridusega seotud piiranguid.

Viimati uuendatud: 3. Aprill 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.