Sa oled siin

NATO ja Eesti 15

Viisteist aastat tagasi, 29. märtsil 2004. aastal, pärast üle 10 aasta kestnud jõupingutusi ja läbirääkimisi sai Eesti Vabariigist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni – mis laiemalt on tuntud kui NATO – liige. Koos meiega liitusid Bulgaaria, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia; Poola, Ungari ja Tšehhi olid  liikmeks saanud juba 1999. aastal. Liitumisprotsessiga samal ajal toimus NATO enda tegevuse ümbermõtestamine pärast 40 aastat kestnud ideoloogilist vastasseisu Ida ja Lääne vahel. 1990. a oli lõppenuks kuulutatud „Külm sõda;“ organisatsioon hindas ümber oma strateegia ja eesmärgid ning keskendus koostööle endiste vastastega, mis viis suurima laienemiseni NATO ajaloos. NATO liikmete arv kasvas 16lt 26-le. Sõjalise kaitse kõrval sai järjest olulisemaks julgeoleku tagamine laiemalt, sealhulgas demokraatia, vabaduse ja õigusriigi põhimõtete levitamise läbi. NATO laienemise jätkudes liitusid organisatsiooniga Albaania, Horvaatia ja Montenegro. Formaalse liitumisprotseduuri lõppu ootab NATO 30. liige, Põhja-Makedoonia, kes juba täna istub liitlastega ühise laua taga. NATO „Avatud uste“ poliitika on leevendanud pingeid, lõpetanud konflikte ja suurendanud julgeoleku tagamise läbi kõigi liitlaste heaolu, osutudes nii üheks edukaimaks looks organisatsiooni eesmärkide saavutamisel.

NATO teenib oma liikmete huve ja kohaneb muutuvate julgeolekuoludega. 2001. aastal, pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-s, kasutasid liitlased esimest ja seni ainukest korda Põhja-Atlandi lepingu artiklit 5 ehk kollektiivkaitseõigust, mis viis NATO juhitud paljurahvuselise operatsioonini Afganistanis, milles alates 2003. aastast osales ka Eesti. Niinimetatud uute ohtude – terrorism, energiaküsimused, küberjulgeolek – teadvustamine viis taas NATO tegevuse üle vaatamiseni. 2010. aastal vastu võetud uus strateegiline kontseptsioon seadis tasakaalu NATO 3 põhiülesannet – kollektiivkaitse, kriisihalduse ning julgeolekukoostöö. Paraku ei olnud ka „vanad ohud“ maailmast kuhugi kadunud. See sai eriti valuliselt selgeks, kui 2014. aastal okupeeris Venemaa Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare ning alustas tänaseni kestvat sõda Ida-Ukrainas. NATO reageeris muutunud olukorrale Wales’i tippkohtumisel septembris 2014 Venemaaga töösuhete katkestamise ning kollektiivkaitse tugevdamisega. Ühtlasi andsid kõik liitlased lubaduse tõsta 10 aasta jooksul oma kaitsekulusid 2%-ni SKPst. Niinimetatud „koormajagamine“ tähendab ennekõike liitlaste endi kaitsevõime tugevdamist, et kaitsta neid nii enda kui teiste liitlaste vastu suunatud rünnakute eest. See omakorda parandab meie kõigi julgeolekut. Wales’i tippkohtumise otsused kinnitati üle 2016. a Varssavis, kus mh otsustati liitlaste suurendatud kohalolek idatiival (eFP), käivitati NATO operatsioon „Sea Guardian“ Vahemerel, otsustati toetada ISIL-vastast koalitsiooni, tunnistati küberruum üheks NATO domeeniks ning pandi alus NATO-EL koostöö süvendamisele . 

Eesti iseseisva kaitsevõime kõrval on NATO meie julgeoleku peamine tagatis. Lisaks 2% SKP ulatuses kaitsekuludele, milleni Eesti jõudis 2015. aastal, katame ka liitlaste siin vastuvõtmise kulud. Samas pakume neile kogemusi, mida liitlasvägedel on võimalik kasutada osalemiseks NATO operatsioonidel ja missioonidel. Varssavi tippkohtumise otsuste ellu rakendamine, sealhulgas Eestisse, Lätisse, Leetu ning Poola lähetatud liitlasvägede saabumine on kindlustanud nii meie julgeolekut kui ka tugevdanud oluliselt NATO heidutus- ja kaitsehoiakut. NATO lahingugruppides (eFP) ja Balti õhuturbes osalevate riikide hulk ning nende soov naasta on tugeva liitlassuhte parimaid näiteid. Eesti on rahuvalvemissioonidel osalenud alates 1995. aastast.

Toetus NATO-le püsib Eestis tugev ja Eesti panustab julgeolekusse ka väljaspool meie piire. Eesti kahepoolsed saatkonnad on toetanud NATO partnereid kontaktsaatkonnana Stockholmis, Astanas ja Minskis ning praegu, nagu ka 2004 ja 2011, taas Helsingis.  Arengu- ja humanitaarabi oleme 10 aastaga andnud üle 25 miljoni euro; julgeolekukoostööd teeme nii NATO oluliste partnerite Ukraina ja Gruusiaga kui ka Afganistani ja Iraagiga. Viimase 10 aasta jooksul on välismissioonidel osalenud ligi 2800 kaitseväelast. Tänagi on 9 operatsioonil 5 eri riigis ja piirkonnas väljas üle 100 kaitseväelase, ligi 40 neist NATO RSM koosseisus Afganistanis. Peame rahu- ja stabiilsuse tagamise operatsioone rahvusvahelise julgeoleku tagamise oluliseks osaks ning kavatseme jätkata neis osalemist vähemalt praegusel tasemel. 

NATO kohandumine jätkub tänagi. 2018. a tippkohtumisel Brüsselis keskendusime sellele, kuidas Alliansi heidutushoiakut veelgi tugevamaks muuta. Meie eesmärk on NATO planeerimise läbi tagada, et igasuguse ohu korral oleks meie piirkonnas piisavalt reaalseid vägesid ja võimekusi, et heidutus ja kaitse toimiksid. Aasta lõpul seisab ees uus liidrite kohtumine, mis sümboolselt toimub NATO esimese peakorteri asukohas Londonis. Peame seda heaks võimaluseks näidata NATO jätkuvat olulisust ka pärast 70 tegutsemisaastat. Liitlasi seob ühine soov tagada oma kodanike rahu ja julgeolek, see eesmärk ei kaota oma aktuaalsust kunagi. NATO on teinud head tööd, näidanud oma kohanemisvõimet ja seisab endiselt vastu kõigile Euroopat ja Põhja-Ameerikat ähvardavatele. NATO on rohkem, kui üksnes sõjaline organisatsioon, võib öelda, et oma olemuselt on NATO rahuprojekt. Eestil on au selles teiste liitlaste kõrval osaleda.

 

Ajajoon

 

 

Viimati uuendatud: 28. Märts 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.