Sa oled siin

MÜÜK TAANIS


Viimati uuendatud 29.01.2020

Kuigi tänapäevased kommunikatsioonivahendid on soodustanud otsekontaktide arengut välismaise müüja ja Taani ostja vahel, eelistavad paljud Taani ettevõtted otsesuhtlemisele kasutada jätkuvalt Taani vahendajate teenuseid.

Kaubandusagent on isik, kes tegutseb iseseisvalt teise osapoole nimel, et müüa või osta kaupu, võttes vastu tellimusi või sõlmides lepinguid volitaja (müüja) nimel. Seega osutab kaubandusagent müüjale müügiteenust, kuid ta ei võta müügiga seotud riske. Erinevus kaubandusagendi ja komisjonäri vahel seisneb eelkõige selles, et komisjonär tegutseb enda nimel oma volitaja kasuks, aga kaubandusagent tegutseb oma volitaja nimel. Agendiga on soovitav sõlmida vastav leping,

Müügiesindajad. Üks viis ajada äri Taanis on kasutada müügiesindajat. Selleks volitatud isik võib astuda tehingutesse, mis on siduvad volitajale (müüjale). Müügiesindaja tegutseb volitaja nimel ja kasuks.

Komisjonärid. Teine viis müüa kaupu või teenuseid on läbi komisjonäride. Nagu tavaline agent tegutseb ka komisjonär volitaja eest, kuid oma nimel.

Äripartneri tausta kontrollimine. Tundmatu partneri korral on alati soovitav dokumentide hoolikas vormistamine ja partneri tausta kontrollimine. Partneri kandmist äriregistrisse saab kontrollida kas Eesti äriregistri poolt pakutava välisettevõtte registriandmete vahendamise teenuse kaudu või päringuga Taani äriregistrist. Partneri finantsseisu saab kontrollida Eesti Krediidiinfo kaudu. Võimalik on teha infopäring taustakontrolliettevõtete kaudu nagu näiteks Experian või Debitor Registret A/S.

Täiendav info:

Lepingud ja kohustused. Lepingute ja kohustuste täitmise puhul tuleb lähtuda rahvusvahelise kaubanduse üldtunnustatud nõuetest ja tavadest. Eelkõige eeldab ostu-müügitehingu sõlmimine korrektset ja ausat asjaajamist. Arvestada tuleb, et reeglina viib tähtaegadest mittekinnipidamine, mitmeti tõlgendatavus ja petmine ärisuhete lõpetamiseni. Kuna Taani on väikeriik nagu Eestigi, siis ühes sektoris tegutsevad ettevõtjad on sageli omavahel tuttavad, mistõttu võib raskeks osutuda ka teiste ärisuhete jätkamine. Ühe Eesti ettevõtte käitumine mõjutab ka teiste eestlaste ärivõimalusi Taanis.

Ostu-müügi tehingu sõlmimise protseduur Eesti ja Taani ettevõtte vahel on sarnane ostu-müügi tehingule teiste arenenud riikide ettevõtetega. Juhul kui välispartner on ilmutanud huvi kauba ostmise vastu ja on teinud vastava päringu, esitab müüja omapoolse pakkumise. Pakkumises tuleks näidata: kontaktandmed; pakkumise/tellimuse number ja kuupäev; kauba nimetus, kogus või hulk ning üksikasjalik kirjeldus; toote tükihind ja tarne koguhind vastavas valuutas; vajadusel garantiitingimused, samuti muu tootega seonduv (varustamine varuosadega, installatsioon); tarnetingimused; tarnetähtaeg; maksetingimused; pakkumise kehtivusaeg. Pakkumise koostamisel tuleb arvestada ka lisainfoga, mida partner on oma päringus palunud.

Pakkumine on siduv ja ei ole tagasivõetav, kui selles on määratletud vastuvõtmise lõpptähtaeg. Kui tähtaeg on näidatud, on reegel selline, et pakkumine on siduv niipea, kui saajat on sellest teavitatud. Pakkumist peetakse sama siduvaks vastu võtvale poolele, kui pakkujat on teavitatud vastuvõtmisest. Nagu enamikes teistes õigussüsteemides peab vastuvõtmise lõpptähtaeg sisaldama mõistlikku mõtlemisaega, pärast mida pakkumine muutub kehtetuks. Rahvusvaheliselt on nii pakkumine kui ka tellimus siduvateks dokumentideks, millest loobumine või muutmine ilma partneri nõusolekuta toob kaasa kahjunõude esitamise.

Lepingud. Pakkumine ja tellimus moodustavad koos muude tarnedokumentidega samaväärse ostu-müügilepingu kui seda on kahepoolselt allkirjastatud ostu-müügileping. Taani seadused ei kehtesta nõudeid lepingute vormi suhtes ja need ei pea olema kirjalikud. Suulised lepingud on samavõrra siduvad, kuigi alati on probleem tõenduse kohta. Arvestades senises praktikas esinenud probleeme on igal juhul soovitav ostu-müügitehing vormistada kirjalikult.

Seaduste kohaldamine. Kuna ekspordil Eestist Taani on tegemist eri riikidest pärit lepingupooltega, on soovitav ostu-müügilepingus fikseerida, millise riigi seadustest või millise vahekohtu otsusest lähtutakse vaidluste lahendamisel. Tavaliselt eelistab Eesti pool Eesti seaduste kohaldamist ja Taani pool Taani seaduse kohaldamist, kuid võimalik on leppida kokku ka mõne kolmanda riigi seaduste kohaldamises. Võimalik on kohaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (RT II 1993, 21/22, 52).

Tavaliselt toimub ostu-müügitehingu vormistamine siiski nii, et seaduste kohaldamise küsimust kokku ei lepita. Sellisel juhul on soovitav sätestada ostu-müügilepingus kõik olulised tingimused. Vaidluste korral lähtub kohus sel juhul oma maa seadustest.

Võlgade menetlemine ja sissenõudmine. Võlgade korral võivad võlausaldaja ja võlgnik omavahel võlgade tasumises kokkuleppe sõlmida. Samuti võib nii ettevõte kui võlausaldajad pöörduda kokkuleppe saavutamiseks pärusvarakohtu poole (skifteretten). Lahendused võivad olla: maksete peatamine, pankrot, ettevõtte sundlikvideerimine ja võla vähendamine.

Võlgade sissenõudmiseks saab kasutada spetsiaalsete inkassoettevõtete teenust. Ettevõtete kontaktid on leitavad Inkassofirmade Liidu kodulehelt. 

Viimati uuendatud: 29. Jaanuar 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.