Sa oled siin

PORTUGALI MAJANDUS

Majanduse struktuur

Nagu mujalgi Euroopa Liidus on Portugalis viimastel kümnenditel teenuste sektori osakaal märgatavalt suurenenud. 2012. aastal andsid põllumajandus, metsandus ja kalandus vaid 2,4 % kogulisandväärtusest (võrdluseks 1960. aastal 24%) ning lõid 9,9% töökohti. Tööstus-, ehitus- ja energiasektor andis 21,3% kogulisandväärtusest ja 27,3% töökohti. Teenindussektoris oli hõivatud 62,8% töötavast elanikkonnast ja toodeti 76,3% kogulisandväärtusest.

Lisaks teenindussektori esilekerkimisele on olulised muutused toimunud ka tootmises. Traditsiooniline tootmine on suuresti teisenenud, liikudes tekstiili- ja jalatsitööstuse prevaleerimiselt neile tootmisharudele, kus uued sektorid pakuvad dünaamilisemat kasvu ja enam võimalusi uute tehnoloogiate rakendamiseks: autotööstus, elektroonika, energeetika ja farmaatsiatööstus.

Teenindussektori osakaalu suurenemist mõjutab ka Portugali geograafiline asend. Turismitööstuse kasvule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga.

Kogulisandväärtuse jaotus aastal 2012

  • Teenused 76,3%
  • Tööstus-, ehitus- ja energiasektor 21,3%
  • Põllumajandus, metsandus, kalandus 2,4%

Majanduse hetkeolukord ja tulevikuväljavaated

2008. aastal puhkenud kriis rahvusvahelisel turul ja nafta- ning toorainehindade järsk langus mõjutasid Portugali majandust rängalt.
SKP kasv oli 2008. aastal 0%. Otsesed välisinvesteeringud Portugali vähenesid 41,5%, samuti vähenesid nii ekspordi- kui impordimahud.

2009. aastal langesid investeeringute mahud ning ühiskondlikud ja üksikisikute tarbimiskulutused veelgi, kuid aasta teisel poolel majanduslangus pidurdus. 2009. aasta majanduslangus oli 2,9%. 2010. aastal kasvas SKP 1,4%, seda peamiselt tänu ekspordile, kuid järgmevatel aastatel on majandus olnud langustendentsis.

Suurest riiklikust laenukoormusest tingituna oli Portugal aprillis 2011. a sunnitud paluma Euroopa Liidult ja IMFilt finantsabi. Kokku lepiti 78 miljardi euro suuruses abipaketis, mis näeb ette struktuurseid reforme majanduskasvu, konkurentsivõime ning tööhõive tõstmiseks. Portugali valitsus lubas vähendada eelarvedefitsiiti 2012. a 4,5%-ni ning 2013. a 3%-ni.  Selles kontekstis iseloomustab Portugali majandust 2011 – 2012 langus (vastavalt 1,6% ja 3,3%). Ennustatakse ekspordi jätkuvalt suurt osatähtsust majanduse elavdamisel, samas sisenõudluse olulist vähenemist. 

Heritage Foundationi majandusanalüütikute globaalse majandusvabaduste uuringu kohaselt on Portugal majandusvabaduse poolest 68. riik maailmas (majandusvabaduse indeks 63,0). Maailmapanga ja International Finance Corporationi majandusvabaduse edetabelis „Doing Business 2012“ asub Portugal 30. kohal.

SKP aastatel 2008 – 2012

  2008 2009 2010 2011 2012
SKP (mln €) 171 983 168 504 172 670 171 112 165 247
SKP per capita 16 195 15 893 16 194 16 150 15 497
SKP kasv (%) 0,0 -2,9 1,4 -1,6 -3,5

*Eurostati hinnang

Tööturg

Töötav elanikkond moodustab üle poole Portugali elanikest ehk enam kui 5,6 miljon töötajat. 2013.aasta juulikuu seisuga oli tööpuudus Portugalis 16%; eriti murettekitav on noorte tööpuudus ligi 30 %. Sellel on mõju ka migratsiooniprotsessidele: välisriikidesse asujate arv kasvab, eriti noorte hulgas.  

Tööjõukulud jäävad Portugalis tugevalt alla EL keskmise. 39% töövõtjaist teenib alla 600 euro kuus. Riiklik alampalk kasvas kuni 2011.aastani igal aastal; alates 2011.aastast kuni olnud püsivalt 485 eurot.
Töötajaskonna haridus- ja väljaõppe tase on pidevalt tõusnud. Portugalis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted on kohaliku tööjõu kvaliteediga üldiselt väga rahul.

Tööhõive jaotus

  • Teenused 59,8%
  • Tööstus-, ehitus- ja energiasektor 28,5%
  • Põllumajandus, metsandus, kalandus 11,7%

Konkurentsivõime

Portugali rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine on valitsuse üheks prioriteediks. Konkurentsivõime suurendamiseks peab valitsus oluliseks tootlikkuse kasvu, investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige uutesse tehnoloogiatesse ja infoühiskonna arendamist.

Eelarvedefitsiit

78-miljardilist rahvusvahelist finantsabipaketti vastu võttes lubas Portugali valitsus vähendada eelarvedefitsiiti 2012. a 4,5%-ni ning 2013. a 3%-ni. Portugal on seni Kolmiku (Euroopa Komisjon – Euroopa Keskpank – Rahvusvaheline Valuutafond)  ettekirjutusi hoolsalt järginud ning hindamismissioonid, mida Kolmik igas kvartalis läbi viib, on andnud üldjoontes positiivse tulemuse.  

Samas on nii Euroopa Komisjon kui IMF märkinud, et kasvavad pinged Euroopa turgudel võivad Portugali väljavaateid ohustada. Et kergendada Portugali majanduse saneerimisprotsessi ja riigi naasmist rahvusvahelistele rahaturgudele, on Kolmik mõnevõrra leevendanud nii eelarvedefitsiidi eesmärke kui ka laenutähtaegu. 2012.aasta eelarvedefitsiit oli 5 %.

Väliskaubandus

Viimaste aastate üldises raskes makromajanduslikus olukorras on Portugali välissektor käitunud prognoositust paremini: Portugali eksport kasvas 2012. a mullusega võrreldes 4,8%.  Kasvule aitas jõulisemalt kaasa masinate ja seadmete, keemiatoodete ning baasmetallide eksport. Sisetarbimine on viimastel aastatel langenud ja import kahanenud, seega on tugeval ekspordivõimekusel majandusele oluline stabiliseeriv mõju.  

Portugali peamised väliskaubanduspartnerid on EL riigid, moodustades ligi ¾ kaubavahetusest. Tõusvaks partneriks on Brasiilia, kuhu eksporditi 44% rohkem kui 2011, samuti Aafrika portugalikeelsed riigid. Portugal peab väga oluliseks arendada suhteid Mercosul riikidega, eelkõige Brasiiliaga.

Portugali väliskaubandus aastatel 2008-2011 (kaubad ja teenused kokku, miljon eurot)

PERIOOD EKSPORT IMPORT BILANSS
2008 57 066 73 449 -16 383
2009 48 339 60 148 -11 809
2010 54 461 65 950 -11 489
2011 61 727 67 173 -5 446
2012 64 038 65 022 -984

 

Portugali peamised ekspordiartiklid:

  • Masinad ja seadmed 14,5%
  • Sõidukid ja teised transpordivahendid 13,3%
  • Mitteväärismetallid 8,1%
  • Naftatooted 7,2%
  • Plastik ja kummitooted 6,8%

Import on 2012.aastal sisenõudluse kokkukuivamise tõttu langenud.

Portugali peamised impordipartnerid:

  • Hispaania 31,6%;
  • Saksamaa 12,4%;
  • Prantsusmaa 6,9%;
  • Itaalia 5,4%;
  • Holland 4,8%.

Peamised impordiartiklid:

  • Naftatooted 17,9%
  • Masinad ja seadmed 15%
  • Sõidukid ja teised transpordivahendid 10,6%
  • Keemiatooted 10,4%
  • Põllumajandustooted 10,4%

Välisinvesteeringud

Otseinvesteeringud Portugali

Alates aastast 2006 on otseinvesteeringud Portugali jõudsalt kasvanud jäädes vahemikku 30-40 miljardit eurot. Samas on investeeringud suuresti suunatud innovaatilistele ja tehnoloogiakesksetele tööstustele, mille klientideks on välisturud. Netoterminites on kasv olnud tagasihoidlikum.

2011. aasta seisuga olid välismaised otseinvesteeringud suunatud peamiselt kaubandusse (38,9%), finants- ning kindlustustegevustesse (22,3%) ja tootmissektorisse (21%), mis koos moodustasid 80% otseinvesteeringute kogumahust.

Peamisteks välisinvestoriteks on Euroopa Liidu ja eurotsooni liikmesriigid: Holland (osakaal investeeringutest 22,5%), Hispaania (17,7%), Prantsusmaa (16,4%), Suurbritannia (13,8%) ja Saksamaa (10,1%).

Portugali otseinvesteeringud

Viimasel viiel aastal on Portugali otseinvesteeringud välismaal jäänud vahemikku 8-16 miljardit eurot. Peamised sihtriigid on aastate lõikes olnud Hispaania ja Brasiilia. 

Suur enamus Portugali otseinvesteeringute mahust on seotud finants- ja kindlustustegevustega, väiksem on tootmisesse ja energeetikasse tehtud investeeringute osakaal. Peamisteks sihtriikideks olid Holland (73,2%), Hispaania (9,2%), Brasiilia (3,6%) ja Angola (1,6%).

Viimastel aastatel on Portugali investeeringute sihtmärgid tunduvalt mitmekesistunud. Äramärkimist väärivad lisaks USA-le ja Brasiiliale ka Angola ja Mosambiik. Samuti on otsesed välisinvesteeringud laienenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, eriti Poolasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Tšehhimaale. See peegeldab Portugali soovi ja võimet arendada otseste välisinvesteeringute sihtkohti üle maailma.

Infrastruktuurid

Portugal on viimase kümnekonna aasta jooksul äärmiselt oskuslikult suutnud kasutada Euroopa fondide raha oma infrastruktuuride väga heal tasemel väljakujundamiseks ning arendamiseks. Kuigi meretransport on jätkuvalt olulisim, kasvab üha enam raudteetranspordi osatähtsus.

Maanteevõrgustik: Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest (AE), põhimaanteedest (IP), tugimaanteedest (IC), riigimaanteedest (EN) ja kohalikest maanteedest – kokku ligi 13 112 km. Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis on ehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga.

Raudteevõrk: Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus.

Lennujaamad: Tähtsamad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Lissabonis, Portos ja Faros. Lissaboni lähistele teisele poole Tejo jõge rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama (Alcochete). Kokku on Portugalis 14 lennuvälja. Kuna saared on autonoomsed piirkonnad, seletab see ka suurt kohalike lennuväljade arvu. Assooridel on üheksa ja Madeiral kaks lennujaama. Riigi tähtsamates lennujaamades opereerivad kõik põhilised rahvusvahelised lennukompaniid. Portugali nn lipukandja on TAP Portugal.

Mereteed ja sadamad: Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat: põhjas Viana do Castelo ja Leixões; keskosas Aveiro ja Figueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni enda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnas Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud peamiselt kaupade käitlemisele. Eriti Sinesi sadamas (39,3% käitlemise mahust 2010. aasta seisuga), Leixõesis (22,4%) ja Lissabonis (18,5%).

Tehnoloogilised infrastruktuurid: Portugal on mõlemas valdkonnas teinud märkimisväärseid edusamme. Telekommunikatsiooni teenuste turgu iseloomustab tugev konkurents, kõrge kvaliteet ja soodsad hinnad. Peamiseks teenusepakkujaks lauatelefoniside osas on Portugal Telecom (PT). Mobiilside turg on jaotatud kolme operaatori vahel: TMN – Telecomunicações Móveis Nacionais (Portugal Telecom), Vodafone Portugal (UK Vodafone) ja Optimus (Sonae ja France Télécom’i Orange).

Portugalis on umbes 16 miljonit aktiivset mobiiltelefonilepingut (elanikke 10,6 miljonit). Mobiiltelefonide müük on pidevalt suurenenud, seda hoolimata majandussurutisest. Portugallased on väga altid ostma viimase põlvkonna mobiiltelefone ja muud tehnikat. 3G sidevõrk töötab Portugalis alates 2004. aastast. UMTS-teenuseid kasutab u 5,7 miljonit portugallast. Interneti kasutab igapäevaselt 42% portugallastest, õpilastest-üliõpilastest on aktiivsed internetikasutajaid aga 97%. 98% internetiühendusest on lairibaühendus. Portugal tunneb suurt uhkust oma uute elektroonilise kiibiga varustatud isikutunnistuste (Cartão de Cidadão) üle, seda kasutades saab veebi kaudu äriühingu asutada ka Eesti e-äriregistris. Lisaks digiallkirja andmise võimalusele asendab uus elektrooniline kaart veel mitmeid muid seniseid identifitseerimiskaarte. Samuti saab Eesti isikutunnistust kasutada firma asutamisel Portugali Äriregistris.

Telekommunikatsiooniettevõtete Liit: http://www.acist.pt/

Portugali majandusharud

Portugali ettevõtlust iseloomustab väikeettevõtete, sh eelkõige pereettevõtete, suur osakaal. 95% Portugali äriühinguist on nn mikroettevõtted, kus töötajaid alla 10. Suurem osa ettevõtlusest on koondunud Lissaboni ja Porto piirkonnisse.

Portugal peab ise kõige arenevamaks ja suurema potentsiaaliga ning välisinvestoreile huvipakkuvamaks järgmisi valdkondi:

Taastuvenergia

Portugal on teinud taastuvenergia tootmise vallas tõsiseid edusamme. Portugal on tuule-, päikese- ja hüdroenergia (sh hoovuste ja lainete kasutamisel toodetava energia) tootmise ja kasutamise näitajate poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas 4. kohal, üle poole tarbitavast energiast moodustab taastuvenergia. Évora Ülikoolis avati 2010 eraldi nn taastuvenergia õppetool, kus koolitatakse kõrgharitud erialaspetsialiste ning koordineeritakse taastuvenergia-alast teadustööd. Riiklik energiastrateegia aastani 2020 näeb ette vähendada Portugali energiasõltuvust 74%. Tammide, tuuleparkide ja kombijaamadesse on selleks perioodiks planeeritud investeeringuid 400 miljoni euro ulatuses. Portugal oli üks esimesi riike, kus valmis elektrilise mobiilsuse võrgustik.  

Lisainfo: Renewable Energy

Taastuvenergia portaal: http://www.energiasrenovaveis.com/
Taastuvenergia Liit: http://www.apren.pt/
Portugali Energeetikatööstuse Liit: http://www.apiee.pt/
Portugali Keskkonnatehnoloogia Liit: http://www.apemeta.pt/apemeta/home.aspx

Aeronautika

Sektor on väga suure kasvupotentsiaaliga, kuna Portugal osaleb erinevate uuringu- ja arendustegevusega seotud aeronautikaprogrammide ja -institutsioonide töös (ESA, EASA) ning Portugali ettevõtted on seotud kõrgtehnoloogilise lennutehnika tootmisega.

Biotehnoloogia

Portugali valitsuse algatusel sõlmiti 2007. aastal Portugali kõrgkoolide ja rahvusvaheliselt tuntud institutsioonide vahel rida uuringu- ja arendustegevusega seotud koostöölepinguid. Portugalis on hulgaliselt teadusparke ja kõrgetasemelisi biotehnoloogiakeskusi.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Portugal on oma ITK sektori üle üsna põhjendatult uhke. Riik peab uute tehnoloogiate ja infoühiskonna arendamist prioriteetseks.

Klienditoe keskused

Portugalis on olemas kvalifitseeritud ja hea võõrkeeleoskusega tööjõud ning suurepärane telekommunikatsioonisüsteem. Selle kinnituseks on mitmed suured rahvusvahelised ettevõtted oma klienditoe keskused loonud Portugali.

Peamised majandusharud

Teenuste sektor

Järgides Euroopa partnerite eeskuju on ka Portugalis viimastel kümnenditel teenuste sektori osakaal märgatavalt suurenenud.

Portugal on rahul oma avalike teenuste arenguga - Euroopa Komisjoni andmeil on Portugal näiteks online-teenuste kättesaadavuse ja funktsionaalsuse poolest Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Ettevõtlussõbraliku ja uuendusliku teenustekeskkonna tagamine on valitsuse üks prioriteete majandusarengu edendamisel. Nii on loodud võimalus firma loomiseks ühe tunniga: http://www.empresanahora.pt/ENH/sections/EN_homepage

Portugali infosüsteemide andmevahetuskihiks on meie x-teega võrreldav riigi põhilisi andmebaase ühendav Simplex 2009: http://www.simplex.pt/english.html

Ka Portugali finantsteenuste sektor on viimasel aastakümnel tublisti arenenud. Erinevateks krediidiasutuste vormideks on kommertspangad, hoiupangad, investeerimispangad, investeerimisfondid ja kindlustuskompaniid. Portugali pangandussüsteem on ajakohastatud ja küllaltki kliendisõbralik. Suurimad Portugali pangad on riigi osalusega Caixa Geral de Depósitos ning erapangad Millennium BCP, BES – Banco Espírito Santo, BPI – Banco Português de Investimento ja Banco Santander Totta.

Portugali Keskpank: http://www.bportugal.pt/pt-PT/Paginas/inicio.aspx

Turism

Ka kriisiajal edukalt arenev turismitööstus on Portugali majanduse üks alustalasid (u 6% SKP-st). Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisihtriigi hulgas. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad, kuurordid, rikkalik ajaloopärand ja monumendid, väga hea tasemega hotellid ning kvaliteetne ja sõbralik teenindus. Populaarseimad on turistide seas Lissabon, Algarve piirkond ning Madeira ja Assoori saared. Samuti on Portugalil väga hea lennuühendus kogu maailmaga. Lisaks regulaarlendudele toimuvad peamistesse turismipiirkondadesse tihedad tšarterlennud. Portugali lendavad ka paljud odavlennufirmad.
2009. aastal nimetati Lissabon World Travel Awards´i võitjaks kolmes olulises kategoorias: Portugali pealinn nimetati aasta parimaks reisisihtkohaks Euroopas, lisaks võitis Lissabon parima kruiisireiside sihtkoha ning parima nn City Break sihtkoha tiitlid. Ka parim puhkekeskus-golfiklubi asub Portugalis – Praia d’el Rey Resort Òbidoses. Varem on oma kategoorias maailma parimaiks kuulutatud mitu Lissaboni hostel-tüüpi võõrastemaja ning ka Portugali luksushotellide hinna ja kvaliteedi suhe on pidevalt kiita saanud.

Ametlikud turismiportaalid: http://www.turismodeportugal.pt, http://www.visitportugal.com
Portugali Hotellide Liit: http://www.hoteis-portugal.pt/

Ehitussektor

Enamik suurimaid Portugali ettevõtteid on ehitussektoriga seotud. Eriti hoogsalt arenes sektor 90ndate lõpus, mil ta andis üle 10% SKP-st. Praeguseks on ehitusbuum lõppenud ja ehitussektori osakaal langenud u 6%ni SKP-st.

Ehitusettevõtete liidud: http://www.aecops.pt/ ja http://www.aiccopn.pt/
Portugali Kinnisvaraettevõtete Liit: http://www.apemip.pt/

Põllumajandus

Ajalooliselt väga oluline põllumajandussektor on oma tähtsust minetamas, inimeste vool maapiirkondadest linnadesse kasvab pidevalt. Samas pakub sektor jätkuvalt tööd suurele hulgale portugallastele - 2012. aastal 11,7% kogu tööhõivest (koos metsanduse ja kalandusega). Valitsus on möönnud, et senine põllumajanduspoliitika tuleb otsustavalt ümber kujundada, oluline on arendada põllumajandussektori koostööd teadusasutuste ja ülikoolidega. Olulised on karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatus. Teistest paremini läheb veini-, õli- ning piimatööstusel, need sektorid toimivad edukalt ja organiseeritult.

Portugali Piimatootjate Liit: http://www.anilact.pt
Portugali Noorte Põllumeeste Liit: http://www.ajap.pt

Kalapüük

Portugal on väga pikkade kalapüügitraditsioonidega riik. Sektor annab tööd u 20 000 kalurile, kuid kalapüügi mahud on viimastel aastatel langenud. Portugal on osanud väga tõhusalt ära kasutada Euroopa Liidu fondide raha - erinevate projektide abil on vanad kalasadamad muudetud modernseteks külmutustsehhidega varustatud tootmisstruktuurideks. Portugali kalasadamaid koondab riigiettevõte Docapesca -Portos e Lotas SA (http://www.docapesca.pt/), millel on 14 regionaalset allüksust.

Peamised tööstusharud

Mäetööstus

Portugalil on mäetööstuse vallas märkimisväärne geograafiline potentsiaal, lisaks aitab kaasa arenenud tehnoloogiliste infrastruktuuride olemasolu. Alates 90ndate keskpaigast on kaevandussektori osatähtsus siiski langenud. Portugali tähtsaimaks kaevandusprojektiks on viimastel aastatel Neves-Corvo vase- ja tinakaevandused Alentejo regioonis, oluline on ka Panasqueira volframikaevandus (mõlemad Kesk-Portugalis). Lisaks kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi. Viimast peab keraamikatööstus väga kõrgekvaliteediliseks.

Portugali Metallurgia ning Metallmehhaanikatööstuse Liit: http://www.aimmap.pt/intro.php

Töötlev tööstus

Pika ajalooga traditsioonilistele tööstusharudele nagu tekstiili, rõiva-, jalatsi- ja toiduainetööstus ning ehitusmaterjalide tootmine, on lisandunud märksa tehnoloogilisemad autotööstus ning eriti masinate ja seadmete tootmine; samuti farmaatsia-, elektroonika- ja keemiatööstus.

Tekstiili- ja rõivatööstus

Tegemist on ühe traditsioonilisema ja läbi ajaloo olulisema tööstusharuga Portugalis, mille tähtsus on tänaseks kahanenud, kuid on siiski jätkuvalt kaalukas. 1990. aastal moodustas tekstiili- ja rõivatööstuse toodang 30% kogu ekspordist. Aastaks 2012 oli see langenud 10%-ni. Olulisemad tekstiilitööstuse keskused on Põhja-Portugal (puuvilla töötlemine) ja Beira-Interiori piirkond (lambavilla töötlemine), kuhu on koondunud umbes 6 000 tekstiiliettevõtet ja 11 000 rõivatööstusettevõtet, mis annavad kokku 18% kogu Portugali töötleva tööstuse toodangust. Väiksemad vabrikud ja ettevõtted asuvad hajusalt üle terve riigi. Portugali tekstiili- ja rõivatootjad on rahvusvaheliselt tuntud kui uuendusliku lähenemisega nn intelligentsete kangaste ja rõivaste tootjad. Näiteks võib tuua järgmised ettevõtted: Lanidor, Dielmar, Ímpetus, Petit Patapon, Onara, Do Homem, Vicri. Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmonautide rõivad on Portugali päritolu.

Portugali Tekstiili- ja Rõivatootjate Liit: http://www.atp.pt/
Portugali Rõivatööstuse Liit: http://www.anivec.com/

Jalatsitööstus

Aastal 2009 oli Portugali Äriregistris u 1 200 jalatsitootjat, valdav enamus neist väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Et uute majandusoludega kohaneda, tuleb väiketootjail oma senist ärimudelit muuta ning ühineda. Valdavalt toodetakse ekspordiks – tervelt 90% toodangust läheb välisturule.

Portugali Jalatsitööstuse Liit: http://www.apiccaps.pt/web/guest/home
Portugali Nahatööstuse Liit: http://www.leatherfromportugal.com/default.aspx

Veinitööstus

Portugalis on 13 oma selge eripäraga veiniregiooni üle terve riigi. Kuulsaimaid on arvatavasti Douro veinipiirkonna veinid. Portugali veinid on kõikjal maailmas tunnustatud kui väga kvaliteetsed, kuid samas mõistliku hinnaga.

Veiniportaalid: http://www.infovini.com/classic/index.php?action=idioma&codIdioma=2
http://www.vinhos.online.pt/Default.asp

Metsatööstus

Metsatööstus on strateegiliselt oluliseks ja arengupotentsiaaliga sektoriks. 36% Mandri-Portugali territooriumist on kaetud metsaga. Levinumateks puuliikideks on merimänd, korgitamm ja eukalüpt – koos moodustavad need liigid 75% kogu metsast. 25% kogu maailma korgitammedest kasvab Portugalis ning Portugal annab poole maailma korgitoodangust.

Portugali Metstööstuse Liit: http://www.aiff.org.pt/
Portugali Korgitootjate Liit: http://www.apcor.pt/

Farmaatsiatööstus

Tihedalt teadus- ja uurimistööga seotud farmaatsiatööstus on üks peamisi kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule tööd pakkuvaid sektoreid Portugalis. Farmaatsiaettevõtted on koondunud peamiselt Lissaboni regiooni. Lisaks tavapärasele ravimitootmisele pannakse üha enam rõhku bioloogiliste ravimite arendamisele ning tootmisele. Portugali farmaatsiaettevõtete teadustöö on rahvusvaheliselt väga hinnatud ja kõrgetasemeline.

Portugali Farmaatsiatööstuse Liit: http://www.apifarma.pt/

Autotööstus

Autotööstuse areng sai hoo sisse 1980ndate aastate alguses seoses Renault’ suuremahuliste investeeringutega Portugalis. Lisaks Reanault’le toodavad Portugalis sõidukeid või nende osi Toyota, Volkswagen, Mitsubishi ja Peugeot-Citroën (2006. suleti Opeli tehas). Autotööstuse harud ulatuvad kõigisse töötleva tööstuse sektoritesse (metall, elektroonika, klaas, plastik jne). Viimased aastad on Portugali autotööstusele rasked olnud, Portugali autotööstuse toodangumahud on oluliselt vähenenud, tootjad on tõsistes raskustes. Mitmeid tehaseid on suletud, ajutist tootmise peatamist on rakendanud kõik tehased või siis töötatakse osalise tööajaga. Teistest edukamaks ja stabiilsemaks on osutunud Volkswageni Autoeuropa tehas Palmelas Lissaboni lähistel.

Portugali Autotööstuse Liit http://www.afia.pt/

Viimati uuendatud: 15. Märts 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.