Sa oled siin

MÜÜK TAANIS

Vahendajad
Äripartneri tausta kontrollimine
Lepingud ja kohustused
Võlgade menetlemine

Vahendajad

Kuigi tänapäevased kommunikatsioonivahendid on soodustanud otsekontaktide arengut välismaise müüja ja Taani ostja vahel, eelistavad paljud Taani ettevõtted otsesuhtlemisele kasutada jätkuvalt Taani vahendajate teenuseid.

Kaubandusagendid

Kaubandusagent on isik, kes tegutseb iseseisvalt teise osapoole nimel, et müüa või osta kaupu, võttes vastu tellimusi või sõlmides lepinguid volitaja (müüja) nimel. Seega osutab kaubandusagent müüjale müügiteenust, kuid ta ei võta müügiga seotud riske. Erinevus kaubandusagendi ja komisjonäri vahel seisneb eelkõige selles, et komisjonär tegutseb enda nimel oma volitaja kasuks, aga kaubandusagent tegutseb oma volitaja nimel. Agendiga on soovitav sõlmida vastav leping, mis üldjuhul peaks sisaldama:

  • osapoolte nimed;
  • valdkonna, toote ja eksklusiivsete õiguste kirjeldus;
  • agendi õiguslik seisund ja tema volituste ulatus;
  • agendi müügitegevus, tellimuste ja kaebuste vastuvõtmine;
  • edasivolitamise õigus;
  • komisjonitasu, arvutamismetoodika ja maksetähtajad;
  • minimaalne müügimaht ja sanktsioonid selle mittetäitmisel;
  • info andmise kohustus;
  • ärisaladuse hoidmise kohustus;
  • lepingu kehtimise aeg;
  • lepingu lõpetamise tingimused ja etteteatamise tähtaeg;
  • seaduste kohaldamine vaidluste lahendamisel ja kohtualluvus.

Kui agendileping on tähtajaline, lõppeb ta automaatselt. Tähtajatut lepingut saab lõpetada 1-kuulise etteteatamisega esimesel aastal. Igal järgneval lepinguaastal pikeneb etteteatamise tähtaeg ühe kuu võrra, kuid kokku ei saa etteteatamise tähtaeg ületada kuut kuud kui lepingus ei ole määratletud teisiti. Ilma etteteatamiseta saab lepingut lõpetada lepingutingimuste rikkumisel teise osapoole poolt. Agendilepingu katkestamisel lepingu algusjärgul on agendil võimalik esitada nõue saamatajäänud tulu osas.

Agendi kasutamine on soovitav suuremate ekspordimahtude puhul. Väiksemate mahtude puhul võib agendi kasutamine osutuda mittetasuvaks.

Müügiesindajad

Üks viis ajada äri Taanis on kasutada müügiesindajat. Selleks volitatud isik võib astuda tehingutesse, mis on siduvad volitajale (müüjale). Müügiesindaja tegutseb volitaja nimel ja kasuks.

Komisjonärid

Teine viis müüa kaupu või teenuseid on läbi komisjonäride. Nagu tavaline agent tegutseb ka komisjonär volitaja eest, kuid oma nimel.

Äripartneri tausta kontrollimine

Kuigi enamus taanlasi on usaldusväärsed, on olnud olukordi, kus Eesti ettevõtjaid on petetud või Taani äripartner on pankrotti läinud. Selliste juhtude põhjusteks on tihtipeale asjaolu, et Eesti ettevõtja ei ole uurinud äripartneri tausta. Tundmatu partneri korral on soovitav dokumentide hoolikas vormistamine ja partneri tausta kontrollimine.
Partneri kandmist äriregistrisse saab kontrollida kas Eesti äriregistri poolt pakutava välisettevõtte registriandmete vahendamise teenuse kaudu või päringuga Taani äriregistrist . Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et mitte kõik ettevõtted pole Taanis kohustatud end äriregistris registreerima. Partneri finantsseisu saab kontrollida Eesti Krediidiinfo kaudu. Võimalik on teha infopäring taustakontrolliettevõtete kaudu nagu näiteks Experian või Debitor Registret A/S.

Täiendav info:

Experian A/S
http://www.experian.dk/

Debitor Registret A/S
www.registret.dk
E-mail: kundecenter@registret.dk

Taani äriregister
CVR
https://datacvr.virk.dk/data/

Lepingud ja kohustused

Lepingute ja kohustuste täitmise puhul tuleb lähtuda rahvusvahelise kaubanduse üldtunnustatud nõuetest ja tavadest. Eelkõige eeldab ostu-müügitehingu sõlmimine korrektset ja ausat asjaajamist. Arvestada tuleb, et reeglina viib tähtaegadest mittekinnipidamine, mitmeti tõlgendatavus ja petmine ärisuhete lõpetamiseni. Kuna Taani on väikeriik nagu Eestigi, siis ühes sektoris tegutsevad ettevõtjad on sageli omavahel tuttavad, mistõttu võib raskeks osutuda ka teiste ärisuhete jätkamine. Ühe Eesti ettevõtte käitumine mõjutab ka teiste eestlaste ärivõimalusi Taanis.

Ostu-müügi tehingu sõlmimise protseduur

Ostu-müügi tehingu sõlmimise protseduur Eesti ja Taani ettevõtte vahel on sarnane ostu-müügi tehingule teiste arenenud riikide ettevõtetega. Juhul kui välispartner on ilmutanud huvi kauba ostmise vastu ja on teinud vastava päringu, esitab müüja omapoolse pakkumise. Pakkumises tuleks vähemalt näidata:

  • ostja kontaktandmed;
  • pakkumise/tellimuse number ja kuupäev;
  • kauba nimetus, kogus või hulk ning üksikasjalik kirjeldus;
  • toote tükihind ja tarne koguhind vastavas valuutas;
  • vajadusel garantiitingimused, samuti muu tootega seonduv (varustamine varuosadega, installatsioon);
  • tarnetingimused;
  • tarnetähtaeg;
  • maksetingimused;
  • pakkumise kehtivusaeg.

Pakkumise koostamisel tuleb arvestada ka lisainfoga, mida partner on oma päringus palunud.
Pakkumine on siduv ja ei ole tagasivõetav, kui selles on määratletud vastuvõtmise lõpptähtaeg. Kui tähtaeg on näidatud, on reegel selline, et pakkumine on siduv niipea, kui saajat on sellest teavitatud. Pakkumist peetakse sama siduvaks vastuvõtjale poolele, kui pakkujat on teavitatud vastuvõtmisest. Pärast lõpptähtaja möödumist toimuva vastuvõtmise tagajärjeks on see, et pakkumist käsitletakse uuena. Nagu enamikes teistes õigussüsteemides peab vastuvõtmise lõpptähtaeg sisaldama mõistlikku mõtlemisaega, pärast mida pakkumine muutub kehtetuks. Rahvusvaheliselt on nii pakkumine kui ka tellimus siduvateks dokumentideks, millest loobumine või muutmine ilma partneri nõusolekuta toob kaasa kahjunõude esitamise.

Lepingud

Pakkumine ja tellimus moodustavad koos muude tarnedokumentidega samaväärse ostu-müügilepingu kui seda on kahepoolselt allkirjastatud ostu-müügileping. Taani seadused ei kehtesta nõudeid lepingute vormi suhtes ja need ei pea olema kirjalikud. Suulised lepingud on samavõrra siduvad, kuigi on alati olemas probleem tõenduse kohta. Arvestades senises praktikas esinenud probleeme on igal juhul soovitav ostu-müügitehing vormistada kirjalikult.

Kohtutel on märkimisväärne võim varieerida lepingute sisu või kuulutada need tühisteks, kui on alust seda teha. Lepingute tõlgendamisel omistavad kohtud suurt tähtsust täpsele sõnastusele.

Seaduste kohaldamine

Kuna ekspordil Eestist Taani on tegemist eri riikidest pärit lepingupooltega, on soovitav ostu-müügilepingus fikseerida, millise riigi seadustest või millise vahekohtu otsusest lähtutakse vaidluste lahendamisel. Tavaliselt eelistab Eesti pool Eesti seaduste kohaldamist ja Taani pool Taani seaduse kohaldamist, kuid võimalik on leppida kokku ka mõne kolmanda riigi seaduste kohaldamises. Võimalik on kohaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (RT II 1993, 21/22, 52).

Tavaliselt toimub ostu-müügitehingu vormistamine siiski nii, et seaduste kohaldamise küsimust kokku ei lepita. Sellisel juhul on soovitav sätestada ostu-müügilepingus kõik olulised tingimused. Vaidluste korral lähtub kohus sel juhul oma maa seadustest.

Kahjutasud ja viivised

Tsiviilkohtu poolt määratud kahjutasude suurus on tunduvalt väiksem kui enamikes teistes riikides. Samuti on iseloomulik, et ei ole kerge nõuda sisse kahjutasu kaudse kahju eest. Viivised arvestatakse vastavalt viivisteseadusele (Lov om renter ved forsinket betaling) .

Tootevastutus

Taani tootevastutuse seadus on kooskõlas EL tootevastutuse direktiiviga . Toode peab vastama tooteohutuse seadusele (lov om produktsikkerhed). Kui aga siiski esineb kahjutekitamist, laieneb tootjale kohustus kompenseerida kahjud.

Võlgade menetlemine

Võlgade korral võivad võlausaldaja ja võlgnik omavahel võlgade tasumises kokkuleppe sõlmida. Kas kokkuleppele ka jõutakse oleneb vaidluse asjaoludest, poolte soovist kokkuleppele jõuda ja nende läbirääkimisoskustest. Kui see siiski ei õnnestu võib nii ettevõte ise kui võlausaldajad pöörduda kokkuleppe saavutamiseks pärusvarakohtu poole (skifteretten). Lahendused võivad olla: maksete peatamine, pankrot, ettevõtte sundlõpetamine ja võla vähendamine.

Maksepuhkus

Kui ettevõte või eraisik ei suuda enam võlausaldajatele võlgu tasuda, on võimalik esitada kirjalik avaldus pärusvarakohtule maksepuhkuse saamiseks. Avaldus peab sisaldama taotleja nime, aadressi ja võimalusel ettevõtte registreerimisnumbrit. Kirja tuleb panna ka advokaadi nimi, keda avalduse esitaja soovib näha järelevalve teostajana. Advokaat peab selleks kirjaliku nõusoleku andma. Avaldus tuleb esitada ettevõtte asukohajärgsesse või eraisiku puhul elukohajärgsesse pärusvarakohtusse. Suur-Kopenhaageni piirkonnas tuleb avaldus esitada Mere- ja Kaubanduskohtusse (Sø- og Handelsretten). Pärusvarakohus peab avaldust menetlema kolme nädala jooksul ja määrama järelevalvaja (advokaadi), kusjuures see ei pea olema sama isik, kelle taotluse esitaja välja pakkus. Järelevalvaja saadab võlausaldajatele kirja ning kutsub neid pärusvarakohtusse võlausaldajate koosolekule. Kirjas võlausaldajatele peab ta selgitama, milline on maksete peatamise eesmärk, ettevõtte või eraisiku majanduslikesse raskustesse sattumise põhjused ning avaldama viimase raamatupidamise aruande, kui see on võimalik.

Maksepuhkus antakse korraga kolmeks kuuks, kokku võib seda anda maksimaalselt üheks aastaks.

Pankrot

Taotluse pankroti väljakuulutamiseks võib pärusvarakohtule esitada kas ettevõte ise või võlausaldaja, kellele ettevõte ei suuda võlga tasuda. Põhjus taotluse esitamiseks peab olema vahendite puudumine võlgade tasumiseks, mitte soovimatus neid maksta või mõni muu vaidlus (sellisel juhul tuleb pöörduda tavalisse kohtusse). Taotluse esitamine maksab 750 DKK. Taotluse esitaja on kohustatud maksma kohtukulud juhul, kui pankrotti läinud ettevõtte varast ei ole võimalik kulusid katta. Selleks võib kohus nõuda taotluse esitajalt tagatise. Juhul kui pankrotitaotluse esitajaks on eraisik, kellele ettevõtte ei ole maksnud palka või puhkuseraha, tagatist ei nõuta vaid makstakse kohtukulud kas pankrotti läinud ettevõtte varadest või kui need puuduvad, siis riigikassast. Taotlus tuleb esitada ettevõtte asukoha järgsesse kohtusse või Suur-Kopenhaageni piirkonna Mere- ja Kaubanduskohtusse. Taotlus peab sisaldama võlgniku nime, aadressi ja võimalusel ettevõtte registreerimisnumbrit. Kirjutada tuleb ka võla suurus ja mille eest võlgu ollakse. Lisaks tuleb taotlusesse märkida taotluse esitaja nimi, aadress ja telefoninumber. Enda kohta avalduse esitamisel tuleb esitada ka raamatupidamise väljavõte ning võlausaldajate nimekiri.

Taanikeelsed avaldused on leitavad siin: http://www.domstol.dk/Selvbetjening/blanketter/Konkurs/Pages/default.aspx

Ettevõtte sundlikvideerimine

Ettevõte sundlikvideerimine toimub juhul, kui ei peeta kinni olulisematest seadustest. Näiteks:

  • Puudub seaduslik juhatus;Ettevõttel ei ole audiitorit;
  • Ettevõte ei ole esitanud aastaaruannet;
  • Ettevõte on kaotanud suure osa oma kapitalist.
  • Likvideerimisotsuse teeb Majandus- ja Ettevõtete Amet (Erhvervs- og Selskabsstyrelsen), otsuse täitmine on kohtu ülesanne. Likvideerimine võib toimuda järgmiselt:Lihtne likvideerimine (formløs opløsning) - ettevõttel ei ole kinnisvara ega muud vara;
  • Pankrot - ettevõte ei suuda võlausaldajatele maksta, aga varad siiski on olemas.
  • Likvideerimine – Pärusvarakohus määrab likvideerija, kes korraldab edasist asjade käiku. Likvideerimise kasuks otsustakse juhul, kui andmed ettevõtte kohta on puudulikud, aga samas on ettevõttel varasid, millest hinnanguliselt on võimalik võlausaldajatele võlgu tasuda.

Võla sundvähendamine (tvangsakkord)

Võla vähendamine võib toimuda kas vabatahtlikult või sundkorras. Vabatahtliku võlgade vähendamisega kohus ei tegele. Sundkorras võlgade vähendamise puhul peab enamik võlausaldajatest hääletama võlgade vähendamise poolt. Vähendamiseks on järgmised võimalused:

  • määratakse protsent, mille võrra võlgu vähendatakse;
  • jagatakse vara võlausaldajate vahel ja võlga vähendatakse jagatud vara väärtuse võrra;
  • lükatakse maksetähtaega edasi.

Taotluse võlgade vähendamiseks võib esitada nii eraisik kui ettevõte. Nõunik peab leidma endale ka kaks esindajat, üks neist peab olema raamatupidamisoskustega. Esindaja peab koostama ülevaate võlgniku bilansist ning esitama muu informatsiooni, mida kohtul ning võlanõudjatel otsuse tegemiseks vaja on. Taotlus tuleb esitada ettevõtte asukohajärgsesse pärusvarakohtusse. Üldiselt on soovitav taotluse esitamiseks palgata endale nõustaja (tavaliselt advokaat), kuna enne avalduse esitamist tuleb koguda terve hulk andmeid:

  • Ettepanek, kuidas võlg tasuda;
  • Nõusolekuavaldus võla vähendamiseks vähemalt 40% võlausaldajatelt;
  • Ülevaade võlgniku varast ja võlgadest. Ülevaate peavad kokku panema võlgniku esindajad;
  • Esindajate selgitus võlgniku olukorra kohta ja selgituse, kas võlga vähendamise taotlus on mõistlik;
  • Võlgniku kinnitus, et ta on esitanud tõese informatsiooni kõikide oma varade ja võlgade kohta.

Pärast taotluse vastuvõtmist otsustab kohus, kas on võimalik avada läbirääkimised võla vähendamiseks. Seejärel trükitakse kuulutus Riigiteatajas (Statstidende), millega võlausaldajad kutsutakse pärusvarakohtusse koosolekule. Nii võlgnik kui võlgniku esindajad peavad sellel kohtumisel osalema. Võlgade vähendamise otsus võetakse vastu juhul kui 60% koosolekul osalevatest võlanõudjatest otsustavad selle kasuks.

Võlgade sissenõudmine

Võlgade sissenõudmiseks saab kasutada spetsiaalsete inkassoettevõtete teenust. Ettevõtete kontaktid on leitavad Inkassofirmade Liidu kodulehelt: http://www.inkassobranchen.dk/medlemmer

Viimati uuendatud: 15. Juuli 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.